SÜG-Press

25. märts 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 414

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  26.03   
2.-3. klasside e-viktoriin lisavoor
15.00 XIX TP liikumisrühmade eelproov Kultuurikeskuses

N  27.03   
2.-3.klasside e-viktoriin lisavoor
16.00 Põhikooli mälumängu IV voor

R  28.03   
2.-3.klasside e-viktoriin lisavoor
MK Vanalinna Kooli 20. rahvastepalliturniir Kuressaare VK
Keemiaolümpiaadi lõppvoor

L  29.03   
Keemiaolümpiaadi lõppvoor
09.00 MK kuni 12-aastaste malevõistlus
Majandusolümpiaadi lõppvoor

P  30.03

E  31.03   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
16.00 Miss Graatsia valimine

T  01.04   
Algab õpilasvahetus
18.00 Kooli Laululind

K  02.04   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  03.04 

R  04.04   
09.00 Estonia teatri etendus põhikoolile
10.00 MK Vendade Liivide konkurss
19.00 Hooaja viimane kabaree-etendus
20.00 Abiturientide Ball

L  05.04   
SÜG-i 1.-4. klasside individuaal-võistkondlik malevõitlus
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile

P  06.04   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile    

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  26.03    Marina Mäetalu. Väärtuskasvatus algkoolis
N  27.03    Direktsiooni info
R  28.03    Inge Vahter. Keskkonnauuringute konverentsiks
E  31.03    Viljar Aro
T  01.04    Inga Paaskivi. Lõimitud õpe
K  02.04    Merle Prii. Miksikese rahvusvahelised projektid
N  03.04    Direktsiooni info
R  04.04    Rita Ilves. Haridus teatris — teater hariduses

DIREKTSIOON TÄNAB

Rita Ilves kogu oma meeskonnaga — Saaremaa Miniteatripäevade kena kordamineku eest.

Keeleteo suurepärase korraldamise ja õnnestumise eest tänud kõigile kontserdil esinejatele ja nende juhendajatele, päevajuhtidele ja lilletajatele ning kiitus korraldajatele Merle Prii,  Aado Haandi,
Andreas Noor, Triino Lest, Hanna Uueni, Sirje Kreisman, Diana Õun, Ülle Mägi, Irena Sink, Indrek Peil.

Rita Ilves, Sirje Kreisman — õpilaste suurepärase juhendamise eest Saaremaa Miniteatripäevadeks.

Inge Vahter – keskkonnaalaste uurimistööde suurepärase juhendamise eest.

Sirje Kreisman, Merle Prii — õpilaste väga hea juhendamise eest emakeeleolümpiaadi lõppvooruks.

TÄNU

Palju tänu meeldiva koostöö ning selle tulemusena toimunud suurepärase keeleürituse eest! Varem oli tavaks, et olümpiamängude lõpul ütles ROKi president: „Need olid kõigi aegade parimad olümpiamängud.“ On hea meel kohandada seda ütlust teie koolis toimunule: „See oli kõigi aegade parim keeleteo lõpuüritus!“

Aitäh, Saaremaa Ühisgümnaasium!

Jüri Valge, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

MINU KOOLIVAHEAJA EREDAMAD HETKED

Teatavasti oli eelmise kooliveerandi viimane päev täpselt emakeelepäeval. Ja nagu ikka, tundub veerandi viimane päev ühtlasi esimese vaheajapäevana - nii ka seekord. Nagu eelmises artiklis uhke olin, et lausa rekordarv meie kooli õpilasi emakeele lõppvooru kutsuti, nii selgus reedese võistlusega, et meie omad võitsid gümnaasiumide arvestuses esikoha, põhikoolis teise koha ja olid mõlema astme uurimistööde tegijate tipus. Sama päeva „Keeletegu 2013“ korralduse kohta aga saadeti meie ministeeriumist kiituskiri.

