Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 443

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


13. jaanuar 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 443



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  14.01   
MK vene keele olümpiaad 7.-8./ 10.-11. kl.

N  15.01   
8.10 Sünnipäevaaktus
19.00 Kabaree kooliperele
MK Huvijuhtide metoodikapäev Salme PK

R  16.01  
Üleriigiline kooride festival

L  17.01   
Üleriigiline kooride festival

P  18.01

E  19.01   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
Vabariiklik rahvaluule uurimistööde esitamise tähtaeg

T  20.01   
14.00 KIKi keskonnahariduse projektide  infopäev
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  21.01   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  22.01   
15.30 Õppenõukogu

R  23.01   
10.00 Esineb TÜ majandusteadlane
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tuulelapsed Jõgeval

L  24.01   
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tuulelapsed Jõgeval
Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor        

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  14.01    Linda Kuuseok. Koolimatemaatika suurkujudelt
N  15.01    Direktsiooni info
R  16.01    Merike Kuldsaar. Läti Mondost
E  19.01    Viljar Aro
T  20.01    Mia Rand. Taas KiVa-st
K  21.01    Kristi Aro. Digivõimalustest
N  22.01    Direktsiooni info
R  23.01    Iivi Vikat. Uudiskirjandusest

SÜG — kas 96, 100, 150 või kaua veel?

Jaanuar on Saaremaa Ühisgümnaasiumi jaoks olnud alati tähenduslik, sest just 15. jaanuaril 1919 alustati õppetööd eestikeelsena. Nagu vanarooma mütoloogias oli Janus alguste ja lõppude  jumal,  nii toob  aasta esimene  kuu alati muutusi iga kooli ellu. Me oleme isegi teise veerandi ja ühtlasi poolaasta lõpu toonud sünnipäevanädalasse, sest siis võrdsustame kooliaasta pooled ja ei diskrimineeri tulevikku.

Kui mõelda üleeilsele, siis 20 aastat tagasi said alguse veel tänagi tähtsad „asjad“ — algklasside õpetajate töö tähtsustamiseks said alguse igakevadised algkooli lõpuaktused; sündis kooli tekkel; kõik õpilased said endale oma kooli matriklid; uute kümnendike kokkusulatamiseks alustas Jukulaagri traditsioon; korraldati esimene üleriigiline noortekooride festival, mille avalöögina üllatati kõiki Ülo Vinteri juba aasta varem valminud muusikaliga „Pildikesi Paunverest“; korraldati ka Saaremaa koolinoorte esimesed kultuuripäevad; loodi kooli hoolekogu, kelle tegus algus andis koolile korralikud tahvlid ja tahvlivalgustid; hakkas ilmuma kooli iganädalane ajaleht, mille tänase elektroonilise versiooni asemel said aastaid paberkandjal kõik õpilased ja koolitöötajad.

Kui minna aga tagasi 15. jaanuari 1919, siis oleks taas paslik meenutada, et 2. detsembril 1918 kehtestatud "Eesti Ajutise Valitsuse määrused koolide kohta" olid esimesteks sammudeks hariduselu taastamisel Eesti Vabariigis. Määrustes kohustati hiljemalt 1. jaanuarist 1919 üle minema eestikeelsele õpetusele. 6. detsembril 1918 tegi maavalitsus Esimesest maailmasõjast tagasi saabunud füüsikaõpetajale Eduard Pukile ülesandeks sõja-aastail laostatud koolide, peamiselt poeg- ja tütarlastegümnaasiumi varade baasil Kuressaares tööle rakendada eestikeelne gümnaasium. Samaaegselt määrati ta ka ühiskondlikel alustel maakonna koolinõuniku kohusetäitjaks. Juba 7. detsembril 1918 suunati vastne koolijuht E. Pukk maavalitsuse ülesandel Tallinna, et haridusministeeriumis gümnaasiumi käimapanekuks vajalikke juhtnööre saada. Sõitu kasutas ta ühtlasi asutatavale gümnaasiumile õpetajate leidmiseks. Poeglastegümnaasiumi vara oli linna mööda laiali tassitud. Koolimajas olid elanud Saksa sõdurid, kes mööbli ja raamatutega   ahjusid   kütsid.    Parem  olukord valitses tütarlastegümnaasiumis, kus tänu energilisele kooliteenijale Leena Saarekakule õnnestus suurem rüüstamine ära hoida. Oma 16. detsembri istungil otsustas maanõukogu pärast pikki vaidlusi lõplikult Kuressaare gümnaasiumi taastada. Selle toetuseks astusid õige südilt välja maavalitsuse esimees Timotheus Grünthal, Saaremaa praost Hugo Bernhard Rahamägi ja maavalitsuse majandusosakonna juhataja Mihkel Neps. Leiti, et kooli ülalpidamiskuludest peaksid Kuressaare linn ja Saare maakond kandma proportsionaalse osa, vastavalt õpilaste elukohale. Tollane linnavalitsus aga keeldus gümnaasiumi toetamast. Mõned linnavolikogu liikmed olid koguni seisukohal, et eesti gümnaasiumi avamine Kuressaares oleks liigne luksus. 7.-14. jaanuarini 1919 viidi läbi õpilaste registreerimine. Kooli avaaktus peeti 15. jaanuaril 1919. Kool asus endise poeglastegümnaasiumi ruumides ja sai nimeks Saaremaa Eesti Segagümnaasium.

