KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 08.01
14.00 Direktsiooni koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.45 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
17.00 Eelkool
18.30 Paul Kerese 98. sünniaastapäeva puhul turniir välkmales

N 09.01
15.30 Õppimise võimalused Inglismaal

R 10.01
15.00 Mudilaskoori laululaager
19.00 Kabaree lastevanematele

L 11.01
MK Korvpall B-kl P PK

P 12.01

E 13.01
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
15.45 Õpilasesinduse koosolek

T 14.01

K 15.01
08.10 Sünnipäevaaktus
15.00 Klassijuhatajate nõupidamine
19.00 Kabaree kooliperele

N 16.01
16.00 Põhikooli mälumängu I voor

R 17.01
II veerandi ja I poolaasta lõpp
19.00 Kabaree linnarahvale
Ül. B. Alveri luulepäevad PK
Alg. kl II veerandi lõpuaktus
MK Jalgpalliturniir 5.-7. P

L 18.01
Ül. B. Alveri luulepäevad PK
Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 08.01   Triino Lest. Teadmiste pada
N 09.01   Direktsiooni info
R 10.01   Mia Rand. Suhetest ja suhtlemisest
E 13.01   Viljar Aro
T 14.01   Monika Raudsik. Koolikiusamisest teisiti
K 15.01   KOOLI SÜNNIPÄEV
N 16.01   Direktsiooni info
R 17.01   Mia Rand. Uudiseid KIVAst

DIREKTSIOONI KIITUS

Marek Schapel, Marit Roos, Monika Raudsik, Reet Lulla, Aado Haandi, loodusainete ainekomisjon – sisukate uurimistööde eest õpetajate uurimistööde konverentsil.
Hannes Hanso – huvitava ja innustava kohtumise eest õpetajatega.
Raili Tamm, Indrek Peil, Arne Loorpuu, Mari Ausmees, Riina Laanes, Rita Ilves, Triino Lest, Diana Õun, Aado Haandi, Andreas Noor, Tiiu Haavik ja kõik kaasategevad õpilased – õpetajate jõulukontserdi ja kabaree suurepärase õnnestumise eest.
Õpilasesindus – jõulunädala õnnestumise eest.

UUEL AASTAL UUED OOTUSED

Kuigi eelmisest aastast pole veel sisulist kokkuvõtet tehtud, on ikkagi juba aeg vaadata uude aastasse. Veel jätkub teine kooliveerand ja viimase kahe nädalaga on võimalik imesid korda saata - jätkugu vaid tahtmist. Aineolümpiaadid on küll juba alanud, aga nüüd saavad nad täiskiiruse. Jääb loota, et meie õpilaste paremik jõuab olümpiaadideks ettevalmistumise kõrval ka igapäevase õppetööga korralikult toime tulla.

15. jaanuaril tähistame taas kooli sünnipäeva eestikeelse gümnaasiumina - seekord 95. Kui lund tuleb, saame mõelda suusapäevale. Märts on jätkuvalt Miniteatripäevade päralt, aga seekord tähistame vahetult enne seda, ja ka üleriigilise üritusena, emakeelepäeva. Kevad toob kaasa parimate tunnustamise, eksamid, praktika ja lõpuaktused. Kogu selle aja peaks aga tõsiselt tegelema kooli ajalooraamatu uue osa loomisega. Ilmuma peab see igal juhul 2015. aasta juuniks. Ja kõigi lood ja mälestused on oodatud. Ajaloosse suubub varsti ka tänane päev, kus riik tegeleb riigigümnaasiumide loomisega. Saame mõelda, milline on siin meie roll - kas kaasa minna või vastu hakata, kas olla innovaatilised üleriigilise protsessi mõttes või hoopis „tark mees ei torma“-ideoloogiat ajada?

Üks on kindel- aastaeesmärgiks on MÄRKAMINE JA HOOLIVUS ja seda asja peame ajama... Jaanuari algul teeme küsitluse kümnendikele ja saame näha, millised õpetajad ei hooli oma õpilastest. Seejärel uurime abiturientidelt nende arvamusi. Ja KiVa teeb muidugi omi järeldusi.

Ka unistada tasub, sest muidu ei jõua edasi ja võib olla lihtsalt igav. Kel ideid tekib, võtku ka minuga ühendust, sest koostöö viib edasi. Üks uitmõte võiks olla KHK torni kasvatamine veel neli korrust. Kõige kõrgemal oleks observatoorium, eelviimasel planetaarium, ülejäänud kahe korruse sisus kuulutaks välja konkursi. Ja üsna loomulikult peab tekkima ujula, renoveeritud õpilaskodu ja kõike seda ühendav galerii. Andke oma mõtetest teada.

Uute mõtetega uude aastasse!
KÕIKE HÄÄD!

