SÜG-Press

28. oktoober 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 433

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  29.10    
9.45 Autahvli pildistamine

N  30.10   
Aktiivilaager Astes

R  31.10   
Aktiivilaager Astes

E  03.11   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu

T  04.11   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
14.00 MK Koolivikker, Kärla PK

K  05.11   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
17.00 Eelkool
MK Vene keele õppepäev

N  06.11   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu III voor

R  07.11   
10.00 Loeng Marju Kõivupuuga „Peretraditsioonid“
Segakoori laululaager Sandlas
Klassiõpetajate õppepäev. Väljasõit Haapsallu

L  08.11    
Keemia lahtine võistlus
Segakoori laululaager Sandlas

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  29.10    Anne Teigamägi. Ravimtaimed 7
N  30.10    Direktsiooni info
R  31.10    Ly Haandi. Terve Elu Kompass 2014
E  03.11    Viljar Aro
T  04.11    Kaie Raud. Interaktiivne klassiruum
K  05.11    Marek Schapel. Õppealajuhatajate koostööpäevast
N  06.11    Direktsiooni info
R  07.11    Marit Kikas. Matemaatikaõpetajate päevadest

ÕNNITLEME

Indrek Peil — äsja ilmunud füüsikaõpiku kaasautor.

MEIE KÜMNENDIKE ALGUSMÕTTED ISEENDA MUUTUSTEST

Psühholoogiakursuse igasügiseste esseede teemaks on „Muutused minus septembrikuus“. Ja alati on olnud väga häid pealkirju —  „ Aeg tõukab, rutiin hoiab ümbert kinni“ või „Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas“... Allolevas on üksikud katked erinevatest kirjutistest, millest võib aimata meie selleaastaste kümnendike mõtteid ja tundeid.

Oma kiire elu kõrvalt olen ma praegu kõiges enda ümber hakanud nägema midagi ilusat ja head. Näiteks varem ei meeldinud mulle üldse sügis, mis oli tingitud külmast ja vihmast, kuid nüüd näen ma hoopis halva asemel värvikirevaid puid ja tunnen lehtede lõhna enda ümber, kui vihma sajab... Ma arvan, et see positiivne enda ümber ringi vaatamine pärineb enamusjaolt gümnasistiks hakkamise pärast, sest see tõi minusse rohkem täiskasvanu tunde... See kõik on nagu uus algus, mis pani lapsepõlvele punkti. Mul oleks peas käinud nagu klõps, mis ütles: „Ära ole enam laps ja tunne rõõmu sellest, kes sa nüüd oled!“

Pean aus olema, et oli päris uhke tunne käia rongkäigus mööda linna ja mõelda, et käin nii uhkes koolis nagu on SÜG. Teadsin, et nüüd läheb pingutamiseks ja pean vastu pidama pingele. Ma ei osanud tegelikult arvata, et juba esimesel kuul läheb mul nii raskeks ja pean pingutama rohkem kui põhikoolis.

Palju rohkem on ka õpilase ja õpetaja vahelist suhtlemist, mis annab väga palju enesekindlust ja julgust rääkida mingite teemade puhul kaasa.

Just nädal aega enne kooli algust kolisin Saaremaale, sest olin juba neli aastat tahtnud SÜG-i õppima tulla... Alguses ma väga kartsin, sest seal, kust ma tulen, ei ole just kõige toredamad inimesed. Kartsin, et siin on samamoodi — kuid siin on inimesed ääretult toredad, viisakad ja uskumatult lahked. Minu jaoks uskumatu on see, kuidas siin koolis saavad kõik omavahel läbi...

Rõõmustas ka asjaolu, et meid on õnnistatud sellise klassijuhatajaga, nagu seda on Mari Ausmees. Ta on niivõrd sümpaatne ja südamlik inimene, et kui kooli ei viitsikski tulla, siis õpetaja Mari pärast teen seda alati. Kui meie esimene klassikoosolek lõppes, oli tunne, et olin just õigesse kohta sattunud ja aeg ootusärevalt hüüda — tere tulemast Saaremaa Ühisgümnaasium!

Ma mainiksin ära, et mulle meeldib gümnaasiumis rohkem käia kui põhikoolis. Keskkool on äärmiselt hariv ja silmaringi laiendav, esimesed üheksa aastat olid pigem sellised igavad ja tüüpilised, ent gümnaasium on nagu täiesti teine koht. Leidub ka suures mahus seda halli ja tüütut tuupimist, ent on rohkem arutamist ja mõtlemist maailmaprobleemide üle.