Täna tähistame oma kooli eestikeelsena töötamise 96-ndat aastapäeva, aga juba praegu saab kodulehel täita avaldusi 10-ndasse klassi astumiseks ja nii saab sügisel õppetööd alustada Saaremaa Ühisgümnaasiumi SAJAS JUUBELILEND.  Samas saab kooliaasta tähtsündmuseks kindlasti järjekordne suur vilistlaste kokkutulek pühapäeval, 21. juunil, millega tähistame 150 aasta möödumist gümnaasiumi hariduse andmise algusest Saaremaal — on ju SÜG-i alguseks Saaremaa Poeglastegümnaasiumi avamine 1865. aastal. Juubeliaasta saab olema kooli kõigi aegade festivalide aastaks, sest lausa nelja üleriigilist õpilaste kokkutulekut ei ole me varem korraldanud: Saaremaa Miniteaduspäevad on juba läbi, Noortekooride festival algab homme avamisega Kuressaare Spordihoones, veebruaris toimub rahvatantsupidu  — meie kunagise kuulsa õpetaja Anna Raudkatsi nimeline võistutantsimine, märtsis taas traditsioonilised Saaremaa Miniteatripäevad. Ja muidugi valmib uus ajalooraamat.

Juba 20-ndat aastat tähistame oma jaanuarisünnipäeva varahommikuse aktusega kooli ees. Nagu alati, nii ka seekord annab kool oma pidupäeval kooli aastapildid kaheteistkümnele õpetajale, kaheksale koolitöötajale ja viieteistkümnele õpilasele vastavalt õpetajate, kolleegide ja õpilasesinduse valikule. Aga sellest juba järgmises lehes.

Palju õnne, kallid õpetajad ja koolitöötajad, endised õpetajad ja koolitöötajad, armsad õpilased ja lapsevanemad, lugupeetud vilistlased! Täna on meie kooli päev.

Viljar Aro, koolijuht

LÜHENDATUD TUNNID

Reedel, 16. jaanuaril on seoses koolinoorte koorifestivaliga lühendatud tundidega päev. Tunni pikkus 30 minutit.
1. tund 08.10 – 08.40
2. tund 08.45 – 09.15
3. tund 09.30 – 10.00
4. tund 10.15 – 10.45
5. tund 11.00 – 11.30
6. tund 11.45 – 12.15
7. tund 12.30 – 13.00
8. tund 13.15 – 13.45

Seetõttu on sel päeval tööõpetuse bussi väljumisajad järgmised (sulgudes Upalt väljumise aeg):
08.00 7B klass (09.15)
09.23 7A klass (10.40)
10.50 8B klass (12.10)
12.20 8A klass (13.40)

Söömised on järgmistel aegadel:
10.45 algklassid
11.30 põhikool
12.15 gümnaasium

Marek Schapel, õppealajuhataja

SEGAKOORIDE FESTIVAL


Tulge kuulama-vaatama! Avamine 16. jaanuaril k 15.00 Kuressaare Spordihoones. Lähemalt SÜG-i kodulehelt.

