SÜG-Press 624

Teisipäev, 08 Oktoober 2019 15:49 Indrek Peil
Prindi

 



8. oktoober 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 624



KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  09.10   
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine
Motivaarikas

N  10.10

R  11.10 

L  12.10   
9.30 Kodutütarde fotoorienteerumine   

P  13.10

E  14.10   
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
18.00 Hoolekogu koosolek
Informaatika lahtine võistlus 14.-20. oktoober

T  15.10   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
17.00 Eelkool

K  16.10   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.15 Kriisimeeskonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  17.10   
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool

R  18.10   
Ettelugemise päev

TÄNU TEGIJALE!

Kehalise kasvatuse ainekomisjon, kõik asjaosalised õpetajad, juhendajad, treenerid... — vahva liikumispäeva ja kogu liikumisnädala läbiviimise eest.
Abituurium — meeleoluka kontserdi ja põneva õpetajate päeva korraldamise eest.
Kõik õpetajad-laadalised, kes küpsetasid, korraldasid, müüsid ja andsid oma panuse.
Rita Ilves — Debora Vaarandi luulekonkursil edukalt osalenud õpilaste juhendamise eest.
Hendrik Pihl — õpilaste eduka osalemise eest robootikavõistlusel.

VABANDUSED!

Eelmistesse kahte numbrisse jõudis eksitav viga: pedgoogilise kõnelusega esines ikka Inga Pariis.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  09.10    Marju Roberts. Erasmus+ uuest projektist
N  10.10    Direktsiooni info
R  11.10    Marit Kikas. Nordic-Baltic GeoGebra konverentsist
E  14.10    Viljar Aro
T  15.10     Mari Ausmees. Pärimusest Pärdini
K  16.10     Liina Kohu. Septembrikuine Türgi
N  17.10    Direktsiooni info
R  18.10     Merle Prii. Eesti keele käsiraamatust

KAS UUS HARIDUSVISIOON ON VÕLUKEPIKE?

Kiire vastus oleks JAH, kui visioon vastaks vähemalt ühele võimalikest reaalsustest. 7. oktoobri Postimehest saab lugeda meie kooli õpetaja Monika Heleene Pärdi minu arust väljapaistvat kirjutist „Haridusvisioon näeb ette õpilaste ja õpetajate imelist muutumist“. Asised praktikud on juba varemgi nimetanud seda visiooni ulmeliseks. Monikagi ei kujuta ette, „kuidas 15 aasta pärast on meie noored imeväel nutisõltuvusest vabanenud, oma mälu ja tähelepanu oluliselt parandanud, motivatsiooni oluliselt tõstnud ja ühtlasi kaotanud depressiooni“. Samamoodi ei kujuta ta ette, kuidas juba sama kiirelt „saab õpetajast OBJEKT, kel pole oma tahet ega vabadust kuskile kuuluda, kes töötab ja roteerub väsimatult mitmesugustes õppekeskkondades, õpetab anonüümselt, õppijaga emotsionaalset ja isiklikku kontakti loomata ...“ Aga lugege ise... Monika annab muu hulgas ka täiesti mõistlikke praktiku soovitusi haridusstrateegiasse ja tõstatab küsimuse „Kas ikka saab omandada oskusi ilma teadmisteta?“ Visioon ei peaks tõesti olema helesinine unistus, millest me oma igapäevases elus tegelikult kogu aeg kaugeneme. Kahjuks ei viita ka meie valitsuse ja ministeeriumi sammud kuidagi sellele, et neil oleks mingigi mõte, mis selle visiooniga haakuks. Võlukepike meie reaalsuses siiski tööle EI hakka.
Kahjuks on samas lehes ka Helen Mihelsoni lugu „Õpetajad lahkuvad lapsevanemate alanduste tõttu töölt“. Selle sisu on nii õudne, et jõudsin vaid mõelda oma koolile, kus nimetatud artiklis kirjeldatud  probleemid on veel lapsekingades. Ainult, et nende kingade numbrid ei ole enam kõige väiksemad. Lugege ...

