GRAAFIKUD
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda

Vaata ka 
tabelid, jooniseddiagrammidarvdiagrammid, seosediagrammid



Graafikute koostamise üldpõhimõtted

Graafikute abil väljendatakse ühe suuruse sõltuvust teisest. See suurus, millest sõltub teine suurus (argument), märgitakse horisontaalteljele ning teine, mis sõltub esimesest (funktsioon), märgitakse vertikaalteljele.



Enamasti on kirjeldatavad suurused pidevad ja seepärast näitab nendevahelist sõltuvuset joonisel pidevjoon.
Telgedele tuleb kindlasti märkida suuruste nimetused ning kasutatud mõõtühikud ning joonise alla sisu selgitav allkiri.
Kui sõltuvus on leitud mõõtmiste põhjal, tuleks ka katsepunktid graafikule kanda. Sõltuvust väljendav pidevjoon ei pea neid katsepunkte läbima.




Soovitusi graafikute vormistamiseks


Pealkiri ja legend

Kuigi tekstitöötlusprogrammide graafikutööriistad panevad joonisele automaatselt pealkirja, pole selline dubleerimine otstarbekas. Graafiku selgitus sisaldub ju jooniseallkirjas. Samuti tuleks loobuda automaatselt pakutavast
legendist (tingmärkide selgitusest), kui graafikul kujutatakse vaid ühte sõltuvust. Mitme sõltuvuse väljendamisel samas teljestikus on legend õigustatud.


                      Sisaldab ülearust informatsiooni                                                                     Korrektselt vormistatud graafik


Telgede lõikepunkti nihutamine

Graafikute joonestamisel paigutatakse teljed tavaliselt nii, et nad lõikuvad nullpunktis. Selline graafik aga ei visualiseeri piisavalt hästi suure väärtusega suuruste suhteliselt väikeseid muutusi. Selliste muutuste väljatoomiseks võib telgede lõikepunkti nullist välja viia ning sellega skaalat rohkem välja venitada.




Lineaarne ja logaritmiline skaala


Kui graafikul väljendatavad suurused muutuvad ühtlaselt, saab telgedele jaotised jagada võrdsete vahemaadega.
Näiteks ajateljele kantakse jaotised iga 4 sekundi järel. Sellisel juhul on tegemist lineaarse skaalaga.

Mõnede protsesside puhul võivad suuruste väärtused erineda mitmeid suurusjärke või nende kiirus muutub aja jooksul oluliselt muutuda. Lineaarses skaalas ülesehitatud graafik ei suuda selliseid protsesse kogu ulatuses visualiseerida. Kui tahame ülevaadet suurtest väärtustest, ei suuda me omavahel eristada väikeseid ja väikeste eristamise korral ei mahu suuremad graafiku vaatevälja. Arvude suure ulatuse korral on lineaarse skaala asemel soovitav kasutada logaritmilist skaalat. Lineaarsel skaalal on iga järgmine jaotis eelmisest sama arvu võrra suurem. Näiteks 0; 25; 50; 75; 100; ... erinevad üksteisest 25 võrra. Logaritmilisel skaalal on iga järgmine jaotis eelmisest sama tegur korda suurem. Näiteks 0,1; 1; 10; 100; 1000; ... erinevad oma naabritest 10 korda.


             Mõlemad teljed lineaarses skaalas                            Vertikaaltelg logaritmilises skaalas