Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 431

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


7. oktoober 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 431



KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  08.10   
17.00 Eelkool
MK Huvijuhtide õppereis Jõgevamaale

N  09.10   
10.00 Külaline  keskkonnaametist - M. Sepp
16.00 Gümnaasiumi mälumängu II voor
Maakondlik õpioskuste olümpiaad

R  10.10   
Koostöö kaitseliiduga. Algklasside maastikumäng
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa   

L  11.10

P  12.10

E  13.10   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa

T  14.10   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa

K  15.10   
09.45 Põhikooli kogunemine
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa

N  16.10   
Üleriigiline ettelugemise päev
10.45 Gümnaasiumi kogunemine
15.30 Õppenõukogu
16.00 Põhikooli rekordite püstitamine

R  17.10   
09.00 Algklasside veerandilõpuaktus kontserdiga
Algklasside interaktiivse viktoriini „Saarlus. SÜG 150“ I voor
09.00 Projektõppepäev – SÜG 150
Vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad Paides

L  18.10   
VAHEAEG
vabariiklikud  matemaatikaõpetajate päevad Paides
Õpioskuste võistluse lõppvoor

P  19.10   
VAHEAEG

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  08.10    Inge Vahter, Mart Mölder. Globe
N  09.10    Direktsiooni info
R  10.10    Triin Vallsalu. Noor täna ja tulevikus
E  13.10    Viljar Aro
T  14.10    Diana Õun. Vene keele õpetajate õppereisist
K  15.10    Anne Teigamägi. Ravimtaimed 6
N  16.10    Direktsiooni info
R  17.10    PROJEKTÕPPEPÄEV

DIREKTSIOON TÄNAB

Klassijuhatajad, erigrupi õpilased, lapsevanemad, kehalise kasvatuse ainekomisjon — jooksupäeva sujuva korraldamise eest.
Abituurium — õpetajate päeva korraldamise eest.

KOOL KRIISIS 3

Veel viimast korda Jesper Juuli raamatust „Kool kriisis“.

Tänapäeval tehakse vahet eneseusaldusel ja enesetunnetusel, kusjuures enesetunnetus on üsna uus mõiste. Enesetunnetus – see olen mina, minu olemus, kui hästi ma ennast tunnen, milline on minu enesetunne, kuidas ma iseenda suhtes käitun. Eneseusaldus on see, mida ma saavutan, mida ma suudan, kui hästi ma midagi suudan. Erinevalt eneseusaldusest, mille puhul on olulised inimese võimed ja see, kui hästi inimene midagi suudab, ei ole enesetunnetusel tulemustega midagi pistmist.

Kiitmise ja kritiseerimise teel ei ole võimalik lapse enesetunnetust tugevdada. Kiitus ja kriitika on tulemuse hindamiseks ja mõjutavad eneseusaldust. Kui soovime oma lastele ja noortele tervet enesetunnetust, peame neid tunnustama selle eest, kes nad on. „Ma näen, et sulle meeldib see“, „Sa paistad olevat väga vihane“, „Sul on hetkel koolis raske“. Ma märkan, mis teise poolega lahti on. Nii nagu käitume lastega meie, käituvad lapsed iseendaga.    Kui   suhtume   lastega   toimuvasse tõsiselt, oskavad nad ühel hetkel ise endasse tõsiselt suhtuda. Oluline on, et me ei kasutaks täiskasvanulikku defineerimise võimu: „Sa oled tubli tüdruk“, „Sa oled ebaviisakas ja kasvatamatu“, „Sa oled laisk“, „Sa oled alles ebaküps“.

Õpetamine on tähtis, kuid veelgi tähtsam on suhtluspädevus. Õpetajad peavad oma vana, rollist sõltuva autoriteedi asendama uue, isikliku autoriteediga.

Me peame looma koolikultuuri, milles iga isik, olgu õpetaja, õpilane, koolijuht või koristaja, on austatud ja kus keegi ei ole sunnitud tundma süütunnet. Vana kuulekuse kultuur peab asenduma uue vastutuse kultuuriga.

