KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K 26.02
14.00 I Jäljendusvaadend Saaremaa koolidele
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N 27.02
16.00 XXVI LP Aja puudutus I eelproov POK SÜG-s
18.00 XXVI LP Aja puudutud. I eelproov MEK SÜG-s

R 28.02
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
12.00 XXVI LP Aja puudutus eelproov MUK Kultuurikeskuses
18.00 SÜG Alternatiiv

L 01.03
10.00 Jukukool
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
10.00 Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor KG-s
10.00 Kunstiolümpiaadi piirkonnavoor SÜG-s
10.00 Maakonna inglise keele olümpiaad 6.-9. klassidele SÜG-s

E 03.03
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek

T 04.03

K 05.03
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
17.00 Eelkool

N 06.03
16.00 Põhikooli mälumängu III voor

R 07.03
Ül. A. Mattiiseni nim. vokaalansamblite konkurss
MK Rahvastepall 1.-3. kl Kuressaare G
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor

L 08.03
Ül. A. Mattiiseni nim. vokaalansamblite konkurss
MK Sisekergejõustiku MV D-kl
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavoor
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor

P 09.03
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 26.02   Viljar Aro. PISAst
N 27.02   Direktsiooni info
R 28.02   Hanna Uueni. Vabadus olla niisugune nagu olema peab
E 03.03   Viljar Aro
T 04.03   Reet Lulla, Liis Ojasaar. Türgist
K 05.03   Anni Väli. Türgist
N 06.03   Direktsiooni info
R 07.03   NAISTEPÄEVA REEDE

DIREKTSIOONI KIITUS

Enn Laanemäe — õpilaste väga hea juhendamise eest Eesti Koolispordi Liidu 10.-12. klassi noormeeste korvpalli rahvaliiga finaalturniiriks.
Merike Kuldsaar, Anne Teigamägi — Maailmapäeva korraldamise eest.
Mari Ausmees, Riina Laanes, Sirje Kreisman, Rita Ilves, Merle Prii, Kersti Truverk, Eena Mark, Triino Lest, Andreas Noor — südamlike aastapäeva aktuste korraldamise eest.

RIIGI SÜNNIPÄEV PANEB MÕTLEMA

Pikad pühad annavad alati võimaluse ka suuremat koristustööd kodus teha. Ja kui oled omajagu elanud, siis leiad ka taaskasutusmälestusi. Nii jõudsin taas 1986-ndasse aastasse. Siis tegin viimast aastat Eesti Õpilasmaleva rühma Karala külas Peedu talus. See oli kuues kord ja esimest korda ilma oma naiseta, sest tema ootas teist tütart. Koos Kaie Rõõm-Laanetiga õpilasmaleva rühma tehes oli see ses mõttes omaette väljakutse. Ei hakka rääkima kogu suvest- selleaegseid mõtteid võiks väljendada hoopis rühmalaulu sõnad. Tollal olid meie Karala rühma parimad lauluautorid Pille Paalandi ja Tarvo Krall:

Ei suuda hingata välja ega sisse,
vaid abipaluvalt pööran oma pead.
Miks pagan segavad nad end mu elamisse
ja läbi sõeluvad mu halvad kui ka head.

See on elu,
me ränkraske elu —
linnaelu,
täis pettumuste, kahetsuse valu.

Tule sina, vaevatud hing,
piinelnud, kes maises vaevas.
Rebi tükkideks ahistav hing.
Torma — sind ootamas taevas,
sinna, kus EÕM.

ÕM-i elu
on sind vabastav elu,
võtab valu
Saaremaa muld, ta kadakad ja talud.

Siin ma tunnetan leiva õiget maiku
ja tean, mis hind on teenitud rahal.
Nüüd hinges kannan ma vikerkaare laiku,
sest vabadust sain tunda omal nahal.

ÕM-i elu
on sind vabastav elu,
võtab valu.
Mind päästnud EÕM.

Kõik me saame mõelda — et kuidas oli ja mis toimus, mis juhtus ja millest tulenes pööre tänasesse päeva, mida lootsime ja mida ootasime ja mida ise olime võimelised tegema...
Küllap saame veel aastaid meenutada, et aru saada...

HÄÄD EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA!

