SÜG-Press 599

Teisipäev, 22 Jaanuar 2019 16:58 Indrek Peil
Prindi

 


22. jaanuar 2019 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 599



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  23.01   
14.00 Juhtkonna koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
Saksa keele olümpiaad gümnaasiumile

N  24.01   
16.15 Spordimälumäng Bumerang

R  25.01   
10.-12. klassi inglise keele maakondlik olümpiaad
VAB konkurss Hansenist Tammsaareni Albus

L  26.01  
Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor

P  27.01   

E  28.01   
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Direktsiooni koosolek
Emakeeleolümpiaadi uurimistööde esitamise tähtaeg

T  29.01    
15.38 Õppenõukogu
16.00 Õpilasesinduse koosolek
MK etlemise konkurss

K  30.01   
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine

N  31.01    
16.00 Väärikate Ülikool
18.30 Ö-Ülikool
Emakeeleolümpiaadi piirkondlik voor
Nuputa piirkonnavoor

R  01.02   
17.00 SÜGi vanemate kodutütarde rühmalaager

L  02.02   
SÜGi vanemate kodutütarde rühmalaager
MK bioloogiaolümpiaad
20.00 Kabaree vilistlastele

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  23.01    Reet Lulla, Anne Teigamägi. Uus Nordplus projekt
N  24.01    Direktsiooni info
R  25.01    Anne Teigamägi. Jahist ja seentest
E  28.01    Viljar Aro
T  29.01    Madli Mikli. Kaasav haridus Soome näitel
K  30.01    Sirje Paakspuu. Muusikateraapia alustest
N  31.01    Direktsiooni info
R  01.01    Merle Prii. Tekstiloomest gümn.

TÄNAME!

Rita Ilves — õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks konkursiks Tuulelapsed.
Jaanika Kask, Irena Sink — tänu aula kaunistamise eest kooli sünnipäeva aktusteks
Maret Soorsk, Andi Roost, Diana Õun, Aado Haandi, Kalmer Ait — suur tänu SÜG100 ajaloolise fotonäituse ettevalmistuse ja väljapaneku eest.
Mari Ausmees, Riina Laanes, Kersti Truverk, Eena Mark, Andreas Noor ja kõik esinejad: poistekoor, Kressendo, Kreedo, Öieti, SÜGi noorterühm, 1.ja 2.klasside tantsijad, pererühm, Ukulele ansambel, Georg Paomees, Martin Vesberg ja Katrin Kurvits — suur tänu hästi õnnestunud sünnipäeva aktuste eest.
10. klasside õpilased ja klassijuhatajad — suur tänu hästi õnnestunud gümnasistide balli eest.
Enno Kahju, Andres Karu, Ivo Linna ja Supernova, Taimi Sepp, Andreas Noor, Diana Õun, Aado Haandi — suur tänu suurepärase SÜG100 aastapäeva balli korraldamise ning sellele järgnenud ilutulestiku läbiviimise eest.
Köögirahvas ja Marliin Haamer — suur-suur aitäh SÜG100 tortide ja balli küpsisetordi eest :)
Veikko Lehto ja muusikakooli kollektiiv ning esinenud õpilased — suur-suur aitäh kenade kontsertide eest.
Ivo Linna ja Antti Kammiste — aitäh õpilastele korraldatud kontsert-lektooriumite eest kooli sünnipäevanädalal.

JUUBELIKÕNE

Lugupeetud aktuselised, armsad õpetajad, kallid õpilased, vilistlased, külalised.

Alustuseks sobivad hiidlasest poetessi Ave Alavainu tänasel päeval nii saarlaslikult või lausa kuressaarlaslikult kõlavad sõnad:

Võib krohvist lõhnav, võib väga vana,
võib puust, võib klaasist olla koolimaja.
Kuid kooli nägu pole see, mis ees,
vaid hoopistükkis see, mis kooli sees.
Üks klass on kooli silm ja teine kõrv.
On iga õpilane närvirakk, mis õrn.
On õpetaja välisärritaja
ja seda ongi närvidele vaja,
et kooli nägu püsiks ikka virge,
et läbi aja, päeval kui ka ööl,
teaks iga närvirakk, et süda lööb.
Ei tea me praegu, kuhu ükskord saame,
kas saarel sureme või ülemere maal me,
kuid kui on tehtud kord me viimne tegu,
jääb igaüks meist veidi kooli nägu.