Päeva pärliks sai kooli vilistlase, Ülo Tuuliku päevakohane kõne. Nii sisukat ja mõjusat sõnamõju pole juba ammu tundnud. Ja siis algasid 23-ndad Saaremaa Miniteatripäevad- kolm päeva etendusi. Nende edenedes sai selgeks, et nii kõrget etenduste taset pole juba ammu olnud. Selles valguses oli parim naisnäitleja meie koolist rosinaks tordil. Ka kabaree ja kogu muu orgunn mõjusid mõjuvalt- ja lausa nii, et üks žüriiliige hakkas tõsiselt mõtlema elukohavahetusele, et panna laps meie kooli.

Teisipäevasel koolituspäeval oli väga huvitav kuulata meie kooli vilistlase Kaupo Vipi ettekannet oma raamatu „Globaalpohmelus“ põhjal. Sellest tekkiva pessimistliku tulevikuvaate suutis Tiit Tilk oma kokkuhoiupoliitilise esinemisega vähemasti mõnel kuulajal taas plussi viia. Ja lõpetuseks oli kosutav kohtuda ka meie hoolekogu esimehega, et saada teada tema igapäevatööst ning võimalustest erafirmas. Aulas jätkunud Dateli tahvelarvutite tutvustus pani mõtlema, et kuhu siis edasi ja milliste rahadega... Samal päeval Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetajaskonnale tehtud paaritunnine ringkäik koolis tundus ka kooli väärtust tõstvana ja meie külalistele ideid andvana.

Kolmapäeva tegi huvitavaks ainekomisjonide koosolekute järgne rühmatöö. Ei hakka siin küll tulemusi nimetama, aga kena oli näha õpetajate tahet kooli õpilastele meeldivamaks muuta. Kusagil on küll piir, aga selge on see, et kõik õpetajad peaksid oma õpilasi tingimusteta armastama... Tundus, et pealelõunane koolitutvustus Tallinna Rahumäe Põhikooli õpetajaskonnale mõjus sama positiivselt nagu see ikka juba aastaid mõjunud on.

Neljapäeval ja reedel sai väisatud Viljandimaad. Olustveres baseeruv ametikool jättis väga
professionaalse mulje: keraamika, klaas, kokandus, põllumajandus, juustu-vorsti-joogi valmistamise tehnoloogiad e tõeline praktilisse ellu suundumise paradiis, ja muidugi loss e mõisakool... Üllatav oli, et vaid vähem kui poole tunni sõidutee kaugusel on eurorahade toetusel õitsema hakanud Viljandi Ühendatud Kutsekool- ehitus, autoremont, keevitus jm. Ning päeva lõpuks teist aastat töötav, aga esimest aastat oma maja kasutav Viljandi Gümnaasium- kena maja ja pühendunud inimesed; elame-näeme, kuidas see kõik saab meid mõjutama. Esialgu ei saanud veel aru, et see kuidagi parem oleks olnust. Aeg näitab...

Reedel kiideti saarlasi PISA-testi tulemustes ja hollandlasest koolitaja poolt saime mõjutusi oma motivatsioonioskuste korrigeerimiseks. Virtsu jõudes aga sai minu suurimaks rõõmuks oma lastelastega kohtumine üle kahe ja poole kuu ning laupäev-pühapäev olidki täis nende rõõme ja tegemisi...
Kogu vaheaja resümeeks sai- küll me oleme ikka tublid- õpilased, õpetajad, koolitöötajad, vilistlased, lapsevanemad ja ka meie linnavalitsus- meie kõik e Saaremaa Ühisgümnaasium.

Aitäh teile kõigile ja päikselist kevadet meie südametesse!

Viljar Aro, koolijuht

NOORED SAARLASED ON TUBLID KESKKONNAUURIJAD

13. märtsil 2014. aastal toimus üle-eestiline keskkonnaalaste uurimistööde konkurss. Alates 2009. aastast toimuvat konkurssi korraldab Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Tänavu laekus konkursile ligi 50 uurimistööd. Retsensentide hinnangute põhjal kutsuti 13. märtsil Tartu loodusmajas toimunud konverentsile oma töid esitlema 10 parima põhikooli ja 10 parima gümnaasiumi vanuseastme uurimistöö autorid. 20 kutsutust peaaegu pooled olid saarlased, täpsemalt  8 tööd.

