KIRJANDUSALLIKA KVALITEEDI HINDAMINE
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda

Selle peatüki aluseks Tartu Ülikooli Raamatukogu e-kursus "Infopädevus ehk miks Google'st ei piisa" (Kärt Miil, Tartu Ülikooli raamatukogu erialareferent kart.miil@ut.ee)


Tänu infotehnoloogia arengule on teabe kättesaadavus lihtsaks muutunud. Sellel medalil on aga ka teine külg. Mida rohkem me kirjandusallikaid leiame, seda rohkem võib nende hulgas olla ka väheväärtuslikke materjale. Tänapäeval produtseeritakse teaduslikke ja populaarteaduslikke tekste väga arvukalt, kuna nende avaldamine on muutunud lihtsaks ja odavaks. Pahatihti satub nende hulka küündimatuid, ebapädevaid ja lausa vigaseid ja valesid kirjutisi. Teaduslikku uurimust läbi viies peab oskama terad sõkaldest eraldada.

Kui olete leidnud vajalikud infoallikad, siis on oluline hinnata nende kvaliteeti, sest uurimistöös tuleb viidata ainult usaldusväärsetele ja kontrollitavatele allikatele. Informatsiooni hindamiseks on välja töötatud kindlad kriteeriumid, millest lähtuda:

Autori tuntus ja tsiteeritavus


Esmalt tuleb pöörata tähelepanu autori tuntusele teadusmaailmas ning kontrollida:
Ajakirjaartiklite autorite kohta leiate infot
Eriti oluline on kontrollida infot autori kohta ajaveebidest, foorumitest ja suhtlusportaalidest leitud materjali puhul. Seal on kõrvuti väga erineva kvaliteedi ja usaldatavusega informatsioon.


Raamatu hindamine

Ka raamatu puhul tuleb kõigepealt hinnata autorit.

Raamatu sisu üle otsustamiseks kasutage retsensioone.  Neist leiate ülevaate raamatust ja olulisemaid fakte autorist.

Retsensioone leiate

Hindamine väljaandja järgi

Kirjastus

Nii raamatu kui ajakirja kohta annab lisainformatsiooni kirjastus. Kui kirjastus on tuntud ning spetsialiseerunud teadusinfo publitseerimisele, on see üheks usaldatavuse garantiiks.

Näiteks Eestis annab õigusalast teaduskirjandust välja kirjastus Juura, Tartu ülikooli teadlaste töid annab välja Tartu Ülikooli kirjastus, Oxfordi ülikooli väljaanded tulevad kirjastusest Oxford University Press jne.

Kõikidel kirjastustel on internetis veebilehed. Seal on kirjastuse kohta täpsem info.

Asutus

Konverentsikogumike, statistiliste andmete, raportite, uurimisgruppide tulemuste jm ilma autorita materjalide hindamisel tuleb vaadata autorina asutust, kes info välja andis. Tuleb hinnata nii asutuse kui selle kaastöötajate tuntust ning ametlikku staatust - kas on tegemist valitsusasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni, uurimisinstituudiga vms.

Näiteks Eesti Statistika Aastaraamatu väljaandja on Eesti Statistikaamet, mis on riigiasutus Rahandusministeeriumi halduses. See tagab, et avaldatud andmed on kontrollitud ja ametlikud.


Sisu esitus ja kujundus

Usaldusväärsust lisavad nii materjali esitus kui kujundus.

Olulisim: esitatud informatsioon peab olema kontrollitav (kõigile esitatud faktidele ja väidetele peab olema viidatud). Näiteks Vikipeedia artiklid, kus viitamine pole alati korrektne, tuleb allikad ise üle kontrollida.

Keel
kasutatud on erialakeelt, lause on loogiline ning grammatiliselt korrektne.

Kujundus
ülevaatlik, selge struktuuriga, tagasihoidlik.


Internetimaterjalide hindamine

Tänapäeval ei saa enam kvaliteeti hinnata selle järgi, kas väljaanne ilmub trükituna paberil või elektrooniliselt. Internet võimaldab igaühel materjale avalikult välja panna ja levitada. See teeb materjalide kriitilise hindamise on eriti oluliseks, sest info  kogu väärtust ning tõepärasust pole kontrollitud.

Vastus tuleb leida kolmele olulisele küsimusele:
Näiteks veebilehed teadus.ee ja novaator.ee on teadust populariseerivad veebilehed, kus pole küll süvauuringuid, kuid kust saab infot huvitavatest avastustest ning teadusmõtte arengust. Info usaldusväärsus on kontrollitav.
Lisainformatsiooni veebilehe kohta annab URL.
Allikate hindamise kohta on Internetis palju materjale.

Soovitus: vaadake portaali Intute töögrupi 2006. a valminud atraktiivset õppevahendit koos lihtsate enesekontrollitestidega Internet Detective: Wise up to the Web