SÜG-Press
7. oktoober 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 431
KOLMAPÄEVAST REEDENI
K 08.10
17.00 Eelkool
MK Huvijuhtide õppereis Jõgevamaale
N 09.10
10.00 Külaline keskkonnaametist - M. Sepp
16.00 Gümnaasiumi mälumängu II voor
Maakondlik õpioskuste olümpiaad
R 10.10
Koostöö kaitseliiduga. Algklasside maastikumäng
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa
L 11.10
P 12.10
E 13.10
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa
T 14.10
16.00 Õpilasesinduse koosolek
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa
K 15.10
09.45 Põhikooli kogunemine
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
16.00 MK algklasside elektrooniline viktoriin I osa
N 16.10
Üleriigiline ettelugemise päev
10.45 Gümnaasiumi kogunemine
15.30 Õppenõukogu
16.00 Põhikooli rekordite püstitamine
R 17.10
09.00 Algklasside veerandilõpuaktus kontserdiga
Algklasside interaktiivse viktoriini „Saarlus. SÜG 150“ I voor
09.00 Projektõppepäev – SÜG 150
Vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad Paides
L 18.10
VAHEAEG
vabariiklikud matemaatikaõpetajate päevad Paides
Õpioskuste võistluse lõppvoor
P 19.10
VAHEAEG
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 08.10 Inge Vahter, Mart Mölder. Globe
N 09.10 Direktsiooni info
R 10.10 Triin Vallsalu. Noor täna ja tulevikus
E 13.10 Viljar Aro
T 14.10 Diana Õun. Vene keele õpetajate õppereisist
K 15.10 Anne Teigamägi. Ravimtaimed 6
N 16.10 Direktsiooni info
R 17.10 PROJEKTÕPPEPÄEV
DIREKTSIOON TÄNAB
Klassijuhatajad, erigrupi õpilased, lapsevanemad, kehalise kasvatuse ainekomisjon — jooksupäeva sujuva korraldamise eest.
Abituurium — õpetajate päeva korraldamise eest.
KOOL KRIISIS 3
Veel viimast korda Jesper Juuli raamatust „Kool kriisis“.
Tänapäeval tehakse vahet eneseusaldusel ja enesetunnetusel, kusjuures enesetunnetus on üsna uus mõiste. Enesetunnetus – see olen mina, minu olemus, kui hästi ma ennast tunnen, milline on minu enesetunne, kuidas ma iseenda suhtes käitun. Eneseusaldus on see, mida ma saavutan, mida ma suudan, kui hästi ma midagi suudan. Erinevalt eneseusaldusest, mille puhul on olulised inimese võimed ja see, kui hästi inimene midagi suudab, ei ole enesetunnetusel tulemustega midagi pistmist.
Kiitmise ja kritiseerimise teel ei ole võimalik lapse enesetunnetust tugevdada. Kiitus ja kriitika on tulemuse hindamiseks ja mõjutavad eneseusaldust. Kui soovime oma lastele ja noortele tervet enesetunnetust, peame neid tunnustama selle eest, kes nad on. „Ma näen, et sulle meeldib see“, „Sa paistad olevat väga vihane“, „Sul on hetkel koolis raske“. Ma märkan, mis teise poolega lahti on. Nii nagu käitume lastega meie, käituvad lapsed iseendaga. Kui suhtume lastega toimuvasse tõsiselt, oskavad nad ühel hetkel ise endasse tõsiselt suhtuda. Oluline on, et me ei kasutaks täiskasvanulikku defineerimise võimu: „Sa oled tubli tüdruk“, „Sa oled ebaviisakas ja kasvatamatu“, „Sa oled laisk“, „Sa oled alles ebaküps“.
Õpetamine on tähtis, kuid veelgi tähtsam on suhtluspädevus. Õpetajad peavad oma vana, rollist sõltuva autoriteedi asendama uue, isikliku autoriteediga.