Saarlaste tulemused:

5.-7. klassi arvestuses

I koht Karl Hendrik Tamkivi Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7. kl tööga „Ohud lindude
sügisrändel: akendesse lendamisest“, juhendaja Inge Vahter
II koht Mariliis Albert Saaremaa Ühisgümnaasiumi 5. kl tööga „Pärandkultuuriaasta 2013: pärandkultuuriväärtused Saaremaal Pihtla vallas Sutu külas ja selle lähistel“, juhendajad Inge Vahter ja Meelis Albert, lisaks pälvis eripreemia Eestimaa Looduse Fondilt
III koht Lisanna Lee Leiman Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6. kl tööga „Nurmkana (Perdix Perdix) bioloogiast ja levikust“, juhendaja Inge Vahter
IV koht Diana Alt ja Elo Nõmm Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7. kl tööga „Ilves (Lynx Lynx): bioloogiline ülevaade ja levikust Saaremaal“, juhendaja Inge Vahter
V koht Rebeca Lember ja Diana Ley Kuressaare Gümnaasiumi 6. kl tööga „Peterselli kasvatamise võimalused tubastes tingimustes“, juhendaja Sirje Kereme, lisaks pälvisid retsensentidelt aianduse eripreemia.


Vasakult: Lisanna Lee Leiman, Helena Ellermaa, Merlin Mänd, Gerda Nelis, Rebeca Lember, Diana Ley, Diana Alt, Elo Nõmm, Kirsti Kask, ees Karl Hendrik Tamkivi

Foto on tehtud Tartu loodusmaja talveaias. Tänu loodusmaja direktor Signe Söömerile saime tutvuda selle kauni paigaga.

8.-9. klassi arvestuses

II koht Merilin Mänd ja Helena Ellermaa Aste Põhikooli  9. kl tööga „Kaarma valla kaevude veekvaliteet“, juhendaja Ülle Soom
Lisaks pälvisid Keskkonnaameti veeuuringute eripreemia.

10.-12. klassi arvestuses

6. koht Gerda Nelis Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. kl tööga „Mudaravi Saaremaal ja dr Helvi Koppeli roll selle edendamisel“, juhendaja Inge Vahter
7. koht Kirsti Kask Kuressaare Gümnaasiumi 10. kl tööga „Moe mõju tervisele ja inimeste teadlikkus sellest“, juhendaja Sirje Kereme

Gerda Nelis,
Saaremaa Ühisgümnaasumi 12.B klassi õpilane

SAAREMAA MINITEATRIPÄEVAD

23. Saaremaa Miniteatripäevad on minevikku vajunud ja kuigi seekord tuli kevade asemel talv tagasi, oli soojust nii osalejate kui korraldajate hulgas rohkem kui päikselisel päeval.

Aitäh kõigile meie kooli armsatele õpilastele, õpetajatele ja töötajatele, kes üritust korraldada aitasid!

OLETE OODATUD 27.MÄRTSIL KELL 15.45 SÖÖKLASSE ÜHISELE TORDISÖÖMISLE!

Sügava tänukummardusega
Rita Ilves

JÄRJEKORDSED MAAKONNAMEISTRID SELGUNUD

Pühapäeval, 9.märtsil toimunud Saaremaa D-klassi meistrivõistlustel kergejõustikus saavutasid mitmed meie kooli õpilased ilusaid tulemusi.

Brigite Hollo 3a
I koht 200m takistusjooksus ajaga 37,9
II 50 m  eeljooksus 8,41 , finaalis 8,30
III kõrgushüppes 1.15

Marleen Mai 4a
I turboodaviskes 17.17
II  200 m takistusjooksus 38,1
5. 50 m jooksus 8,74
6. kaugushüppes  3.47



Karl Sander Pirn 4b
II turboodaviskes 20.13
II 50 m eeljooksus 8,27,  finaalis 8.05
III 200 m takistusjooksus 36,6
5. kaugushüppes 3.83

Ermo Nõmm 3b
II kaugushüppes 3.97
III 50 m eeljooksus 8.33, finaalis 8,07
7. turboodaviskes 15.60

Õnnitlen kõiki võistlustest osavõtjaid ja esikolmikusse jõudnud võistlejaid isiklike
rekordite püstitamise puhul.Toredat harjutamist edaspidigi.

