SÜG-Press

24. märts 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 452

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  25.03   
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  26.03   
16.00 Põhikooli mälumängu IV voor
Matemaatikavõistlus Känguru, SÜG

R  27.03  
Keemiaolümpiaadi lõppvoor

L  28.03   
Keemiaolümpiaadi lõppvoor
10.00 Jukukool   

P  29.03

E  30.03   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
16.00 Omaloominguliste võimlemiskavade festival 5.-12.kl

T  31.03   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  01.04   
Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek

N  02.04   
Maakondlik Liivide konkurss, SÜG
MK Abiturientide ball Leisis

R  03.04

L  04.04  
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus
Poiste- solistide lõppvoor Tallinnas

P  05.04   
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor Tartus    

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  25.03    Reet Lulla. Üleriigilisest inglise keele olümpiaadist
N  26.03    Direktsiooni info
R  27.03    Merle Prii. Muljeid rahvaluule-olümpiaadilt
E  30.03    Viljar Aro
T  31.03    Irena Sink. Programmeerimismängust
K  01.04    Inge Vahter. Keskkonnaalaste uurimistööde konkursist
N  02.04    Direktsiooni info
R  03.04    Marek Schapel. KMÜ talvepäevad

DIREKTSIOON TÄNAB

Mart Mölder, Inge Vahter — õpilase suurepärase ettevalmistuse eest bioloogiaolümpiaadi lõppvooruks
Merle Prii, Sirje Kreisman — õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest rahvaluule- ja emakeeleolümpiaadi lõppvooruks.
Merje Oopkaup — õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest ühiskonnaõpetuse olümpiaadi lõppvooruks.
Rita Ilves kogu oma meeskonnaga — Miniteatripäevade suurepärase korraldamise eest.
Inge Vahter, Mart Mölder, Indrek Peil, Raili Tamm — õpilaste uurimistööde suurepärase juhendamise eest keskkonna-alaste uurimistööde konkursiks.

SEITSMES AASTA  e 2011/12

Esimene september algas sooviga, et toogu uus kooliaasta häid hindeid, enesearengut, uhkus¬tunnet, üksteisemõistmist, koolirõõmu meile kõigile — õpilastele, lastevanematele, kooli¬töötajatele.
Algas  uut moodi aasta, sest üheks aastaeesmärgiks olev UUE ÕPPEKAVA RAKENDAMINE tekitas kindlasti ka küsimusi, millele vastuste leidmine ei olnud kerge.

Algas keeruline aasta, sest SÜG Sihtasutuse ühinemine kooliga, keskkonnahariduskeskuse ehitamine ning Saaremaa Teadus- ja Huvikooli loomisprotsess tekitasid olulisi muutusi teises märksõnas - KOOLI ARENGUKAVAS.

Algas huvitav aasta, sest kolmandaks märksõnaks olev TEADUSAASTA tõi meie kooli rohkem teadust kui iial enne.

Kõige muu kõrval oli selle aasta oluliseks sündmuseks ka meie armsa koolimaja 50-aastane juubel oktoobri algul.

Kõigepealt aga õppeaasta jooksul kaks korda muudetud põhimääruse olulisimast punktist — kooli tegutsemise vormiks on  nüüd üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Sellega tähtsustame veelgi oma kooli traditsioone ja ringide tööd. Omaette ajalooline on kahtlemata ka uue koolitusloa saamine 14. mail.

On üsna tavaline, et aprillis hakkame tõsisemalt mõtlema järgmise õppeaasta olulisematele märksõnadele. Viimast aastat jätkub Saaremaa Teadus- ja Huvikooli projekt ja tuleb mõelda, kuidas jaanuarist jätkata ilma selleta e milliseks saab loodav kool. Jõudsalt on edenemas keskkonnahariduskeskuse ehitis. Üha selgemaks peavad saama visioonid ka seal toimuma hakkava tegevuse osas. Esimest aastat püüame õpetada uue õppekava järgi, algamas on teine aasta ja võimalik teha ka parandusi. Arengukavaga ei ole me vahepeal eriti tegelnud, aga kohe-kohe jätkame paralleelselt linna arengukava töögruppidega. Ühtlasi loodame, et võimalik koolireform saab suveks selgemad piirid. Plaanis on teha ka koolis toimuva inventuur e mis tegelikult toimib ja mis väga ei toimi. Rutiinist välja e kõike silmade särades ja pühendumise ja kirega - see ehk võiks olla uus väljakutse. Võimalik, et tuleb tõsisemalt tegelda ka identiteediga, sest õpilaste arvu vähenemine toob paratamatult kaasa muutused ka Saaremaa koolivõrgus.