On kahtluseta selge, et inimesed peavad ka tulevikus olema paindlikud ja loomingulised. Ning paindlikkus ja loomingulisus on kuulekuse vastandid.

Neurobioloog Gerald Hüther on ühes oma intervjuus öelnud, et inimesed vajavad õppimiseks keskkonda, mis tekitab vaimustust ja uudishimu.

Soovin hääd lugemist ja mõtisklemist kooli üle. Veel parem, kui suudame igaüks miskit ära teha, et meil koolis parem oleks. Alustuseks võiks hakata rõõmsam olema. Kõigile on ju selge, et rõõmsad õpetajad õpetavad paremini ja rõõmsad õpilased õpivad paremini. Päris kindlasti on siis rõõmsamad ka lapsevanemad ja rõõmsam näib kõik meie ümber.

Rõõmsa sügise, uudishimu ja vaimustuse jätku soovides
Viljar Aro, koolijuht

SÜG-i 15. sügisjooks 30.09.2014

Distants 1 km

I klassi tüdrukud
1. Luise    Mägi    Leisi KK  4.50,1
2. Kadi     Kolk    KVK        4.56,7
3. Ulla    Maripuu    SÜG         5.19,4
4. Maris    Rüütel    SÜG         5.26,9
5. Helena     Tamleht    SÜG         5.27,3
6. Lissandra    Pajunurm    SÜG         5.38,4

II klassi tüdrukud
1. Maribel    Remmel    SÜG        4.42,1
2. Mareli    Välja    SÜG        4.44,4
3. Grete     Gull    SÜG        4.45,2
4. Merili    Haak    SÜG        4.53,4
5. Maarja    Kivi    SÜG        4.54,6
6. Annimari    Riismaa    KVK       4.55,3

III klassi tüdrukud
1. Triinu-Liis    Toom    SÜG        4.32,4
2. Õnnely    Rahu    Leisi KK 4.35,6
3. Anette Maria Liivas    KVK       4.36,5
4. Sandra    Arro    Leisi KK 4.36,0
5. Lisette Loviise Saagpakk    SÜG        4.44,6
6. Ingel Helena Mägi    SÜG        4.53,3

IV klassi tüdrukud
1. Brigitte    Hollo    SÜG         4.37,2
2. Emeli    Pikner    KVK        4.43,7
3. Karina    Järveots    KVK        4.44,4
4. Darja-Maria Medri    KVK        4.52,0
5. Heidi    Kaubi    Leisi KK  4.53,7
6. Annabel    Raun    SÜG         4.57,1
I  klassi poisid
1. Kaur    Vesberg    SÜG        4.46,0
2. Henri    Spitsõn    KG          4.47,2
3. Kristofer Johannes Arula    KVK       4.48,6
4. Karmo    Nuut    SÜG        4.54,8
5. Sten Erik    Mägi    SÜG        4.58,5
6. Laur Erik    Laine    SÜG        4.59,6

II klassi poisid
1. Risto    Tahk    SÜG        4.20,2
2. Sten-Erik    Tikman    SÜG        4.22,0
3. Georg    Paomees    SÜG        4.28,8
4. Kevin    Lempu    SÜG        4.38,7
5. Rasmus Tristan VahenurmSÜG       4.39,4
6. Jaagup    Murekas    KVK       4.41,2

III klassi poisid
1. Martin    Truverk    SÜG        4.12,4
2. Artur    Kuning    SÜG        4.14,0
3. Rico Robert Alliksoon    SÜG        4.22,3
4. Rasmus    Mäeorg    SÜG        4.23,7
5. Markkus    Tamm    KVK        4.30,4
6. Janari    Sillart    KVK        4.31,2

IV klassi poisid
1. Andero    Kivi    KVK        4.05,0
2. Andrei Sten Õunpuu    SÜG        4.06,1
3. Ermo    Nõmm    SÜG        4.06,7
4. Artur    Medri    SÜG        4.10,4
5. Kristofer    Tiitson    SÜG        4.15,3
6. Ehard    Kuusk    KVK        4.17,0