*          *          *          *          *          *          *

13. märtsil 2014 lõppesid Saare maakonna gümnaasiumide 10.-12. klasside noormeeste võrkpallimeistrivõistlused. Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond  mängis väga kokkuhoidvat,  ilusat meeskonnamängu ja tänu sellele saavutasid kõigis kohtumistes võidud ning võitsid üle hulga aastate jälle I koha karika ja meistritiitli. Autasustamine toimus 14. märtsil Kuressaare gümnaasiumide võrkpallikohtumiste (mille samuti väga tasavägises kohtumises 3:0 võitsid SÜG- i noormehed) lõpus, kus Edgar Haavik pani kogu võistkonna liikmetele kaela meistrimedalid.


Võidukas võrkpallimeeskond

Meie kooli võistkonnas mängisid Rauno Pihel( kapten), Lauri Aksalu, Kerdo Jakunin, Hardo Niit, Sander Õun, Mark Kiks, Henri Lepik (kõik 11c-st), Mart Targem 12b, Jakob Saare 10b ja Karel Ernits 10c.

Õnnitlen võidutahtelist noormeeste võistkonda. Edu edaspidisteks kohtumisteks.

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

MOEKONKURSIL

MoeP.A.R.K. toimus laupäeval, 15. märtsil Paide Kultuurimajas. Kõige tugevam konkurents oli sel aastal nooremas vanuseastmes. Vanema vanuseastme ja tudengite kollektsioonid avaldasid muljet tohutu käsitööga, "ent need leierdavad kordused?!", tsiteerides ERKI Moeshow projektijuhti Piret Mägi, "igas tootes kõik muudkui sama. Nagu vaataks, kuidas kaja levib. Milleks?" Noored disainerid, kes on endale juba nime teinud ning kelle vastu ka veidiaukartust tundsin, jäid kõik minust tahapoole. See mind aga ei imesta, sest puudus isikupära ning lihtsalt matkiti kiirmoe mudeleid.. igav!

Minu järjekordne favoriit oli Tiina Ree kollektsioon "The Dream Man". Paides esitles ta oma kollektsioonist vaid ühte osa. Tervikut saab näha mai lõpus toimuval ERKI Moeshowl, mida kindlasti vaatama lähen.

Victoria Käesel

Meie koolist oli võistlustules 2 õpilast oma kollektsioonidega:
Vanem vanuserühm (X - XII klass) I koht  -  Victoria Käesel (10a) "Liturgia"
Noorem vanuserühm (VII - IX klass) III koht - Genert Allikmaa (9b)  "Glichy". Samuti pälvis kollektsioon ISIC eripreemia.

Palju õnne!

Triino Lest, huvijuht

KODUTÜTARDE TALVISED OLÜMPIAMÄNGUD

Laupäeval, 8. märtsil otsustasid 5.B klassi viis tüdrukut minna tutvuma kodutütarde tegemistega. Meid oli kutsutud osalema talvistel kodutütarde olümpiamängudel, mis toimusid Vanalinna kooli spordisaalis ja –väljakul.
Ega siis niisama saanud pealt vaadata, ikka vaja ise ka aladest osa võtta...


Käthriin kelguslaalomit tegemas

Üksteisega võeti mõõtu viiel veidi kummalisel alal: hokislaalom, kelguslaalom, „lumepalli“ slaalom, „laskesuusatamine“ ja „suusa“slaalom. Õues joosti veel traditsioonilist kodutütarde jooksu. Kõige lõpuks pandi veel juhendajad ja nende abid omavahel aja peale „lumepalli“slaalomit jooksma.

Nii intensiivse sportimise peale ei jäänud medalidki tulemata: neid saime kogunisti kolmel alal, ka juhendajate hulgas õnnestus napsata väga tasavägises võistluses kolmas koht.