Täna on see ajalooline päev, mil täpselt 100 aastat tagasi sai alguse eestikeelne Saaremaa Ühisgümnaasium. Minevikus sobrades üsna kaugele minnes saame teada, et meie eestikeelse kooli esimene direktor Eduard Pukk pidas 1653. aasta kandis Kuressaares töötanud provintsiaalkool-ladinakooli kooliks, millest me võrsunud oleme. Sellest on tänaseks 366 aastat. Väidetavalt on esimesi kooliteateid  leida juba aastast 1563 e 456 aastat tagasi, uurijad on aga Kuressaare kooliajaloo üksmeelselt tähistanud 16. sajandi esimese veerandiga e täna umbes 500 tagasi.

Meie kool on seni pidanud tähtsaks oma kaht sünnipäeva. 1865. aastal hakati Kuressaares andma gümnaasiumiharidust — esialgu saksakeelsena, siis venekeelsena ja l919. aasta 15. jaanuarist alates eestikeelsena. Seda esimest sünnipäeva oleme juba aastaid tähistanud iga viie ja nulliga lõppeval aastal suure vilistlaste kokkutulekuga ja ses mõttes saame mais 154 aastaseks. Täna oleme aga õnnelikud, et oleme juba sada aastat saanud õppida ja õpetada oma emakeeles — eesti keeles.

Läheb väga pikaks rääkida, mis kõik on juhtunud neil aastail. Miskist saab aimu meie esimese korruse ajaloostendidelt, üsna põhjalikku käsitlust saab lugeda meie kolmest ajalooraamatust ja veelgi suuremaid peensusi meie iga-aastastest aastaraamatutest. Omaette fenomeniks on meie iganädalane koolileht SÜG-Press, mis on väidetavalt esimeseks nii regulaarseks koolileheks Eestis üldse ja mis iganädalasena ilmub juba 1. septembrist 1995.  Paar kuud tagasi sai teatavaks, et meie kevadel lõpetanud sajas lend tegi meile väärika kingituse oma riigieksamite tulemustega, mis näitas, et oleme oma õpetamise ja õppimise poolest riigi esikümnes.  Tänaseks  pidupäevaüllatuseks  võib aga lugeda meie kooli ajaloolise fotogalerii avamist kooli ees. Pildid näitavad alati rohkem ... Ma usun, et see avatud galerii tekitab noortes küsimusi ja uudishimu ning äratab vanades mälestusi ja äratundmisrõõmu. Loodan, et see saab olema üheks sammuks eri põlvkondade taasühinemisel ... On millest omavahel rääkida ... Siinkohal aplaus Saaremaa Muuseumi töötajale, meie vilistlasele Maret Soorskile, kes valis välja eelmise sajandi pildid; Diana Õunale selle sajandi piltide valiku eest, Aado Haandile ja Kalmer Aidale näituse püstitamise eest ning meie teenelisele vilistlasele Andi Roostale kogu tehnilise teostuse eest. Selle tänuga loemegi SÜG-i ajaloolise fotogalerii avatuks.

Kooli kodulehele sai täna üles ka meie õpilaste uus loometulemus „100 haikut Saaremaa Ühisgümnaasiumi sajandaks sünnipäevaks“. Aitäh emakeele- ja kirjandusõpetajatele. Aitäh paljudele õpetajatele, kes sellesse pilte valisid, aitäh õpilastele — piltide loojatele. Aitäh Indrekule tehnilise teostuse eest. Eriti suur tänu õpetaja Merle Priile, kes seda kõike korraldas.