Distants 2 km

5.-6. klassi tüdrukud
1. Luise    Vevers    SÜG 6.a   9.15,0
2. Karmelin    Leivat    SÜG 5.a   9.47,8
3. Johanna    Priske    SÜG 6.b   10.06,8

7.-9. klassi tüdrukud
1. Marilis    Remmel    SÜG        8.44,7
2. Carmen Elektra Pirn    SÜG        9.03,0
3. Hanna    Klaar    SÜG        9.20,1
5.-6. klassi poisid
1. Andre    Koppel    SÜG 6.b   8.04,6
2. Romet    Vahter    KVK 5.kl 8.09,1
3. Jaagup    Jalak    KVK 6.b  8.35,4

7. klassi poisid
1. Jaagup    Rüütel    KVK       8.32,1
2. Egert    Vilter    SÜG        8.47,5
3. Hardi    Aun    SÜG        9.06,0


Distants 4 km

8.-9. klassi poisid
1. Rasmus    Saar    SÜG 8.a  15.26,1
2. Johannes    Treiel    SÜG 9.b  15.40,9
3. Miikael    Tuus    SÜG 9.b  16.50,2
10.-12. klassi neiud
1. Eva    Haavel    SÜG 11.c  16.51,9
2. Liisa    Allik    SÜG 12.a  19.17,5
3. Anne-Mai    Alas    SÜG 10.b  20.13,5


Distants 7,3 km

10.-12. klassi noormehed
1. Ivar Indrek    Himmist    SÜG        28.29,3
2. Danel    Tiirats    SÜG        29,22,9
3. Aaron    Nau    SÜG        29.45,2

Tiiu Haavik, kehalise kasvatuse õpetaja

Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisid meistriliigas pronksil

29.-30. septembril selgitati Vinnis parimaid koole Eesti Koolispordiliidu 6.-9. klasside meistriliigas. Lisaks meistriliigale on võistlussüsteemis veel rahvaliiga, kus litsentseeritud mängijad osaleda ei saa. Seega oli koolide mõistes tegu Eesti kõige tugevamate finaalturniiriga. Ühe mängu ajaliseks kestvuseks oli 4 x 6 minutit.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisid tegid palliväljakul   visa   ja   võitluslikku   tööd   ning tasuks saadi igati väärtuslikud pronksmedalid. Alagrupi mängudes alistati Jüri Gümnaasium 48:40 ja Märjamaa Gümnaasium 46:15 ning kaotati hilisemale võitjale Väike-Maarja Gümnaasiumile 66:23. Poolfinaalis kohtuti Kunda Ühisgümnaasiumiga ning kahjuks tuli vastu võtta kaotus 40:24. Viimast veerandaega alustati küll vaid 2-punktilisest kaotusseisust, aga vastaste hea visketabavus viis nad sel veerandajal tervelt 14-punktilise võiduni. Kolmanda-neljanda koha mängus alistasid poisid Kunda Gümnaasiumi 46:38 ja tasuks saadi karikas ja pronksmedalid. Meistriliiga võitjaks krooniti teist aastat järjest Väike-Maarja Gümnaasium Kunda Ühisgümnaasiumi ees. Kokku oli finaalturniiril osalemas 8 kooli.

Poisid näitasid tugevas seltskonnas igati korralikku mängu ning nende põhitrumpideks olid kiirus, jõulisus ja võistkonna ühtlane pikkus. Treenerina osales poistega võistlustel Mati Mäetalu, kuna tegelikul treeneril Enn Laanemäel ei olnud seoses SÜG-i sügisjooksuga kahjuks võimalik kaasa sõita.


SÜG-i võistkond — seisavad vasakult Kristo Püüding, Mart Mölder, Reio Pihlak ja Mart Truu, esireas Harles Herman Ojasaar, Karl Kustav Kuning ja Robin Mäetalu

Õnne poistele ja treener Enn Laanemäele!

