SÜG-Press

28. jaanuar 2014 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 406

KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  29.01   
15.00 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  30.01   
10.30-19.00 Kaduma läinud asjade tagasi saamise päev
16.00 Bumerang

R  31.01   
10.00 Muusikaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor
21.00 Kabaree solistide konkursi osavõtjatele ja linnarahvale
Solistide konkurss Solistica KGs
Ül. Tammsaare konkurss

L  01.02   
Solistide konkurss Solistica KGs
10.00 Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor
20.00 Kabaree vilistlastele

P  02.02

E  03.02   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek

T  04.02   
14.00 5.-9.kl võistkonnavõistlus males

K  05.02   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.00 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
17.00 Eelkool
Tipa-Tapa jalgpalliturniir 1.-5.kl P

N  06.02   
16.00 Põhikooli mälumängu II voor

R  07.02

L  08.02   
Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  29.01    Iivi Vikat. Uudiskirjandusest
N  30.01    Direktsiooni info
R  31.01    Triino Lest. Noorte valdkonna arengukavast
E  03.02    Viljar Aro
T  04.02    Anni Väli, Reet Lulla. Uuest Erasmusest
K  05.02    Ljuba Paju. Rahvusvahelisest projektist
N  06.02    Direktsiooni info
R  07.02    Irena Sink. Käsitöökaardid

DIREKTSIOON TÄNAB

Rita Ilves — õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest Betti Alverile pühendatud luulepäevadeks "Tuulelapsed".
Anu Ausmees, Alli Kallaste, Marit Kikas, Linda Kuuseok, Christina Köster — õpilaste väga hea ettevalmistuse eest matemaatika-olümpiaadi piirkonnavooruks.

VANDA JÕELAID 90

Esmaspäeval, 27. jaanuaril sai meie kooli kunagine õpetaja 90-aastaseks. Käisin teda kõigi meie poolt õnnitlemas koos kaardi, alpikanni ja assortiiga. Tunnike mõtisklusi juubeliperes jõudis kohale ahhaa- või ohhoo-tundena alles koju jõudes - 90 aastat elu on ju midagi täiesti müstilist!!!

Vanda oli ka minu inglise keele õpetaja keskkoolipäevilt. Rahuliku, tagasihoidliku ja väga hea inimesena ta meelde jäigi. Sünnipäeval kohtusin ka tema õpilastega, kellele ta oli klassijuhataja. Külli Rikas (55. lend) meenutas, et tema klassijuhataja oli eelkõige suurepärane inglise keele õpetaja, kellelt oli võimalik saada tulevaseks eluks vajalik hea inglise keele oskus. Lisaks oli nende klassijuhataja ka väga hea eestiaegse kasvatusega, kelle põhimõtted ja teatav rangus nende jälgimisel olid tüdrukute klassi jaoks ka kasvatavad.  

Õhtul hilja helistasin veel tagasi ja küsisin paar üsna eksistensiaalset küsimust. Paningi juubilari koos oma õe, Ingridiga (meie kunagine õpetaja ja õppealajuhataja), mõtlema... Helistasin veel kord ja sain teada, et Vanda arvates on õpetajatöös kõige olulisem oma aine põhjalik valdamine. Väga tähtsaks pidas ta ka suhtlemisoskust ja seda, et õpetajat mõistetaks  inimesena, kel on ka õigus eksida.

Aga mis on elus üldse kõige tähtsam? Juubilar ütles, et nii õpetaja kui inimesena on kõige olulisemaks olla ÕIGLANE ja AUS, ABIVALMIS ja MÕISTEV. Sellisena on ta aastatetaguselt meelde jäänud ka Salme koolile, kes teda omaaegse abi eest kõigil juubelitel ikka ja jälle õnnitleb. Meie kooli ajalooraamat ütleb, et ta lõpetas SÜG-i 1943. aastal 25. lennu koosseisus ning õpetas oma koolis inglise ja saksa keelt aastatel 1960-1978. Täna sain teada, et Vanda on olnud ka Meie Maa korrektor ja töötanud maakonna haridusosakonnas. Küllap on ühes 90 aasta pikkuses elus veel küllaga üllatusi. Seepärast meenutan taas - kool ootab oma endiste õpetajate ja töötajate ning vilistlaste mälestusi minevikust. Teeme oma uuest ajalooraamatust eelkõige lugude raamatu!

PALJU ÕNNE, VANDA! TERVIST JA RAHU! JA TERAVAT SULGE KOOLI AJALOORAAMATU KAASAUTORIKS SAAMISEL!