Ilmselt õpetajate päeva järellainetusena on haridusartikleid veel. Üks neist, Martin Ehala „Milliseid muutusi Eesti haridus vajab?“, vastab vägagi minu väljaütelustele. Suurte fantaasiavisioonide asemel peaks me tegelema kahe kõige olulisema probleemiga – mida teha, et kümne-viieteist aasta pärast meil üldse piisavalt tegusaid õpetajaid oleks; kuidas kasvatada-õpetada lapsevanemat, sest „lapsel on juba enne kooli tulekut kujunenud välja käitumishäired, mis takistavad niihästi teda ennast kui ka klassikaaslasi õpingutele pühendumast“. Korraliku lastetoata kodude hulk väheneb katastroofiliselt. Seda lugu lugedes meenusid loomafilmid. Kui meie praeguse kahjuliku ülidemokraatia ja kõikesallivuse maailma peaks ka loomariik üle võtma, siis sureks kogu me fauna paari põlvkonnaga välja.

Eesti Päevaleht üllitab Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi juhatuse esimehe Madis Somelari kriitilise loo „Põhikooli ühtsed lõpueksamid peavad jääma!“ Olen 100-protsenti nõus. Kui oleme juba aastaid oma haridustulemustega maailma tipus, siis iga võimalik muutus peaks olema väga-väga-väga kaalutletud. Paraku teeme juba tükk aega minu arvates väga läbimõtlematuid kiirotsuseid.

Tasub lugeda ka Õpetajate Lehte. Väga asjalik artikkel „Meie muinasjutupõhine haridusmaailm“ Innove analüütikult Einar Krullilt ja intervjuu Margus Pedastega, kes küll õpetajatööd päriselt enam mitte tehes meenutab: „Ma tunnen senini, et õpetaja töö ei olegi päris töö, vaid see on üks väga palju positiivset energiat andev hobi, see on parim töö, mida mina tean“. On muudki asist ...

Aga lõpetuseks. Kaks aastat on suurel Õpetajate Päeva Galal antud välja elutööpreemia. Eelmisel aastal sai selle Ülo Vooglaid, kes suurema aja oma kooliaastatest oli meie kooli õpilane. Seekord tunnustati meie kooli ametlikku vilistlast Lauri Leesit. Palju õnne ja pikka iga neile! Ja ehk tasub ka meie kooli õpetajate arvamusi siis veidike tõsisemalt võtta. Ikkagi sama kooli koolikultuur.

Sisukat mõtisklemist keeruliste haridusasjade üle soovides ja vallale haridusvaldkonna arengukava loomisel toetust lubades

Viljar Aro, koolijuht

Maakondlik Debora Vaarandi luulekonkurss


1. oktoobril toimus Kuressaare gümnaasiumis maakondlik Debora Vaarandi luulekonkurss. Vaarandi kõrval võis esitada ka Juhan Smuuli loomingut.
Osalejaid hindasid Kuressaare  teatri esindaja Elen Pärtel-Saar, KG raamatukogu juhataja Tiina Kaup ja KG vilistlane Rait Kangur.


Meie koolist osalesid Kreverast Lotta Meet, Martin Vesberg - parim laulusõnade tõlgendaja, Cathrin Benita Poopüuu — parim näitlejameisterlik esitus, Uku Pokk — parim mereteemalise luue esitaja ja Britta Truu — parim mereteemalise luule esittaja.

Aitäh kõigile osalejatele väga tubli esinemise eest!

Rita Ilves

CODE WEEK

2. oktoobril toimus Kuressaare Ametikoolis Code Weeki raames koolidevaheline robootikavõistlus, kus Saaremaa Ühisgümnaasiumit esindas meeskonna SRR (SÜG RobootikaRing) osaline koosseis: Eerik Heinmaa (7.b) ja Gregor Pajussaar (6.b). Kokku oli võistlustules 12 meeskonda SÜG, KG, KAK, Vanalinna PK ja Lümanda PK-st.


Kohapeal tutvustati 5 erinevat ülesannet ja anti ligi 5 tundi aega, et ehitada robot, mis antud probleemidega tegeleb. SRR keskendus seekord ühele ülesandele ja suudeti ka antud ala, "kõrguste sihtimine", ära võita.


Meeskond oli rahul saavutatud tulemuste üle.

Hendrik Pihl

SÜGi XX SÜGISJOOKS 2019

24.09 toimus SÜG-i XX sügisjooks, osalesid SÜG, KG, Leisi Kool, Kuressaare Vanalinna Kool, kokku 850 jooksjat.                                            

1. klassi tüdrukud    1000m
1. Helena Rüütli        SÜG    1B     5.27,5
2. Kaisa Lilleorg        SÜG    1A     5.36,1
3. Britt Pihel                SÜG    1B     5.37,3    

2. klassi tüdrukud    1000m
1. Ketlin Bachman         SÜG    2A     4.55,8
2. Karita Kuldsaar         SÜG    2A     4.59,9
3. Marta Aus                   SÜG    2B     5.01,4    