Viljar Aro, koolijuht

VEAPARANDUS

Eelmises lehes on ajaloo-olümpiaadi tulemustes viga. Teema „Eesti ajalugu — Eesti XX sajandi alguses. I maailmasõda“. Tegelikud kohad on Järgmised

1. koht Ainar Õunpuu
2. - 3. koht Markus Aru
2. – 3. koht Johanna Kallas
4. koht Anni Viskus

Vabandan tekkinud segaduse pärast.

Marek Schapel, õppealajuhataja

MAAKONDLIK NUPUTA

12. veebruaril toimus Kuressaare Gümnaasiumis maakondlik Nuputa võistlus. Teatavasti toimub
üritus võistkondlikult kahes vanuserühmas: 5.-6. klass ja 7. klass.

5.-6. klassi võistkonda kuulub kaks „viiendikku“ ja kaks „kuuendikku“, 7. klassi võistkonda kolm „seitsmendikku“.

Võistlus koosneb mitmetest juba traditsioonilistest osadest. Kõigepealt selgitatakse välja parim peastarvutaja igas vanuserühmas, seejärel läheb võistkondlikuks ülesannete lahendamiseks. Ülesannete seas on matemaatiline ristsõna, „jah-ei“ vastustega küsimused, klassikalised nuputamisülesanded ja nn avatud ehk loovusülesanded, mille puhul tuleb leida ülesandele võimalikult palju vastusevariante.

13 võistkonna seas oli 5.-6. klasside paremusjärjestus:
1. SÜG I võistkond
2. Orissaare Gümnaasium
3. SÜG II võistkond

Tublima tulemuse saavutanud SÜG I kuulusid Kätriin Käsper (6a), Gendra Allikmaa (6a), Anni Kuuseok (5a) ja Paul Antsaar(5a). SÜG II moodustasid Feridee Sevostjanov (6b), Liisa Õunpuu (6b), Karl-Martin Kuusk (5a) ja Torm Vatsfeld (5a).

Seitsmendate klasside paremusjärjestus (8 võistkonda):
1. Muhu PK
2. Kuressaare VK
3. SÜG

SÜG-i võistkonda kuulusid Garel Muul, Mihkel Rasu ja Triinu Jakson (kõik 7a).
Maakonna parima peastarvutaja selgitamiseks oli tarvis korraldada finaal. Kuigi parima tiitel meie kooli ei tulnud, jõudsid finaali Anni Kuuseok (5a) ja Mihkel Rasu (7a).

Väga hea uudis on see, et kummagi vanuserühma maakonna kaks esimest võistkonda saavad võimaluse tõestada end ka vabariiklikus voorus, mis toimub 26. aprillil Viljandis. Meie koolist saab edasi minna 5.-6. klassi võistkond. Palju õnne!

Hoiame omadele pöialt!

Linda Kuuseok, matemaatikaõpetaja

KORVPALL

31. jaanuaril toimus Rakvere Spordihoones EKSL viies „Osavaima korvpalluri“ festival. 8.-9. klassi vanuserühmas osales kokku 14 võistkonda. Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond saavutas II koha. Individuaalselt saavutas võistlustel parimana 4. koha Karl Gustav Kuning 194 punktiga, kaotades esikohale nelja ja teisele-kolmandale kohale ühe punktiga . Võistkonda kuulusid veel Robin Mäetalu (15.) 8b, Mart Truu (42.) 8b ja Harles Herman Ojasaar (19.) 8a. Treener Enn Laanemäe.

19.02.2014 toimusid Kuressaare Spordihoones
EKSL 10.-12. klassi noormeeste korvpalli rahvaliiga finaalturniir. Osales kuus kooli: Abja Gümnaasium, Viimsi Kool, Nõo Reaalgümnaasium, Käina Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasium. Oma alagrupis võitsime Abja G 33:9 ja KG 30:25. Poolfinaalis olime paremad Nõo RG 27:25, kuid finaalis pidime tunnistama Käina G paremust 35:24. Teiseks tulnud SÜG-i võistkonnas mängisid – Sander Õun 12c, Ken Kilumets 11c, Reedik Sõber 11c, Henri Lepik 11c, Markus Aru 11b, Markus Mägi 12b ja Karl Jõgi 12c.