Viljar Aro, koolijuht

KUTSE ETLEJATE KONKURSI ETENDUSELE

Kolmapäeval, 5.veebruaril kell  17.00 Kuressaare Linnateatris maakonna gümnaasiumiastme etlejate konkursi etendus "Rong oli täis".

MATEMAATIKAOLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR

25. jaanuaril toimus matemaatikaolümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

4. klass (29 osalejat)
1. koht Voldemar Kirss
2. koht Mihkel Keso
3. koht Otto Tuuling
7. – 8. koht Annaliisa Lepik
9. – 14. koht Martin Vesberg

5. klass (33 osalejat)
1. – 3. koht Triinu-Liis Torri Kärla PK
1. – 3. koht Samuel Arge Kärla PK
1. – 3. koht Genneth Lember Kärla PK
6. – 9. koht Karl-Martin Kuusk
6. – 9. koht Anni Kuuseok

6. klass (33 osalejat)
1. koht Gendra Allikmaa
2. koht Liisa Õunpuu
3. – 4. koht Joosep Leemet Kärla PK
3. – 4. koht Roosmarii Sarapuu
7. – 9. koht Kätriin Käsper

7. klass (19 osalejat)
1. koht Gariina Kudritskaja Muhu PK
2. koht Kristiina Veskimeister Muhu PK
3. koht Danel Tiitma OG
5. koht Mihkel Rasu
10. – 11. koht Garel Muul

8. klass (15 osalejat)
1. koht Karl Viik
2. koht Ott Kärner Tornimäe PK
3. koht Kristo Püüding
4. koht Artti Raasuke
7. koht Karel Äär

9. klass (11 osalejat)
1. koht Kirti Haller
2. koht Elisa Kipper Muhu PK
3. – 4. koht Aleks Teller Lümanda PK
3. – 4. koht Kenro Endel Üts OG
10. koht Taavi Kuuseok

10. klass (7 osalejat)
1. koht Sander Tamm KG
2. koht Laura Kaldjärv
3. koht Kristel Sepp KG
5. koht Kaarel Ernits
6. koht Lauri Leemet

11. klass (8 osalejat)
1. koht Magnus Kaldjärv
2. koht Karl Martin Lember KG
3. koht Indrek Polding
7. – 8. koht Õnnela Luhila

12. klass (6 osalejat)
1. koht Henri Sink
2. koht Indrek Viires
3. koht Krete Saak
4. koht Kaspar Viilup
5. koht Kristo Õunap

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

TUULELAPSED

24.-25. jaanauaril toimus Jõgeval üheksandat korda  üleriigiline põhikoolifestival Tuulelapsed,
mis pühendatud B.Alverile. Selle aasta teemaks oli "Naabrile külla", mis eeldas, et kava tuli koostada soome, rootsi, läti, leedu, norra ja poola luulest.

Lavale jõudis 17 etendust, mida hindasid näitlejad Garmen Tabor ja Veiko Täär, luuletaja Leelo Tungal, Harrastusteatrite liidu esimees Kristiina Oomer, ERRi raadioteatri juht Toomas Lõhmuste, TÜ õppejõud Rain Mikser, Vanemuise haridusprogrammide juht Mall Türk.

Anti välja 6 laureaaditiitlit ja eripreemiad.

Saaremaalt osalesid OG Mo-teater (juhendaja Mare Noot) etendusega "Kas sa oled juba kuulnud..." ja SÜGi Kreputlased (juhendaja Rita Ilves) looga "Troll turul". Mõlemad tulid laureaadiks. Lisaks said Kreputlastest Aleksandra Männik ja Henri Paomees ka näitlejapreemiad.

Suur tänu Kreputlastele väga tubli esinemise ja muidu mõnusa olemise eest.
Aitäh ka toredale bussijuhile Tõnu Vaherile!

Rita Ilves, Kreputlaste juhendaja

PÕHIKOOLI MÄLUMÄNGU I VOOR

16. jaanuaril oli põhikooli mälumänguritel võimalus anda avalöök selleaastasele mälumängule. Ka seekord tuleb vastata nelja vooru küsimustele. Igas voorus on 20 varia-teemalist küsimust. I vooru tulemused said sellised:

1. 9.a- 15 punkti
2. 7.b- 13 punkti
3. 5.b- 12 punkti
4. 8.a- 11 punkti
5.-6. 6.a ja 9.b- 10 punkti
7. 6.b- 9 punkti
8. 5.a- 8 punkti
9. 8.b- 6 punkti

Kahjuks jäi seekord kõrvale 7.a klass. Loodan, et järgmises voorus (6. veebruaril) on osalemas kõik klassid.

