PROBLEEMI PÜSTITUS, EESMÄRKIDE, HÜPOTEESIDE JA UURIMISKÜSIMUSE SÕNASTAMINE
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda

Käesoleva peatüki koostamisel on toetutud materjalile

Katt
, Neeme. 2011. Uurimistöö alused. Jõgeva Ühisgümnaasium.
http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Uurimistoo_alused_2011.pdf


Valdav enamus õpilasuurimusi on empiirilised, mitte teoreetilised. Empiiriliste uurimuste aluseks on andmed, mis saadud vaatluste, katsete, küsitluste ja muude sarnaste kogemuslike uurimismeetodite abil.

Epiiriliste uurimistööde ülesehituse aluseks on probleemi püstitamine ning selle lahendamiseks sõnastatud hüpoteesi tõestamine või ümberlükkamine.


Probleemi püstitamine

Uurimistöö tehakse selleks, et mingit probleemi lahendada. Probleem on lahendust nõudev küsimus. Seega on probleem küsimuse kaudu omamoodi teadmine mitteteadmisest. Probleemid võivad olla väga erinevad. Probleemiks võib olla näiteks see, et me ei tea, kuid oleks kasulik teada, millises Kuressaare kaupluses on kõige odavamad lihakonservid. Või siis tunneb mõni õpetaja suurt puudust oma aine harjutusülesannete kogust.

Probleemi püstitamine on uurimistöö koostamiseks vajalik ja kasulik eeltöö. Selle juures saab eristada järgmisi samme:
Soovitusi probleemi püstitamiseks:
Näide (uurimisprobleemi kirjeldus)
Kareda vee kuumutamisel tekib anuma sisepinnale või küttekehale katlakivi. Katlakivi tekitab ummistab veetorusid, suurendab kuumutusseadmete energiakulu ning vähendab nende eluiga.
Kuigi Kuressaares on üldiselt teada, et linna vesi on kare, pole siiski kättesaadavaid kvantitatiivseid andmeid vee kareduse kohta. Seega on oluline uurida, kui kare on Kuressaare kraanivesi.

Eesmärgi sõnastamine

Uurimistöö eesmärgiks on see uurimisprobleem lahendada. Eesmärk näitab, kuhu tööga välja tahetakse jõuda.
Uurimistöö eesmärk
Eesmärgi sõnastamisel ei kasutata küsimust, mis nõuab ei/jah vastust, vaid seosena
Näiteks mitte “kas valgus mõjutab ...”, vaid “kuidas valgus mõjutab ...”

Näide (eesmärgi sõnastamine)
Vee karedus: Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja, kuidas vee karedus sõltub vee võtmise kohast Kuressaares.
Kaubandusfolkloor: Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja, kuidas mõjutavad firmamärgid Kuressaare noorte tarbimisharjumuste kujunemist.

Hüpoteesi sõnastamine

Probleemi lahendamiseks on sageli kasulik sõnastada teaduslikult põhjendatud oletus ehk hüpotees, mida siis uurimistöö käigus tõestada püütakse. Hüpotees(id) sõnastatakse kvantitatiivse uurimuse korral.

Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:
Hüpoteesi võib sõnastada:
Võrdlushüpoteesina — võrreldakse tunnuseid (samal skaalal)
Seosehüpoteesina — seostatakse uuritavaid tunnuseid (võivad olla erinevad skaalad)


Näited (hüpoteesi sõnastamine)


Võrdlushüpotees: Liivastel muldadel kasvavate porgandite saagikus on suurem kui savimuldadel kasvavatel porganditel
Seosehüpotees: Head kaugushüppajad on ka head sprindijooksjad

Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega: Kuna Kuressaare asub lubjakivirikkal siluri pealiskorral, siis püstitatakse hüpotees, et Kuressaare linna puurkaevudest tulev tsentraalse veevärgi vesi on karedam kui individuaalkaevude vesi.

NB!
Nii hüpoteesi kinnitamine kui ümberlükkamine on uurimistöö jaoks positiivne tulemus.

Uurimisküsimuse sõnastamine

Uurimisküsimus(ed) sõnastatakse kvalitatiivse uurimuse korral
Uurimisküsimus on küsimus, millele tahetakse antud uuringuga vastust leida ja see

Näited (uurimisküsimuse sõnastamine)