3. klassi tüdrukud    1000m
1. Alice Rand                    SÜG    3D     4.50,9
2. Lilit Pruul                    SÜG    3D     5.00,1
3. Laura Grete Varik      SÜG    3B     5.05,9    

4. klassi tüdrukud    1000m
1. Aleksandra Ruttu        SÜG    4B     4.13,9
2. Birgit Lebedev            KVK   4        4.18,3
3. Epp Kristel Tuisk        KG      4        4.26,2    

5.-6. klassi tüdrukud     2000m
1. Sandra Jermakov    KVK   6A     9.20,8
2. Cristelle Maria Tamm    Leisi    6        9.33,4
3. Helena Tamleht    SÜG    6B     9.39,6

7.-9. klassi tüdrukud     2000m
1. Õnnely Rahu    Leisi    8        7.54,4
2. Triinu-Liis Toom    SÜG    8A     9.17,5
3. Maribel Remmel    SÜG    7A     9.22,3

10.-12. klassi neiud     4000m
1. Luise Vevers    SÜG   11C   18.42,1
2. Emma Treirat    SÜG   11C   18.47,2
3. Eva Sagor        SÜG   11A  19.32,0

1. klassi poisid     1000m
1. Erik Kaarde    Leisi    1     4.17,6
2. Karl Männik    SÜG   1D   5.07,7
3. Joonas Puiestee    SÜG   1A   5.11,4

2. klassi poisid     1000m
1. Georg Reek    SÜG   2A   4.16.8
2. Villem Havi    KVK  2A   4.17.6
3. Ronald Reinmaa    SÜG   2B   4.25.3

3. klassi poisid     1000m
1. Reio Markkus Lepp    SÜG   3D   4.10,7
2. Uku Vesberg    SÜG   3A   4.26,2
3. Hindrik Kalf    KVK  3A   4.25.5

4. klassi poisid     1000m
1. Hugo Sarapuu    SÜG   4B   3.56,6
2. Ruudi Kull        SÜG   4D   4.16,6
3. Riko Velve     KVK   4     4.20,3

5.-6. klassi poisid     2000m
1. Kaur Vesberg    SÜG   6B   8.21.2
2. Daniel Piht        SÜG   5A   8.26.3
3. Karl Erik Kaljuste    SÜG   6A   8.28.4

7. klassi poisid     2000m

1. Risto Tahk        SÜG   7A   8.20.8
2. Richard Keerd    SÜG   7B   8.29.3
3. Kevin Lempu    SÜG   7A   8.59.2

8.-9. klassi poisid     4000m
1. Martin Truverk    SÜG   8B   16.34,9
2. Rico Robert Alliksoon    SÜG   8B   16.38,5
3. Ermo Nõmm    SÜG   9B   17.13,2

10.-12. kl. noormehed    7300m
1. Alex Salong    SÜG  12B   28.15,1
2. Ken Almet        KG    10C   28.46,2
3. Daniel Rüütel    SÜG  12C   28.58,4

Kokkuvõtte tegi
Enn Laanemäe

MAAKONNA TEATEKROSS

02.10.2019 toimusid Kärlal  maakonna koolinoorte teatekrossi  võistlused. Võisteldi kahes vanuseastmes, 1-9. kl ja gümnaasumide arvestuses. 1.-9. kl. arvestuses  saavutasime esikoha Orissaare ja Valjala PK ees.


Pildil 1.-9. kl teatekrossi võidukas võistkond, vasakult Aleksandra Ruttu 4.b, , Kaisa Pilden 5.a, Gelin Desiree Soeson 7.a, Maribel Remmel 7.a, Annabel Raun 9.b, Triinu - Liis Toom 8.a, Ermo Nõmm 9.b, Martin Truverk 8.b, Mattias Kobin 5.b, Alice Rand 3.d, Reio Markus Lepp 3.d, Hugo Sarapuu 4.b, Karl Erik Kaljuste 6.a, Kaur Vesberg 6.b.

Gümnaasiumi arvestuses tuli ühesekundiline kaotus Kuressaaree Gümnaasiumile finiši-ruudustikus, Orissaare Gümnaasium oli kolmas.


Pildil 10.-12. kl teatekrossil II koha saavutanud võistkond, vasakult Lotta Meet 11.c, Luise Vevers 11.c, Emma Treirat 11.c, Lota Sagor 12.b, Eva Sagor 11.a, Alex Salong 12.b, Joonas Mägi 12.c, Romet Vahter 10.c, Daniel Rüütel 12.c, Siim Andres Himmist 10.c.

