Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 416

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


8. aprill 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 416



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  09.04   
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine
8.-17.aprillil rändnäitus "Hoia, mida armastad" KHK 141

N  10.04

R  11.04   
12.00 Mereväe tutvustamine
13.30 2.-3. kl Tähekese viktoriin.
4. kl Hea lapse viktoriin
Ül. Teatrifestival G

L  12.04   
09.00 MK kuni 10-aastaste malevõistlus
Ül. Teatrifestival G
Võimlemisfestival „Hea rüht kõigile“
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor

P  13.04   
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Astronoomia lahtine võistlus

E  14.04   
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Külas on Anvar Samost
14.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek

T  15.04   
12.00 XXVI LP II eelproov MUK

K  16.04  
Ettevõtluspäev
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
MK Jalgpalliturniir 5.-7.kl P finaal Kuressaares

N  17.04   
MK Võrkpalli MV 10.-12. kl T +P KG
14.30 Koolirahu konverents

R  18.04    SUUR REEDE

L  19.04   
Vab Vendade  Liivide konkurss
MK Võrkpalli MV 4.-6. kl T Kuressaare G
Väitlemise meistrivõistlused keskkoolidele, III etapp ja finaal

P  20.04   
Väitlemise meistrivõistlused keskkoolidele, III etapp ja finaal

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  09.04    Indrek Peil. Teaduskonverentsist Poska Gümnaasiumis
N  10.04    Direktsiooni info
R  11.04    Anne Teigamägi. Keskkonnaharidusest Lätis
E  14.04    Viljar Aro
T  15.04    Reet Lulla, Liis Ojasaar. Comeniusega Hispaanias
K  16.04    Reet Lulla, Liis Ojasaar. Comeniusega Hispaanias 2
N  17.04    Direktsiooni info

DIREKTSIOONI KIITUS

Rita Ilves, Sirje Kreisman – õpilaste suurepärase juhendamise eest vendade Liivide luulekonkursiks.
Liis Ojasaar, Reet Lulla, Anni Väli – õpilaste väga hea juhendamise eest 10.-11. klasside maakondlikuks inglise keele olümpiaadiks.
Merle Prii – õpilaste juhendamise eest lingvistikaolümpiaadi eelvooruks.
Juuno Jalakas, Kersti Truverk – algklasside malevõistluse läbiviimise eest.
Riina Laanes, Mari Ausmees, Eva-Maria Vaher, Hanna Uueni, Diana Õun – kooli laululinnu läbiviimise eest.

MATEMAATIKA LÄHEB MOODI

Tegelikult juba ongi. Matemaatikat rõhutab PISA, matemaatika on enamike riikide põhiaineks ja kohustuslikuks eksamiks, matemaatilist (loe: loogilist) mõtlemist nõuab järjest kiiremini arenev tehnoloogia. Matemaatika on meil jõdnud juba kultuuri fenomeniks- viimases Sirbis käsitles matemaatika lihtsust Juhan Aru. Üsna huvitava nurga alt lahkas ta nn kitsa ja laia matemaatika erinevust. Kitsas programm tahab tema meelest õpetada ainult lugema, lai programm aga õpetab lugemist ja kirjutamist korraga. Ja kas üldse on võimalik õpetada lugemist ilma kirjutamiseta e lihtsalt väga vähest matemaatikat? Artikli autori arvates suudab kitsa õppekava läbinu küll ehk jälgida, mida teised maailmast räägivad, kuid ei oska seda hinnata. Lai programm aga lubab ka ise rääkida ja vastu vaielda e laob vundamendi diskussioonile. Ka minu arust on pigem kuritegu anda küll lihtsamaid teadmisi kergemini, aga jätta andmata mõistmine.