SÜG-is olek on mind siiski juba mõjutanud. Väljaspool kooli kipun ma juba ka korralikumalt riietuma — jääb kuidagi külge. Kuidagi kultuursema inimese tunne on — tuleb ju teha muusikas, eesti keeles ja kunstiajaloos retsensioone.

Seoses SÜG-i tulekuga olen ma hakanud hoopis teistmoodi riides käima. Koolis pean nüüd kandma lipsu, triiksärki ja viigipükse. Vanasti käisin koolis teksade ja T-särgiga. Tegelikult mulle meeldib, et koolis peab käima soliidselt riides. Tänu koolile käin ka väljaspool kooli nüüd soliidsemalt riides... See on SÜG-il väga positiivne külg, kuna ilus on vaadata, kui terve gümnaasium käib riides nagu kohe-kohe oleks minek presidendi vastuvõtule.

Õppima õppida on mul ka tarvis. Ehk läheb hästi ja mõnes tunnis tuleb sellest juttu. Juba praegu tunnen, kuidas Kreverast kasu on. Palju julgem on sõna võtta ning võõrastega rääkida.

Üks väga hea asi SÜG-i ühika juures on see, et siin on palju muusikuid... Ühel õhtul, kui vaatasin telekat, tuldi minu juurde ja küsiti, et kas nad on õigesti kuulnud, et ma mängin ... Nüüd ma olengi ühikabändis ...

Ühiselamu on minu meelest üldse üks väga tore koht, uued inimesed võeti soojalt vastu ja tuldi kohe uurima, kust tuleme ja kes me sellised oleme. Kõik inimesed, kes siin elavad, hoiavad kokku ja on üks suur perekond...

Olen võtnud väljakutse selle aasta sees enda mälu treenima hakata. Mõtte sain ma psühholoogia tundidest, kus tegime erinevaid mäluteste ning seejuures tutvusin uute metoodikatega... Kuna olen visuaalse e nägemismäluga õppija, loon palju piltlikke seoseid enda mõtteis, kui ma näiteks vene keele sõnu õpin. Ja see töötab! Ka psühholoogia¬õpetaja soovitus õppida mitu päeva varem mingiks aineks ja ülejäänud päevadel korrata, töötab imepäraselt! Ma olen kolme nädala jooksul suutnud nii mitmeid kordi hämmastuda enda küllaltki heast mälust, kuid ei osanud seda varem õigetviisi kasutada.

Põhikooli lõpetasin neljade-viitega, tore kui gümnaasiumi saaks samamoodi lõpetatud. Kuid kui ei saa, pole seal midagi väga halba — eks teadmised  olegi olulisemad. Heade hinnetega saab kuhugi kõrgkooli sisse küll, kuid kui sa tegelikult ei oska midagi, siis sa seal koolis väga kaua vastu ei pea.

Eriti paneb mind uhkust tundma see, et minu praegune kool oli pingereas kohe peale nn eliitkoole nagu Tallinna Reaalkool, HTG, Tallinna Prantsuse Lütseum jne. Tunnen, et ka siinne kool, olenemata oma suurusest, on palju kokkuhoidvam ja üksteisest palju hoolivam. Võib öelda, et saan uhke olla oma kooli, meie õpetajate ja vilistlaste üle ning samas on latt nii kõrgeks tõstetud, et sellist tulemust on raske saavutada ja veelgi raskem lüüa. Sihid on kõrgeks lükatud ning ka mina proovin endast parima anda, et peamine, ma ise ja minu vanemad saaksid minu üle uhked olla.

Eelnevatel aastatel jäid minu sportlikud huvid tagaplaanile, kuna maal ei olnud suuri võimalusi ning linna sõitmine oleks muutunud kulukaks... Minu jaoks on sport väljendusviis... Tihti, kui pea mõtteid täis ning tahan asjades selgust saada, lähen lihtsalt jooksma või rattaga sõitma... olen õnnelik ka selle üle, et sain liituda kooli rahvatantsutrupiga.

