SÜG-Press
11. november 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 435
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 12.11
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine
18.00- 22.00 Välkmale võistlus
Informaatika lahtine võistlus
Noortekonverents „Lahe koolipäev 2014“ Tallinnas
N 13.11
Informaatika lahtine võistlus
R 14.11
19.00 97. lennu kabaree
Informaatika lahtine võistlus
L 15.11
09.00 -14.00 Seenioride kiirmale võistlus
Informaatika lahtine võistlus
P 16.11
Vabariiklik gümnasistide väitlus I etapp
Informaatika lahtine võistlus
E 17.11
10.45 Klassivanemate koosolekud
11.00 Abituuriumi kohtumine Kaitseressursside Ametiga
14.00 Direktsiooni koosolek
Vabariiklik gümnasistide väitlus I etapp
Kooli aritmeetikavõistluse eelvoorud, matemaatikatundides
T 18.11
16.00 Õpilasesinduse koosolek
Kooli aritmeetikavõistluse eelvoorud, matemaatikatundides
Kadri-Mardi võrkpalliturniir - gümnaasium, spordihoones
MK Tulevikukompass
K 19.11
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
Kooli aritmeetikavõistluse eelvoorud, matemaatikatundides
N 20.11
16.00 Suur Jäljendusvaadend
R 21.11
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tähetund Jõgeval
L 22.11
09.00-14.00 Maakonna noorte malevõistlus
Üleriigiline B. Alveri konkurss Tähetund Jõgeval
Füüsika lahtine võistlus
P 23.11
Vabariiklik gümnasistide väitlus I etapp 22.-23.11 Tartus
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 12.11 Anne Teigamägi. Ravimtaimed 8
N 13.11 Direktsiooni info
R 14.11 Merje Oopkaup. Holokausti õpetamisest
E 17.11 Viljar Aro
T 18.11 Sirje Kreisman. Märkamisest
K 19.11 Anne Teigamägi. Ravimtaimed 9
N 20.11 Direktsiooni info
R 21.11 Diana Õun, Anni Väli. Toidumessist
DIREKTSIOONI KIITUS
Jaanika Kask, Triin Vallsalu, Diana Õun — õpilaste väga hea ettevalmistuse eest maakonna Koolivikkeri võistluseks.
KEELELINE RELATIIVSUS SEGAB MEID
Tuntud Sapiri — Whorfi hüpotees e keelelise relatiivsuse oletus ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Paraku tundub, et kasutame ka üht ja sama keelt rääkides paljusid olulisi mõisteid täiesti erinevas tähenduses. Sellest ka suur osa inimeste vahelisi arusaamatusi — me püüame pidevalt kokku leppida asjades, mille osiseid mõistame erinevalt ... Allolevas on toodud hulk haridusvaldkonna näiteid sotisaalteadlase Ülo Vooglaiu tsiteeringus:
Küsitlus EI OLE UURING, küsitlus on MEETOD algandmete kogumiseks.
Uurimise objektiks EI OLE TEEMA. Uurimise objektiks on probleem. Probleemid on INIMESTEL.
Probleeme ei saa LAHENDADA; probleemid lakkavad olemast sedamööda, kuidas õnnestub vähendada nende põhjuseid.
ARENDADA ei saa meist mitte keegi mitte kuskil mitte midagi. Areng on objektiivne; meil on võimalik luua ja hoida arengu eeldusi. Selleks, et kodus, lasteaias või koolis lapse arengule kaasa aidata, on vaja teada, millest eri eas poiste ja tüdrukute areng sõltub.
HARIDUST ei saa õppida; õppida saab tekstides fikseeritud teadmisi. Haridus ei ole "see, mida koolis tehakse ja koolist antakse...". Haridust ei saa mitte keegi kellelegi kuidagi anda. Võimalik on anda mingi kooli lõpetamist tõendav tunnistus koos lilleõiega... Haridus on kultuuri funktsioon, subjekti karakteristik ... Haridus on IME, sest keegi ei saa iialgi teada, tänu millele õnnestub kellelgi kujuneda haritud inimeseks.