Gabriele esikolmikus

Tüdrukute meelest oli päev sisutihe ja vahva ning mõtted SÜGis oma kodutütarde rühm avada pole enam üldsegi kaugel.

Merle Prii, 5.B klassi juhataja

PÕNEVAID UUSI SÕNU 4.B KLASSI LASTELT

frõnkonom – komplekt söögiriistu, mis aitab süüa ja juua (nt. kui vaatad telekat ja sööd, ei pea telekalt pilku tõstma, kui tahad juua või uut ampsu võtta, sest frõnkonom toidab sind ise ehk kahvel, nuga, lusikas ja tass hõljuvad ise kohale ja panevad sul toidu suhu) – MARK

LILLESORDID frišata, tingo, ignor, krotiiva, elte, vasiina, kolfo, notika, nita, kortosa, nitifiinia, koriva, korvisiina, tirfia, laitva, niikvar, kruuse, toivan, falfaoonna, torniiniapar, retup jne – KRISSE
serima – serveerima; milevik – lähiminevik  - OTTO

kuulilennuteetunneliluuk - püssitoru, küberkurjam - terrorist, kalmell - sardell, rõits - kõrvits - ORM

sorbaan – vikerkaar, nupid – nutiprillid, treppima – mööda treppe kiiresti liikuma – VOLDEMAR

musuut – kui on väike muuseum ja palju asju, siis ühed lähevad seina taha ja teised ilmuvad
välja jne, kärbsak – elektrikärbsepiits, sõnelja – inimene, kes mõtleb välja uusi sõnu, pikikvilsik – fliiskleit, pruusik — pruunkurkkolmvarvaslaisik – RAUL T.

arvutaator – kalkulaator, pliiatsikott – pinal, tindipulk – tinten pen, värvikera – gloobus, numbrilint – joonlaud, ringihark – sirkel, kinnitustops – liimipulk, uudistaator – raadio, informaator – ajaleht – MARIS

žiffer- teeb asju kahekordselt, žots – muudab asjad nähtamatuks - EMMA

nuhvel – kahvel ja nuga ühes koos – RAUL K.
ambulan – hambahari, kolmsa – kampsun, kipusi – küpsis, kosina – kook, magmu – mesi, susimu – suss, kumpla – kulp, külsem – lumi, juuse – kamm või hari - LIISA

telekratt, nöbisuu, vankerdusteeria, jatuus, ajurist, juhejook, ukskuu, päikaar, pähm - KARL SANDER, JONNA, KARL ANDERS, MARLEEN, KELLI, LORE, KARL


Piltidel olevate sõande autorid on Maria ja Paula.

Klassijuhataja Alli Kallaste

BRIDŽITURNIIR TALLINNAS

Koolivaheaja viimasel laupäeval toimus Tallinnas juuniorite meistrivõistlused bridžis, kus oli esindatud ka meie kool nii praeguste gümnasistide kui vilistlaste näol. Võisteldi U20 ja U25 vanusegrupis. Pingelises heitluses saavutasid mõlema vanuserühma kokkuvõttes saarlastest parima koha vilistlastepaar Taavi Tiitsaar-Robert Valge (6. koht), kohe nende järel saavutasid 7. koha teine vilistlastepaar Manglus Lember-Jakob Prii ning meie üheteistkümnendikest neidudepaar Hanna Tuus-Milvi Marle Prii said 10. koha (oma vanuserühmas oldi 4.)


Pildil Manglus Lember-Jakob Prii

Milvi Marle Prii, 11.C klass

OMALOOMINGU LEIUNURK

Raamatuarvustus

„Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja“
Indrek Hargla
Varrak, 2013

Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud Tallinnas 12. juunil 1970. aastal. Ta on Eesti üks viljakamaid ulmekirjanikke. Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Hargla lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina. Pärast telesarja „Alpimaja“ stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.