Õpilased ja kool on ühiskonna peegelpilt. Kui ühiskond kardab matemaatikat, ei hakka ka õpilased seda armastama. Õnneks kostab juba üha rohkem hääli matemaatika kaitseks ja populariseerimiseks . Viimastel aastatel on kutsunud üles matemaatikat õppima ka president. Viimases PISA-uuringus oli Eesti jälle tipus probleemilahendusoskuste testi tulemustes. Need aga on kõige tihedamalt seotud just matemaatikatulemustega. Testis uuriti õpilaste üldist arutlemisoskust, võimet ja motivatsiooni lahendada uudseid probleeme. Võimalikult vähe pidi kasutama ainepõhiseid faktiteadmisi. Probleemilahendusoskus on seotud just tööturul ja elus hakkama saamisega.

Ülikoolid on laiendamas matemaatikaeksami osatähtsust ka mitmetel humanitaarsetel õppekavadel- selle taga ülikoolide soov võtta vastu mitmekülgsete annetega, loogilise ja analüütilise mõtlemisvõimega üliõpilasi. Just selliseid võimeid arendab aga matemaatika õppimine. Hiljuti käis ajakirjandusest läbi veel üks põrutav uudis. Nimelt olevat inseneride liidul ja majandusministeeriumil koos plaan ja raha, et IT-valdkonnas revolutsiooni teinud „Tiigrihüpet” tehnoloogias korrata. „Tehnoloogiahüppe” peamine eesmärk on algklassidest alates lastes insenerialade vastu huvi tekitada nii, et kolme aasta pärast läheks juba 60% keskkooli lõpetajatest reaalaineid õppima ja Eestist saaks e-riigi kõrval ka tehnoloogia riik.
Uskudes matemaatika võidukäiku

Viljar Aro, koolijuht

LINGVISTIKAOLÜMPIAADI PIIRKONDLIKUD TULEMUSED

22. veebruaril toimus lingvistikaolümpiaadi eelvoor. Tööd hinnati Tartus ning tekkis üleriigiline pingerida. Sellest välja noppides Saare maakonna õpilased, tekkis järgmine paremusjärjestus (sulgudes on koht üleriigilises pingereas 40 parema hulgas):

9. klass (4 osalejat)
1. Karita Süld (17.-18.)
2. Aleks Teller Lümanda PK
3. Mari Kolk
4. Taavi Kuuseok

10. klass (4 osalejat)
1. Sander Tamm KG
2. Teet Land
3. Jakob Naagel
4. Marko Namm

11. klass (2 osalejat)
1. Hanna Tuus (1.)
2. Magnus Kaldjärv (13.-14.)

12. klass (8 osalejat)
1. Indrek Viires (27.)
2. Grete Reinsoo (30.)
3. Riin Nõukas KG
5. Henri Sink
7. Kaspar Viilup
8. Krete Saak

Vabariiklikku vooru pääses edasi üle Eesti 40 parimat. Nende hulka kuuluvad meie koolist Karita Süld, Hanna Tuus, Magnus Kaldjärv, Indrek Viires, Grete Reinsoo. Lisaks meie õpilastele on nende hulgas 2 õpilast KG-st.

Aitäh osalejatele ning õnne võitjatele!

Marek Schapel, õppealajuhataja

MAAKONDLIK INGLISE KEELE OLÜMPIAAD 10.-11. KLASSIDELE

05. aprillil toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumis maakondlik inglise keele olümpiaad 10.-11. klassidele. Esikolmiku tulemused ja meie õpilaste tulemused esikümnes on järgmised:

10. klass (osalejaid 18)
1. Kristiina Pilden KG
2. Jakob Naagel
3. Sander Tamm KG
4. Teet Land
5.-6. Roland Brant
7. Lauri Leemet
8. Martin Priske

11. klass (osalejaid 18)
1. Andres Rüütel
2. Eva-Maria Veitmaa
3. Morten Mägi-Ravn KG
4. Aleksander Dolgi
5. Johanna Kallas
6. Rasmus Arge
7. Reedik Sõber
8. Õnnela Luhila
9. Keili Õispuu
10.-12. Andi Ingalt
10.-12. Kristy Trave

Aitäh osalejatele ja õnne võitjatele!

