SÜG-Press

3. veebruar 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 446

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  04.02  
9.00 Külas on Inglismaa suursaadik
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
17.00 Eelkool
18.00 Välkmale
Maakondlik etlemise konkurss 4.-12. kl Kuressaare Linnateater, KVK

N  05.02   
16.00 Põhikooli mälumängu II   voor

R  06.02   
17.00 1. klasside aabitsapidu
20.00 Kabaree linnarahvale
MK emakeeleolümpiaad, KG

L  07.02   
20.00 Kabaree vilistlastele
9.00-19.009.00-19.00 Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor, 4.-12. kl, SÜG

P  08.02 

E  09.02   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek

T  10.02   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  11.02   
15.00 Klassijuhatajate nõupidamine
MK koolinoorte vokaalansamblite konkurss KVK- s

N  12.02   
16.00 Õpetajate mälumäng

R  13.02  
Algklasside sisekergejõustiku võistlused, spordihoones,
8.30   1.-2.kl
11.00   3.-4. kl
13.00 A. Raudkatsi nimeline võistutantsimine
09.00  MK kuni 14-aastaste meistrivõistlused males
Üleriigiline etlejate konkurss Tartus

L  14.02  
A. Raudkatsi nimeline võistutantsimine
Informaatikaolümpiaadi lõppvoor
10.00 -15.00 Loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavoor, SÜG
Ühiskonnaolümpiaadi piirkonnavoor

P  15.02   
Informaatikaolümpiaadi lõppvoor, Tartus        

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  04.02    Marina Mäetalu. Emakeelest ja matemaatikast 1. kooliastmes
N  05.02    Direktsiooni info
R  06.02    Madli Mikli. Taas HEV-õpilaste toetamisest
E  09.02    Viljar Aro
T  10.02    Triin Vallsalu. Kokkutuleku teemadel
K  11.02    Marek Schapel. Innove õppevara kontrollist
N  12.02    Direktsiooni info
R  13.02    Lilian Kaasma. Gümnaasiumimatemaatikast

DIREKTSIOON TÄNAB

Rita Ilves — õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks etluskonkursiks Hansenist Tammsaareni.
Inge Vahter, Mart Mölder — õpilaste suurepärase juhendamise eest piirkondlikukd bioloogiaolümpiaadiks.
Pilvi Karu — õpilase väga hea juhendamise eest „Solistica“ konkursiks.

ÕNNITLEME

Kristiin Koppel (11.A) — Solistica 2015 konkursil 10.-12. klasside arvestuses  parim saarlane — II koht, žürii eritunnustus- parim naisartist, Silver Sepa tänu

UUE AJALOORAAMATU ALGUS

Suveks valmiv kooli kolmas ajalooraamat alustab oma põhiosas 2005/2006 õppeaastast. Kui meenutada seda vaid tollase aastaraamatu sissejuhatusega, siis ...

Aastaraamat 2005/2006 saab valmis ja taas on käes 1. september. Suvised remondid annavad meile peagi uued alumised 3 korrust, aula ventilatsioonisüsteemi ja juurdeehituse ning väljas kõrguvad prožektorimastid üle uue kunstmurukattega staadioni. Tänu linnavalit¬susele saime juurde 7 miljonit. Oli taas ehitamisaasta.

Juuni tõi meile kooli kõigi aegade suurima medalitesaju — 7 kulda ja 16 hõbedat, Lõuna- Ameerikast tuli Eva Toom ülemaailmse bioloogiaolümpiaadi pronksmedaliga, üleriigi¬liste aineolümpiaadide paremikus oli tava¬päraselt ka hulk meie lapsi. Oli õppimisaasta.

Üleriigilised festivalid tehti ära tavapärase edukusega, samas oli ka uusi leide. Kabareed nauditi taas ja ka kooli enda üritused sujusid. Oli kultuuriaasta.

Õpilasesindus oli üllatavalt hakkaja — endistele töötajatele hakati infolehti viima, pandi paika keskastme koolivormi ideoloogia, oldi üsna kõiges väga asised. Oli õpilasaktiiviaasta.

