ANDMEKOGUMISMEETODID
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda


Vaatlus


Vaatluse puhul on tegemist objekti või nähtuse uurimisega nii, et sellega toimuvasse vahele ei segata ega kuidagi ei mõjutata.

Vaatlusteks on näiteks
Vaatluste tegemisel on otstarbekas tulemused fikseerida selleks spetsiaalselt koostatud vaatlusprotokolli või -päevikusse


Eksperiment

Eksperiment ehk katse erineb vaatlusest selle poolest, et uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile.

Uurimuslikeks katseteks on näiteks
Katsete puhul tuleb võimaluse korral kasutada kontrollgruppi. Kui eksperimendi käigus uurimisalust objekti või nähtust mõjutatakse, siis mõju väljaselgitamiseks tuleb jälgida/mõõta ka selliseid objekte või nähtusi, mida ei mõjutata.


Mõõtmine

Mõõtmine on mõõdetava suuruse väärtuse kindlakstegemine. Mõõtmise käigus võrreldakse uuritavat suurust teadaolevaga (mõõtühikuga). Mõõtmine on kvantitatiivne uurimismeetod.

Uurimistulemuste usaldatavuse tõstmiseks tuleb võimaluse korral teha kordusmõõtmisi.

Kindlasti tuleb hinnata ka mõõtmistulemuste usaldusväärsust. Seda saab teha mõõtemääramatuse (vanemas kirjanduses mõõtmisvea) hindamise kaudu. Mõõtemääramatuse hindamiseks on välja töötatud spetsiaalsed meetodid.

Füüsikalisi suurusi saab mõõta selleks valmistatud spetsiaalsete mõõteriistadega, kuid mõõta saab ka mittefüüsikalisi suurusi nagu inimese intellektitaset või temperamenditüüpi. Viimaste puhul on mõõtevahendiks teaduslikult kontrollitud testid. Teaduslikes uuringutes kasutatavad mõõtevahendid (ka testid) peavad olema kontrollitud (taadeldud).

Mõõtmisteks on näiteks

Intervjuu

Intervjuu ehk vestlus on uurimismeetod, kus uut infot saadakse inimestega vahetu suhtlemise teel. Intervjuu käigus vastab intervjueeritav temale esitatud küsimustele.

Intervjuu on tavaliselt suuline, kuid vastavate võimaluste puudumisel võib seda teha ka kirja teel. Tänapäeval on võimalik intervjuu läbiviimiseks kasutada erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid.

Intervjuu peab olema ette valmistatud. Küsimused on saavitav eelnevalt välja kirjutada ja välja mõelda ka varuküsimusi juhuks, kui vestluse käigus võiks ilmneda uusi huvitavaid aspekte. Intervjueeritav võiks vähemalt osa küsimusi varem teada saada. Kui samal teemal küsitletakse erinevaid inimesi, tuleks kasutada suuremas osas sarnaseid küsimusi.

Intervjuu käigus tuleb saadud info üles kirjutada või vestlus salvestada. Viimasel juhul tuleb selleks intervjueeritavalt luba küsida. Kasutatud materjalide allika kirjesse tehakse talletusviisi kohta selgitav märge (üleskirjutus, videosalvestus, ...).

Enne vestlusele asumist tuleb küsitletavaga kokku leppida, kas tema nime võib saadud andmetega seotult uurimistöös avaldada.


Ankeetküsitlus

Ankeetküsitlus on meetod, kus uuritavad inimesed vastavad etteantud küsimustele.

Ankeet peab kindlasti algama sissejuhatusega, kus küsitleja end tutvustab ning tutvustab uuringu eesmärke ning selgitab, kuidas saadud infot kasutatakse. Küsitlus korraldatakse reeglina anonüümne.

Mõned näpunäited ankeetküsitluse koostamiseks

Päevikumeetod

Päevikumeetod seisneb selles, et uuritavatele inimestele antakse selleks spetsiaalselt vormistatud vihik, kuhu nad regulaarselt sissekandeid teevad.

Päevikumeetodil uuritakse näiteks