Marek Schapel, õppealajuhataja

MAAKONDLIK VENDADE LIIVIDE LUULEKONKURSS

4.aprillil toimus meie koolis maakonna vendade Liivide konkurss, kus tuli esitada üks tekst Juhan ja teine Jakob Liivilt. Osalejaid, keda oli 15, hindas žürii, kuhu kuulusid: näitleja ja lavastaja Ott Aardam, lavakunstikooli IV kursuse tudeng Marian Heinat, Kadi Raadiost nõunik Kaie Rõõm-Laanet ja ajakirjanik Tõnis Kipper, Meie Maa ajakirjanik Anneli Tarkmeel ja teatriteadust õppinud Piret Puusepp.

Tulemused:

GRAND PRIX Gert Tammel KG (juhendaja Marit Tarkin)
LAUREAADID: Jan Teevet ja Uku Pokk OG (juhendaja Maret Aardam)
Kristin Kurvits SÜG (juhendaja Sirje Kreisman)
ERIPREEMIAD: Maria Pihlak SÜG (juhendaja Rita Ilves)
Laura Oolup KG (juhendaja Eve Tuisk)
Kärt Männa SÜG (juhendaja Sirje Kreisman)
ŽÜRII MÄRKIS ÄRA: Henri Paomees SÜG (juhendaja Rita Ilves)
Martin Mägi OG (juhendaja Maret Aardam)
PUBLIKUPREEMIA: Maria Pihlak SÜG

Rita Ilves, konkursi korraldaja

SÜGi ALGKLASSIDE VÕISTLUS MALES

Laupäeval, 5. aprillil toimus SÜGi 1.-4. klasside individuaal-võistkondlik võistlus males.
Individuaalselt võttis võistlustest osa 20 õpilast.

Tulemused olid järgmised:
1. Artur Medri, 3.B
2. Otto Tuuling, 4.B
3. Martti Vaska, 2.B
4. Marie Eike Rebane, 3.B
5. Martin Kirst, 1.A
6. Risto Tahk, 1.A
7. Karro Vatsfeldt, 2.B
8. Martin Truverk, 2.B
9. Emma Ling, 1.A
10. Edvin Lökov, 1.B

Võistkondlik paremusjärjestus:
1. 2.B (Martti Vaska, Karro Vatsfeldt, Martin Truverk) – 10 punkti
2. 1.A (Martin Kirst, Emma Ling, Risto Tahk) – 9 punkti
3. 3.B (Artur Medri, Marie EikeRebane) – 8 punkti.

Juuno Jalakas, võistluste korraldaja

KOOLIS KÕLASID LAULULINDUDE VIISID

Teisipäeval, 1. aprillil valiti kooli aulas parimaid algklasside lauljaid- teoks sai SÜG-i Laululind 2014. Publiku ja žürii ette astus 31 tublit laululast. Sel aastal kuulusid  žüriisse Malle Veske- Kuressaare Vanalinnakooli muusikaõpetaja, Mai Rand- Kuressaare Gümnaasiumi muusikaõpetaja, Malle Stint- muusikaõpetaja. Õhtut juhtisid huvitöö praktikandid Hanna Uueni ja Eva-Maria Vaher. Meeldivat vahepala pakkusid õpetaja Tiiu Haaviku väikesed võimlejad.

Tulemused said sellised:
1.-2. klassid
Grand Prix- Merili Haak 1.b klass
1. klass
I koht- Eerik Heinmaa 1.b klass
II koht- Georg Paomees 1.a klass
III koht- Karolina Lepik 1.b klass
2. klass
I koht-  Rico Robert Alliksoon 2.b klass
II koht-  Raul Joaquin Seppel 2.a klass
III koht-  Kennet Puiestee 2.a klass
Eriauhinnad:
Helena Nõmm 1.a klass- armsa esituse preemia
Karmel Muul 1.a klass- kindla esituse preemia
Marie Teras 1.b klass- musikaalsuse preemia
Liisa Viljaste 2.a klass- julge esituse preemia