ÕPILASED HINDAVAD ÕPETAJAID. Just sellise temaatikaga küsitlust teeme pea igal õppeaastal 10.-ndates ja 12.-ndates klassides. Jõulu eel said õpetajatele hindeid panna kümnendikud. Pooleaastase gümnaasiumis õppimise jooksul kujuneb ilmselt üsna adekvaatne arusaam ja pandud hindeid on õpetajatel mõistlik kasutada eneseanalüüsiks. Üldine pilt oli päris hea ja hinded klassiti üsna sarnased. Järgnevas on toodud hinnatavad faktorid koos keskmiste hinnetega vastavalt 10a, 10b ja 10c õpilastelt:

1) õpetaja meeldib mulle- 4,1; 4,2; 4,3;
2) õpetaja on õpilase suhtes heasoovlik ja taktitundeline- 4,3; 4,4; 4,4;
3) õpetaja suurendab minu huvi aine vastu- 3,7; 3,6; 3,8;
4) õpetaja õpetab mind õppima- 3,8; 3,7; 3,9;
5) õpetaja nõuab tunnis aktiivset kaasatöötamist- 4,1; 4,1; 4,0;
6) õpetaja esitab materjali selgelt ja loogiliselt- 4,3; 4,2; 4,1;
7) õpetaja hindab õiglaselt- 4,5; 4,4; 4,4;
8) õpetaja antud kodutööde maht on mõistlik- 4,5; 4,5; 4,3.

Mida järeldada? Tundub, et keskmine õpetaja suhtub õpilastesse mõistvalt ja nn koolikiusamist ei ole. Tundub, et õpilased saavad aru hindamisest ja ebaõiglust selles ei näe. Tundub ka, et kodutöödega ei tunta end olevat koormatud. Samas- suurimaks „valulapseks“ on õpioskuse vähesuse kõrval saamas huvipuudus. Kuidas järjest laienevate võimalustega maailmas äratada õpilase huvi oma aine vastu? Küllap
tuleb see võtta lähiaja ja ehk ka järgmise õppeaasta üheks põhiküsimuseks. Huvi on ju arengu ja õpiedu alus.

Kooli sünnipäeval sai taas jagatud pilte ja nautida Varsakapja. Koolikalli ümber koolimaja oli vist esimest korda ja ka korvpalliväljakul süüdatud küünaldest moodustatud koolilogo tekitas sooja tunde. Omaette sündmuseks sai kooli teenelise vilistlase Erik Haameri 20-st graafilisest lehest koosneva püsiekspositsiooni avamine. Selle Kalevipoja-loo kinkis koolile tema tütar Liina. Näituse avamise heaks tegid suure töö meie oma töömees Kalmer Ait, haldusjuht Aado Haandi ja vilistlane Andi Roost. Kolmandal korrusel võib nüüd tõesti käia uhkustundega, sest tegu on peaaegu kunstisaaliga.

Kui kaua ja kelle jaoks aga meie koolimaja üldse kestab? Sellele küsimusele oli soov vastust saada, kui kolme tunni jooksul arutati gümnaasiumireformi valdade ja koolide juhtide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttisega. Paraku mingit selgust ei tekkinud. Kuressaare linna seisukoht oli jätkata oma gümnaasiumidega endisel viisil, seda enam, et nad vastavad ka hetkel nõutavatele tingimustele. Orissaare soovis igal juhul jätkata oma väheneva gümnaasiumiga. Leisi aga arvas, et ehk peaks tõesti põhikooliks taanduma. Nüüd on maakonnal kui tervikul vaja ministeeriumi saata oma seisukoht tuleviku koolivõrgust ja oodata ministri isiklikku reageerimist. Koolijuhina olen kindlalt veendunud, et meie 12-klassiline kool on täna parim võimalus meie kõigi jaoks ja seepärast teen kõik selleks, et kooli avaaktuste ja tutipäevade peategelased oleksid abituriendid käsikäes esimeste klasside õpilastega.

Juba aastaid on kümnendike psühholoogiakursuse esimeseks kirjalikuks tööks eneseanalüüs muutustest, mida on toonud neile esimene kuu gümnaasiumis. Lugenud läbi kõik esseed, võib rõõmu tunda meie uutest kaaslastest. Rahulolu muutuste ja kooliga ning optimism ja elurõõm oli läbiv joon. Kui peaks nende arvamustele ise pealkirju panema, siis saaks kasutada järgmisi sõnaühendeid: õpimotivatsiooni tõus, enesekindluse ja tahtejõu kasv, ajajaotuse efektiivsus, soov võimalikult erinevate asjadega tegelda, usk õpetajatesse, klassi ja lennu ühtekuuluvustunne, rõõm väärikas olemisest...  Aga las kõnelevad nende eest järgmised iseloomulikud väljanopped:

Olen alati arvanud, et minu koht on selliste õpilaste hulgas, keda võib leida justnimelt SÜG-ist. Nad kõik on huvitavad, targad, aktiivsed- täpselt sellised nagu minagi arvan end olevat. Tegelikult aga kestis see tunne just nii kaua, kuni mina Jukukooli laagrisse jõudsin. Seal, nähes nii palju erinevaid isiksusi ning sõpruskondi, tundsin ma end järsku kohutavalt üksinda. Mina, kui tüüpiline maatüdruk, olin harjunud teiste seast välja paistma, olema särav isiksus. Nüüd oli mul aga selline tunne, nagu oleksin part luikede keskel... Kui varemalt olin mina tugev autoriteet, siis nüüd ei ole minu tarkused teiste omadest kuidagi moodi üle. Mul oli ka selliseid hetki vanas koolis, kus käitusin teiste suhtes üleolevalt... Alguses oli raske leppida, et tähesära pole enam minu peal, kuid lõppkokkuvõttes on see mulle kõvasti kasu toonud. Nüüd on minu ego kontrolli all ja loodetavasti on ka teistel minuga lihtsam suhelda.