LAULUKARUSSELL 2015

Sel pühapäeval, 18. jaanuaril esineb

Martin Vesberg (5.A)

kell 18.40 „Laulukarusselli“ vanemas vanuseastmes.
Martin pääses lõppvõistlusele kui oma vanuseastme võitja Saaremaa Laululinnult.

Elagem talle kaasa! Smile

ÜHEKSANDIKUD KÜSIVAD

Ees on nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamine. Mida edasi teha? Tulevikku vaadates huvitusid meie üheksandikud gümnasistide arvamusest...

1. Kas olete otsustanud, mida peale gümnaasiumi teete, kas siht on silme ees?

Ei ole. Tean, et oleks tagumine aeg otsustada, aga hetkel sisse voolav infotulv on niivõrd suur, et sümpatiseeriv elukutse vahetub sageli. Kindlasti tasub karjäärinõustaja juures ära käia enne lõpuklassi, sest vastasel juhul võib kogu minapilt ja maailmavaade drastiliselt muutuda ja ilmneda, et see, mida varem peeti õigeks elukutsevalikuks, osutub isiksusetüübile sootuks sobimatuks.

2. Kas oled õnnelik, et valisid SÜGi? Miks? Miks mitte KGd või ametikooli?

Iga kool on erinev ning seetõttu pole ühtki kooli võimalik omavahel adekvaatselt võrrelda. Kuigi mõni haridusasutus võib uhkustada kõrgemate eksamitulemustega, näitab see tegelikult vaid kooli valinud õpilaste vaimset võimekust või õpitahet. See ei tähenda, et ühe kooli õpetajad või õpetamismeetodid oleksid teistest paremad. Sellepärast ei valinud ka mina Saaremaa Ühisgümnaasiumit temale omistatud haridusliku aura pärast. Rolli mängis see, et SÜGis käimine on omamoodi peretraditsioon: omal ajal väisasid toda kooli pooled mu esivanematest. Samuti said otsustavaks SÜGi pakutud kallakud, millele samast vastet endises koolis ei pakutud, ning soov tutvusringkonda laiendada.

3. Kuidas oled rahul oma gümnaasiumiaastatega? Mis kõige enam on meelde jäänud?

Gümnaasium on huvitav aeg. Kuna Saaremaa Ühisgümnaasiumis õpivad noored üle maakonna ja kaugemaltki, laienes tohutult mu tutvusringkond. Eriti suurt rolli mängis selle protsessi juures kabaree, mis lähendas tervet lendu.

4. Kas ja miks soovitad edasi õppida just SÜGis?
Iga noor peab ise selgusele jõudma, kas, kus ja miks ta edasi õppida soovib. Patrioodid, kes enda kooli reklaamivad, võivad sageli suuresti mõjutada, kuid kõige õigem oleks käia lahtiste uste päevadel, kui neid korraldatakse, või pommitada küsimustega neid õpilasi, kes on kooli vahetanud ja kes oskavad adekvaatselt võrrelda. SÜG on hea kool, aga tal on ka omad vead nagu kõigil teistel haridusasutustelgi.
Edasiõppimise juures mängib suurt rolli vaimne võimekus. Kõik inimesed ei ole ühe vitsaga löödud ning enne ükskõik millisesse gümnaasiumisse astumist tuleks sügavalt analüüsida, kas õpilane ikka saab keskkoolis hakkama. Kui eelnev kogemus näitab, et õppimine ei tule nii kergelt, tasuks pärast põhikooli lõpetamist kaaluda elukutse omandamist kutsekoolis.

5. Kas hakkate kooliaega taga igatsema?
Kindlasti, kuid pigem mitte nii väga koolitundide pärast, vaid sõpradega koos veedetud hetkede tõttu.

6. Kui palju kulub aega õppimisele? Kas jääb aega oma huvialadega tegeleda?
Õppimine on täiesti individuaalne ja sõltub eelkõige inimese vaimsetest võimetest. Mina kuulun õnneks gruppi, kellele jäävad teadmised iseenesest külge. Seega ei kulu mul pärast kooli õppimisele palju aega ning on võimalus seda piiratud ressurssi kasutada muu arengu hüvanguks. Mõnele tömbimal pliiatsil võib aga ajaplaneerimisega probleeme tekkida, mistõttu kannatab kas õppimine või huvitegevus.