Eile sai kool veel ühe tunnustuse osaliseks. Nimelt saime EV Riigikantselei ja Liikumise Kodukant koostöös endile EV100 tunnustusplaadi, mida näete kooli ees vasakul meie maja õnnenumbri 13 all. Aitäh neile meid märkamaks.
Kaks päeva tagasi, pühapäeval maalt tulles, veetsin tunnikese kooli õues uue galerii ees mõtiskledes. Tuli meelde, et olen selle kooliga seotud juba viiskümmend aastat, sest avasin selle kooli ukse esimest korda 1. septembril 1968. Tänaseks 50 aastat tagasi oli mul pool viiendat klassi läbi (tollal oli algkool veel eraldi kool SÜG-i eelmises majas) — klassijuhatajaks eelmine koolidirektor, ajalooõpetaja ja õpilastest väga hooliv Pauline Kremm. Oli põnev aeg ja need põnevad aastad jätkusid kooli lõpetamiseni välja. Sai osaletud aineolümpiaadidel, lauldud laulukoorides ja Varsakabja-eelses poisteansamblis, tantsitud kahes rahvatantsurühmas, tegeldud seinalehtede väljaandmisega ning lõpetatud ka muusikakool. Lahkusin kindla teadmisega, et õpin viie aastaga Tartu Ülikoolis matemaatikaõpetajaks ja tulen tagasi oma kooli õpetajaks. Täpselt nii läkski.
Eile õhtul tänasele tähtsale päevale taas mõeldes uurisin, et milliseid mõtteteri meie koduleht meile soovitab, kui teda nõiana kasutada:

- mõeldes algklassidele sain soovituseks „Kui sa midagi ei ütle, ei paluta sul seda korrata“;
- mõeldes 5. – 9. klassil pakkus koduleht „Tõe otsing on tähtsam kui tõe valdamine – Albert Einstein“;
- gümnaasiumi jaoks sain „Pole olemas muud reaalsust kui see, mis on meis endis – Hermann Hesse“;
- õpetajatele „Parem on terve elu õppida kui elada teadmatuna – Katariina II“
- vallavalitsusele „Alguses veendu, alles seejärel veena. — Konstantin Stanislavski“.
Siinkohal aitäh, et meie omavalitsus meist hoolib, et meil on meie võimalused, et meid hinnatakse, et meid meie muredes on toetatud ja rõõmudes koos pidutsetud.

SAPERE AUDE E SÖANDA OLLA TARK. Kõlab loosungiliselt, aga on meie kooli mõte, on ka kogu arengu ja elu mõte. Kallid õpilased ja õpetajad, armas koolipere, lapsevanemad ja sõbrad. Teie ja meie kõigi päralt on missioon ja uskumus, mille väga hästi sõnastas Tallinna Ülikooli emeriitprofessor ja keeleteadlane Mati Hint oma hiljutisel esinemisel meie kooli hariduskonverentsil SÜG100: „Inimese elu on sisukas, kui ta kuulub kuhugi, ja kui ta hindab kõrgeks seda, kuhu ta kuulub. Kõige loomulikum on kuuluda sinna, kuhu sa tõesti kuuludki ja saada selleks, kelleks sa oled sündinud. Niimoodi on meil rohkem lootust leida oma elule mõte. Goethe sõnadega: “Inimesele, kes iseendaks jääb, jääb palju.” Nii on ka eesti kultuuriga: kui eestikeelne eesti kultuur jääb muutudeski iseendaks ja iseendale truuks, siis on ta tugev ja aitab meil oma elu täita elumõttega.“

Elagu SÜG100!

Kena tänast pidupäeva meile kõigile!

Viljar Aro, koolijuht

TUULELAPSED

19.-20. jaanuaril toimus Jõgeval 14. korda üleriigiline B. Alveri konkurss Tuulelapsed, kus osalejaid 1.-9. klassini.
Lavale jõudis 23 etendust.
Tänavuse festivali teemaks oli "See maailm on mulle kingiks antud" ja autoriteks, kelle loomingu põhjal tuli lavastus teha, Kersti Merilaas ja Kalju Kangur.
Saaremaalt osales SÜGi kooliteater Kreputlased Kersti Merilaasi poeemiga "Läks heeringalaeva üks Muhumaa mees"



Lavastusi hindasid Harrastusteatrite liidu juht Kristiina Oomer, õppejõud ja lavastaja Toomas Lõhmuste, teatrikriitik ja lavastaja Jaak Allik, ajakirjanikud Märt Treier ja Margus Mikomägi, näitleja Maarius Pärn, TLÜ õppejõud Rain Mikser ja Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Priit Põdra.