Uus kool on suur keskkonna muutus ning alguses lõi see mind täielikult rööpast välja. Esimesel nädalal töötas mu aju topeltkiirusel, et sammu pidada kooli tempoga. Kõik õpetajad ladusid meile hunnikutes informatsiooni, mille all üks ehmunud kümnenda klassi õpilane lööb ohtlikult kõikuma. Ainuke viis tasakaalu säilitamiseks oli info kõrvale tõsta ja üks päev korraga võtta. Nüüdseks seisan kindlalt kahe jalaga maa peal ning püsin tempoga kaasas.

Mulle isegi meeldib suure kooli elu palju rohkem. Siin on palju rohkem privaatsust- selles mõttes, et kõik inimesed, kes minu ümber on, ei tunne mind.

Eelmisel kuul mõtlesin ma palju motivatsiooni ja iseenda motiveerituse üle. Miks ma millegagi tegelen ja kuhu ma jõuda tahan? See kõlab veidi naiivselt, aga ma tahan just SAADA TARGAKS!

Praeguseks olen ma kogenud, et minu elu kõige suurem muutus on iseseisvumine. Õpilaskodus olen ma õppinud põhjalikumalt, kuidas süüa teha. Olen ka leidnud, et koristamine pole midagi hullu. Väga suureks muutuseks on ka see, et ma olen õppinud paremini rahadega toime tulema.

Ka koolivorm, eriti kontsad, vajas harjumist. Korralikus riietuses tekib hoopis teistsugune tunne. Nagu oleks viimase kuuga täiskasvanuks saanud. Ning see peegeldub ka õppimises. Keskkooli koolivormis tundub kuidagi vale tunnikorda rikkuda.

Praegu ma arvan, et SÜG on mind muutnud põhiliselt siiski endast rohkem lugu pidama. Kuna see, et peab iga päev koolis ülikonnas käima, teeb inimese just väärikamaks. Teksades või vabas riietuses ei tekkinud sellist ühtsustunnet, kui praegu on.

Lips ees, on täitsa teine tunne. Nii mõnedki lollused jäävad tegemata. See paneb mind isegi mõtlema, et mitte mina ei kanna lipsu, vaid lips mind.  

Nüüdsest peale olen õpetajate jünger ja vägev tööhobune, kes ei näe mingit võimalust enda töökohustustest mööda põigelda. Kui näen enda ees raskust, siis tuleb sellest jõul ja nõul läbi murda.

Ma ei mõtle enam, et nii raske on, miks mind piinatakse. Vastupidi, minu jaoks on isegi tunnid, mis mulle ennem ei meeldinud, nii põnevaks läinud- sellepärast, et me ei tuubi tuimalt kõike pähe, vaid me arutame kõike tunnis koos.

Kodus , enne õppima hakkamist, on tihti peale selline tunne, et üldse ei viitsi oma pead tööle panna. Nüüdseks tean, et õppima hakkamiseks on vaja lihtsalt alustada ja selles ongi kogu kunst. Õppimine on lihtne. Lihtsalt pihta hakkamise kunst on mul vist lõpuks käes.

Mulle väga meeldib, et SÜG-is tehakse tundides palju paaris- või siis grupitöid ning ma arvan, et juba see aitab suhtlemisel kaasa. Mind on kogu aeg vaikseks peetud ja olen ikka jäänud tahaplaanile. Nüüd aga tunnen end enesekindlamana kui kunagi varem.

Minu jaoks üks kõige suuremaid ja olulisemaid sündmusi on see, et ma liitusin TÜ Teaduskooliga. Praegu, kui ma olen kätte saanud oma esimesed materjalid, mõtlen ma aina sellele, et mul on nii hea meel, et ma sellise pakkumisega liitusin.

Üks kõige positiivsemaid mõjusid, mille olen kaasa saanud psühholoogitunnist, on kindlasti efektiivsuse kasv. Näiteks olen ma piiranud oma arvutikasutusaega ühele tunnile päevas, sest nii jõuan ma palju rohkem mõistlikke asju ära teha. Lisaks olen märganud, et mida rohkem tegutseda, seda rohkem jaksu ja energiat tekib.