Mati Mäetalu

6.B klass Koigi rabas

Ühel päeval tuli õpetaja välja ideega, et võiks minna klassiga Koigi rappa matkale. Buss tellitud ja asjad korda saadud, asusimegi teele. Buss väljus kooli eest täpselt kell 10.00. Tõotas tulla mõnus retk, sest ilm muutus aina kenamaks ja meeleolu  oli hea.  Sõit kestis umbes kolmveerand tundi ja olimegi kohal. Enne pikka retke loeti veel sõnad peale, sest metsas peab käituma looduse vastu lugupidavalt.  Matk toimus õpetajate päeval ja seega saime koolis tundides osaleda vaid kaks tundi. Kaasa palusime taimi ja loodust tutvustama õpetaja Mart Mölderi. Ta on väga huvitava jutuga õpetaja.

Kõigepealt jalutasime üle mitme silla ja seejärel jõudsime vaatetornini. Tee peal me sõime pohli ja rääkisime taimest, mis teeb hõõrdunud kohad terveks. Vaatlustorn natuke kõikus, kuna see oli alles uus, aga see-eest avanes sealt väga ilus vaade. Tundus, nagu oleks sattunud metsikusse laande, sest vaade oli suurepärane. Vaatetornist paistis huvitav küngas, mille peale olid ka puud kasvanud. See oli väga eriline vaatepilt, sest künkal pesitseb ainukene kaljukotkas Saaremaal. Edasi liikusime mööda laudteed, mis tundus olevat värskelt restaureeritud. Käisime natuke ka rajalt kõrval. Õppisime, kuidas tunda ära, kus võib sisse vajuda, milliseid taimi rabas leidub ja isegi seda, mis loomi rabas elab. Nägime punast, pruuni ja rohelist turbasammalt, ühte rästikut ja ühte rabakonna. Rästik nägi välja üsna õudne, kuid õnneks oli ta uimane. Vahepeal tegime väikse söögipausi, et natuke ennast turgutada. Mõned proovisid ka järvevett juua. See maitseb paremini kui kaevuvesi. Varsti aga asusime jällegi teele. Jõudsime ühele jalgteele, mis oli toestatud rehvidega. Jalgtee osutus väga pikaks, sest oli tunda, kuidas väsimus jalgadesse hakkas pugema. Muidugi ei läinud me seda teed pidi lõpuni välja, poole tee pealt astusime rajalt kõrvale ning otsustasime veidi mööda raba mütata ja orienteerumist teha.


Andres ja Hannes mudamülgast ületamas

Edasi ronisime küngastel, mille all olid mudamülkad, kuhu võis ettevaatamatuse korral sisse kukkuda. Paljudel poistel läksid kummikud mudaseks, sest nemad on alati tüdrukutest ulakamad. Kui lõpuks saime esimese tee peale tagasi, olime kõik väga õnnelikud. Usun, et käisime maha vähemalt 5 kilomeetrit. Üsna pea jõudsime tagasi bussi juurde ning asusime puhkama. Bussis olijad olid väga väsinud, kuid rõõmsad. Mõeldi, et seda lõbusat retke võiks isegi korrata.    Kokkuvõttes andis see matk uusi teadmisi ja toredaid seiklusi. Meile see sõit meeldis väga, kuna nüüd me oskame käituda rabas ja teame ka, kuidas rabas käia ilma teeta.

Suur tänu õpetaja Mardile, kes kogu matka vältel rääkis meile põnevaid fakte loodusest!


Meie lõbus matkaseltskond

Margit Valge, Jolana Kaljurand, Andres Sui, Karola Soe

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!

Uued küsimused aga allpool:
1. Mõista, mõista: Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas.
2. Mõista, mõista: Kõnnib metsas isepäi, väikevenda kodus vaatamas ei käi.
3. Mõista, mõista: Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits.
4. Mõista, mõista: Mees läheb metsa, mõõk seljas.

Head lahendamist!

Viimati uuendatud Teisipäev, 07 Oktoober 2014 14:59  
Bänner


Bänner