Me peame looma koolikultuuri, milles iga isik, olgu õpetaja, õpilane, koolijuht või koristaja, on austatud ja kus keegi ei ole sunnitud tundma süütunnet. Vana kuulekuse kultuur peab asenduma uue vastutuse kultuuriga.
On kahtluseta selge, et inimesed peavad ka tulevikus olema paindlikud ja loomingulised. Ning paindlikkus ja loomingulisus on kuulekuse vastandid.
Neurobioloog Gerald Hüther on ühes oma intervjuus öelnud, et inimesed vajavad õppimiseks keskkonda, mis tekitab vaimustust ja uudishimu.
Soovin hääd lugemist ja mõtisklemist kooli üle. Veel parem, kui suudame igaüks miskit ära teha, et meil koolis parem oleks. Alustuseks võiks hakata rõõmsam olema. Kõigile on ju selge, et rõõmsad õpetajad õpetavad paremini ja rõõmsad õpilased õpivad paremini. Päris kindlasti on siis rõõmsamad ka lapsevanemad ja rõõmsam näib kõik meie ümber.
Rõõmsa sügise, uudishimu ja vaimustuse jätku soovides
Viljar Aro, koolijuht
SÜG-i 15. sügisjooks 30.09.2014
Distants 1 km
| I klassi tüdrukud 1. Luise Mägi Leisi KK 4.50,1 2. Kadi Kolk KVK 4.56,7 3. Ulla Maripuu SÜG 5.19,4 4. Maris Rüütel SÜG 5.26,9 5. Helena Tamleht SÜG 5.27,3 6. Lissandra Pajunurm SÜG 5.38,4 II klassi tüdrukud 1. Maribel Remmel SÜG 4.42,1 2. Mareli Välja SÜG 4.44,4 3. Grete Gull SÜG 4.45,2 4. Merili Haak SÜG 4.53,4 5. Maarja Kivi SÜG 4.54,6 6. Annimari Riismaa KVK 4.55,3 III klassi tüdrukud 1. Triinu-Liis Toom SÜG 4.32,4 2. Õnnely Rahu Leisi KK 4.35,6 3. Anette Maria Liivas KVK 4.36,5 4. Sandra Arro Leisi KK 4.36,0 5. Lisette Loviise Saagpakk SÜG 4.44,6 6. Ingel Helena Mägi SÜG 4.53,3 IV klassi tüdrukud 1. Brigitte Hollo SÜG 4.37,2 2. Emeli Pikner KVK 4.43,7 3. Karina Järveots KVK 4.44,4 4. Darja-Maria Medri KVK 4.52,0 5. Heidi Kaubi Leisi KK 4.53,7 6. Annabel Raun SÜG 4.57,1 |
I klassi poisid 1. Kaur Vesberg SÜG 4.46,0 2. Henri Spitsõn KG 4.47,2 3. Kristofer Johannes Arula KVK 4.48,6 4. Karmo Nuut SÜG 4.54,8 5. Sten Erik Mägi SÜG 4.58,5 6. Laur Erik Laine SÜG 4.59,6 II klassi poisid 1. Risto Tahk SÜG 4.20,2 2. Sten-Erik Tikman SÜG 4.22,0 3. Georg Paomees SÜG 4.28,8 4. Kevin Lempu SÜG 4.38,7 5. Rasmus Tristan VahenurmSÜG 4.39,4 6. Jaagup Murekas KVK 4.41,2 III klassi poisid 1. Martin Truverk SÜG 4.12,4 2. Artur Kuning SÜG 4.14,0 3. Rico Robert Alliksoon SÜG 4.22,3 4. Rasmus Mäeorg SÜG 4.23,7 5. Markkus Tamm KVK 4.30,4 6. Janari Sillart KVK 4.31,2 IV klassi poisid 1. Andero Kivi KVK 4.05,0 2. Andrei Sten Õunpuu SÜG 4.06,1 3. Ermo Nõmm SÜG 4.06,7 4. Artur Medri SÜG 4.10,4 5. Kristofer Tiitson SÜG 4.15,3 6. Ehard Kuusk KVK 4.17,0 |
Distants 2 km