SÜG - SINU LAPSE KOOL. Just sellise pealkirjaga kokkusaamine toimus kolmapäeval, 12.oktoobril meie kooli auditooriumis. Algava eelkooli lapsi oli kohal 70, vanemaid mõni rohkemgi. Lastega tegelesid õpetajad ja vanematega sai räägitud ühiskonna arengusuundumustest, kooli rollist, põhiväärtustest jpm. Kooli jaoks huvipakkuvaimaks saab ehk lugeda tagastatud ankeetide kokkuvõtet, millest siin vaid mõned nopped:
Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti…
Oma kooli tunnet, kõrget taset, isiksuse arendamist, õpihimulist keskkonda, rohkeid huviringe, koolivormi, õpetajate koostööd nii laste kui lastevanematega, traditsioone ja ajalugu, arenemisvõimekust, väärtushinnanguid, põhjalikkust, distsipliini, pühendumist.
SÜG Eelkooli tulin sellepärast, et…
Oma last SÜG-i panna, tutvustada kooli, koolis oleks tuttav ja turvaline alustada, kooliks paremini ette valmistada, on parim kool Saaremaal.
Oma lapse õpetajatelt ootan eriti…
Lapsesõbralikkust, igapäevast tagasisidet, hoolivust, eneseusu süstimist lapsesse, iga lapse eripära arvestamist, nõudlikkust ja järjekindlust, mõistvat ellusuhtumist, laste võrdset kohtlemist, oskust end klassis kehtestada, et armastaks väga oma tähtsat tööd.
Tahaksin veel öelda, et...
Mulle meeldib see kool väga, jõudu ja jaksu kõigile koolitöötajatele, mul on siin õppimisest ja olemisest ainult suurepärased mälestused, usaldan teie kooli. Lause „Saaremaa Ühisgümnaasium- ja saadki hakkama” asemele soovitati panna „Saaremaa Ühisgümnaasium- ja oledki hinnatud”.

SÜGi MAJA 50 - REEDEL, 7. OKTOOBRIL. Saaremaa Ühisgümnaasiumil on erinevaid sünnipäevi. Aastaid on peetud kooli sünnipäeva

15. jaanuaril, sest just sel päeval, aastal 1919, alustas eestikeelsena Saaremaa Eesti Segagümnaasium. Seega natuke üle kahe aasta pärast tähistame 95. sünnipäeva. Iga viie aasta tagant peetavatel vilistlaste kokkutulekutel tähistatakse kooli kunagist algust gümnaasiumina- 12. mail 1865. aastal kinnitas tsaar Aleksander II otsuse Kuressaare Poeglastegümnaasiumi loomiseks. Seega natuke vähem kui nelja aasta pärast tähistame 150. sünnipäeva. Võiks ju meeles pidada ka 1559. aastat, mil on mainitud esmakordselt koolmeistri olemasolu Kuressaares. Siis saaks kolme aasta pärast tähistada 455. sünnipäeva. Võib-olla peaks tähistama ka kreiskooli loomist 1804. aastal, mis allutati otseselt ka Tartu Ülikoolile e kolme aasta pärast saab ülikooli minemise alustamisest 210 aastat.

Kool on töötanud mitmes erinevas majas ja kõik nad on olnud olulised kooli vaimsuse jaoks. Tänane Hariduse tänava maja on seda teinud nüüd juba 50 aastat. See aga tähendab, et esimesed selles majas lõpetanud on nüüd juba ligi seitsmekümnesed. Maja, mis algul – omas ajas –  oli uus ja moodne, kulus ja väsis ajapikku. Vajas pikemate perioodide tagant ka põhjalikumaid remonte. Neid tehti aastatel 1984 – 1985, 1995 – 1996, 2003, 2005 – 2007. Remontide käigus muudeti ka kooli ruumijaotust. Ehitati vaheseinu vahele ja tehti nõnda uusi ruume juurde või vastupidi: lammutati mõni sein ära ja ühendati mitu ruumi üheks suuremaks. Ja mõnigi ainekabinet, kontor või abiruum on lihtsalt oma asukohta muutnud. Ikka nii nagu parasjagu tarvis on olnud, nagu ajastu vajadused on nõudnud. 

Esimene põhjalikum muudatus oli aastal 1978, mil toimus üleminek kabinetsüsteemile. Nüüd muudeti senised klassiruumid ainekabinettideks ning õpperuumist õpperuumi hakkasid õpetajate asemel kõndima õpilased. Järgmine oluline muudatus oli aastal 1984, kui kolmanda korruse kolme aknaga klassid ehitati ümber väiksemateks, kahe aknaga keelekabinettideks. Kolimisi on olnud ka suurremontide vahelisel ajal. Nii on see raamatukogu, garderoobi ja veel mitmete muudegi ruumidega. Ka õpilaskodu 2001. aastal toimunud suurremont tõi taas kolimisi kaasa.
Jääb vaid loota, et ka 50 aasta pärast on ses koolis kool- aga lisaks veel korralik ujula, observatoorium, teaduskeskus, keskkonna¬hariduskeskus,  käsitöö-  ja  kunstikeskus, beebi- ja eel-ja lastevanematekool ja kümnete huviringide kodu.