Mulle on hakanud kodu väga armsaks saama, rohkem kui kunagi varem... Ma ei saanud enne õieti arugi, kui tähtis on mulle perekond... Eriti on aga kodust eemalolek pannud mind aru saama vanavanemate tähtsusest. Kodus olles olid nad kogu aeg käeulatuses, nii et kiiretel aegadel  ei  näinud ma suurt vajadust neid külastada. Nüüd käin igal kodusolemise ajal vähemasti korra vanavanemate juurest läbi ning isegi kõige halvemal päeval suudavad nad mind rõõmsaks teha.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et selleaastane septembrikuu on minu jaoks olnud väga katsumusterohke ja huvitav ning see on nõudnud minult palju kohanemist  ja enesemuutmist. Kõik nõuab harjumist ja küll ma tulevikus ka paremaid hindeid saama hakkan... Olen muutunud palju vastutustundlikumaks ja iseseisvamaks. Olen rahul oma haridustee valikuga ja ei suudaks end ette kujutadagi kusagil mujal koolis. Siinseid traditsioone, inimesi ja õhkkonda ei vahetaks  mitte millegi vastu.

Soovime oma uutele gümnasistidele huvitavaid ja harivaid gümnaasiumiaastaid ning alati toetavaid mälestusi elu lõpuni!

Viljar Aro, koolijuht

INTERVJUU INDREK PEILIGA

Kuulsime, et olete äsja ilmunud füüsika õpiku kaasautor...
Õpik jõudis eelmise nädala lõpus koolimajja. Meie koolis on see õpik 12. klassile (riikliku õppekava järgi 10. klassile), sest selle sisuks on füüsika üldistamine ning kokkuvõtted. Aruta¬sime õp Arne Loorpuuga ning meile tundus, et mõistlik oleks enne kõik põhiteadmised füüsika kohta omandada (10.-11. klass) ning siis 12. klassis kokku võtta ning korrata.

Kuidas te üldse füüsika juurde sattusite?
Keskkooli ajast. Mul oli väga hea füüsika õpetaja. Füüsikaolümpiaadidel sain häid tulemusi ja nii ma siis otsustasingi füüsikat ka edasi õppima minna. Kõik on füüsika õpetaja süü! 

Miks teist sai õpetaja?
Ülikooli ajal olin kindel, et tahan saada füüsikateadlaseks ning olin õpetajaks olemise vastu. Kolmandal kursusel (ülikoolis oli kokku viis kursust) läksin aga kolmeks nädalaks pioneerilaagrisse praktikale. Pioneerilaagris tuli ette väga palju kokkupuuteid lastega ja sealt mul tekkiski lastega töötamise idee.

Miks on vaja uusi õpikuid, põhiasjad jäävad ju samaks?
Esitamise süsteem, seos teiste ainetega ja ka inimkogemused muutuvad. Füüsika jääb muidugi samaks, aga kõik ümberringi koos inimestega muutub.

Kuivõrd erineb tänapäeva õpik nt 10 – 20 aasta tagusest?
Üsna palju. Tänapäeva õpikud on palju värvilisemad, õigemini kunagi olidki kõik õpikud ainult must-valged ning õpikus ei leidunud mitte ühtegi fotot, sest need oleks tolleaegsete vahenditega jäänud liiga udused. Kõik pildid joonistati.
Tänapäeval on olemas veebiõpikud (ka uus õpik on netis olemas) st et õpikut on võimalik vaadata ja lugeda nii arvutitest, nutitelefonidest kui ka tahvelarvutitest. Veebiõpikud sisaldavad peale teksti ka videoid, pilte (mida on võimalik suurelt lahti võtta) ning ka kontrollküsimused on enda kontrollimiseks olemas.

Õpetate ka astronoomiat. Mismoodi see füüsikaga kokku käib?
Astronoomia  on  üks  füüsika  harudest.  Kunagi olid eraldi teadlased, kes uurisid füüsikat ning teadlased, kes uurisid tähti ehk astronoomiat, kuid tegelikult käivad need kokku. On olemas isegi nimetus astrofüüsika.

Kas on plaanis veel mõni õpik koostada?
Võib-olla kunagi, aga lähiajal mitte. Õpiku koostamine võtab palju aega ja tööd. Äsja väljatulnud õpiku koostamise põhjuseks oli uus õppekava, mis vajas uut õpikut. Loodetavasti õppekava niipea enam ei muutu.