3.-4. klass
Grand Prix- Martin Vesberg 4.a klass
3. klass
I koht- Maru Varavin 3.b klass
II koht- Kirke Medri 3.b klass
III koht- Kevin Räim 3.b klass
4. klass
I koht-  Paula Aarnis 4.b klass
II koht- Albert Leppik 4.a klass
III koht- Liisa Tõll 4.b klass


Kõik meie vahvad autasustatud laululinnud

Aitäh kõikidele laululindudele, žüriile, korraldajatele, võimlejatele ja nende juhendajale ning tänusõnad kuuluvad kindlasti ka laululaste tublidele õpetajatele. Aitäh, Mari Ausmees, Riina Laanes, Pilvi Karu, Maarika Aarnis, Malle Veske, Evelin Kask!!!

Diana Õun, huvijuht

OOPERITUND

Reedel, 4. aprillil käisid meil koolis külas estoonlased Triin Ella ja Aare Kodasma, et tutvustada huvilistele ooperimaailma saladusi.
Mõned mõtted kohalkäinutelt:

Mariete (7.A): Ma poleks uskunud, et üheks ooperiks nii palju ette valmistatakse!

Andrea (7.A): Nad rääkisid meile, mis ooperis toimub, kes seal töötavad ja kuidas seal käituda tuleb. Samuti nad laulsid meile ja tegid nalja.

Kristin (7.A): Sain teada, et ilma orkestrita pole ooperit. Ooperis näitlevad laval umbes 60 inimest ja ülejäänud aitavad kaasa, et esitus
tuleks hästi välja. Soovitatakse enne etendust osta kava, et tutvuda lavastuse ja osatäitjatega.
Ooper on sarnane tänapäevase muusikaga, sest mõlemad räägivad elust, rahast ja armastusest.


Lisaks laulmisele tuleb kasuks pillimängu oskus

Karl Hendrik (7.B):
Minu arust on selle ürituse idee suurepärane ning tekitas minus isegi huvi ooperi vastu.

Kerman (7.B): Mulle meeldis, et inimesed, kes meile ooperist rääkisid, olid väga lõbusad, julged ja naljakad. Nad ei rääkinud igavat teksti, vaid suutsid selle huvitavaks muuta. Lahe oli see, et jutu kõrvalt näidati ka pilte ja videoid, et me saaksime parema ettekujutuse ooperist. Nägime ka nende oskusi, sest nad olid lahkelt nõus meile ette laulma.
Ise saame lugeda ooperist väikesest raamatust, mis meile kaasa anti. Lõbus oli ka see võistlus, kus pidi erinevatele ooperiteemalistele küsimustele vastama.

Ly (7.B):
Live'is on ooperilaulud palju efektsemad kui näiteks telekas. Pole kunagi enne ooperis käinud, aga kindlasti tahan minna.
Emma (7.B): Ooperitund oli väga tore. Ma pole ooperis käinud, kuid see tekitas minus huvi. Kui mulle nüüd pakutakse võimalust minna ooperisse, siis ma lähen kindlasti.

Laura Lisell (7.B): Minu arust võiks olla meil koolis rohkem selliseid üritusi, sest see on samuti hariv nagu koolitunnidki.

Maria (8.A): Rahvusooper Estonia on 100 aastat ja 7 kuud vana. Et üks ooper valmiks, on vaja orkestrit, dirigenti, lauljaid, kostüümi- ja grimmikunstnikke, valgustehnikut, koreograafi, lavastajat ja libretisti. Sopranid on tavaliselt
printsesside ja heade tegelaste rollis. Bassid aga mängivad kurja. Peale ooperitundi tekkis tahtmine ooperisse minna. Ma usun, et see, mida Triin ütles, et kui oled juba pisiku saanud, siis see enam ära ei lähe, on täiesti tõsi.

Agnes (8.A): Meile räägiti, kuidas ooperisse minnes tuleb end riidesse panna, kuidas nais- ja meeshääled jagunevad.


Sopran Triin Ella

Räägiti ka, kui tähtsad on heliloojad, orkester, dirigent jne. Tegime ka erinevaid „teste“. Mulle täitsa meeldis see üritus.

