TEADUSTÖÖ EETIKA
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda

Selle peatüki koostamisel on kasutatud järgmisi materjale
TÜ Eetikaveeb: Teadustöö eetika http://www.eetika.ee/et/teaduseetika/teadustoo
Sisekaitseakadeemia õppematerjal: Teadustöö eetilised aspektid http://cmsimple.e-ope.ee/eetika/
Pärnu Koidula G õppematerjal: Palk, E. 2014. Teaduse olemus. weebly.com


Teadustöö eetika eesmärk

Teadustöö eetika üldine eesmärk on rakendada eetika aluspõhimõtteid teaduslikule uurimistööle. Küsimuse all on näiteks, kuidas korraldada inim- või loomkatsetega seotud teadustööd, mida võtta ette teadusliku väärkäitumise, näiteks plagiaadi, väljamõeldud andmete, sabotaaži või muud sorti petmise korral ja kuidas suhtuda vääritust teost teatamisse.

Iga teadlane puutub uurimistöö kõigis etappides kokku eetiliste probleemidega ning juba uurimisteema valik kujutab endast eetilist otsust. Põhjalikult analüüsitakse teadustöö eetika küsimusi Tartu Ülikooli Eetikakeskuse eetikaveebis.

Teadusliku väärkäitumise võimalused


Plagieerimise vältimine

Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku või ka kunstialast vargust
teiste autorite teksti, andmete, uuringutulemuste esitamist enda omana. Teiste autorite teksti, andmeid, uuringutulemusi, tsitaate ei kasutata neile korrektselt viitamata.

Igaühel on enda poolt toodetud teksti suhtes autoriõgus, mis tähendab, et teksti laenates tuleb laen tähistada asjakohaste viidetega. Plagieerimine väljendub sageli puuduliku või ebamäärase viitamise tulemusena.

Väga oluline on viidata just algallikale ja ka reaalselt kasutada oma uurimustöös algallikaid. See on vajalik selleks, et uurimustöö lugejal oleks võimalik viite põhjal
algallikas üles otsida  ja näha, kust antud tekst on võetud ning öeldut kas kontrollida või lugeda selle kohta lisa. Ka peab õpilane ise kasutama algallikat just seetõttu, et kellegi teise teksti vahendusel on suur tõenäosus, et tekivad vead teine autor võib olla teksti valesti tõlkinud või infot valesti tõlgendanud.

Suureks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede avaldamine oma nime all.

Tsiteeritavate tekstide puhul tuleb teksti osas olla väga täpne, ka trükivigu kaasa arvates.

Plagieerimine ei ole ainus teaduslikku pettuse vorm. Lisaks vargusele võib pettus väljenduda tulemuste võltsimises, mis on kõige ohtlikum, kuna see vähendab teadusliku töö usaldusväärsust. Tulemusi ei tohi välja mõelda ega ilustada. Uurimisraport ei tohi olla eksitav, välja tuleb tuua ka uurimuse puudused, selgitada uurimistöö meetodeid.


Teadusliku uuringu läbiviimise eetika

Tuleb järgida põhimõtet
kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse!

Kui õpilane soovib viia empiirilist uuringut (näiteks ankeetküsitlus, intervjuu jm)  läbi mõnes organisatsioonis, siis on kindlasti vajalik loa taotlemine organisatsiooni juhilt või esindajalt. Soovitavalt tuleks seda teha kirjalikult (n. e-kirja vahendusel), kus tutvustatakse ennast, uuringu eesmärki, metoodikat. Tuleks selgitada, kelle hulgas uuring läbi viiakse (valim) ning kus tulemusi kasutatakse. Lisaks on soovitav anda informatsiooni oma uuringu käigus kasutatavate meetodite tugevusele, nõrkusele ja usaldusväärsusele.

MÄRKUS: Viies küsitluse läbi oma kooli õpilaste hulgas, pole lubaküsimine tingimata vajalik. Küll aga tuleks selle üle juhendajaga nõu pidada.

Hea tava näeb ette ka seda, et uuringus osalejaid ja organisatsiooni teavitatakse uuringu tulemustest. Näiteks kokkuleppel organisatsiooni juhiga korraldatakse infotund, kus õpilane esitab pärast oma uurimustöö kaitsmist organisatsioonis uuringu tulemusi.

Uuringus osalejatele tuleb tagada anonüümsus (ankeedid, salvestatud materjalid ei tohi jääda kuskile laokile, uurimustöös ei kasuta nimesid jne), empiiriline uuring ei tohi põhjusta osalejatele kahju.
Kui soovitakse siiski uuringus osalejate nime avaldada, tuleb selleks kindlasti luba küsida.

Delikaatsed isikuandmed peavad olema kaitstud.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, kedagi ei tohi sundida uuringus osalemiseks ning osalejatel on lubatud ka uuringu keskel ümber mõelda ja loobuda. Uuringus osaleja peab seejuures aru saama, milles ta osaleb.

Kui uurimistöös on vaja kasutada teise autori uuringu raames kogutud ja avaldamata andmeid (näiteks võrdluse eesmärgil jne), siis on vaja küsida luba ka andmete valdajalt.

Spetsiaalse varustuse kasutamiseks (video, diktofon) tuleks luba.

Uurimistöö autor vastutab uuringu tulemuste tõlgendamise eest. Oluline on ka töö keeleline korrektsus, probleemide käsitlemine, põhjendused, järeldused peavad olema loogilised, uuringu tulemused peavad olema adekvaatsed ega tohi kahjustada selles osalejaid.


Enesekontrolli test

Siit leiad Sisekaitseakadeemia kodulehel oleva enesekontrollitesti kontrollimaks, kas oled teaduse eetika põhipunktidest aru saanud:
http://www.sisekaitse.ee/shvea/Eetika/sisu/test.htm


EESTI TEADLASTE EETIKAKOODEKS

Eesti teadlaste eetikakoodeksi eesmärk on sõnastada ja teadvustada need üldised eetilised printsiibid, millest iga teadlane peab oma tegevuses juhinduma.

Lähemalt saab eetikakoodeksiga tutvuda siin ->