Võiskonnaga oli kaasas
Enn Laanemäe

1. A klassi esimene kuu koolis


1. septembril tuli 1. a klassi 23 vahvat õpilast. Kõik said aktusel aabitsa ja tekli. Esimesel nädalal õppisime kaaslaste nimesid. Teise nädala teema oli „Minu pere”. Lapsed tutvustasid oma pereliikmeid ja -traditsioone. Kolmandal nädalal käis meil esimene külaline, noorsoopolitseinik A. Aulik, kes rääkis liiklusohutusest ja tõi kõigile „Liiklusaabitsa“. Neljas nädal oli kõige tegusam. Siis toimus esimene klassipidu teemal „Sügise sünnipäev”. Kõik otsisid endale sobiva kostüümi ja mõtlesid mõistatuse. Keegi ei arvanud ära poopuud. Peol sõime tervislikke näkse, mängisime ja tantsisime. Järgmisel päeval osalesime  SÜG-i Sügisjooksul. Matk terviseparki on kõige pikem klassiga koos läbitud teekond. Võtsime osa kooli liikumispäevast ning aineteatejooksu muljeid rääkis meeskond kogu klassile järgmisel päeval. Septembri viimane päev oli lühike, sest kooli tulid külla koolieelikud, kes jäädvustasid oma nimed meie tahvlile nagu eelmisel aastal praegused 1. A lapsed.


Katrin Rosin

 

KODUTÜTRED PUTUKALAAGRIS


5. oktoobril kell 14.00 kogunesime staapi, et alustada põnevat sõitu Haapsallu putukalaagrisse. Meie SÜG-i rühmast osales 4 kodutütart. Lisaks meile osalesid Aste ja Kahtla kodutütred ja noorkotkad. Laagri teema oli huvitav ja hoopis teistmoodi.

Laager toimus Haapsalus Silma looduskaitsealal. Kohale jõudes võtsid meid vastu loodusõppejuhendajad. Kui asjad olid lahti võetud ja toad jagatud, ootas meid maitsev õhtusöök. Laager algas metsakõdu ja sambla korjamisega karpidesse. Peale korjamist läksime tagasi loodusklassi ning hakkasime uurima nende sees olevaid putukaid ja selgrootuid loomakesi. Leitud loomakesed, kes tulid valge riide peal väga hästi nähtavale, panime väikestesse karbikestesse. Neid uurisime  edasi mikroskoobiga. Leidsime kogu grupi peale üle 10 eri liigi. Laudadel olid putukaid tutvustavad materjalid ja saime teada, kellega oli tegu.



Peale putukauurimist vaatasime õppefilmi mesilastest.
Järgmine ülesanne oli panna üles valguspüünised majaseintele. Väidetavalt tulevad putukad välja valguse peale. Kasutasime selleks valget lina ja lampi.



Katse järgi selgus, et soojal ajal tulevad putukad rohkem ligi kui praegu oktoobri alguses. Alates kella 23.00 algas öörahu.
Hommikul oli äratus kell 8.00.  Peale hommikujooksu sõime hommikusööki ja algas teine õppepäev. Maja juures olevast veekogust püüdsime kahvaga veeloomi. Üllatavalt palju saime erinevaid liike ja tegime nendest näituse. Loomad olid väikestes klaasanumates vee sees.



Hiljem lasime nad tagasi vette.
Järgmisena toimus õppekäik rannaniidule ja seal lähedal olevasse metsa. Matk oli pikk ja raske, sest maa oli märg ja künklik. Käisime ka vaatlustornis, kus avanes võrratu vaade kaitsealale.



Meile tutvustati ka nende koduloomi (mägiveised, kitsed ja lambad, keda saime ka toita).



Laager lõppes kokkuvõtva ringiga ja ristsõnade lahendamisega. Tänasime lahket õppejuhti, kes meile palju uusi teadmisi andis.
Sellega ei olnud veel laager lõppenud. Sõitsime edasi Haapsallu. Tutvusime Haapsalu piiskopilinnusega ja promenaadiga. Meile tehti linnuses ringkäik giidiga, kes rääkis meile linnusest ja Haapsalu ajaloost.
Aitäh Merle Kivile ja Ingrid Paistele, tänu kellele nii tore õppelaager teoks sai.