| 5.-6. klassi tüdrukud 1. Luise Vevers SÜG 6.a 9.15,0 2. Karmelin Leivat SÜG 5.a 9.47,8 3. Johanna Priske SÜG 6.b 10.06,8 7.-9. klassi tüdrukud 1. Marilis Remmel SÜG 8.44,7 2. Carmen Elektra Pirn SÜG 9.03,0 3. Hanna Klaar SÜG 9.20,1 |
5.-6. klassi poisid 1. Andre Koppel SÜG 6.b 8.04,6 2. Romet Vahter KVK 5.kl 8.09,1 3. Jaagup Jalak KVK 6.b 8.35,4 7. klassi poisid 1. Jaagup Rüütel KVK 8.32,1 2. Egert Vilter SÜG 8.47,5 3. Hardi Aun SÜG 9.06,0 |
Distants 4 km
| 8.-9. klassi poisid 1. Rasmus Saar SÜG 8.a 15.26,1 2. Johannes Treiel SÜG 9.b 15.40,9 3. Miikael Tuus SÜG 9.b 16.50,2 |
10.-12. klassi neiud 1. Eva Haavel SÜG 11.c 16.51,9 2. Liisa Allik SÜG 12.a 19.17,5 3. Anne-Mai Alas SÜG 10.b 20.13,5 |
Distants 7,3 km
10.-12. klassi noormehed
1. Ivar Indrek Himmist SÜG 28.29,3
2. Danel Tiirats SÜG 29,22,9
3. Aaron Nau SÜG 29.45,2
Tiiu Haavik, kehalise kasvatuse õpetaja
Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisid meistriliigas pronksil
29.-30. septembril selgitati Vinnis parimaid koole Eesti Koolispordiliidu 6.-9. klasside meistriliigas. Lisaks meistriliigale on võistlussüsteemis veel rahvaliiga, kus litsentseeritud mängijad osaleda ei saa. Seega oli koolide mõistes tegu Eesti kõige tugevamate finaalturniiriga. Ühe mängu ajaliseks kestvuseks oli 4 x 6 minutit.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisid tegid palliväljakul visa ja võitluslikku tööd ning tasuks saadi igati väärtuslikud pronksmedalid. Alagrupi mängudes alistati Jüri Gümnaasium 48:40 ja Märjamaa Gümnaasium 46:15 ning kaotati hilisemale võitjale Väike-Maarja Gümnaasiumile 66:23. Poolfinaalis kohtuti Kunda Ühisgümnaasiumiga ning kahjuks tuli vastu võtta kaotus 40:24. Viimast veerandaega alustati küll vaid 2-punktilisest kaotusseisust, aga vastaste hea visketabavus viis nad sel veerandajal tervelt 14-punktilise võiduni. Kolmanda-neljanda koha mängus alistasid poisid Kunda Gümnaasiumi 46:38 ja tasuks saadi karikas ja pronksmedalid. Meistriliiga võitjaks krooniti teist aastat järjest Väike-Maarja Gümnaasium Kunda Ühisgümnaasiumi ees. Kokku oli finaalturniiril osalemas 8 kooli.
Poisid näitasid tugevas seltskonnas igati korralikku mängu ning nende põhitrumpideks olid kiirus, jõulisus ja võistkonna ühtlane pikkus. Treenerina osales poistega võistlustel Mati Mäetalu, kuna tegelikul treeneril Enn Laanemäel ei olnud seoses SÜG-i sügisjooksuga kahjuks võimalik kaasa sõita.
SÜG-i võistkond — seisavad vasakult Kristo Püüding, Mart Mölder, Reio Pihlak ja Mart Truu, esireas Harles Herman Ojasaar, Karl Kustav Kuning ja Robin Mäetalu
Õnne poistele ja treener Enn Laanemäele!