Viljar Aro, koolijuht

ÕPETAJATE UURIMISTÖÖDE KONVERENTS

Algav aasta sai koolielus avapaugu juba 3. Jaanuaril, mil toimus iga-aastane traditsiooniline õpetajate uurimistööde konverents. Kokku oli 6 ettekannet, mis kõik väga sisukad ning paeluvad.

Marek Schapel valgustas meid teemal „Tunniplaani köögipool“. Nii õpetajate kui õpilaste jaoks on meid koolis saatev tunniplaan igati enesestmõistetav ning tihtipeale leidub meis virisemisoskus, miks me algava poolaasta eel piisavalt vara tunniplaani ei näe. Marek Schapeli ettekanne kummutas igasuguse müüdi sellest, et tunniplaani koostamine on tühiasi ning enamuse tööst teeb ära arvuti. Need paljud töötunnid ja õhtud, mis meie kõigi hüvanguks õppealajuhataja poolt kulutatakse, on imetlusväärne.
Marit Roos võttis teemaks „Kõneravist koolis“, kus võeti vaatluse alla algklassides toimuv logopeediline töö. Seal toimuv pole mingi järeltund eesti keeles, vaid tõsine töö, tabamaks ära keele ehitust ning sõna tähendust. Usume, et selline oluline abi meie lastele aitab neil edaspidi põhikoolis-gümnaasiumis edukalt toime tulla.

Monika Raudsik rääkis teemal „Mõistmiskunstist koolis“, kus lahati väga erinevaid põhjusi, miks lapsed vajavad õpiabi. Kuigi me tavaliselt kipume arvama, et laps saab mõnes aines kahtesid vaid oma laiskuse tõttu, siis enamasti on põhjused hoopis keerulisemad. Kindlasti jääb õpetajatele meelde viimane näide poisist, kes õpiabisse saabudes oli juba nii raskes suhtlemispuntras, et ei teinud koolis üheski tunnis ei suulises ega kirjalikes töödes kaasa. Positiivsena jäi ettekandest kõlama sõnum, et hoolimata õpilaste probleemide raskusastmest, on neile alati võimalik abi osutada, lihtsalt sellele kuluv aeg võib ulatuda mõnest kuust aasta(te)ni.

Loodusainete komisjon kogu oma koosseisus oli sügisel käinud Koigi rabas ning selle väljasõidu tulemusena valmis õppefilm „Saaremaa marjad“. Nüüd oligi selle filmi esmaesitlus ning kõik soovijad saavad seda ka kooli raamatukogust laenutada. Nii nagu pealkiri ütleb, võib targaks saada meie mitmekesiste marjaliikidega. Karu, jänes, sõjaväelane, Indrek ja Anne koos tarkusi jagava Ingega (rebane ilmselt oli filmija rollis) andsid põhjaliku ülevaate nii söödavatest kui mittesöödavatest marjadest (õnneks aitas kokakoola meie sõjaväelase surmava marja söömisest taas elule tõsta). Soovitame soojalt kõigile!

Reet Lulla tegi kokkuvõtteid Belive or Not Belive projekti raames tehtud küsitlusest, mida meie kooli gümnasistid usust arvavad. Teema kandis pealkirja „Mida noored usuvad“. Nagu ennatlikult arvata võiski, siis meie noored suhtuvad usku pehmelt öeldes kaunis leigelt. Samas arvavad nad suuremas osas, et kõiges meis ümbritsevas on hing. Seega võib järeldada, et meie noored alles otsivad enda kohta maailmas ning ka usuküsimustes. Hoopis üllatavam oli, et peaaegu samasuguse tulemuseni jõudsid itaalia noored, kes elavad hoopiski religioossemas keskkonnas.

Konverentsi lõpetas Aado Haandi teemaga „Noppeid õpilaskodust“, kus saime valgustava ajaloolise ülevaate algselt Kuressaare linna õppurite õpilaskodust (asus pargi ääres) ja lõpetades meile kõigile teadaoleva õpilaskoduga kooli kõrval.

Päeva lõpetas õpetajate ette astunud värske Kuressaare linnapea Hannes Hanso, kes rääkis väga värvikalt oma kujunemisteest selliseks inimeseks, nagu ta on.

Kooliteemadel sõna võttes jäi rahustavalt kõlama mõte, et nii väga haridusministeeriumi poolt tunnustatud riigigümnaasium vähemalt lähiaastatel Kuressaarde ei jõua, kuid päris kindlat tulevikku ei julgenud temagi ennustada.

Aitäh kõigile esinejatele!

SÜG-Press

JÕULUVÕISTLUSED UJUMISES

12. detsembril toimusid kooli jõuluvõistlused ujumises. Sel aastal meistrivõistlustena. Tulemused läksid ka klassidevahelisse arvestusse. Kokku osales 38 õpilast ja igaühel oli võimalus valida 4 ujumisstiili vahel, distantsi pikkus 25 m.