Haridusel ei ole eesmärke; eesmärgid saavad olla inimestel. Haridus kujuneb õppe, kasvatuse ja kogemuse ühtsuses. Kasvatus on sihipärane, õpe eesmärgipärane ja kogemus juhupärane protsess ning nähtus. Haridust ei saa rahastada; rahastada saab õpet, õppeasutusi, õppeprogramme ja -projekte... Haridus ei saa olla elukestev; elukestev saab olla õpe.
"HUVIHARIDUS" kui termin, on nonsenss. Huvi on igasuguse sihi- ja eesmärgipärase tegutsemise oluline eeldus. Lisaks huvile on õppes olulised ka aistingud, taju ja tähelepanu, mälu, fantaasia, tahe...mõtlemine. Õnneks ei räägita veel aistingu- ja tajuharidusest ega teiste psüühiliste protsesside, nähtuste ja seisundite haridusest.
Hinnang ei saa olla objektiivne. Hinnang on igal juhul SUBJEKTIIVNE (subjektist lähtuv).
Õppeedukust ei saa MÕÕTA. Oluline on eristada mõõtmist, hindamist, loendamist ja kirjeldamist. Mõõta saab üksnes kvantitatiivseid karakteristikuid (õpilaste puhul nende pikkust, raskust, vererõhku...) Õppeedukust, nagu muud kvalitatiivset, saab HINNATA.
Aineid ei saa õpetada; õpetada saab lapsi (inimesi) ja sedagi üpris piiratud määral. Subjekti areng on loomingu funktsioon. Loomiseks on vaja olla vaba, ent vabaduse kasutamise eelduseks on kord, sh kord, mille kohaselt on kõigil õigus olla vaba piirini, kus ta ei kahjusta teiste samasugust õigust.
Targemaks ei saa õppides; targemaks saab mõeldes ja mõtestades kuuldut-nähtut-kogetut-loodut... Mõtlema, uurima, looma, uskuma, armastama... saab õpilasi ajendada, innustada, julgustada vaid see õpetaja, kes on ise innustunud, kes mõtleb, loob, uurib, usub, armastab... Moraalne õigus olla õpetaja on vaid sellel, kes on ise mitte ainult õppija, vaid ka
uurija, looja, mõtleja ning kes suudab ja tahab austada igaühe õigust olla iseendaks; kasvada arukaks, kordumatuks, tähelepanu- ja imetlusväärseks.
Nii võiks jätkata...
Selge aga on see, et kui tahame koos tegutseda ja koos mõelda, peame oma keele korda tegema. Kui suudame sõnadele anda kõigile ühtmoodi arusaadava tähenduse, hakkame aru saama ka üksteise mõtteavaldustest ja meil on võimalik hakata üksteiselt tegelikult õppima.
Ülole tänulik olles ja kõiki mõistete sisu üle mõtisklema kutsudes
Viljar Aro, koolijuht
Hea õpilane, kel uurimistöö käsil või veel mõtteis!
Ka järgmise aasta märtsikuus ootame õpilaste teadustööde riiklikule konkursile töid, mis võivad olla koostatud nii humaniora, naturalia, realia kui ka socialia valdkonnas. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 2. märtsil 2015. Oodatud on nii uurimuslikud, kui ka otsest praktilist väljundit omavad tööd.
Pane tähele seoses teema valikuga! 2015. a Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss toimub Milanos, kus paralleelselt peetakse ka maailmanäitust EXPO ning erandkorras pakuvad konkursi korraldajad võimalust osalejariikidel saata konkursile üks ekstra töö, mis on seotud EXPO teemaga: “Feeding the planet. Energy for life”. See muidugi tähendab, et koolides teemaga seonduvaid ja heal tasemel uurimistöid tehakse ja mõni neist ka meie konkursile saadetakse. Mõtle ja tegutse! ?
