NÄITEID PINDPINEVUSE AVALDUMISEST
Nähtuse selgitus              Küsimusharjutused


Pindpinevusjõud nihutab traati


Videolink
Traatraamile tekitatud seebikile tõmbub kokku ning nihutab raami servatraati.


Pisikesed tilgad liituvad üheks suureks


Videolink
Pisikesed veetilgad liituvad kokku puutudes üheks suureks, kuid suur tilk iseenesest pisikesteks ei jagune. Põhjuseks on see, et pisikeste tilkade pind on kokku suurem kui ühel suurel. Vedelik püüab oma pinna suurust vähendada ja sellepärast pisikesed tilgad liituvadki


Metallesemed ujuvad veepinnal


Videolink
Kas on võimalik, et veest 2,7 korda raskemast alumiiniumist mündid ning 7,9 korda raskemast rauast kirjaklamber saavad veepinnal ujuda?

Videoklipist nähtub, et see on tõesti võimalik. Filmist on näha, kuidas veepind müntide ja kirjaklambri raskuse all välja venib. Just tänu veepinna kuju muutusele tekibki pindpinevusjõud, mis raskust tasakaalustab.


Tuletikk hakkab liikuma


Videolink
Kui veepinnal ujuva tuletiku kõrvale seebivett tilgutada, sööstab tikk seebiveest eemale.
Seebivee pindpinevus on puhta vee omast tunduvalt väiksem. Seebivee pind annab puhta vee tõmbele järele ning tikk hakkabki liikuma.


Seebikahur


Videolink
Paksust paberist väljalõigatud "kahuritoru" ujub veepinnal ning toru sees on "mürsk".
Kui kahurisse "laenguks" seebivett tilgutada, paiskub mürsk kahurist välja. Seebivesi vähendab pindpinevust mürsu taga ning puhta vee pinna suurem tõmme viib mürsku edasi.
Pane tähele, et vastavalt impulsi jäävuse seadusele hakkab tagasilöögi tõttu kahuritoru mürsuga võrreldes vastassuunas liikuma.


Seebiveski


Videolink
Veepinnal lebab spiraalse kujuga ketas, mille servadesse on kaks tillukest seebitükki kinnitatud. Seep lahustub ning vähendab pindpidevust. Puhas vesi tõmbab ratta pöörlema suunaga seebisest veest eemale.

Katsed viis läbi ja filmis Indrek Peil