Mati Mäetalu
6.B klass Koigi rabas
Ühel päeval tuli õpetaja välja ideega, et võiks minna klassiga Koigi rappa matkale. Buss tellitud ja asjad korda saadud, asusimegi teele. Buss väljus kooli eest täpselt kell 10.00. Tõotas tulla mõnus retk, sest ilm muutus aina kenamaks ja meeleolu oli hea. Sõit kestis umbes kolmveerand tundi ja olimegi kohal. Enne pikka retke loeti veel sõnad peale, sest metsas peab käituma looduse vastu lugupidavalt. Matk toimus õpetajate päeval ja seega saime koolis tundides osaleda vaid kaks tundi. Kaasa palusime taimi ja loodust tutvustama õpetaja Mart Mölderi. Ta on väga huvitava jutuga õpetaja.
Kõigepealt jalutasime üle mitme silla ja seejärel jõudsime vaatetornini. Tee peal me sõime pohli ja rääkisime taimest, mis teeb hõõrdunud kohad terveks. Vaatlustorn natuke kõikus, kuna see oli alles uus, aga see-eest avanes sealt väga ilus vaade. Tundus, nagu oleks sattunud metsikusse laande, sest vaade oli suurepärane. Vaatetornist paistis huvitav küngas, mille peale olid ka puud kasvanud. See oli väga eriline vaatepilt, sest künkal pesitseb ainukene kaljukotkas Saaremaal. Edasi liikusime mööda laudteed, mis tundus olevat värskelt restaureeritud. Käisime natuke ka rajalt kõrval. Õppisime, kuidas tunda ära, kus võib sisse vajuda, milliseid taimi rabas leidub ja isegi seda, mis loomi rabas elab. Nägime punast, pruuni ja rohelist turbasammalt, ühte rästikut ja ühte rabakonna. Rästik nägi välja üsna õudne, kuid õnneks oli ta uimane. Vahepeal tegime väikse söögipausi, et natuke ennast turgutada. Mõned proovisid ka järvevett juua. See maitseb paremini kui kaevuvesi. Varsti aga asusime jällegi teele. Jõudsime ühele jalgteele, mis oli toestatud rehvidega. Jalgtee osutus väga pikaks, sest oli tunda, kuidas väsimus jalgadesse hakkas pugema. Muidugi ei läinud me seda teed pidi lõpuni välja, poole tee pealt astusime rajalt kõrvale ning otsustasime veidi mööda raba mütata ja orienteerumist teha.
Andres ja Hannes mudamülgast ületamas
Edasi ronisime küngastel, mille all olid mudamülkad, kuhu võis ettevaatamatuse korral sisse kukkuda. Paljudel poistel läksid kummikud mudaseks, sest nemad on alati tüdrukutest ulakamad. Kui lõpuks saime esimese tee peale tagasi, olime kõik väga õnnelikud. Usun, et käisime maha vähemalt 5 kilomeetrit. Üsna pea jõudsime tagasi bussi juurde ning asusime puhkama. Bussis olijad olid väga väsinud, kuid rõõmsad. Mõeldi, et seda lõbusat retke võiks isegi korrata. Kokkuvõttes andis see matk uusi teadmisi ja toredaid seiklusi. Meile see sõit meeldis väga, kuna nüüd me oskame käituda rabas ja teame ka, kuidas rabas käia ilma teeta.
Suur tänu õpetaja Mardile, kes kogu matka vältel rääkis meile põnevaid fakte loodusest!
Meie lõbus matkaseltskond
Margit Valge, Jolana Kaljurand, Andres Sui, Karola Soe
NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!
Uued küsimused aga allpool:
1. Mõista, mõista: Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas.
2. Mõista, mõista: Kõnnib metsas isepäi, väikevenda kodus vaatamas ei käi.
3. Mõista, mõista: Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits.
4. Mõista, mõista: Mees läheb metsa, mõõk seljas.
Head lahendamist!