Auhinnad
Konkursile saabunud töid hinnatakse põhikooli ja gümnaasiumi astmes eraldi ja hindamine toimub kahes voorus. Lõppvooru pääsenute hulgast valitakse välja võitjad, kelle vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalisi auhindu anname välja ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. Lisaks antakse välja mitmeid eriauhindu. Premeeritute seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning rahvusvahelisele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Eriauhindadeks on veel osalemine noorte teadusnädalal Londonis ja noorte teaduslaagris Šveitsi alpides. Konkursi auhinnad antakse üle Õpilaste Teadusliku Ühingu aastakonverentsil, mis leiab aset 24. - 25. aprillil 2015 Tallinnas. Uuendame veidi ürituse formaati — konverentsi ajal toimub ka posterettekannete voor, mille juhistest anname teada veidi hiljem.
Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta saab vaadata Eesti Teadusagentuuri veebilehelt:
http://www.etag.ee/teaduse-populariseerimine-2/opilaste-teadustoode-konkurss/konkurss-2015/
Konkursitööde esitamise keskkond avatakse hiljemalt 15. jaanuaril 2015 aadressil:
www.etag.ee/konkursid
Millistest konkurssidest saaksin ma veel osa võtta?
Nagu juba tavaks saanud, saavad oma uurimistöid esitada veebikeskkonna
www.etag.ee/konkursid kaudu ka need õpilased, kes võtavad osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonna-alaste uurimistööde konkursist (tööde esitamine ajavahemikus 01.11.2014-15.02.2015), lisainfo: http://www.teec.ee/ ning Eesti Tervishoiu Muuseumi tervishoiualaste uurimistööde konkurss (tähtaeg 1. märts 2015), lisainfo: http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/ Oluline on tutvuda neile konkursitöödele seatud tingimustega iga asutuse veebilehel eraldi!
Häid mõtteid ja rahulikku tegutsemist soovides
Kaili Kaseorg-Cremona, konkursi koordinaator, Eesti Teadusagentuur
www.etag.ee Info telefonil: 731 7354, 5805 0859; või e-mailil
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
BRIDŽ
Kooli meistrivõistluste II etapp toimus neljapäeval, 7. novembril.
Järjekordselt riisusid koore ehk noppisid võidu:
Milvi Marle Prii - Hanna Tuus (12. C)
Teine koht: Henrika Trave (12. C) - Ekke Kaarel Rand (11. C)
Kolmas koht: Karmela Kaasik - Maarja Pannel (10. C)
Osales kümme paari, mis on päris palju.
Arne Loorpuu
KOOLIVIKKER
4. novembril 2014 toimus Koolivikker Kärla Põhikoolis. Oma teadmisi ja käelist osavust panid proovile Orissaare Gümnaasium, Leisi Keskkool, Muhu Põhikool, Aste Põhikool, Salme Põhikool, Kihelkonna Kool, Vanalinna Kool, Kahtla Lasteaed-Põhikool, Lümanda Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, Mustjala Lasteaed-Põhikool, Valjala Põhikool, Tornimäe Põhikool ja loomulikult ka Saaremaa Ühisgümnaasium.
Esimese koha saavutas Aste Põhikool 29 punktiga, napilt 1 punktiga jäime teisele kohale meie, Saaremaa Ühisgümnaasium 28 punktiga ja kolmanda auhinnalise koha 27 punktiga sai Leisi Keskkool.
Meie kooli esindasid Voldermar Kirss 5b, Kelly Kasjanenko 6a, Liana Mikk 6a, Margit Valge 6b, Feridee Sevostjanov 7b, Karl Hendrik Tamkivi 8b, Agnes Keskküla 9a, Artti Raasuke 9a, Liisa Niit 9b, Genert Allikmaa 10a, Säde Leelo Simso 10c, Hanna Aksalu 11a ja Victoria Käesel 11a klassist – suur, suur aitäh neile 
Pilte saate uudistada kooli kodulehelt -->.
Triin Vallsalu, huvijuht
ALGKLASSIDE JOONISTUSVÕISTLUS
Algklasside joonistusvõistluse „ARMASTAME SAAREMAAD“ tulemused teemade kaupa:
TUULIKUD võidutöö autor Marten Voolaid (4a)
MERI JA LAEVAD võidutöö autor Iris Tinno (1b)
KURESSAARE LINNUS võidutöö autor Kerttu Poom (4b)
SAAREMAINE LOODUS võidutöö autor Kristina Söster (3a)
MEIE KOOL võidutöö autor Martin Lõuk (1a)
SAAREMAA VÄGILASED võidutöö autor Sten-Erik Tikman (2c)
PUBLIKU LEMMIK Iivika Silenok (4b)
Võidutöid saab vaadata kooli almanahhist.