Enn Laanemäe, treener

5.A KLASSI SUUSAREIS

5.A klassi aktiivsete vanemate heast ideest ja tohutust organiseerimisest sai 14.-16. veebruaril teoks selle talve toredaim klassireis. Luise isa ja ema olid nii tublid organiseerijad ja toetajate otsijad, et meie klassi õpilased ja 8 lapsevanemat said võimaluse sõita kolmeks päevaks Lääne-Virumaale suusareisile. Saaremaal teatavasti on sellel talvel lumega kehvad lood, seega tuli minna sobivaid tingimusi otsima kaugemale. Lõuna-Eestis jäeti lume puudumisel Tartu maraton pidamata, kuid Lääne-Virumaal oli seda suusatamiseks-kelgutamiseks piisavalt. Saime lausa kahes erinevas suusakeskuses radu katsetada – esimesel päeval Ebavere ja teisel-kolmandal päeval Valgehobusemäe suusakeskuses. Lisaks pakuti veel võimalust Väike-Maarjas sisehallis uisutada, muuseas – uiskude laenutajaks oli sealne vallavanem isiklikult! Tore oli see, et kavva oli sportlikule tegevusele lisaks plaanitud ka hariv külaskäik Kiltsi mõisakooli. Saime teada, et Kiltsi mõisa võiks kutsuda pigem Kiltsi lossiks, sest mõis on ehitatud keskaegsetele müüridele. Nägime väga pakse majaseinu, kauneid saale ja lühtreid, põnevaid keldrikäike ning vanaaegset küttesüsteemi. Ühes õiges lossis peab olema maa-alune käik ja oma kummitus. Ei puudu need tunnused ka Kiltsi lossil. Seal pidavat kummitama valge daam punase koerakesega. Veel oli põnev kuulda suure meresõitja Krusensterni ja Kiltsi mõisa sidemetest ja imetleda meresõitjaga seotud väljapanekut.

Täname väga reisi korraldajaid ja toetajaid! Suur tänu!

Luise Veversi reisikiri:
Läksime klassiga14. veebruaril ehk sõbrapäeval klassireisile.
See kestis kolm päeva. Buss läks välja kooli eest kell 7.00. Meil oli ees pikk sõit, sest sõita tuli Väike-Maarjasse. Me ööbisime Väike-Maarja Õppekeskuse hostelis.

Väike-Maarjasse kohale jõudes valisime toad. Ma oli Beriti, Anni ja Lauraga ühes toas. Siis panime asjad tuppa ja läksime lähedal asuvasse kohvikusse sööma.

Kui kõigil olid kõhud täis, läksime külastama Kiltsi mõisakooli. Kui me olime seal ära käinud, läksime Ebavere suusaradadele suusatama. Ilm oli hea ja suusarajad veel paremad. Seal oli üks suur kurviga mägi, kust kõik lasid tagumiku peal alla.

Kui me tagasi hostelisse hakkasime sõitma, oli juba hämar. Käisime veel poes ja söömas, olime niisama. Siis läksime uisutama. See oli sise-jäähall, kus muusika mängis. Jää ei olnud küll nii hea, kui ma lootsin, aga lõbus oli ikka.

Pärast uisutamist läksime tagasi hostelisse ja mängisime veel lauajalgpalli. Öörahu oli peale “Eesti laulu” lõppemist. Laupäeva hommikul peale hommikusööki läksime Valgehobusemäele. Peale suusatamise sai seal veel tuubiga sõita, mäesuuskade ja lumelauaga laskuda.

Ma suusatasin kolm ringi ja läksin siis tuubiga sõitma. Pärast lõunasööki suusatasin veel paar ringi.
Kella kolme ajal hakkasime ära sõitma. Hostelis panime ujumisasjad valmis, sõime õhtusöögi ja läksime Rakvere Aqva Spasse ujuma. Ujumast tulles tegime veel lauajalgpalliturniiri, käisime poes, lebasime niisama ja läksime magama.

Pühapäeva hommikul sõime, pakkisime asjad ja sõitsime jälle Valgehobusemäele suusatama. Ma sõitsin veel tuubi ja mäesuuskadega.

Pärast lõunat hakkasime kodu poole sõitma. Tulime 18.45 praamiga ja jõudsime napilt peale.
Mulle meedlis see reis väga ja meil võiks olla selline reis igal aastal!

Gregor Kelderi reisikiri:
Meie klassi lastel, õpetaja Lindal ja mõnedel emadel-isadel oli võimalus veeta sportlik nädalavahetus Lääne-Virumaal Väike-Maarjas.