Viljar Aro, koolijuht

Saarlased vabariiklikul keskkonna-alaste uurimistööde konkursil

Neljapäeval, 12. märtsil toimus Tartu Loodusmajas järjekordne vabariikliku keskkonna-alaste uurimistööde konkursi II voor, kus parimad õpilasteadurid esitlesid oma uurimistöid. Saaremaalt oli edasi kutsutud 9 uurimistöö autorid. Kokku esitles oma uurimusi 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi õpilast. Peale meie kooli osalesid saarlastest veel Aste PK ja Kuressaare Gümnaasiumi õpilased.

Tulemused:

5.-7. klassi arvestuses:
I koht: Sander Teras 6b „Harilik šaakal (Canis aureus): bioloogia ja levik looduses“ (juh. I. Vahter)
I koht: Martin Vesberg 5a „Kaelus-turteltuvi, Streptopelia decaocto Kuressaares“ (juh. I. Vahter ja M. Mölder).  Lisaks pälvis Martini uurimistöö ka Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemia.
III koht: Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuu 7b „Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale. Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel“. Juh. I. Vahter
IV koht:  Lisanna Lee Leiman 7b „Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad“. Juh. I. Vahter

8.-9. klassi arvestuses:
I koht:  Karl Hendrik Tamkivi 8b „Saaremaa kodudes kasutatavad elektrilambid“ (juh. I. Peil ja I. Vahter).
III koht: Ene-Liis Orb ja Karl Sai Aste PK 9. kl. „Metaanilagunduskattega prügila taimestiku tärkamine ja liigirikkus Kudjape prügila näitel“ (juh. Ü. Soom ja M. Meius)
IV koht:  Elo Nõmm ja Diana Alt  8b „Skolioosist ja selle teadlikkusest lastevanemate hulgas“ (juh. I. Vahter).

10.-12. klassi arvestuses:
5. koht: Reedik Sõber 12c “Saaremaa põhjavee karedus” (juh. R. Tamm).
10. koht: Kairi Ansper KG 12. klassist „Maakoolide hääbumine“ (juh. S. Kereme ja M. Varik).


Tublid SÜGi õpilasteadurid

Juhendajate poolt suur aitäh tublidele uurimistööde tegijatele ja esitlejatele!

Kokkuvõtte tegid Ene-Liis Orb Aste PK 9. klassi õpilane, üks uurimistööde tegijatest, ja Inge Vahter, üks juhendajatest

OLÜMPIAADIDE LÕPPVOORUDEST

Enne vaheaega ning vaheajal toimusid mitmete olümpiaadide lõppvoorud.

7. – 8. märtsil toimus bioloogiaolümpiaadi gümnaasiumiastme lõppvoor, kuhu meilt olid kutsutud Hanna Tuus ja Magnus Kaldjärv. Lõppvoorus osales Magnus üksi ning saavutas 1. koha nii 12. klasside kui üldarvestuses.

12. – 13. märtsil toimus rahvaluuleolümpiaadi lõppvoor Tartus. Meilt pääsesid sinna Jutta  Loviisa  Juht, Kai Ellik, Johanna Kallas, Milvi Marle Prii. Jutta Loviisa saavutas nooremas vanuserühmas (7. – 8. klass) 8. koha, Johanna vanemas vanuserühmas (11. – 12. klass) 2. koha, Kai 4. koha ja Milvi Marle 12. koha.

13. – 14. märtsil toimus emakeeleolümpiaadi lõppvoor Tallinnas. Meilt pääses sinna Eva Maria Veitmaa, kes saavutas 11. koha.

18. märtsil toimus ühiskonnaõpetuse  lõppvoor. Meilt olid sinna kutsutud põhikooli vanuseastmest Miikael Tuus, gümnaasiumi vanuseastmest Hanna Tuus ja Hannes Päll.

Hannes saavutas gümnaasiumiastmes 4. koha ja Hanna 17. – 18. koha.

Õnnitleme!

Marek Schapel, õppealajuhataja

ÕIGEKIRJAKONKURSI TULEMUSED

Märtsi esimesel nädalal kogunesid 7.-12. klassi väga head õigekirjaoskajad, et mõõtu võtta, kui hästi keegi oma emakeelt kirjutada oskab.

Tulemused on klassiti järgmised:
7. klasside parim – Liisa Õunpuu
8. klasside parim – Liisa Veliste
9. klasside parim – Karin Nuut
10. klasside parim – Mari Kolk
11. klasside parim – Monika Mander
12. klasside parim – Eva Maria Veitmaa

Kokku osales konkursil 25 õpilast.

Aitäh kõigile osalejatele ning õnne võitjatele!

Merle Prii, emakeeleõpetaja

ÜLERIIGILINE VOKAALANSAMBLITE KONKURSS JÕGEVAL

6. ja 7. märtsil toimus Jõgeva Põhikoolis XIX Alo Mattiisenile pühendatud koolinoorte vokaalansamblite konkurss.