7. Kas ja miks soovitate mõnd huvialaringi gümnaasiumis?
Kuigi koolis omandatav tarkus on väga oluline, on veelgi tähtsam leida mõni arendav huviala ka väljaspool kooli. Saaremaa Ühisgümnaasium pakub võimalust kuuluda mitme erineva kollektiivi ridadesse, nagu näiteks näiteringi, segakoori või rahvatantsurühma hulka. Kõik need arendavad mingisugust rohkem või vähem kasulikku oskust, kuid kõige tähtsam on, et kollektiivis õpitakse suhtlema.
Abiturientidele pakutakse valikainena ka jõusaalitreeninguid, kuid kehalise kasvatuse õpetajaga rääkides võib seda võimalust kasutada ka varem.

8. Mis põhjal otsustasite just selles kallakuklassis (A,B,C) õppima hakata? Kas valisite klassi oma tugevate ainete järgi?
Vastupidi. Kuna põhikoolis oli mu tugevaks küljeks pigem keeled, soovisin end võimalikult mitmekülgselt arendada ning valisin vastupidiselt eeldatule reaalklassi. Praegu olen oma otsusega rahul, kuigi tunnen pisut puudust süvendatud võõrkeeleõppest.

9. Kuidas on raamatute lugemisega? Kas neid on palju, kas jõuab, on need huvitavad, kuidas lugemiskontrollid käivad?
Kellele varem lugemine sümpatiseerinud pole, ei hakka seda ka gümnaasiumis armastama. Kuna muid tegevusi tuleb kindlasti juurde, võivad raamatud ajutiselt unarusse jääda, aga tegelikult ei ole sellest midagi hullu, sest gümnaasium ongi aeg, mida ei saa nina raamatus passides maha magada. Üldiselt on ka õpetajad vastutulelikud ja oma kogemuste põhjal võin öelda, et lugemiskontrollid ei ole raketiteadus ning enamasti saab teost vastamise ajal kasutada. Kui lugemine aga täiesti vastukarva on, pole ka midagi, sest SÜGi gümnasistid on piisavalt targad, et kuidagimoodi raamatus sisalduv informatsioon siiski kätte saada.

10. Kui suur vahe õpikoormusel on põhikoolil ja gümnaasiumil?

Gümnaasium on kindlasti raskem kui põhikool, kuid kui end vähegi kokku võtta, ei ole selles midagi üle jõu käivat. Samas oleneb see ka sellest, kuidas kellegi võimekus parasjagu on. Mõnikord juhtub ka kõige parematel, et ülesanded kuhjuvad või langevad täpselt ühele ajaperioodile, mis muutub lõpuks hullumajaks ja tekitab stressi, kuid kui tööd ja tegemised võimaluse korral pikema aja peale ära jaotada, pääseb kergemini. Üldjuhul on ka õpetajad mõistvad, kui neile korralikult selgitada, miks tähtaegadega probleem tekib. Muidugi on võimalik end gümnaasiumist lihtsalt „läbi lohistada“, teha vaid vältimatuid asju ja hoiduda muust tegevusest, või istuda päevad läbi kodus ja hinnete nimel tuupida, kuid kõige kasulikum oleks leida harmoonia õppimise ja koolivälise tegevuse vahel.

11. Kui tuled maakoolist, siis milline vahe on linnakooliga?
Iga kool on erinev. Mõnes on tugev humanitaarkallak, mõnes reaal, mõni pakub sootuks merendust. Seega ei olegi linna- ja maakoolidel  otsest  vahet  muus  kui  asukohas ja koolivälise tegevuse pakkumises. Linnas on rohkem võimalusi tegeleda erinevate huvialadega, olgu selleks siis sport, kultuur või midagi muud.

Küsimustele vastas Eva Maria Veitmaa, 12.C

SÜGi SISEKERGEJÕUSTIKU MEISTRIVÕISTLUSED

3.-4. detsembril toimusid järjekordsed SÜG sisekergejõustiku meistrivõistlused. See võistlus, mis on Kuressaare Spordihoones pikima traditsiooniga, toimus juba 11. korda. Traditsiooniliselt palju oli ka võistlejaid. Klassidevahelises järjestuses ongi alati eespool mitte need klassid, kes nopivad esikohti, vaid need, kellel on ühtsem võistkond. Tugevaim klassikollektiiv gümnaasiumi osas oli sel aastal 12.c, talle järgnesid 11.c ja 10.b. Põhikoolis võitis 9.b, järgnesid 6.b ja 5.a.

