UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE ETAPID
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda



Uurimistöö koostamisel saab eristada järgmisi etappe:
  1. Teema valik ja piiritlemine;
  2. kokkulepe juhendajaga ja edasine koostöö;
  3. kirjanduse ja elektroonilise teabe otsing koos allikakriitika;
  4. probleemi püstitus, eesmärkide, hüpoteeside ja uurimisküsimuse sõnastamine;
  5. teema täpsustamine ja töö esialgse kava koostamine (ka ajakava!);
  6. metoodika valik ja/või väljatöötamine;
  7. Kirjanduse ülevaate koostamine;
  8. uuringute teostamine;
  9. tulemuste analüüs ja interpreteerimine;
  10. vajadusel lisamaterjali kogumine;
  11. kirjalik vormistamine.

Kõik need etapid on ühtviisi olulised ja neist ühegi vahelejätmisel pole võimalik saada eeskujulikku tulemust. Võimalusel tuleks etappide läbimisel järgida ka ülalesitatud järjekorda, kuna igat järgnevat tegevust saab sooritada vaid siis, kui kõik vajalik eelnevalt tehtud. Näiteks ei saa ju uuringuid läbi viia enne, kui teema uurimismeetodid valitud.

Ära ei tohi unustada ka oma tegevuse ajalist planeerimist. Vastasel juhul võib töö koostamine ja vormistamine jääda ajanappusesse ning vahetult enne riigieksameid töökoormus väga suureks minna. Et sellist olukorda ära hoida, on SÜG-is kehtestatud kindel vahearvestuste süsteem, mis tagab tegemiste ühtlasema jaotumise pikema aja peale. Uurimistööde koostamise käigus sooritatakse kolm vahearvestust:

  1. Teema valitud, juhendajaga kokku lepitud, võimalik uurimismetoodika ning kirjandusallikate esialgne loend olemas ja ajakava koostatud — 11. kl lõpus maikuus
  2. Teema lõplikult täpsustatud, kirjandus läbi töötatud, põhimaterjal kogutud, töö struktuur välja töötatud — 12. kl septembris
  3. Esialgne mustand valmis — 12. kl oktoobri lõpus.

Kolm õigeaegselt sooritatud vahearvestust on igaüks väärtusega 5 punkti ja mõjutavad seega uurimistöö lõpphinnet. Lõplikult vormistatud uurimistöö tuleb esitada novembri lõpus ja kaitsmised toimuvad pärast jõuluvaheaega jaanuaris.