„Pirita kägistaja“ tegevus toimub keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. sajandil. Kogenud apteeker Melchior Wakenstede valmistub just oma poega Lübeckisse selliõpingutele saatma,kui ta saab Pirita kloostrist ootamatu kirja, mis teda tarkade meeste konsiiliumisse kutsub. Melchior asub teele, aga juba enne kloostrisse jõudmist avastab ta kloostri maadelt lume alt välja sulanud laiba. See mees on tulevase kägistaja esimene ohver, kuid kaugeltki mitte viimane, sest juba samal õhtul kägistatakse kloostris nunn. Abtiss vannutab püha Birgitta nimel apteekrit, et see paljastaks mõrvari. Mõrvar on kiire ja salakaval, sest enne seda, kui kogenud Melchior mõrvarile lähemale jõuab, lüüakse hingekella veel kahele kloostris viibijale. Melchior Wakenstede saab aru, et sarimõrtsuka tabamiseks ei tohi ta kloostris enam kedagi täielikult usaldada...

„Pirita kägistaja“ on Eesti meedias saanud palju positiivset vastukaja ning on olnud ka raamatukaupluste edetabelite tipus. “Pirita kägistaja“ on vanas Tallinnas toimuvate kriminaalroomanide sarja neljas ja uusim raamat.

Minu meelest on „Pirita kägistaja“ puhul tegemist raamatuga, mida on võimatu kerge südamega käest panna. Raamatus on kirjanik suutnud hoida pea viimse hetkeni põnevust ja pinget, sest alati on loos midagi teoksil - kas uus mõrv või argimured ja perekonnaprobleemid. Nagu raamatukaupluste edetabelitest näha võib, siis selline raamat läheb eestlastele peale. Raamatu ilmumisest on möödas pea aasta, aga siiani on raamatukogudes järjekord sellele raamatule umbes kuu pikkune. See raamat on saanud head vastukaja ka raamatukriitikutelt. Kindlasti on raamatu edule kaasa aidanud ka teema ja žanr. Kriminaalromaan vanas Tallinnas – väga intrigeeriv, vähemalt minu jaoks. See raamat on vaieldamatult üks parimaid, mida lugenud olen. Raamatus on midagi sellist, mis ei lase seda käest panna. Alati kui mõrva lahendus on käega katsuda, toimub midagi, mis kaardid taas segamini lööb.

„Pirita kägistaja“ tegelaste iseloomuomadusi on seinast seina. Näiteks apteeker Melchior, kes on terava mõistusega, kindla käega, aus, viisakas ning armastab üle kõige oma naist ja lapsi. Ta peab oma kohustuseks linnakodanike aidata ja mõrvu lahendades ausust ja õiglust jalule seada. Minu meelest vastandub talle Turu kaupmees Olofsson. Ta on matslik, ajab sageli ebaausat äri, valelik, piilub  kloostris  nunnasid,  ei  järgi vaga elu reegleid ning  tal on halvad kombed.

Raamat pani mind mõtlema selle üle, et inimest ei saa hinnata tema välimuse järgi ja et inimese sisu võib täielikult vastanduda tema välimusele. Raamatus on selle kohta hea näide – nunn Gertruta. Ta on blondide juuste, laia lõuajoone ja tüseda kehaga. Ta on pärit Rootsist ning tuli Piritale koos abtissiga, on pealtnäha heatahtlik. Abtissile on ta kallis, nagu tütre eest ning ta seab Gertrutat teistele eeskujuks. Gertruta tundub  täielikult järgivat kloostri reegleid ja näib elavat vaga elu. Kuid raamatu lõppus selgub, et Gertruta ongi see külmavereline mõrtsukas, keda Melchior taga ajab. Ta isegi pidas end kättemaksuingliks ja väitis, et tappis lõbu pärast.

Minu meelest on raamatu suur pluss see, kui täpselt ja faktipõhiselt autor kirjutab. Näiteks kõik arstirohuretseptid, mille järgi Melchior rohtusid segab, tunduvad väga reaalsed just seepärast, et retseptid on pikad ja kõik ühikud iga aine taga  on ära mainitud. On näha, et autor ongi seda tunnet üritanud lugejas tekitada. Samuti sisaldab raamat palju ladinakeelseid sõnu ja lauseid. Mina küll ladina keelt ei oska, aga jääb mulje, et kui ka autor seda ei oska, siis ta on nende otsimiseks palju vaeva näinud. Minu meelest näitab kõik see, kui südamega kirjanik oma tööd teeb.