Individuaalselt said meie kooli toredad meistrimedalid (põhikool hõbe- ja gümnaasium kuldmedali) parima tulemuse eest kaela Marilis Remmel (60m, kaugushüpe, 600m), Carmen Electra Pirn (kõrgushüpe), Airike Kapp (kuulitõuge), Johannes Treiel (kaugus- ja kõrgushüpe), Mart Truu (60m), Garel Muul (kuulitõuge), Robin Mäetalu (600m), Karita Süld (600m, kaugushüpe), Anne-Mai Alas (kõrgushüpe), Helina Koppel (kuulitõuge), Agnes Äkke (600m), Kaarel Ernits (kaugus-, kõrgushüpe, kuulitõuge), Kerdo Jakunin (60m) ja Hardo Niit (600m).

Kooli sisemeistrivõistluste rekordid erinevates vanuseklassides püstitasid  Marilis Remmel (60m, 600m), Garel Muul (kuulitõuge), Johannes Treiel (kaugushüpe), Kaarel Ernits (kaugushüpe).
Selle võistluse eripära on see, et võistlejate (ja klassijuhatajate) vahel loositakse välja toredaid loosiauhindu. Siinkohal tahaks kõiki toetajaid tänada, äkki nad loevad ka meie lehte: kooli söökla (suurepärased tuuletaskud), Arensburg, turu lihapood, turu suveniir, ökopood Saarte Sahver, Makros, Pitsa ja Burger, Saaremaa Lihatööstus, Suur Tõll, Kuressaare Linnavalitsus, Kuressaare Spordihoone, juuksur Katri. Kindlasti suur aitäh kõigile kohtunikele.

P.S. Õnnelik loosivõitja, kelle loosipiletil oli vale kino algusaeg, sinu lohutusauhind on Virge Treieli käes.

Tulemused:

TÜDRUKUD
60m
TC
1. Merili Mikko    9,59
2. Elisabeth Vaarik    10,09
3. Marleen Mai     10,13
TB
1. Marilis Remmel    8,47
2. Katri Maripuu     8,93
3. Gendra Allikmaa     9,16
TA
1. Karita Süld        8,54
2. Tea Tambur    8,74
3. Helina Koppel     8,82
TJ
1. Karmen Armus     8,6
2. Liisbet Antsaar     9,09
3. Maigret Mõru     9,16

Kaugushüpe
TC
1. Laura Veliste     3.75m
2. Karmen Kelsi Kruut    3.72m
3. Elisabeth Vaarik     3.60m
TB
1. Marilis Remmel    4.88m
2. Gendra Allikmaa    4.68m
3. Luise Vevers     4.43m
TA
1. Karita Süld     4.79m
2. Tea Tambur     4.70m
3. Hanna Klaar     4.52m
TJ
1. Maigret Mõru     4.54m
2. Liisbet Antsaar    4.36m
3. Annemari Pruul    4.09m

Kõrgushüpe
TC
1. Liana Mikk     1.15m
2. Elise-Maria Trei     1.15m
3. Johanna Priske    1.15m
TB
1. Carmen Electra Pirn    1.50m
2. Huberta Karma     1.30m
3. Luise Vevers    1.30m
TA
1. Anne-Mai Alas    1.45m
2. Karita Süld     1.35m
3. Karmela Kaasik     1.30m
TJ
1. Karmen Armus     1.45m
2. Maigret Mõru     1.35m
3. Marju Viskus     1.30m

Kuulitõuge
TC
1. Elisabeth Vaarik    8.82m
2. Marleen Mai     8.60m
3. Jonna Mononen    7.99m
TB
1. Triinu Eliise Põld    9.20m
2. Gendra Allikmaa     9.03m
3. Luise Vevers    8.49m
TA
1. Airike Kapp    11.98m
2. Helina Koppel    10.45m
3. Janely Karjane     8.56m
TJ
1. Viivika Koor    8.95m
2. Anni Kaup     8.39m
3. Annemari Pruul    8.38m