Huvijuht Diana Õun

SÜG-i 5.-9. kl 2014. a. VÕISTKONNAVÕISTLUS MALES

JUHEND

Võistlus toimub teisipäeval, 4. veebruaril 2014 algusega kell 14.00 I korruse ruumis 141.
Võistkonnas 2 mängijat. Üks klass võib osaleda kahe võistkonnaga. Võistkond võib kasutada üht varumängijat.
Võistkondade registreerimine kuni 3. veebruarini kell 14.00 ruumis 141. Selleks vajalik teatada võistkonna koosseis nimeliselt.
Võistluse täpne korraldus selgub pärast eelregistreerimist ja tehakse teatavaks võistluspäeval enne võistluse algust. Maksimaalselt võib võistlus kesta kuni 3 tundi.
Rakendatakse kiirmale võistluse reegleid, kus kahe esimese määrustevastase käigu eest tehakse eksinule hoiatus, kolmas eksimus toob talle kaasa kaotuse. Võistkondade lõpliku paremusjärjestuse määramine toimub kogutud punktide alusel. Võrdsete punktide korral võetakse arvesse:
- võistkondade omavahelise kohtumise tulemust
- selle viigi korral esimese mängija tulemust
Kui  eelnimetatud tingimused ei selgita kolme auhinnalise koha paremust, korraldatakse nende võistkondade vahel järelvõistlus. Kolme paremat võistkonda autasustatakse diplomi ja meenega.
Võistluse tulemusi arvestatakse klassidevahelisel võistlusel.

Võistluste kohtunik Juuno Jalakas

HUVITAVA KOOLI MÕTTEKODA

Möödunud aasta lõpul sain kutse osaleda Huvitava Kooli Mõttekojas. Nii sättisingi end  uue aasta teisel tööpäeval Tallinna Balti Filmi- ja Meediakooli, et esmakordselt osa saada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt käivitatud algatusest Huvitav Kool. Algatuse eesmärgiks on kujundada senisest avalikum arutelu ennekõike Eesti hariduse sisu üle ning tuua kooliteemadel rääkijate sekka ka haridussüsteemist tavaliselt väljaspool tegutsevate inimeste hääl. Meil on põhjust uhkust tunda oma koolilaste saavutuste üle rahvusvahelistes testides, kuid samas peame endalt küsima, kas meie kool pakub piisavalt huvitavat õpi- ja töökeskkonda õpilastele, õpetajatele ning on usaldusväärne kogukonnas. Oleme küll saavutanud häid tulemusi, aga kas vahendid nende saavutamiseks on ikka olnud võimalikest parimad?

Mõttekoda algas Haridus- ja Teadusministri Jaak Aaviksoo tervituskõnega, milles ta avaldas arvamust, et on lootust huvitavamale Eesti koolile ning kui nii ei lähe, siis peavad tänased mõttekojal osalejad enesele otsa vaatama ja küsima, et mida tegime või otsustasime täna valesti. Mõttekojas osales 54 õpetajat, koolijuhti, Huvitava Kooli nõukoja liiget, ideevõistluse esseede autorit ja erinevate eluvaldkondade esindajat. Päeva moderaatoriks oli juhtimiskonsultant Mait Raava. Arutelu toimus laudkondadena, igal laual oli juht ja lauakirjutaja. Arutelu juhtis laua juht, lauakirjutaja koostas arutatust kokkuvõtte. Laudkondi oli kokku seitse.

Siinkohal edastan algatuse Huvitav Kool 3. jaanuari mõttekoja tulemused ja järeldused. Rohkemat saab lugeda 17. jaanuari Õpetajate Lehest  ja sotsiaalmeediast https://www.facebook.com/huvitavkool.
Algatuse Huvitav Kool mõttekojas osalejad määratlesid, et huvitav kool on õppiv organisatsioon, mis teadvustab erinevaid motivatsiooniallikaid ja neid kombineerides loob õpimotivatsiooni ning valmisoleku ja oskused elukestvaks õppeks.

Määratluse aluseks on põhiprobleem – Eesti kool motiveerib õppimist ja õpetamist ühekülgselt.
Lepiti kokku algatuse eesmärgis Eesti kool loob motivatsiooni õppimiseks ja õppeprotsessis osalemiseks.  
Eesmärgi saavutatuse indikaatoriks on õpilase, õpetaja, koolijuhi pühendumus, lapsevanema ja kogukonna rahulolu õppe elulisuse ning avatusega ja kooli lõpetanute hinnangud.

