KIRJANDUSE ÜLEVAATE KOOSTAMINE
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda


Uurimistöö üheks kohustuslikuks osaks on ülevaate andmine sellest, mida teised teadlased antud teemal teinud ja välja uurinud on. Seda saab teha kirjandusallikate refereerimise teel.

Uurimistöö referatiivne osa peab olema kogu uurimistöö suhtes mahuliselt õiges proportsioonis ja moodustama sellest umbes ühe kolmandiku. Liiga lühikene referatiivne osa viitab sellele, et töö autor pole suutnud teemakohaseid allikaid leida ja/või allikates esitatud informatsiooni mõista. Kirjanduse ebapiisava analüüsi puhul on oht, et probleeme ja uurimismeetodeid ei mõisteta piisavalt ning seetõttu ei täideta tööle seatud eesmärke. Samuti pole siis millegagi oma uuringute tulemusi võrralda. Referatiivse osa liiga suur maht viitab aga sellele, et õpilane pole osanud olulist mitteolulisest eristada.

Kirjanduse põhjalikum läbitöötamine ja analüüs algab peale teema fikseerimist ja tööhüpoteeside püstitamist. Kirjandusallikate otsimisel ei tohi mingil juhul teemast mööda minna. Seda viga tehakse tihti. Näiteks, kui teemaks on "Jalgrataste kasutamine koolitulekuks", siis tulebki anda ülevaade sellest, mida on välja uuritud jalgrataste kasutamisest õpilaste poolt ja kooli suunduvate jalgrattateede olemasolust. Ülevaade jalgratta ehitusest ja ajaloost ei vasta teemale. Kui uuritakse inimeste suhtumist horoskoopidesse, siis ei anta ülevaadet horoskoobi mõistest ja liikidest, vaid varasematest uuringutest horoskoopidesse suhtumisest.

Sobiva ja vajaliku kirjanduse leidmine on vastutusrikas tööetapp. Valitav kirjandus peaks haarama erinevaid autoreid ja kirjutisi (ajakirjad, monograafiad, kogumikud). Kirjanduse valikul on soovitav kasutada teatmeteoseid, uudiskirjanduse katalooge ja väljapanekuid, interneti ja raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) võimalusi. Abi annab kindlasti ka juhendaja.
 
Teoreetiliste uurimistööde puhul on kirjandusel eriline tähendus. Uurimistööks vajalikud andmed ja tulemused saadakse just siit loogilise arutelu vahendusel.

Kirjanduse otsimise ja läbitöötamise puhul alustatakse endale teadvustamisest selles, mida uuritavast teemast juba teatakse?

Teaduskirjandusega tutvumine uurimistöö alguses


Orienteeruv tutvumine kirjandusega

NB! Kindlasti pane kohe kirja allikate täpsed bibliograafilised andmed!  Siis ei kulu hiljem kirjanduse nimekirja ja viidete vormistamiseks asjatult aega.


Kuidas lugeda raamatut?

Säästate aega ja töötate tõhusamalt, kui esmatutvusel raamatuga
Põgusal ehk kursoorsel lugemisel lugege raamat läbi enam-vähem leht-lehelt, kuid kiires tempos. Mittevajalikust võib üle hüpata. Isiklikku raamatusse võiks teha märkmeid (alla joonida, lehe servale erinevatest joontest ja märkidest endale mõistetav süsteem — NB!, !, !!!, ?, ?! vms.). Võiks lehe servale kirjutada ka kommentaare, hiljem ehk ei meenu, mis mõte tekkis esmasel lugemisel. Võõrasse raamatusse muidugi märkmeid ei tehta. Märkmed tehakse eraldi paberile.

Raamatu läbitöötamisel lugege põhjalikult, eriti tähelepanelikult varem teiste lugejate poolt äramärgitud kohti. Kõik oluline kirjutatakse välja (tehakse koopiad). Reeglid, valemid, definitsioonid, tähtsad mõttearendused tuleb välja kirjutada täpselt. Väljakirjutused varustatakse täpsete viidetega! Otstarbekas on väljakirjutuste juurde jätta ruumi ka oma mõtetele ja sidusmaterjalidele, nii väldime asjatuid hilisemaid ümberkirjutusi.

Pikemaajalisel uurimistööl on otstarbekas kohe alguses mõelda isikliku infokartoteegi loomisele. Bibliograafiline kartoteek sisaldab andmeid kirjanduse kohta. Igast


Märkmete tegemine loetu kohta

Kirjanduse läbitöötamisel on soovitatav on kasutada kaarte või spetsiaalset märkmevihikt. Iga allika kohta üks kaart või vihikuleht. Selline nn faktikartoteek sisaldab allikate läbitöötamisel tehtud väljakirjutusi, tsitaate, märkmeid, konspekte jne. Need on tavaliselt suuremas (postkaart A6 või suurem) formaadis. Hoitakse süstematiseeritult kaante vahel, suurtes ümbrikutes vms. Süstematiseerimise aluseks võiksid olla näiteks töö alapeatükid või osad. Korrektne faktikartoteek hõlbustab oluliselt töö kirjutamist. Tänapäeval abistavad kartoteekide loomisel autoreid arvutid.

Kaardile (lehele) kantakse
Valminud kaarte saab kergesti sorteerida ja süstematiseerida ning nende põhjal on lihtne ülevaadet koostama hakata.

Ülevaate eesmärgiks on esitada lugejale teemaga seotud:
Silmas tuleks pidada järgmist:

HARJUTUSÜLESANNE: Kirjandusülevaate koostamine