SÜG-Press

KOHTUMINE ILMAR TRULLIGA

Möödunud nädala kolmapäeval oli 5.A, 5.B, 7.A, 7.B ja 8.A klassi õpilastel tore võimalus keskraamatukogus kohtuda lastekirjanik Ilmar Trulliga. Sel päeval tähistati nimelt lastekirjanduse päeva.
Tunniajases kohtumises kirjanikuga, kuulasime kõigepealt luuletusi. Luuletused olid rõõmsad ja naljakad. Minu lemmikluuletuseks oli „ Minu sõber kotlet.“ , mis jutustas kotleti praadimisest. See oli tõeliselt lahe ja sai südamest naerda.

Endast ta palju ei rääkinud. Sain teada, et ta on 57-aastane ja elab Tallinnas. Tema vanavanaisa oli olnud saarlane. Ta on kirjutanud üle 3000 luuletuse ja juba 18 aastat on ta kirjutanud luuletusi Eesti Ekspressi lasteleheküljele.

Peale luuletuste lugemist võisid kõik temalt küsida küsimusi. Päris naljakas oli see, kui üks laps küsis: „Kas sa oled Jurmala veepargis käinud?“ Paljudel lastel oli igasuguseid huvitavaid küsimusi ja kõik küsijad said ka vastuse.

Mulle tundusid Ilmar Trulli luuletused rõõmsad ja naljakad. Varem ei olnud ma tema luuletusi lugenud. Tema luuletuste vaimukus tekitas isegi minus huvi tema luulekogude vastu. Lähen edaspidi kindlasti raamatukokku, et sirvida tema luulekogusid.

Andrea Ärmus, 7.A klass

Ilmar Trull astus muheda ilmega saali ning ei hakanud pikemat juttu tegema ning alustas luuletuste lugemisega. Ta oli välja valinud oma paljude luuletuste hulgast need, mis talle endale
meeldisid. Ta ei eitanud ka, et mõned tema luuletused on olnud sellised, mida ta ise enam lugeda ei tahaks. Luuletused oli lõbusad, lühikesed ja naljakad – täpselt sellised, mis lastele peale lähevad. Väiksematele mudilastele esimesest reast pakkusid need igastahes palju nalja. Luuletustest tundsin minagi mõned ära, mida olen enne kuulnud või lugenud.
Luuletustes oli kirjanik kasutanud palju sõnamängu, nagu ta isegi ütles. Luuletuste sisu ei olnud vist üheski luuletuses tõsine või tõsiseltvõetav,  pigem naljakas ja ootamatu. Ilmar trull ütles ka ise, et tema luuletusi ei tohigi liiga tõsiselt võtta.
Luuletuste vahele rääkis ta ka natukene sellest kuidas ta kirjutama hakkas ja kaua ta on seda teinud. Ta hakkas luuletuste kirjutamist proovima juba teismeeas, aga siis jäi asi pooleli. Hiljem alustas ta uuesti ja on kirjanikutööd teinud juba ligi 20 aastat.
Arvan, et vähemalt enamus saalis viibijatest ja kirjanikuga veedetud tunniga rahule. Esitluse lõpus tormasid väiksemad lapsed kirjaniku käest autogrammi küsima. Suuremad läksid küll saalist kohe välja, aga usun, et üritus mõjutas neid positiivselt. Minule üritus meeldis. Usun, et kõigil oli tore vahelduseks koolipingi nühkimisele ka midagi teistsugust ja huvitavat teha.


Usinad autogrammikütid

Karl Hendrik Tamkivi, 7.B klass

OMALOOMINGU LEIUNURK

Jutud, kus iga lause algab tähestiku järgneva tähega. Võõrtähed on jäetud välja.