Mitte läbi väga suurte valude algas e-kooli katsetamine, lõppes esimene õppetöövahendite konkurss õpetajatele, ilmumas on kokku pandud klassijuhatajaraamat. Pooleaastase ühistöö tulemusena valmis uus arengukava, esimene koolituskava, PR-plaan ja enesehindamis-süsteem ning uuendati kooli õppekava. Ülirahul olid meiega inspekteerijad HO-st. Muret tegid arengud arvutivallas, aga juhtimissüsteemi uue osana hakkas edukalt tegutsema tehnikanõukogu ja sügiseks peaks kool rikkamaks saama valguskaabli ja lausa 40 uue arvuti võrra. Oli arendusaasta.

Kool elab ja vaatab ootusega tulevikku. Unistame kooli territooriumi korrastamisest, käsitöökeskusest, ujulast, õpilaskodu arendamis¬võimalustest ja kõigi majade ühendamisest. Unistame tõelisest hariduskeskusest. Me teame, et unistused täituvad vaid läbi visioonide, arengukavade ja strateegilise planeerimise. Me teame, et kooli teevad eelkõige inimesed ja nende koostöö. Sellest ka uue õppeaasta põhieesmärk — INIMEST VÄÄRTUSTAV KOOL.

Teatavasti algas mõne aasta pärast masu ja mitmed unistused on unistusteks ka täna. Ajalooradadel käimine aga kosutab ja kirgastab, sest näitab, kui palju oleme kasvanud. Hääd matkamist minevikuteil ja kui miskit ka veelgi kaugemast tundub mõistlik olevat uude ajalooraamatusse talletada, andke teada.

Viljar Aro, koolijuht

KUNSTI- JA KÄSITÖÖNÄITUS

Reedel, 6. veebruaril kell 12.00 avatakse Kuressaare Kultuurikeskuses

SÜGi ÕPILASTÖÖDE NÄITUS,

mis seekord pühendatud kooli 150. sünnipäevale!

Kogu koolipere on oodatud näitust külastama!

Kaunite Kunstide sektsioon

KONKURSS HANSENIST TAMMSAARENI

30. jaanuaril toimus Albus üleriigiline etluskonkurss Hansenist Tammsaareni. Esinejaid hinnati kolmes vanusegrupis. Meie koolist osalenud kolmel õpilasel läks kõigil väga hästi. Nooremas grupis tuli III kohale Martin Vesberg, keskmises vanuses sai Henri Paomees Albu valla eripreemia ja vanematest Tiina Nõmm Vargamäe muuseumi eripreemia.

Suur tänu kõigile väga tubli esinemsie eest! Aitäh ka Marek Schapelile, kes õpilastega kaasas käis.

Rita Ilves, juhendaja

SPORDIVIKTORIIN BUMERANG

1. koht - 12c, 33 punkti
Meeskonnas olid Raimo Rahumeel, Indrek Polding, Lauri Aksalu, Hardo Niit

2. ja 3. kohta jäid jagama 22 punktiga
11C - Mihkel Šešterikov, Lauri Leemet, Kaarel Ernits, Johannes Rooso
8B - Mihkel Lõuk, Jass Saarkoppel, Karl Hendrik Tamkivi

4. koht 7B  18 punktiga
5.-6. koht 10B ja 11B 16 punktiga
7. koht 6A 10 punktiga
8.-10. koht 5B, 10C, 12A 9 punktiga
11. koht 12B, 8 punktiga
12.-13. koht 5A ja 11A 7 punktiga
14.-15. koht 7A ja 9A 6 punktiga
16. koht 6B 2 punktiga

Kokku osales 16 klassi.

Triin Vallsalu, huvijuht

OMALOOMINGU LEIUNURK

Kui ma oleksin räim

Ma elaksin Eestis, sest mul oleks väga uhke olla Eesti rahvuskala.

Rahvuskalana oleksin ma täielik Eesti patrioot. Minu peatuspaik oleks kusagil paekivide vahel. See oleks minu kui räime privileeg. Kui olen väsimuse eemale peletanud, läheksin sellesse märga, värelevasse vedelikku, mille nimi on Läänemeri. Ma ei näeks ujumisega väga vaeva. Pigem laseksin vetevoogudel end kanda. Ma ei naudiks olemast räim, ma naudiks olemast kala. Lihtsalt kala. Kala, kel ei ole kohustusi, ei ole rutiinset argielu kammitsat. Nii ma lihtsalt ujuksin.