Žürii andis välja 6 laureaaditiitlit, näitlejapreemiad ja eripreemiaid.
Kreputlased tulid laureaadiks ja Martin Vesberg tunnistati parimaks meesnäitlejaks.
Lisaks konkursile toimus mälestushetk B.Alveri pargis, piduõhtu noortele ja ansambli Mando Trio kontsert.

Suur tänu Kreputlastele väga tubli esinemise ja muidu mõnusa olemise eest!

Rita Ilves

UKULELE HUVILISED

Ukulele ring jätkab proovidega alates T. 19.02 kell 15.00!

Mari Ausmees

Saaremaa Ühisgümnaasium minu elus — 12.c õpilaste mõtteid kooli 100. sünnipäeval

Kokkuvõtte tegi
Diana Õun

12. KLASSIDE TULEVIKUNÄGEMUS

Perekonnaõpetuse tunnis sai 12. klasside käest küsitud, mitut last nad oma peres näevad ning missugune peremudel on nende jaoks kõige vastuvõetavam. Kui endale püsiv elukaaslane valida, siis mis vanuses nii tähtis samm ette võtta.

12 AB-s leidis neli õpilast, et peres võiks olla üks laps, kuus arvasid kahe lapse vanemateks saavat, 12 soovivad kolme või enamat last ning üks leidis, et ka lasteta saab hakkama.

Kooseluvormina nägid abielu 17 õpilast, viiele sobis vabaabielu, ühe valik oli lasteta pere ning laiendatud peremudeli kasuks otsustas samuti üks õpilane.

Abielu ei näinud ette neli õpilast, kuus leidis end abieluküps olevat hiljemalt 25-aastasena, 30-selt on abiellu astunud 13 abiturienti ning pärast kolmekümmet on abielu juba aegunud teema.

12.C-s ei soovi abielluda 3 õpilast, 9 sõuab abieluranda hiljemalt 25-aastasena, järgneva viie aasta jooksul otsustab seda teha veel seitse ning üks loob pere hiljem kui 30-aastasena.

Kooseluvormina eelistas abielu 12 noort, vabaabielu 7, lasteta pere 2 ning laiendatud permudelit ei näinud ette keegi.

Ühe lapsega peres piirduks 6 noort, kaks last võiks olla neljal, 3 või enam last näevad ette 10 abiturienti ning lasteta pere võiks olla enda arvates ühel noorel.

Selles lennus on pereväärtused eriti kõrged ning kool ei pea kartma laste puudust.

Kokkuvõtte tegi
Kaie Raud

JÄRJEJUTT

Eelmisel õppeaastal alustasime avaldamist Hedvig Saaretalu loovtööna kirjutatud lugu „Kaotatud paradiis“. Kes pole varasemat lugenud või sisu ununenud, võib uue ülevaate teha (SÜGPress 572, 573, 574).

Kaotatud paradiis. Osa 4.