Konkursi žürii ehk Suur Kõrv töötas sel aastal koosseisus Thea Paluoja, Hele Kõrve, Laine Randjärv, Märt Avandi, Toomas Lunge, Raul Talmar, Kait Tamra ja Jaan Krivel.

Gümnaasiumi meesansamblite kategoorias pälvis laureaaditiitli ja II koha ka meie kooli meesansambel Varsakabi (juhendaja Mari Ausmees). Samuti esines toredasti ja tublilt SÜGi  5. klassi segaansambel (juhendaja Riina Laanes), kes pidi osalema  vägagi tihedas konkurentsis.

Alates 1997. aastast toimuval üleriigilisel konkursil on saarlased alati esindatud bussitäie lauljatega, võistluse peavõit grand prix on siiani kodusaarele toodud neljal aastal: 1998 – SÜG-i meesansambel Varsakabi, juh Mari Ausmees;

2002 - Orissaare Gümnaasiumi segaansambel, juh Anne Kann; 2004 - Saare Noorte Huvikooli segaansambel, juh Pilvi Karu; 2008 - noormeeste ansambel JEPPS, juh Veikko Lehto. Laureaaditiitleid on aga aastate jooksul Saaremaale toodud kogunisti 44, neist 18 esikohta, 7 teist kohta ning 19 kolmandat kohta.

KONKURSI TULEMUSED

GRAND PRIX 2015
Räpina ja Põlva Muusikakooli neidude ansambel GRAM OF FUN
juhendajad Margot Suur ja Riivo Jõgi

LAUREAADID – 2015

IV – V klass
I Viljandi Muusikakooli tütarlaste ansambel VIVA LA MUSICA III; juhendaja Hedi-Kai Pai
II Gustav Adolfi Gümnaasiumi segaansambel KUSTIKAD; juhendaja Ly Tammerik
III Erahuvialakool Meero Muusik segaansambel NELJAD-VIIED; juhendaja Anu Lõhmus

VI – VII klass
I Tallinna 21. Kooli tütarlaste ansambel ÜHEKSA KUUENDIKKU; juhendaja Ene Uibo
II Saue Muusikakooli Saue Noorte Meeste Koori ansambel; juhendaja Elviira Alamaa
III Kuressaare Gümnaasiumi huvikool Inspira segaansambel ÕUNARAKS; juhendaja Laine Lehto

VIII – IX klass
I Tallinna 21. Kooli tütarlaste ansambel GIUSTO; juhendaja Ene Uibo
II Tallinna Õismäe Gümnaasiumi tütarlaste ansambel; juhendaja Koidu Ilmjärv
III Erahuvialakool Meero Muusik tütarlaste ansambel KESKMISED; juhendaja Anu Lõhmus

X – XII klass
Segaansambel
I Viljandi Muusikakooli segaansambel VIVA LA MUSICA I; juhendaja Hedi-Kai Pai
II Gustav Adolfi Gümnaasiumi vokaalansambel GAMA 2; juhendaja Moonika Tooming
III Türi Kultuurikeskuse segaansambel NAGU PÄRIS ABBA; juhendajad Tea Saar ja Tiina Kivimäe.
Meesansambel
I Türi Kultuurikeskuse meesansambel POISSMEHED; juhendaja Tea Saar
II Saaremaa Ühisgümnaasiumi meesansambel VARSAKABI; juhendaja Mari Ausmees



III Saue Gümnaasiumi noormeeste ansambel; juhendaja Grete Põldma

Neidude ansambel
I Viljandi Muusikakooli neidude ansambel VIVA LA MUSICA II; juhendaja Hedi-Kai Pai
II Toomas Volli Laulustuudio neidude ansambel M.E.I.E. ;juhendaja Toomas Voll
III Erahuvialakooli Meero Muusik neidude ansambel FORCE MAŽOOR; juhendaja Riho Ridbeck

kuni 26 -aastased
I Kuressaare G  huvikool Inspira segaansambel JÄRELLAINETUS; juhendaja Laine Lehto

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

SÜGi TALVINE KERGEJÕUSTIK

Saaremaa D-klassi sisekergejõustiku MV 7. märts
Ermo Nõmm- 1. kaugushüpe 4.27; 1. 50m jooks 7,5s; 1. 200m takistusjoks 33,6s
Martin Truverk- 1. kõrgushüpe 1.20; 1. turboodavise 22.20m; 2. 200m takistusjooks 33,9s; 3. 50m jooks 7,9.
Annabel Raun- 1. turboodavise 21.08m
Maribel Remmel- 1. 200m takistusjooks 38,2s
Triinu-Liis Toom- 1. 50m jooks  8,1s; 3. turboodavise 16.15m.
Lisete Loviise Saagpakk- 3. 50m jooks 8,4; 3. 200m takistusjooks 39,1s.
Joosep Kobin- 3. turboodavise 20.52m; 3. kõrgushüpe 1.15,3s; 3. kaugushüpe 3.74.