Marina Mäetalu, võistluse koordinaator
KREEDO LAULULAAGER
7.-8. novembril toimus Sandlas selle õppeaasta esimene laululaager. Seekord avas selle seeria segakoor Kreedo. Olid töised päevad täis laulu ja lõbu!
Valmistume nii traditsioonilisteks jõulukontsertideks kui ka jaanuaris toimuvaks IX koolisegakooride konkursiks.
Ka uued lauljad said ristitud — võtsime vastu kuus uut kreedokat!
Kohe-kohe saame kreedokateks...
... nüüd juba täieõiguslikud Kreedo liikmed
Huvitavaid lauluaastaid neile ja vanadele ka!
Koori dirigentide nimel Mari Ausmees
PANE HELKUR HELISEMA!
Seoses saabunud pimeda ajaga tuletame meelde, et on aeg vaadata üle oma helkurivarud ning teha end liikluses nähtavaks. Endiselt on jalakäijale suurim ohuallikas pimedas liiklemine, sest helkurita jalakäija jääb juhile märkamatuks ning see on paljude traagiliste liiklusõnnetuste põhjus. Helkuri kandmine on oluline nii asulavälisel kui asulasisesel teel, olenemata sellest, et asulad on valgustatud — alati leidub kohti, kus on halb nähtavus.
Juhul kui kasutad vaid üht helkurit, kinnita see sõiduteepoolsele küljele, maast 50-80 cm kõrgusele. Tihti peetakse helkurit tüütuks ja segavaks faktoriks, kuid tegelikkuses on helkuri eesmärk hoida Sind ja Su lähedasi. Hooli endast ja märka ka inimesi enda ümber, kanna helkurit!
Minna Raun, Kuressaare politseijaoskonna noorsoopolitseinik
KANEP JA HEAOLU — MÜÜT VÕI TEGELIKKUS?
Inimese loomuses on vajadus tunda end hästi, mistõttu püüdleme pidevalt heaolu poole. Positiivsed elamused toidavad keha ja vaimu ning annavad energiat. Oma valikutes, mis seonduvad heaolu saavutamisega, on kõik vabad. Kellele teeb rõõmu sport, kellele lemmikloom, kes saab oma inspiratsiooni muusikast või autode putitamisest. Teatud hulk inimesi võtavad aga vastu otsuse saavutada nn heaolu, tarvitades selleks keelatud aineid.
Esimesed sõltuvusained, millega paljud noored enne täisealiseks saamist kokku puutuvad, on alkohol ja tubakatooted. Vanusepiirang nimetatud ainete tarvitamiseks ja omamiseks on 18 eluaastat. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete puhul ei ole aga võimalik rääkida vanusepiirangutest — nende käitlemine ehk tarvitamine, ost, müük, vahetus, üleandmine, kasvatamine jne on keelatud kõikidele, olenemata vanusest.
Uimasteid tarvitatakse erinevatel põhjustel — „keelatud-vili-on-magus” põhimõte tekitab huvi ning soovi katsetada ja proovida. Mõni inimene arvab, et see aitab paremini seltskonda sulanduda, mõni otsib oma muredele lahendust või lohutust. Mõnel pole enam midagi otsida, sest keha ja vaim on juba nii suures sõltuvuses, et nõuavad seda ise.
Kanepit, mis on noorte hulgas enamlevinud illegaalne uimasti, peetakse sageli süütuks narkootikumiks. Selline arvamus tuleneb kanepilembeliste reklaamitööst ja esialgsest näilisest heaolutundest.
Kanep sisaldab narkootiliselt aktiivset ainet THC ehk tetrahüdrokannabinooli, mille tarvitamise tulemusel muutub inimese maailma tajumine. Tarvitaja ei orienteeru ajas ega kohas, tunneb end lõõgastunult ja muretult ning tal esineb kohatuid naeruhoogusid. Tarvitamisele järgnevad koordinatsioonihäired, millega kaasneb õnnetustesse sattumise oht, nt autot juhtides või töötades tellingutel. Samas võib ta langeda seisundisse, kus tuntakse hirmu, rahutust ja jälitusmõtteid, mis võivad viia paanikahoogude ja ärevushäireteni.