Aleksander Talv

Doroty läks mööda treppi üles koos oma uue klassijuhataja Travnalliga, kes juhatas ta kolmandale korrusele ja seal ühe klassi ukse taha. Siis ta peatus ja vaatas Dorotyt hoiatavalt. Tüdruk manas ka kohe näole tõsis ilme.
„Kui tuleb esimene jama, siis me viskame su kohe koolist välja,“ lausus Travnall.
„Kas seda mitte direktriss ei tee?“ küsis Doroty.
Travnall muutus veel vihasemaks.
„Ma olen sind hoiatanud, tirts,“ ütles ta ning avas klassiukse.
„Uus õpilane,“ lausus õpetaja Travnall klassi ees seisvale pikale ja sihvakale naisele ning kadus.
Doroty vaatas õpilasi, kes nägid välja nagu igas klassis ikka. Kuid tüdruku pilk peatus keskel teises reas istuval poisil, kellel olid heledad juuksed, taevasinised silmad ja uuriv pilk. Nad vaatasid üksteisele samal hetkel otsa. Doroty tundis, kuidas ta punastas, ning ta pööras pilgu mujale.
„Tere,“ ütles õpetaja. „Kuidas sinu nimi on?“
„Doroty Sooäär,“ lausus tüdruk sõbralikult naeratades.
„Mul on hea meel sinuga tutvuda. Sinu koht on seal,“ ütles õpetaja ning näitas käega akna pool teise rea suunas. Doroty läks kiiresti oma kohale ning võttis õpikud välja.
„Tšauki, sa oled Doroty, eks ole?“ ütles Doroty ees istuv umbes õlgadeni puhvis blondide lokkidega tüdruk kellel olid ilusad rohelised silmad ja kaval, aga samas heatahtlik naeratus.
„Ee, jaa,“ vastas Doroty kohkunult.
„Mina olen Sarah,“ ütles blondide lokkidega tüdruk.
Sarah kõrval olev pikkade mustadae juustega ja tukaga tüdruk vaatas samuti Doroty poole. Viimane märkas, et tüdrukul olid ilusad pruunid silmad ja ta tundus olevat korea päritolu. Ta naeratas häbelikult Dorotyle ning sättis oma juukseid näo eest kõrva taha.
„Vahetunnis tegeleme tutvumisega,“ ütles õpetaja rangelt ning Sarah ja korea päritolu tüdruk keerasid tagasi tahvli poole.

*
Doroty pani suure kotleti oma taldrikule ning trügis õpilaste vahelt läbi laudade poole. Kõikides laudades oli keegi, nii et ta pidi kellegagi nüüd lauda jagama. Aga kellega?
„Doroty!“ kuulis neiu kellegi tuttavat häält tagant laudade poolt hüüdmas, ning siis märkas ta, et ühe laua taga istusid tema uued klassiõed Sarah ja korea päritolu tüdruk. Pikemalt mõtlemata läks Doroty nende juurde.
„Teil kõik lauad kogu aeg täis?“ küsis Doroty naeratades.
Sarah muigas ning vastas: „Alati. Seepärast me kohe jooksu panimegi kui vahetunni kell käis.“
Doroty noogutas arusaavalt ning hakkas kotletti lõikama.
„Pealegi,“ ütles järsku Sarah, „kas need kuulujutud sinu kohta on tõesed? Kas sa tõesti astusid selle Arturi kaitseks välja, sest sa olid temaga maganud?“
Doroty pillas noa ja kahvli taldrikule ning tundis valusat klompi kurgus. Ta oli nii väga kartnud, et temalt hakatakse neid asju pärima. Kas ta ei saagi mitte kunagi enam omale normaalset elu tagasi?
„Lõpeta, Sarah, mina ei usu neid kuulujutte!“ ütles korea tüdruk ärritunult. „Iga vähegi mõistusega isik teab, et sa oled hea inimene, Doroty.“
Doroty vaatas tüdruku silmadesse. Kas ta teeb nalja või mõtleb seda tõsiselt?
„Tähendab, ee.“ Sarah köhatas ning tal tundus häbi olevat. „Vabandust. Mina tegelikult ka neid ei usu, neid kuulujutte.“
Doroty ohkas ja lausus: „Pole midagi. Ilmselt kõik arvavad minust nii, on ju. Aga ma tõesti astusin tema ja teiste kaitseks välja ainult selle pärast, et ma tahtsin neid kiusajate käest päästa. Ma lihtsalt ei talu ebaõiglust.“
„Ma mõistan,“ vastas korea päritolu tüdruk sõbralikult. „Ja meie Sarahga usume sind. Pealegi, minu nimi on Desiree Charlotte Pamil Lyn. Aga kutsu mind lihtsalt Des Lyniks või Desiks.“

Hedvig Saaretalu