Mõttekoja tulemusena kujunes välja loend tegevustest, mida on võimalik teha igas koolis ning millesse  on võimalik kaasata lisaks õpilastele ja õpetajatele ka lapsevanemaid ja kooli toetajaid – haridussõpru. Tegevused ei eelda põhjalikke muudatusi, pigem asjatundlikku läbimõtlemist, keskendumist olulisele, selgust ja avatust. Tegevused toetavad koolide omanäolisuse veelgi enamat esile toomist kolmes suunas – pingutus, valikud ja avatus.

Kool kui loov ja intellektuaalne pingutus
1. Leida võimalusi harjumusliku ja mitteformaalse õppe  seostamiseks ning kaotada tunnisüsteemi jäikus.
2. Kaasata õpilasi õppetöö korraldusse, et nad osaleksid tunni teema ja metoodika valimisel õppekavast lähtuvalt.
3. Luua tingimused õpetajale, et ta kaasaks õpilased koolielu ja õppetöö kavandamisse.
4. Muuta õpilaste hindamine ja kooli sisehindamine mitmekesisemaks ja õppimist toetavamaks.
5. Leida võimalused leiutamise, probleemõppe lõimimiseks kooliellu koostöös partneritega, sh teadusasutustega.

Kool kui valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja
6. Suurendada õpilase otsustusõigust koolielus – neljandik õppetööst korraldada õpilaste arvamusi arvestades.
7. Leppida kokku kooli hoolekogu tegelikus rollis või leida teisi vorme kogukonna kaasamiseks.
8. Toetada õpetajate valikuvõimalusi aineõpetuse sisu käsitlemises.
9. Väärtustada kasvatust koolis üldpädevuste kujundamiseks klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
10. Luua võimalused lapsevanematele kooli otsustusprotsessis osalemiseks läbi valikute.
Kool kui avatud keskkond
11. Kaasata õppe- ja kasvatusprotsessi kooliväliseid inimesi sh erinevate programmide abil nt Noored Kooli ja Tagasi kooli jt kogemust kasutades.
12. Leida partnereid, et õpetajad saaksid osaleda nn vahetusprogrammis teistes koolides, asutustes, ettevõtetes.
13. Soodustada õpetajate osalemist koostöövõrgustikus koolis, piirkonnas ja üle riigi.
14. Levitada head juhtimis- ja õpetamispraktikat, seades kooli arengukava eesmärgiks, et vähemalt kord aastas on keegi koolilt  midagi õppinud ja kool on mõnelt teiselt asutuselt/ koolilt midagi õppinud.
15. Avada kooli õppekava eesmärgid kogukonnale.

Mõttekojas osalenud tõid esile tegevused, mille lahendamine on vajalik riigi tasandil, et toetada koolide tegevust huvitavamaks muutumisel ja vastata avalikkuse ootustele seoses kooli juhtimise, õpetaja ameti, koolide välishindamise ning riiklike õppekavade arendusega.

Kooli juhtimine
1. Hinnata koolijuhi pädevust asjatundlikult kooli omaniku poolt.
2. Kutsuda ellu kooli juhtimis- ja meeskonnatöö programm vrdl omanäoline kool 2.

Õpetaja amet ja koolitus
3. Kujundada välja õpetajaameti bränd ja kõrgem avalik prestiiž, tõsta õpetajakoolituses konkurentsi ning tagada õpetajatele konkurentsivõimeline palk.
4. Õpetajakoolituses keskenduda riiklike õppekavade rakendamise vajadustele ja õppe elulisusele.
5. Lähendada õpetaja taseme- ja täiendõpet kutsestandardis kirja pandule.

Välishindamine
6. Välja töötada Huvitava Kooli tegevusi toetav välis- ja sisehindamise kriteeriumid.
7. Luua kooli õppimiseesmärkide hindamise tööriist.
8. Orienteerida välishindamine õpilaste oskuste ja pädevuste mõõtmisele.
9. Pingereastada koole millegi enama kui eksamitulemuste põhjal.

Riiklike õppekavade arendus
10. Vähendada ainekavade mahtu.
11. Kirjeldada õppekavade põhimõtteid selgelt ja arusaadavamalt.

Liis Ojasaar

NUHKUR NAHISTAB

rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte, siis teda ootab pisikene üllatus!
Eelmise lahenduse õige sõna oli LOHK. Selle arvasid ära Käthriin Steinberg ja Margit Valge 5.B klassist.

1. Mitu klassikomplekti on meie koolis?
2. Mis on 4.B klassi õpetaja nimi?
3. Mis on meie prantsuse keele õpetaja nimi?
4. Mis on meie kooli sekretäri nimi?

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜG-Press

ÕPETAJATE KONSULTATSIOONIAJAD 2013/14 õa II poolaasta

Marek Schapel, õppealajuhataja