Kuna kanepi mõju on paljude jaoks seotud tarvitamisele järgneva näilise positiivse heaolutundega, siis on sealjuures raske uskuda, et sellega kaasnevad tõsised tagajärjed. Nendeks on keskendumis- ja õpiraskused, käitumishäired, motivatsioonipuudus, vaimsete võimete langus, apaatsus ja ükskõiksus. Kanep soodustab skisofreenia avaldumist ja teket, samuti on oht langeda deliiriumisse, kanepipsühhoosi. Deliiriumis isik ei saa aru, mis tema ümber toimub, on meeltesegaduses ning ei pruugi ära tunda tuttavaid. Kanepipsühhoos on pikemaajaline ja inimese reaalsustaju kaob. Sageli on kanep hüppelauaks järgmiste narkootikumide juurde, kuna ei saavutata enam sama heaolutunnet, mis esialgu.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on Eestis karistatav väärteokorras kuni 800 eurose rahatrahvi või arestiga ning kuriteokorras rahalise karistuse või kuni eluaegse vangistusega.
Kanepi kõrval on turule tulnud sünteetiline kanep (spice, K2, mädi), mis kujutab samuti endas tarvitajaskonnale suurt ohtu. Eestis sünteetilist kanepit tarvitanud noored on oma kogemusi kirjeldanud järgmiselt: surmahirm, paanikahood, paranoia, hallutsinatsioonid, oksendamine, teadvuseta olek. Paljudes riikides on antud aine tarvitamine lõppenud surmaga.
Ehkki oma valikutes oleme kõik vabad, ei anna kanepi tarvitamine supervõimeid ega lahenda probleeme, pigem süvendab neid. Elus on palju võimalusi tuua oma ellu rõõmu ja rahulolu. Muredele leiab lahendused nendega tegeledes ning vajadusel paludes abi. Seega kui autode remontimine enam pinget ei paku, siis on ehk IT-valdkond Sinu uus väljakutse või miks mitte mõni uus spordiala, mida harrastada.
Minna Raun, Kuressaare politseijaoskonna noorsoopolitseinik
KERGEJÕUSTIK
Kergejöustiku välishooaeg on löppenud. Kevadised tulemused said avaldatud enne jaanipäeva, nüüd siis ülejäänud enne jõule.
Läänemere Saarte B-7 mängud Ahvenamaal
1998. aastal sündinud:
Johannes Treiel 1. koht kaugushüppes 6.35; 1. koht kuulitõukes 11.53; 2. koht 100 m jooksus 11,91; 2. koht kõrgushüppes 1,73.
Helina Koppel 1. koht odaviskes 29.82; 2. koht kuulitõukes 9.78; 3. koht 100 m jooksus 14,75.
1999 aastal sündinud:
Robin Mäetalu 1. 1500 m jooksus 4.43,46.
Airike Kapp 1. Odaviskes 40.25; 1. Kuulitõukes 11.10.
Anna Klaar 5. 800 m jooksus 2.50,86, 5. Kaugushüppes 4.34.
Karel Äär 7. Kuulitõukes 11.05.
Saare Maakonna teatekross
Põhikooli võistkond saavutas I koha KG ja Leisi ees. Võistkonda kuulusid Triinu-Liis Toom, Ingel Helena Mägi, Karmelin Leivat, Brigitte Hollo, Marilis Remmel, Carmel Electra Pirn, Hanna Klaar, Agathe Kriska, Martin Truverk, Rasmus Mäeorg, Karl Sander Pirn, Raul Tahk, Mark Markus Soodla, Egert Vilter, Johannes Treiel, Rasmus Saar.
Gümnaasiumide teatejooksu ainsana lõpetanud SÜG-i võistkonda kuulusid Maigret Mõru, Tea Tambur, Eva Haavel, Anne Mai Alas, Helina Koppel, Danel Tiirats, Edvard Jõgi, Ivar Indrek Himmist, Hendrik Klausson ja Kerdo Jakunin.