Eesti Noorte talvised mitmevõistluse MV 28. veebruar
Marilis Remmel- TB 5-võistlus 2. koht 3220 punkti (60mtj 9,18- kõrgushüpe 1.59- kuulitõuge 9,68- kaugushüpe 5.16- 800m 2.44,60s)
Carmen Electra Pirn- TB 5-võistlus 5. koht 2867 punkti (10,10- 1,56- 9,72- 4.63- 2.45,40)

Eesti talvised täiskasvanute MV 22. veebruar
Kaarel Ernits- kõrgushüpe 6. 2.05 (uus kooli rekord)

Eesti talvised noorte karikavõistlused 15. veebruar
KJK Saare tütarlaste võistkonna moodustasid kõik SÜG-i tüdrukud:
Karita Süld- 9. 60m jooks 8,40s; 11. 60mtj 10,02s.
Marilis Remmel- 8. 400m jooks1.03,48s; 6. kaugushüpe 5.12m.
Carmen Electra Pirn- 10. kõrgushüpe 1.50m.
Luise Vevers- 6. teivashüpe 2.50m.
Airike Kapp- 3. kuulitõuge 12.15m.
Tüdrukute võistkond saavutas 9. koha.
4. koha saavutanud poiste võistkonda kuulus
Johannes Treiel- 2. kolmiküpe 13.41m; 3. 60mtj 8,55s.

Eesti täiskasvanute karikavõistlused 1. veebruar
Johannes Treiel- 10. 60mtj 8,80s; 10. kaugushüpe 6.29m.
Kaarel Ernits- 4. kõrgushüpe  1.99m; 9. kuulitõuge 9.84m.

Eesti juunioride talvised MV 25. jaanuar
Kaarel Ernits- 1. kõrgushüpe 1.93m.

Eesti A- ja B-klassi talvised meistrivõistlused 17.-18. jaanuar
Karita Süld- TA 60m 12. 8,42s; 60mtj 15. 10,03s.
Airike Kapp- TA kuulitõuge 4. 11.92m.
Helina Koppel- TA kuulitõuge 11. 10.44m.
Marilis Remmel- TB 60mtj 2. 9,14s; 60m 10. 8,36s; kaugushüpe 4.koht 5.16m.
Carmen Electra Pirn- TB kõrgushüpe 6.koht 1.59m.
Gendra Allikmaa- TB kuulitõuge 7.koht 9.86m; kaugushüpe 16. 4.57m.
Luise Vevers- TB kuulitõuge 12.koht 9.18m.
Johannes Treiel- TA 60mtj 5.koht 8,40s; kõrgushüpe 4.koht 1.86m; kaugushüpe 6.koht 6.41m.

TV10 Olümpiastarti 2. etapp
Marilis Remmel- 1. 60mtj 9,30s; 4. kaugushüpe 5.08m.
Carmen Electra Pirn- 13. 60mtj 10,29s.
Karl Sander Pirn- 13. kõrgushüppes.
Endrik Õunpuu, Brigitte Hollo, Mark Paomees, Marleen Mai.

Virge Treiel, kergejõustiku treener

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte    ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ), siis teda ootab pisikene üllatus!
Eelmise mõistatuse võitja oli Käthriin Steinberg 6.B klassist. Palju õnne!

Uued küsimused aga allpool:

1. Kes on Panthera tigris?
2. Mõista, mõista: valge poiss, must nina?
3. Mis on Rumeenia pealinn?
4. Mis on on Hispaania suurima pindalaga autonoomne piirkond?

Head lahendamist!

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜG-Press

1. – 9. KLASSIDE III VEERANDI ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTE

Õpilaste veerandihinnete kokkuvõte on järgmises tabelis:

Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile väga hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis ainult viielised; 3. – 9. klassis keskmine hinne 4,5 või üle selle, * õpilane on ainult viitele õppija):

1A klass Steven Anto, Lissandra Pajunurm, Eleanora Rahnik, Rando Rand, Marie Loviise Siim, Neidi Sink, Aleksander Väin, Kristin Sanne Õun

1B klass Liset Isabel Karu, Illimar Kirss, Laur Erik Laine, Jarno Mononen, Gregor Pajussaar, Kristiin Pulk, Saskia Natalie Kukua Roberts, Maris Rüütel, Helena Tamleht, Iris Tinno, Hanna Loore Vallik, Kaur Vesberg

2A klass Martin Kirst, Anabel Lanna, Kevin Lempu, Emma Ling, Helena Nõmm, Maribel Remmel, Mareli Välja

2B klass Grete Gull, Merili Haak, Eerik Heinmaa, Richard Keerd, Karolina Lepik, Edvin Lõkov, Marie Teras, Katarina Vaher, Marten Vahter

3A klass Robin Keerd*, Gätlin Rauniste*, Raul Joaquin Seppel*, Arabella Soolind*, Kristina Sõster*, Liisa Viljaste*, Rickie Magnus Jojo Roberts*, Karl Kaldjärv, Karmen Kundrats, Ats Lepamets, Kennet Puiestee, Romi Liise Roomets, Lisete Loviise Saagpakk, Triinu-Liis Toom, Lisete Vahu, Veikko Väliaho, Kevin Zukker