Üldiselt võib öelda, et tegemist on ühe suurepärase kriminaalromaaniga, mille  suur pluss on kindlasti ka see, et teos on ilmunud Eesti kirjaniku sulest. Raamatul on väga palju plusse: põnev lugu, huvitavad tegelased, huvitav toimumispaik, pinge säilib kuni viimaste lehekülgedeni. Miinuseks võib aga lugeda selle, et raamat on mõeldud pigem täiskasvanutele ja teismelistele, sest raamatus on palju mõisteid millest nooremad aru ei saa. Siiski tasub see raamat kindlasti lugemist ja isegi kui raamatukogus seda raamatut saada pole, siis usun, et tegu on nii haarava raamatuga, et lugejal pole kahju seda  raamatukauplusest endale soetada.

Karl Hendrik Tamkivi, 7.B klass

Hooaja viimane etendus

4. aprillil kell 19.00!

Tasub vaadata ka mitmendat korda!

Piletid SÜG-i sekretärilt ja Kuressaare Spordikeskusest.

3. veerandi õppetöö kokkuvõte

Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile väga hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis ainult viielised; 3. – 9. klassis keskmine hinne 4,5 või üle selle, * õpilane on ainult viitele õppija):

1A klass
Martin Kirst*, Emma Ling*, Kevin Lempu*, Helena Nõmm*, Mareli Välja*, Aksel Hartikainen, Anna Johanson, Ott Andreas Jürisson, Robert Kaljo, Kevin Kaseväli, Anabel Lanna, Helena Lulla, Reio Lõbus, Maria Merelaid, Vesse Muru, Karolin Nelis, Maribel Remmel, Gelin-Desire Soeson, Risto Tahk, Liina Talistu, Ragnar Tisler, Mariette Varik

1B klass
Eerik Heinmaa*, Carmen Järvalt*, Richard Keerd*, Karolina Lepik*, Mia Maria Muul*, Grete Gull, Merili Haak, Holger Häng, Markus Janson, Ingel Kallus, Simona Kessel, Maarja Kivi, Kaarel Käesel, Edvin Lõkov, Gregor Matt, Loreley Perkmann, Jaagup Rang, Marie Teras, Marten Vahter, Katarina Vaher, Rasmus Tristan Vahenurm

2A klass
Robin Keerd*, Romi Liise Roomets*, Kristina Sõster*, Triinu -Liis Toom*, Liisa Viljaste*, Karl Kaldjärv, Karmen Kundrats, Timo Loho, Kennet Puiestee, Gätlin Rauniste, Rickie Magnus Jojo Roberts, Lisete Loviise Saagpakk, Raul Joaquin Seppel, Arabella Soolind, Kevin Zukker, Lisete Vahu, Veikko Väliaho

2B klass
Artur Kuning*, Marisa McCourt*, Marii Mägi*, Kaspar Nau*, Martin Truverk*, Martti Vaska*, Kirke Viik*, Karmen Viilup*, Rico Robert Alliksoon, Marken Haandi, Alex Sander Jõeäär, Maria Heleen Kald, Karel Klütsnik, Ingel Helena Mägi, Grestiin Niitmets, Heddi-Loore Ots, Mike Piik, Jan Erich Sarapuu, Carmen Zabellevitš, Anet Tõnus, Karro Vatsfeld, Vivian Viil, Lisette Õispuu

3A klass
Brigite Hollo*, Riti Järveots*, Joosep Kobin*, Janika Tasane*, Stella Raav*, Albert-Johann Lepik, Kaur Luhaäär, Patrik Ool, Laur Palijenko, Evander Ristlaid, Maarja-Liis Sarap, Gendro Umber, Stefy Vasemägi, Neleriin Viljus