Jalgpall

Alustaksin sellega, et jalgpall on maailma populaarseim spordiala. Büroos seda küll mängida ei saa, kuid tore on ikkagi. Cristiano Ronaldo on ilmselt ainukene jalgpallur, keda tunnevad kõik. Draamat juhtub mängus palju. Eesti koondis jalgpallis just kõige parem ei ole. Fantastilist mängu näitavad Hispaania, Saksamaa ja Brasiilia koondis. Garanteerin, et jalgpall on väga põnev. Haigestumist ja vigastuste saamisi tuleb ka kahjuks ette. Isegi väikestele lastele meeldib jalgpall väga. Jobusid mängima ei lasta. Kuressaare meeskond langes Eesti Meistriliigast kahjuks välja. Lubatud pole vastaste sõimamine või vigastamine. Muidugi meeldib ka minu klassis kõigile jalgpalli mängida. Nimekamad klubid maailmas on Bayers München, FC Barcelona, Chelsea ja Dortmund. Oletan, et varsti jõuab suurklubidesse mõni eestlane. Päris imelik on see, et Manchester United on tabelis alles 7. positsioonil. Ragnar Klavan on kõige kaugemale jõudnud eestlane, sest ta mängib Bundesliga klubis Augsburgis. Summad, mida parimad jalgpallurid teenivad, on ilmatu suured. Tahiti koondis on ilmselt maailma halvim. Umbes 50 mängust pole võidetud mitte ühtegi. Van-Buyten ja Demichelis on ühed parimad kaitsjad. Õhtuti toimuvad tavaliselt Champions League mängud.

Äikese löömisel lõpetatakse mäng ära. Öösiti ka ei mängita. Üllatav mäng on see jalgpall.

Kerman Keerd, 7.B klass


Trollid

„Asugem sööma!“ ütles vanim troll. „Banaani polegi?“ päris pisitroll. „Datleid on, aga midagi muud troopilist meil küll pole,“ vastas keskmise kasvuga trollike. „Ega neid ka enam leidu, kui ma ei eksi, said need eile otsa,“ ütles vanim. „Faasanit tahaks praegu,“ ohkas keskmine troll. „Guljašš oleks ikka parem,“ väitis pisike. „Hirmus, millised soovid teil on, sööge seda, mis on ja ärge vinguge!“ pahandas suurim troll. „Ise pirtsutad ka kogu aeg toiduga!“ karjusid kaks teist justkui ühest suust. „Ja mis teil sellest, mina olen teist vanem ja teen mis tahan, teie aga peate minu sõna kuulama,“ õigustas too. „Kuulge, vennad, ärgem tülitsegem ja söögem seda, mis laual on, olgugi et juurikad, aga söök on söök,“ nuttis väike. „Lõpeta see ulgumine, kui ei lõpeta, vaidleme edasi,“ ütles vanim. „Ma tulin geniaalsele ideele,“ karjatas keskmine troll, „lähme õige linna poodi!“ „No kuule, sa oled ikka eriti opakas, kas sa ei mäleta, kuidas eelmine linnaskäik lõppes?!“ naeris trollide vanim vend. „Ossa vana, see unus mul täiesti!“ ütles rumala idee pakkuja. „Parem läheme naabritele külla, neil on alati midagi head süüa,“ arvas pisitroll. „Robert, see on väga hea mõte,“ rõõmustas trollide praegune autoriteet. „See on tõesti väärt mõte,“ tunnustas ka keskmine troll vennakese ideed. „Tibude juures on alati hea söök, sellepärast mulle see mõttekene tuli,“ ütles pisike vaiksel häälel. „Usside juurde ju pidime minema!“ ütles keskmine. Vaikus lõhestas pikka jutuajamist, kuid see ei kestnud kaua ja arutlus läks edasi. „Õigemini oli plaan põtrade juurde minna, nemad elavad kõige lähemal ka,“ vastas imestunud näoga vanim troll. „Ärme lähegi kuskile, kui me ei suuda otsustada,“ arvas pisike. „Öö on ka tulekul ja me ei jõuaks niikuinii,“ pooldas keskmine troll väikest venda. „Üritame siis tühja kõhuga magama minna ja lähme homme külla,“ pani vanake asja paika.

Elo Nõmm, 7.B klass


Viimati uuendatud Kolmapäev, 09 Aprill 2014 08:12  
Bänner


Bänner