Kuidas valmistuda olümpiaadiks

Reede, 19 Veebruar 2021 20:28 Helena Lulla, 8.A
Prindi

 

Kuidas valmistuda olümpiaadiks

 

Olümpiaad on ainevaldkonna võistlusala, kus andekad ja soovijad uusi asju proovivad noored, saavad ennast proovile panna. Olümpiaadid on kasulikud, kui sa proovid gümnaasiumisse, ülikooli mingisse kindlasse valdkonda õppima minna, kuna kui oled olümpiaadil teinud hea tulemuse ja maakonna voorudest kaugemale saanud, tekivad paljud võimalused, mida sa saaksid tulevikus teha.

Olümpiaadiks valmistuda sa umbes samamoodi nagu kontrolltööks. Aga sul peab olema motivatsiooni ja tahtejõudu, et üldse selleks valmistuda. Kui sul pole tahtmist sellele panustada, et saada hea tulemus olümpiaadil ja lähed sinna lihtsalt vabade tundide pärast, siis võid kindel olla, et tulemus tuleb kehv.

Esmalt pead sa teadma, millist olümpiaadi sa tahad teha. Seda saab lihtsalt leida TÜ teaduskooli veebilehelt olümpiaadi alt. Sealt leiad sa, mis olümpiaadid oma vanuse valdkonnas saad teha. Samuti on sealt võimalik leida eelmise aasta ülesandeid ja nende vastuseid, et saaksid proovida ja aru saada, millised need ülesanded välja näevad.

Enne olümpiaadi on võimalik leida sealt fail, kus on kirjas või välja toodud, mida sa pead teadma, et saada hea koht olümpiaadil. Näiteks ajalooolümpiaadi kohta on seal failis kirjas, mis artikleid ja ajakirju pead lugema. Sama on ka teiste olümpiaadidega, mis pole loodusteaduse valdkonnas. Nüüd  on ka bioloogia samamoodi, et sul on teada, mida sa pead lugema ja teadma. Nende ainetega, kus sul lugemismaterjal on käes, oleks aeg-ajalt hea, kui saad õpetajaga kokku ja arutad loetud teksti läbi ning õpetaja räägiks juurde, mida võiks veel lisaks teada.

Et olümpiaadil läheks hästi, peab julgelt õpetajate käest abi paluma ja kui mingi ülesanne läheb valesti, tuleks õpetajate käest järgi uurida, mis sa valesti tegid ning mis on õige lahendus või vastus.

Keerulisem lugu on matemaatika-, keemia-, füüsika- ja loodusteadusolümpiaadidega. Matemaatika on natuke lihtsam teadmiste poolest, kuna põhiliselt pead sa neid eelmiste aastate ülesandeid lahendama, arutama õpetajaga läbi oma vead ja kui on huvi, siis on võimalik õppida valemeid ning võrrandeid, mis oleks kasulikud. Keemia-, füüsika- ja loodusteadusolümpiaadidega peaks arvestama lisatundidega peale kooli, kus sa siis selle aine õpetajaga kokku saad ja uusi asju õpid, mida muidu õpid alles hiljem või käite läbi varasemalt õpitu.

Kui seal teaduskooli lehte rohkem uurida, leiad sa sealt koha, kus on räägitud lisakursustest, mida saab võtta, kui tahad rohkem seda teema valdkonda osata. Seal õpitakse natuke rohkem teemasid, mida tavakoolides ei õpetada. “Võistlusmatemaatika” kursus on seal kasulik, kuna see põhiliselt valmistab sind ette matemaatikaolümpiaadiks. Need kursused on vahvad ja huvitavad ja annavad rohkem teadmisi, kui tavalised kooliained.

Meeles peab pidama, et olümpiaadides ei loe see, mis sa tundides oled õppinud vaid, kui palju sa oled juurde õppinud ja kuidas sa oma teadmisi rakendad.

 

Helena Lulla, 8.A