Mõni isiklik küsimus… Olete ilmselt üks vähestest õpetajatest, kes jagab oma Facebooki õpilastega. Mis te arvate, miks teised õpetajad oma Facebooki õpilastega ei jaga? Mida nad kardavad?
Äkki nad ei ole selle peale tulnud ja ei tea, et selline võimalus üldse olemas on. Minu jaoks pole vahet, kas inimene on minu õpilane või sõber/tuttav. Minu õpilased on kõik suured/ täiskasvanud ning ma pean seda võimalust väga mugavaks. Inimestega on väga lihtne läbi neti suhelda.

Kartmiseks pole minu arvates mitte mingit põhjust, kui sa midagi sellist, mille pärast muretsema peaks, üles ei pane.

Kuidas te oma nooruslikku hoiakut hoiate?
Ei karda ega häbene, et olen selline nagu ma tahan olla.

Kust te tulite sellise idee peale, et lipse koguda?
Esimese lipsu sain ma 6. klassis, tantsukursusel oli vaja. Nii ma harjusingi lipsude kandmisega ära. Kui ühest lipsust ära tüdinesin, siis sai neid ikka juurde hangitud ja nii see kogumine algas.

Intervjueeris Jutta Loviisa Juht, 8.B klass

AEGUNUD TARKVARA

Aegunud tarkvaraga arvuti on ohtlik!

Hea õpilane või lapsevanem, kas Sa oled kindel, et Sinu arvuti või nutiseade on turvaline, selles leiduv info kindlalt kaitstud ja programmid uuendatud?

Internetti ühendatult muutub uuendamata tarkvaraga  arvuti  küberkurjategijatele  ahvatlevaks

sihtmärgiks. Turvaauke ära kasutades on võimalik arvuti pahavaraga nakatada ning jälgida kasutaja toiminguid, seejuures salvestada salasõnu ja pääseda ligi teistele konfidentsiaalsetele andmetele.

Sama oluline, kui hoolitseda oma arvuti¬programmide värskuse eest, on vajadus aeg-ajalt uuendada ka operatsioonisüsteemi. Näiteks lõpetas tarkvaratootja Microsoft 2014. aasta aprillis Windows XP operatsioonisüsteemi tehnilise toetamise. See tähendab, et selles ilmnevaid turvanõrkusi enam ei parandata. Windows XP-ga arvuti võib küll töötada, kuid on turvaohtude suhtes haavatavam ning see on teada ka küberkurjategijatele. Hetkel on hinnanguliselt Eestis igas kümnendas arvutis
kasutusel turvaohtudele tundlik Windows XP.

Arvuti operatsioonisüsteemi uuendamine on vajalik ka paljude harjumuspäraste e-teenuste kasutamiseks. Windows XP operatsiooni¬süsteemiga ei saa kasutada uusimat ID-kaardi tarkvara ja ajapikku võib neil arvutikasutajatel tekkida probleeme ID-kaardiga erinevatesse e-teenustesse (sh e-Kooli või Stuudiumi keskkonda) sisselogimisel. Õigeaegselt uuendatud tarkvara hoiab sellised ootamatud ebameeldivused eemal.

Kui Sa kasutad Windows XP operatsioonisüsteemi, siis soovitame selle asendada uuema versiooniga või vabavaralise tarkvaraga.

Kas oled kindel, et Sinu lähedaste, näiteks ema, isa või vanavanemate, arvutite tarkvara on turvaline? Eakamad inimesed ei pruugi olla arvutiasjanduses alati pädevad, mistõttu vajavad nad selleks lähedaste abi. Kontrollides lähedaste arvutite tarkvara ja vajadusel seda uuendades näitad, et hoolid neist.

Arvuti operatsioonisüsteemi uuendamisest vaata täpsemalt aadressilt:
https://www.ria.ee/vananenud-tarkvara-kasutamine  

Turvalist arvutikasutamist soovib
Riigi Infosüsteemi Amet
www.ria.ee  http://www.ria.ee/

RAVIMTAIMED

Harilik pune

Harilik pune on rohkem tuntud maitsetaimena kui ravimtaimena. Nii majoraani kui ka punet kutsutakse vorstirohuks — annavad lihatoitudele meeldiva maitse. Pune kasvab meil nii looduslikult kui ka aedades maitsetaimena. Pune on ka hea meetaim, seetõttu tasub teda kogudes olla putukate suhtes ettevaatlik.
Ravimtaimena on pune ürdist vesitõmmis röga lahtistav, kasutatakse kõha ja külmetushaiguste puhul. Flavonoidide sisaldus parandab enesetunnet, kasutatakse ka  soolepõletiku, alahappesusega maopõletiku, kõhukinnisuse, kõhugaaside ja algava kõrgvererõhutõve korral — kergendab kõrvade kohisemist.
Punest valmistatud tee on meeldiva maitsega ja mitmekülgse toimega.