Eliise Kask, kodutütar

NUHKUR NAHISTAB


Mõistata ära neli küsimust! Vastuste esitähtedest saad kokku ühe sõna. Selle võid saata aadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.    ja kui oled esimene kärme õige sõna saatja, ootab sind väike vaevatasu ka ;)

1. Mis on pildil?


2. Mõista, mõista, mis see on: Valge poiss, must nina?
3. Kes on pildil?

4. Mis on tuletõrjekoera nimi?

SÜGPress


Ainete teatevõistlus

10.-12. klass

kl

muus

kunst

mat

arvut

eesti

kirj

aja

füüs

bio

geo

keem

ingl.

vene

hev

aeg

trahv

K

10.ab

20

0

15

30

0

0

30

15

15

30

10

15

20

0

1.07,51

+200

5.

10.c

0

20

0

30

30

0

0

30

0

15

8

10

5

0

1.05,44

+148

1.

11.ab

10

10

15

30

30

0

15

30

15

30

0

15

20

0

1.05,26

+220

2.

11.c

0

10

15

0

15

30

30

15

15

15

6

15

5

0

1.07,04

+171

4.

12.a

10

20

0

30

0

30

15

15

30

15

0

20

15

0

1.05,47

+200

3.

12.b

5

20

30

30

0

0

30

30

15

15

14

20

5

0

1.08,44

+214

6.

12.c

30

10

15

30

0

30

30

15

15

15

2

15

15

0

1.11,25

+237

7.

5.- 6. klass

kl

muus.

kunst

matem

arvuti

eesti

kirj.

ajal.

biol.

ingl

saksa

hev

aeg

trahv

lõppaeg

koht

5.a

0

0

30

30

15

0

0

15

30

0

0

47.50

+120

49.50

2.

5.b

0

30

30

30

0

30

0

30

30

15

0

48.00

+195

51.15

4.

6.a

0

10

30

30

0

15

15

15

30

30

0

47.13

+175

50.08

3.

6.b

0

20

30

30

15

15

15

15

15

15

0

45.07

+170

47.57

1.

6.cef

30

20

30

30

30

15

30

30

30

0

0

48.09

+245

52.14

5.

7.-9. klass

kl

muus

kunst

mat

arvut

eesti

kirj

aja

füüs

bio

geo

keem

ingl

sks

hev

aeg

trahv

lõppaeg

K

7.a

10

30

30

30

15

30

30

15

15

30

0

15

30

0

47.27

+280

52.07

4.

7.b

0

30

0

30

30

30

30

30

30

0

0

30

0

0

46.57

+240

50.57

2.

8.a

0

30

30

30

30

30

0

30

0

30

20

15

0

30

53.14

+275

57.49

6.

8.b

10

30

0

30

30

30

15

30

15

30

0

15

30

30

51.01

+295

55.56

5.

9.a

10

20

30

30

30

30

0

0

15

30

20

15

0

0

46.19

+230

50.09

1.

9.b

20

10

30

30

30

30

30

30

0

15

20

15

0

30

46.10

+290

51.00

3.

789.ce

20

30

30

30

30

30

30

30

15

30

30

30

0

30

54.47

+365

1.00.52

7.

1.- 2. klass

klass

muus.

kunst

matem

male

eesti

loodus

HEV

aeg

trahv

lõppaeg

koht

1.a

15

0

0

30

0

15

0

30.54

+60

31.54

6.

1.b

30

0

0

30

0

15

0

26.05

+75

27.20

5.

1.d

0

0

0

30

0

15

30

23.45

+75

25.00

3.

1.2.3ce

0

0

0

0

0

15

0

26.59

+15

27.14

4.

2.a

0

0

0

0

0

0

0

21.11

+0

21.11

2.

2.b

0

30

0

30

0

0

0

17.28

+60

18.28

1.

2.d

0

0

30

0

0

0

30

33.19

+60

34.19

7.

3.- 4. klass

klass

muus.

kunst

matem

male

eesti k

loodus

HEV

aeg

trahv

lõppaeg

koht

3.a

30

0

0

0

15

30

0

16.42

+75

17.57

4.

3.b

30

0

0

0

0

30

0

15.07

+60

16.07

3.

3.d

30

0

0

30

15

0

0

17.17

+75

18.32

6.

4.a

30

0

0

0

0

0

0

15.01

+30

15.31

2.

4.b

0

0

15

30

0

0

0

14.29

+45

15.14

1.

4.d

30

0

30

0

30

0

30

16.16

+120

18.16

5.

4,5.c

30

30

30

0

30

30

0

19.16

+150

21.46

7.

Kokkuvõtte tegi Diana Õun

Viimati uuendatud Teisipäev, 08 Oktoober 2019 16:19