3B klass
Helen Kruuser*, Katriin Aksalu, Karmen Ehanurm, Karmo Kalamees, Kariina Kasjanenko, Jürgen Liiv, Katrin Lindmäe, Markus Luup, Merit Matt, Kirke Medri, Sten Normet Noor, Annabel Raun, Marie Eike Rebane, Ermo Nõmm, Kristofer Tiitson

4A klass
Mihkel Keso*, Annaliisa Lepik*, Martin Vesberg*, Eliise Kask, Albert Leppik, Carl-Juhan Meri, Hendrik Vijand

4B klass
Paula Aarnis*, Voldemar Kirss*, Maris Alas, Maria Kasak, Emma Kirs, Kelli Klütsnik, Raul Koppel, Jonna Mononen, Lissel Mägi, Mark Paomees, Krisse Pulk, Gregor Ruttu, Raul Tahk, Otto Tuuling, Liisa Tõll

5A klass
Anni Kuuseok*, Laura Veliste*, Lennart Aavik, Paul Antsaar, Markus Armus, Artur Johanson, Kelly Kasjanenko, Liana Mikk, Berit Porss, Kristel Soe, Kaisa Tiitson, Torm Vatsfeld, Luise Vevers

5B klass
Mariliis Albert*, Margit Valge*, Jolana Kaljurand, Andre Koppel, Karmen-Kelsi Kruut, Artur Kübarsepp, Karl Kübarsepp, Johanna Priske, Triinu Eliise Põld, Karola Soe, Käthriin Steinberg, Sander Teras, Elisabeth Vaarik

6A klass
Gendra Allikmaa*, Kätriin Käsper*, Marleen Vahu*, Katre-Liis Võhma*, Kristin Häng, Huberta Karma, Kristiina Raud, Oliver Paljak

6B klass
Iris Kirs*, Roosmarii Sarapuu*, Feridee Sevostjanov*, Liisa Õunpuu*, Annabel Hansalu, Eva Jääger, Markus Kivi, Oskar Kivi, Sarah-Lisee Laipaik, Lisanna-Lee Leiman, Kadri Tamleht

7A klass
Triinu Jakson*, Mihkel Rasu

7B klass
Diana Alt, Jutta Loviisa Juht, Kerman Keerd, Elo Nõmm, Henri Paomees, Kärt Roost, Emma Siigur, Karl Hendrik Tamkivi, Sander Truu

8A klass
Maria Kirst, Elery Lõhmus, Karl Viik, Karel Äär

8B klass
Eva Aarnis, Sörel Haller, Airike Kapp, Hanna Klaar, Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Liisa Niit, Eliisa Saar, Johannes Treiel, Mart Truu

9A klass
Mari Kolk*, Britha Kuldsaar*, Kerli Aksalu, Alice Berens, Kirti Haller, Reet Koppel, Anna-Maria Lest, Maigret Mõru, Kaili Põder, Karin Viilup, Annika Õisnurm

9B klass
Helina Koppel*, Genert Allikmaa, Annabel Maripuu, Karita Süld, Roland Kastein

Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis veerandihinded on neljad ja viied; 3. – 9. klassis veerandihinded on neljad ja viied, kuid keskmine on alla 4,5):

3A klass
Kauri Talk

3B klass
Tanel Lempu, Artur Medri, Kevin Räim

4A klass
Kaspar Kaseväli, Kärt Loodus, Getriin Ots, Gervila Räim, Elise-Maria Trei, Hanna Vinter, Margo Väin

5B klass
Andres Sui

6A klass
Triinu-Mari Kõllamaa, Mattias Rihvk, Martin Sepp, Jane Õunaid

6B klass
Brenda Nelma

7B klass
Ida Johanna Loel, Oliver Moring, Kaisa Raaper, Liisa Veliste

8A klass
Rasmus Lepik

8B klass
Rauno Põlluäär, Miikael Tuus

9A klass
Taavi Kuuseok, Sten Vaher

9B klass
Marleen Rang

Kokkuvõtte tegid  Kersti Truverk ja Marek Schapel