Metsmaasikas

Metsmaasikad on tuntud magustoit marjasõpra¬dele, aga ravimina kasutatakse neid ka. Metsmaasika lehed toimivad leebe kõhukinni¬tina ja välispidiselt kasutatakse lehetõmmist naha- ja limaskestapõletiku korral. Viljad on üldtugevdavad ja tujutõstvad, neid soovitatakse ka südame-, podagra- ja neeruhaigetele.

Metsmaasikaid on kasutatud tedretähtede pleegitamiseks nendes sisalduvate orgaaniliste hapete tõttu. Maasikad sisaldavad rauda, aga eriti see ei imendu, seetõttu kehvveresuse puhul neist suurt abi ei ole.

Anne Teigamägi

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!

Uued küsimused aga allpool:

1. Mis on kibda vastandsõna?
2. Kuidas on mao sünonüüm?
3. Kes õpetas Kalevipojale: „Löö serviti, ikka serviti“?
4. Mis oli poisi nimi, kes mängis „Kevades“ kannelt?

Head lahendamist!

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜGPress

I VEERANDI ÕPPETULEMUSED 2014/15 õa

Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile väga hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis ainult viielised; 3. – 9. klassis keskmine hinne 4,5 või üle selle, * õpilane on ainult viitele õppija):

1A klass
Anett Kahju, Roosi Muru, Lissandra Pajunurm, Eleanora Rahnik, Rando Rand, Marie Loviise Siim, Henri Vaher, Kristin Sanne Õun

1B klass
Liset Isabel Karu, Illimar Kirss, Sten Erik Mägi, Ulla Maripuu, Jarno Mononen, Gregor Pajussaar, Kristiin Pulk, Saskia Natalie Kukua Roberts, Maris Rüütel, Helena Tamleht, Kaur Vesberg

2A klass
Martin Kirst, Emma Ling, Maribel Remmel

2B klass
Grete Gull, Merili Haak, Eerik Heinmaa, Richard Keerd, Karolina Lepik, Gregog, Matt

3A klass
Robin Keerd*, Rickie Magnus Jojo Roberts*, Romi Liise Roomets*, Raul Joaquin Seppel*, Arabella Soolind*, Kristina Sõster*, Triinu-Liis Toom*, Liisa Viljaste*, Karl Kaldjärv, Karmen Kundrats, Timo Loho, Kennet Puiestee, Gätlin Rauniste, Lisete Loviise Saagpakk, Kevin Zukker,  Lisete Vahu

3B klass
Marisa McCourt*, Kirke Viik*, Karmen Viilup*, Rico Robert Alliksoon, Maria Heleen Kald, Artur Kuning, Ingel Helena Mägi, Kaspar Nau, Heddi-Loore Ots, Jan Erich Sarapuu, Carmen Zabellevitš, Martin Truverk, Anet Tõnus, Martti Vaska, Karro Vatsfeld, Vivian Viil

4A klass
Brigite Hollo*, Riti Järveots*, Joosep Kobin*, Stella Raav*, Janika Tasane*, Albert-Johann Lepik, Patrik Ool, Laur Palijenko, Maarja-Liis Sarap, Kauri Talk, Gendro Umber, Stefy Vasemägi, Neleriin Viljus

4B klass
Jürgen Liiv*, Merit Matt*, Katriin Aksalu, Karmen Ehanurm, Karmo Kalamees, Kariina Kasjanenko, Helen Kruuser, Katrin Lindmäe, Markus Luup, Artur Medri, Kirke Medri, Sten Normet Noor, Ermo Nõmm, Kerttu Poom, Marie Eike Rebane, Kevin Räim

5A klass
Martin Vesberg*, Mihkel Keso, Sandra Kukk, Annaliisa Lepik, Albert Leppik, Hendrik Vijand

5B klass
Paula Aarnis*, Voldemar Kirss*, Otto Tuuling*, Maris Alas, Maria Kasak, Emma Kirs, Jonna Mononen, Lissel Mägi, Mark Paomees, Krisse Pulk, Raul Tahk