Ujumine lõppeks siis, kui kõht tühjaks läheks. See ei ole mingi suur probleem. Räim saab ju taimhõljumist kõhu täis. Seega ujuksin natuke aega suu lahti ja punnu saakski täis. Pärast lõunatamist poeksin vetikate siidjasse embusesse. Seal leiaks aset väike siesta. Ma tukuksin tund kuni poolteist.

Seejärel uuriksin natuke elu minu ümber. Räägiksin ahvenaga veest ja ilmast, angerjad räägiksid mulle oma rändest Sargasso merre ja tursk pajataks oma napist pääsemisest hülge käest. Kui ma enam rääkida ei viitsi, lähen mere saladusi avastama. Ma otsiksin veealuseid koopaid. Enne sisse minekut kaaluksin, kas ikka minna. Luts, vana sindrinahk, võib ju välja söösta ja mind pooleks ehmatada. Alati on huvitav seigelda ka vetikaid täis kõrgendikel. Seal kohtaksin oma tuttavat emakala. Vahetaksime võib-olla paar sõna, aga kuna elud on  nii   erinevad,   siis  mingit  sügavamõttelist

vestlust sealt ei kujuneks. Adrenaliini pärast õrritaksin natuke hüljest, ainult natuke.

Õhtueineks võtaksin paar sääsevastsetja hakkaksin ööbimiseks mõnda vaiksemat kohta otsima. Seal saan kosutavasse unne suikuda.

Sander Teras, 6.B

Kui ma oleksin kõrvavaik

Kui ma oleksin kõrvavaik, siis ma sooviksin, et saaksin rääkida ja kõndida. Nii saaksin päeva lõpus oma omanikule ette kanda kogu olulise info ja me oleksime suured sõbrad. Kindlasti ei tohiks ma seejuures suuremaks kasvada, kõrvas kõdi teha ja kõrvast välja tulla. Samuti ei oleks mul mingit põhjust teistele minu omaniku saladusi välja rääkida ja peaksin alati tema sõna kuulama.Isegi pesemise ajal peaksin olema väga vagusi ja pisut peitu pugema, et mitte välja kukkuda.

Minul peaks olema parem kuulmine kui sellel poisil või tüdrukul, kelle kõrvas ma oleksin, sest siis teaksin talle jutustada asju, mida ta ise muidu ei kuuleks. Vahel võiksin isegi natuke muusikat teha. Peaksin olema talle hea salajase sõbra eest, kes oleks kõikjal olemas. Ma ei sooviks olla hästi kleepuv ja ainult kollane. Tahaksin olla lõbus ja vahva sell, kes teeks erinevaid nägusid, muudaks oma tujude järgi värve ja loeks raamatuid ette. Niisaaks mu omanik silmi puhata ja ometi oleks kogu raamat tal teada. Kõige parem oleks, kui ma ei peaks sööma ega jooma, sest siis ei peaks potil käima. Unistaksin olla nii viisakas ja kena, et mitte kunagi ei segaks ja oleks alati kohal, kui mind vajatakse. Mulle meeldiks, kui oleksin väga tark ja vahel asju ette ütleksin. Isegivõiks õpetada, kui omanik midagi ei oska. Näiteks võiksin õpetada, kuidas käiks söögitegemine ja raskete kodutööde lahendamine. Siis oleks ta vist väga tubli ja mitte keegi ei saaks aru, mis saladust ta varjab.

Tegelikult olekski kõigil vaja ühte tõelist ning ägedat sõpra, kes aitaks igas olukorras. Kui teda ka päriselt olemas ei oleks, siis võikski ta olla vähemalt välja mõeldud.

Margit Valge, 6.B

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!

Eelmise õige lahenduse ütles Käthriin Steinberg 6.B klassist.

Uued küsimused aga allpool:

1. Keda või mida on pildil kujutatud?


2. Kuidas kutsutakse USA kodanikke?

3. Mis kala on pildil kujutatud?


4. Mis kuu järgneb juulile?

Head lahendamist!

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜGPress

1. – 9. KLASSIDE II VEERANDI ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTTE PARANDUS

Eelmises infolehes jäi põhikooli õppetöö tabelist ekslikult välja 7. - 9. klass. Parandame selle vea ning vabandame asjaosaliste ees.

ÕPETAJATE KONSULTATSIOONIAJAD

2014/15 õa II poolaasta