3B klass Marisa McCourt*, Martti Vaska*, Karro Vatsfeld*, Karmen Viilup*, Rico Robert Alliksoon, Maria Heleen Kald, Artur Kuning, Ingel Helena Mägi, Kaspar Nau, Grestiin Niitmets, Heddi-Loore Ots, Jan Erich Sarapuu, Carmen Zabellevitš, Martin Truverk, Anet Tõnus, Kirke Viik, Vivian Viil

4A klass Brigite Hollo*, Joosep Kobin*, Janika Tasane*, Riti Järveots, Iris Lidia Laine, Albert Johann Lepik, Kaur Luhaäär, Patrik Ool, Laur Palijenko, Stella Raav, Gendro Umber, Stefy Vasemägi, Neleriin Viljus

4B klass Kariina Kasjanenko*, Merit Matt*, Katriin Aksalu, Karmen Ehanurm, Karmo Kalamees, Helen Kruuser, Jürgen Liiv, Katrin Lindmäe, Markus luup, Artur Medri, Kirke Medri, Sten Normet Noor, Ermo Nõmm, Annabel Raun, Marie Eike Rebane, Kristofer Tiitson

5A klass Annaliisa Lepik*, Martin Vesberg*, Eliise Kask, Mihkel Keso, Albert Leppik, Kert Tartes, Martin Vesberg, Hendrik Vijand

5B klass Voldemar Kirss*, Paula Aarnis, Emma Kirs, Jonna Mononen, Krisse Pulk, Raul Tahk, Otto Tuuling

6A klass Anni Kuuseok*, Kristel Soe*, Markus Armus, Artur Johanson, Kelly Kasjanenko, Merili Mikku, Berit Porss, Torm Vatsfeld, Laura Veliste, Luise Vevers

6B klass Margit Valge*, Mariliis Albert, Karmen-Kelsi Kruut, Johanna Priske, Käthriin Steinberg, Sander Teras

7A klassGendra Allikmaa*, Huberta Karma*, Kätriin Käsper*, Marleen Vahu*, Oliver Paljak, Kristiina Raud, Mattias Rihvk, Martin Sepp, Uku Väli

7B klassIris Kirs*, Roosmarii Sarapuu*, Liisa Õunpuu*, Annabel Hansalu, Eva Jääger, Markus Kivi, Sarah-Lisee Laipaik, Lisanna-Lee Leiman, Carmen Electra Pirn, Marilis Remmel, Feridee Sevostjanov, Kadri Tamleht

8A klass Triinu Jakson, Mihkel Rasu

8B klass Jutta Loviisa Juht*, Diana Alt, Kerman Keerd, Oliver Moring, Elo Nõmm, Emma Siigur, Karl Hendrik Tamkivi
9A klass Karl Viik*, Elery Lõhmus, Karel Äär

9B klass Airike Kapp, Hanna Klaar, Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Liisa Niit, Rauno Põlluäär, Eliisa Saar, Johannes Treiel, Miikael Tuus.

Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis veerandihinded on neljad ja viied; 3. – 9. klassis veerandihinded on neljad ja viied, kuid keskmine on alla 4,5):
1A klass Markus Marek Aavik, Anett Kahju, Karl Erik Kaljuste, Karl Peeter Kilumets, Loore Lee Kirss, Erik Kruut, Olivia Laidma, Martin Lõuk, Mart Pääsukene, Meribel Soom, Henri Vaher

1B klass Grete Eliis Gutman, Gertrud Kirs, Eron Laak, Sten Erik Mägi, Ulla Maripuu, Karmo Nuut, Ron Sebastian Puiestee, Romet Raaper, Maria Tiidus, Tomek Vasemägi, Riti Marie Roomets

2A klass Aksel Hartikainen, Anna Johanson, Ott Andreas Jürisson, Reio Lõbus, Robin Maranik, Maria Merelaid, Karolin Nelis, Risto Tahk, Liina Talistu, Ragnar Tisler, Mariette Varik

2B klass Karl Ares Hommik, Holger Häng, Carmen Järvalt, Ingel Kallus, Simona Kessel, Kaarel Käesel, Gregor Matt, Mia Maria Muul, Loreley Perkmann, Jaagup Rang, Rasmus Tristan Vahenurm

3A klass Lauri Steinberg, Oskar Truu

4A klass Kauri Talk, Tristen Tass

4B klass Kevin Räim, Iivika Silenok

5A klass Gervila Räim, Margo Väin

5B klass Liisa Tõll

6A klass Lennart Aavik, Paul Antsaar, Kaisa Tiitson

6B klass Artur Kübarsepp, Karl Kübarsepp, Triinu Eliise Põld

7A klass Mark Marcus Soodla

7B klass Gertrud Leiten

8A klass Annika Luhaäär

8B klass Liisa Veliste

Marek Schapel, õppealajuhataja