300m
TC
1. Karmen Kelsi Kruut    55
2.-3. Karmelin Leivat     56,5
2.-3. Johanna Priske    56,5

600m
TB
1. Marilis Remmel    1.58,7
2. Carmen Electra Pirn     2.05,7
3. Huberta Karma    2.08,6
TA
1. Anne-Mai Alas    2.09,4
2. Säde Leelo Simso    2.12,1
3. Hanna Klaar    2.15,4
TJ
1. Kelli Sepp        2.07,9
2. Heleri Soe        2.09,1
3. Liisa Allik        2.11,6

Poisid
60m
PC
1. Markus Armus    9,06
2. Ermo Nõmm    9,16
3. Siim Andres Himmist    9,36
PB
1. Mark Markus Soodla    8,57
2. Sander Truu     9,05
3. Markus Kivi    9,12
PA
1. Aleks Lesk    7,88
2. Kenno Mardi     7,96
3. Genert Allikmaa    8,17
PJ
1. Kerdo Jakunin     7,58
2. Hardo Niit        7,59
3. Olev Sten Erik Jõgi    7,75

Kaugushüpe
PC
1. Ermo Nõmm     4.30m
2. Markus Armus     4.10m
3. Gregor Ruttu    3.69m
PB
1. Karl Hendrik Tamkivi    4.68m
2. Jass Saarkoppel     4.43m
3. Markus Kivi     4.36m
PA
1. Johannes Treiel    6.24m
2. Genert Allikmaa     5.35m
3. Kenno Mardi     5.35m
PJ
1. Kaarel Ernits     6.30m
2. Kerdo Jakunin     6.16m
3. Kenner Amberg    5.81m

Kõrgushüpe
PC
1. Karl Sander Pirn     1.25m
2. Siim Andres Himmist    1.25m
3. Markus Armus     1.20m
PB
1. Jass Saarkoppel    1.50m
2. Cevin Vahter     1.45m
3. Karl Hendrik Tamkivi    1.40m
PA
1. Johannes Treiel    1.70m
2. Mart Truu         1.65m
3. Kenno Mardi     1.55m
PJ
1. Kaarel Ernits     1.90m
2. Hardo Niit         1.70m
3. Henri Lepik     1.70m

Kuulitõuge
PC
1. Sander Teras     7.42m
2. Orm Maripuu     6.98m
3. Otto Tuuling     6.68m
PB
1. Garel Muul     12.51m
2. Markus Kivi     9.15m
3. Erik Laanemets     8.81m
PA
1. Johannes Treiel     11.20m
2. Miikael Tuus     11.10m
3. Karel Äär        9.40m
PJ
1. Kaarel Ernits    11.73m
2. Kerdo Jakunin     11.41m
3. Jakob Saare     11.38m
300m
PC
1. Karl Sander Pirn     54
2. Mark Paomees     54,4
3. Siim Andres Himmist     55,8

600m
PB
1. Oliver Paljak     1.55,2
2. Andre Koppel     1.58,1
3. Egert Vilter    1.59,0
PA
1. Robin Mäetalu    1.37,8
2.-3. Miikael Tuus     1.43,7
2.-3. Martin Kadarik    1.43,7
PJ
1. Hardo Nit         1.39,0
2. Edward Jõgi     1.39,5
3. Margus Ollermaa     1.47, 1

Virge Treiel, kergejõustiku treener

LUULETUSI KOOLI SÜNNIPÄEVAKS

Tule SÜGi Sa!

Lase ajal end nüüd kanda,
SÜGi hoolde võid end anda.
Hariduse tase kõrge.
Õpi – ning Sul elus kergem.
Uhkust tunnevad siis kõik,
sest haridus on kindel võit.

Anneli Toomsalu, 10.C


Värviline maailm

Kaustik on sinine.
Päike on kollane.
Roos on punane,
aga rohi on roheline.

Viis on helesinine,
neli on tumekollane,
kolm on tumepunane,
kaks on aga väga-väga punane.

Oliver Paljak, Rasmus Vaher, 7.A

Viimati uuendatud Teisipäev, 13 Jaanuar 2015 14:38  
Bänner


Bänner