6A klass
Merili Mikku*, Kristel Soe*, Paul Antsaar, Markus Armus, Artur Johanson, Kelly Kasjanenko, Anni Kuuseok, Berit Porss, Torm Vatsfeld, Laura Veliste, Luise Vevers

6B klass
Margit Valge*, Mariliis Albert, Karmen-Kelsi Kruut, Karl Kübarsepp, Johanna Priske, Sander Teras

7A klass
Gendra Allikmaa*, Kätriin Käsper*, Huberta Karma, Katri Maripuu, Oliver Paljak, Kristiina Raud, Mattias Rihvk, Martin Sepp, Marleen Vahu, Katre-Liis Võhma

7B klass
Roosmarii Sarapuu*, Feridee Sevostjanov*, Liisa Õunpuu*, Annabel Hansalu, Eva Jääger, Iris Kirs, Markus Kivi, Oskar Kivi, Sarah-Lisee Laipaik, Lisanna-Lee Leiman

8A klass
Triinu Jakson, Mihkel Rasu

8B klass
Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Kerman Keerd, Oliver Moring, Elo Nõmm, Henri Paomees, Kaisa Raaper, Emma Siigur, Karl Hendrik Tamkivi

9A klass
Maria Kirst, Rasmus Lepik, Karl Viik, Karel Äär

9B klass
Airike Kapp, Hanna Klaar, Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Liisa Niit, Johannes Treiel.

Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis veerandihinded on neljad ja viied; 3. – 9. klassis veerandihinded on neljad ja viied, kuid keskmine on alla 4,5):

1A klass
Markus Marek Aavik, Steven Anto, Henri End, Karl Erik Kaljuste, Karl Peeter Kilumets, Loore Lee Kirss, Robert Kivi, Erik Kruut, Olivia Laidma, Daaniel Leitalu, Martin Lõuk, Kevin Oks, Mart Pääsukene, Neidi Sink, Meribel Soom, Devon Vahter, Aleksander Väin.

1B klass
Markus Aadussoo, Grete Eliis Gutman, Kristin Kasela, Gertrud Kirs, Eron Laak, Laur Erik Laine, Karmo Nuut, Ron Sebastian Puiestee, Romet Raaper, Riti Marie Roomets, Maria Tiidus, Iris Tinno, Hanna Loore Vallik, Tomek Vasemägi

2A klass
Ott Andreas Jürisson, Robert Kaljo, Anabel Lanna, Kevin Lempu, Helena Lulla, Reio Lõbus, Robin Maranik, Maria Merelaid, Karolin Nelis, Helena Nõmm, Gelin-Desire Soeson, Risto Tahk, Liina Talistu, Ragnar Tisler, Mareli Välja

2B klass
Karl Ares Hommik, Holger Häng, Carmen Järvalt, Ingel Kallus, Simona Kessel, Maarja Kivi, Kaarel Käesel, Edvin Lõkov, Mia Lätt, Mia Maria Muul, Lorwley Parkmann, Jaagup Rang, Marie Teras, Rasmus Tristan Vahenurm, Katarina Vaher, Marten Vahter

3A klass
Rasmus Mäeorg, Veikko Väliaho

3B klass
Marken Haandi, Karel Klütsnik, Grestiin Niitmets

4A klass
Kaur Luhaäär, Evander Ristlaid

4B klass
Tanel Lempu, Annabel Raun, Iivika Silenok, Kristofer Tiitson

5A klass
Siim Andres Himmist, Kaspar Kaseväli, Eliise Kask, Carl-Juhan Meri, Gervila Räim

5B klass
Raul Koppel, Marleen Mai, Liisa Tõll

6A klass
Liana Mikk, Kaisa Tiitson, Kaarel Vokk

6B klass
Jolana Kaljurand, Artur Kübarsepp, Karola Soe, Käthriin Steinberg, Andres Sui

7A klass
Kristin Häng, Triinu-Mari Kõllamaa, Mark Marcus Soodla

7B klass
Marilis Remmel, Toya-Karliin Tael

9A klass
Elery Lõhmus, Kätrin Mändmaa, Artti Raasuke

9B klass
Mart Mölder, Rauno Põlluäär, Mart Truu, Miikael Tuus

Marek Schapel, õppealajuhataja