14. veebruaril saime varahommikul kokku kooli ees, meil olid kaasas suusad, uisud ja palju kuivi riideid, sest sportides võib märjaks saada. Sõit kestis üle viie tunni, see oli ikka päris pikk aeg.

Meid majutati Väike-Maarja Õppekeskusesse. Toad olid kenasti puhtad ja ilusad. Pärast väikest lõunapausi viidi meid Kiltsi mõisakooli, kus kooli direktor rääkis meile pikalt kooli ajaloost. Pärast Kiltsi mõisakooli külastust viidi meid suusarajale, mäe nime kahjuks ei mäleta. Kõik läksid koos suusatama, mäed olid ikka päris kõrged, meil Saaremaal küll selliseid ei ole. Suusatasime umbes paar tundi, seejärel saime riideid vahetada ja süüa.

Pärast puhkust oli plaanis uisutamine. Väike-Maarjas on uisuhall, kus saab ka siis uisutada, kui looduses uisutada ei saa. Laenutasime uisud, mulle juhtusid täitsa parajad ja nendega oli hea uisutada. Muidugi ma kukkusin ka mitu korda, aga sellest polnud midagi. Mulle meeldis nii väga, et oleksin hea meelega veel jäänud uisutama, aga pidime ikka lõpetama ja ööbimiskohta tagasi minema.

Hostelis võis puhkenurgas telekat vaadata, lauajalgpalli mängida, niisama lobiseda või puhata. Õpetaja Linda näiteks heegeldas kotti. Voodid pidime ise korda tegema, mul oli isaga omaette tuba ja isa aitas mind. Mul oli tegelikult ükskõik, mismoodi see voodi välja näeb ja tekikott läks lina asemele ja padjapüüri sisse padi alguses ei läinud.

Hommikul ootas meid maitsev hommikusöök ja pärast viidi meid Albu valda Valgehobusemäele suusatama. Laenutasime täispuhutavad tuubid ja lasksime liugu, see oli ka päris vahva. Õhtul läksime Rakvere Aqva Spasse. Seal oli mitu basseini, saunakeskus, liulaskmisetoru, veealused massaažitoolid. Lõin kahjuks liugu lastes pea vastu toru ära, sest hoog oli nii suur. Kui me ära tulime, selgus, et Rene saapad olid kaduma läinud, hiljem tulid need õnneks välja ja Rene ei jäänud saapatuks.
Õhtul vaadati telekat ja jutustati päris palju.

Viimasel hommikul saime jällegi hästi süüa, siis viidi meid Valgehobusemäele.

Kes suusatada ei tahtnud, jalutas või rullis niisama nagu minagi. Lõunast hakkasime koju sõitma, Pärnus saime natuke poodelda, õhtuks jõudsime koju. Ees ootas veel õppimine esmaspäevaks.

Tore, et sain isa ja sõpradega veeta sportliku nädalavahetuse, mulle hakkas suusatamine ja uisutamine väga meeldima, ujumine meeldib mulle nagunii.

Väike puhkehetk suusatamisse

Veel kokkuvõtvaid arvamusi lastelt:
“Selliseid reise võiks rohkem olla!” (Lennart)
“See oli siiamaani kõige pikem ja lahedam klassireis. Tore oli ka see, et saime nii palju suusatada ja ujuda.” (Markus)
“Ma arvan, et see oli parim klassireis, mis meil kunagi olnud on, ja see võiks saada meie klassi traditsiooniks.” (Berit)
“Väga lahe reis oli, me võiks igal aastal selliseid reise korraldada!” (Anni)
“Reis oli väga lahe!” (Liana)
“See oli vägev! Kõrged mäed, kiired laskumised . . . Tore oli!” (Kaspar)
“Väga lahe klassireis oli! Ja muidugi kiidusõnad korraldajatele!” (Paul)
“See reis oli vapustavalt lahe ja sooviks väga, et sellised reisid saaksid meie klassi traditsiooniks.” (Kelly)
“Minule see reis meeldis. Eriti lahedad olid suured mäed.” (Joonas)
“See oli super reis!” (Torm)
“See oli väga äge reis!” (Artur)
“See reis oli lahe.” (Rene)
“Ma arvan, et see reis võiks saada meie klassi traditsiooniks!” (Kristel)
“Reis oli superkena.” (Kätrin)

Linda Kuuseok, 5.A klassi juhataja