PINDPINEVUSNÄHTUS
Küsimusharjutused              Videonäited



Nähtuse selgitus

Gaasidega võrreldes paiknevad vedelikes molekulid üksteisele palju lähemal ning seetõttu on ka molekulidevahelised jõud märgatavad. Vedelikud säilitavad oma ruumala ning neid on peaaegu võimatu kokku suruda.

Osutub, et vedeliku pinnal asuvad molekulid on vedelikusiseste molekulidega võrreldes erilises seisundis. Nimelt vedeliku sees ümbritsevad ja mõjutavad igat molekuli tema naabrid kõikides suundades ühtmoodi. Pinnamolekulidel aga ühest küljest naabrid puuduvad (vt. alltoodud joonist).


Kuna vedeliku sees mõjutatakse molekuli kõikides suundades ühtmoodi, siis mõjud sellele kompenseeruvad, resultantjõud on null ning molekul on tasakaalus. Pinnamolekulile mõjuvad jõud aga pole tasakaalus ja nende resultant on suunatud vedeliku sisse (vii hiirekursor joonisel nupu "Vaata resultantjõude" kohale).

Selline sissepoole suunatud resultantjõud mõjub kõikidele vedeliku pinnal asuvatele molekulidele (vii hiirekursor joonisel nupu "Vaata pinnamolekulide seisundit" kohale). Pinnamolekulid üritavad kõik vedeliku sisse pääseda ja seepärast püüab vedelik oma pinna suurust vähendada.

Nähtust, kus vedelik püüab oma pinna suurust vähendada, nimetatakse pindpinevusnähtuseks.

Jõudu, millega kokutõmbuv vedelikupind temaga kokkupuutuvaid kehi mõjutab, nimetatakse pindpinevusjõuks.

   

Kuna vedelik püüab oma pinda vähendada, on kastepiisad kerakujulised ning pindpinevusjõud võimaldab putukatel mööda veepinda kõndida.

Joonised ja fotod tegi Indrek Peil