TV 10 finaal 2014
Marilis Remmel 6. koht 6210 punkti
Gendra Allikmaa 12. koht 5964 punkti
Eesti teatejooksude meistrivõistlused
PA 4x110m tõkketeatejooks 2. koht 1.04,03 Kaarel Ernits, Indro Kottise, Johannes Treiel.
PA 4x100m teatejooks 5. koht 46,86 Johannes Treiel, Kaarel Ernits, Indro Kottise
Eesti juunioride ja noorsoo meistrivõistlused
400m tõkkejooks Krete Suurorg 1.09,94 5. koht
Eesti A- ja B-klassi meistrivõistlused
PA kõrgushüpe Kaarel Ernits 2.02 1. koht
PA 110m tõkkejooks Johannes Treiel 14.83 3. koht
PA kaugushüpe Johannes Treiel 6.28 9. koht
PB 2000m Robin Mäetalu 6.37,31 2 .koht
PB 800m Robin Mäetalu 2.18,30 8. koht
TA kuulitõuge Helina Koppel 10.49 11. koht
TA odavise Helina Koppel 31.53 10. koht
TB kaugushüpe Marilis Remmel 4.99 13. koht
TB kuulitõuge Airike Kapp 11.89 3. koht
TB odavise Airike Kapp 36.35 8. koht, Marilis Remmel 35,27 9. koht
TB 200m tõkkejooks 31,61 3. koht
Balti A-klassi maavõistlus
PA kõrgushüpe Kaarel Ernits 1.90 2. koht
Balti B-klassi maavõistlus
PB 1500m Robin Mäetalu 4.46,44 5. koht
Eesti meistrivõistlused
Meeste kõrgushüpe Kaarel Ernits 1.95 7. koht
Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused
PA 10-võistlus
Johannes Treiel 4. koht 11,71 6.36 11.38 1.77 56,91 15,29 32.15 3.40 50.49 5.05,19 5975punkti
Kaarel Ernits 5. koht 12,21 6.54 13.43 1.95 1.00,29 15,90 30.23 3.80 50.42 5.49,60 5849punkti
XXV Rukkilillemängud
TA odavise Helina Koppel 28.44 4. koht
TC kaugushüpe Marilis Remmel 4.79 4. koht, Gendra Allikmaa 4.73 5. koht
TC odavise Gendra Allikmaa 30.14 5. koht, Marilis Remmel 32.95 3. koht
PA kaugushüpe Johannes Treiel 6.58 2. koht
TA kuulitõuge Helina Koppel 10.18 7. koht
TB kettaheide Airike Kapp 38.90 2. koht
TC 80m tõkkejooks Marilis Remmel 12.96 1. koht
TC kuulitõuge Gendra Allikmaa 10.69 5. koht, Luise Vevers 10.07 7. koht
Eesti juunioride ja noorte KV
MJ 3000m Robin Mäetalu 11.06,55 9. koht
MJ 110m tõkkejooks Johannes Treiel 15.03 1. koht
MJ kaugushüpe Johannes Treiel 6.53 4. koht
MJ kõrgushüpe Kaarel Ernits 1.96 1. koht
MJ kolmikhüpe Kaarel Ernits 12.91 3. koht
MJ 4x100m Johannes Treiel, Risto Lillemets, Kaarel Ernits, Marek Kesküll 46,52 5. koht
Rahvusvaheline Koolispordiliitude võistlus Poolas
Marilis Remmel kaugushüpe 5.04 4. koht
Carmen Electra Pirn 300m 47,74 7. koht
Esimesed sisekergejöustikuvöistlused detsembri alguses.
Kohtumiseni!
Virge Treiel, kergejõustikutreener
NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!
Eelmise õige lahenduse ütles Käthriin Steinberg 6.B klassist.
Uued küsimused aga allpool:
1. Mis on rumala vastandsõna?
2. Mis on isa antonüüm?
3. Mis on maakera vähendatud mudel?
4. Mis kommisort on Kiss-Kiss?
Head lahendamist!
Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!
SÜGPress