Kooli meistriteks said need, kes olid parimad 3 ala kokkuvõttes:
1.-3. kl
T – Katrin Lindmäe
P – Martti Vaska
4.-6. kl
T – Carmen Electra Pirn
P – Sten-Markus Vaska
7.-9. kl
T - Kaisa Raaper
P – Rasmus Saar
10.-12. kl
T – Keidi Õisnurm
P – Mihkel Šesterikov

Lisaks saavutasid üksikalade võite Tristen Tass (25m selili), Katri Maripuu (25m rinnuli ja liblikat), Andrea Ärmus (25m rinnuli), Jürgen Truu (25m rinnuli), Laura Jürisson (25m selili).

Põnevas 4x25m vabastiili teatevõistluses osales 6 klasside või segavõistkonda. Kooli kõige kiirema aja ujus 7.B klassi võistkond koosseisus Jürgen Truu, Kaisa Raaper, Diana Alt ja Mihkel Ait – tulemus 1.15,06 sek. Väga tubli aja saavutas 4.A klass – 1.43,90 sek – Kärt Loodus, Carl-Juhan Meri, Siim Andres Himmist, Hanna Vinter. Kiitus ainukesele gümnaasiumiklasside täisesindusele – 10.C klassile.

Klassidevahelises arvestuses kogusid kõige rohkem punkte järgmised klassid:
7.A, 7.B, 6.B ning 10.C, 11.C.

Täpsemad tulemused on kooli spordistendil.
Suured tänud kohtunikele – õp. Aime Metsmaale ja Triinu Lohole.

Meeldetuletus: ujumist saab endiselt harjutada igal neljapäeval ja reedel kell 16.00 ja .00 KG ujulas!

Sportlikku uut aastat soovides
õp Ly Haandi

INTERVJUU KAIE RAUAGA

1. Kuidas Teile meie koolis siiani meeldib? Kas olete hästi kohanenud?
Mulle täitsa meeldib ja olen kohanenud kenasti.

2. Kuidas õpilased Teid vastu on võtnud?
Hästi. Iga päeva lõpul tuleb ikka mõni laps mind kallistama.

3. Kust Te pärit olete?
Tartust

4. Kus koolis Te enne õpetasite?
Talllinna Laagna Gümnaasiumis ja Kivimäe Põhikoolis

5. Kas on vahe ka Teie eelmise kooli ja SÜGi vahel?
Eks ikka ole. Juba see, et üks oli väike põhikool, siinne on aga gümnaasium.

6. Kas Te olete alati tahtnud õpetajaks saada?
Jah

7. Kuidas sattusite meie kooli?
Kuna eelmine õpetaja läks ootamatult minema, siis kutsuti mind tema asemele, ja siin ma siis nüüd olengi.

8. Milline õpilane Te ise koolis olite?
Selline uudishimulik.

9. Millised olid Teie lemmikud õppeained koolis?
Kirjandus ja ajalugu

10. Mis on muutunud võrreldes Teie kooliajaga?
Päris palju. Kõige rohkem vast õpetaja-õpilase-lapsevanema omavaheline suhtlemine.

11. Mis on Teie praegused huvialad?
Matkamine, kirjandus.

12. Mis Te teete õpilastega, kes lärmavad ja ei tööta tunnis kaasa?
Õnneks pole mul selliseid lapsi olnud.

13. Kuidas häid õpilasi premeerite?
Hea sõnaga.

14. Mis Teid peale õpetamise veel huvitab?
Matkamine ja reisimine, teen ka sporti ja loen meelsasti raamatuid.

15. Umbes mitu korda päevas ajavad õpilased Teid naerma?
Iga tund ikka tuleb seda ette.

16. Käes on uus aasta? Mida selleks puhuks soovite?
Soovin, et minule kallid inimesed oleksid õnnelikud ning terved.

SÜG-Press

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti
õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!

Head lahendamist!

1. Mis looma aasta on kohe-kohe lõppemas?
2. Mis loom elab puu otsas ja armastab banaane?
3. Mis looma aasta on kohe-kohe algamas?
4. Mis loom kannab „Karupoeg Puhhis“ Iiahi nime?

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜG-Press

ESSEEVÕISTLUS „MILLEKS KÕRGHARIDUS?“

Eesti Naisüliõpilaste Selts kutsub 9.–12. klassi noori osalema oma auvilistlase Miina Härma 150. sünniaastapäevale pühendatud esseevõistlusel „Milleks kõrgharidus?”.

Konkursi peauhind on 300 eurot, teine ja kolmas koht 150 eurot, lisaks antakse välja mitu väiksemat eripreemiat.

Noori julgustatakse arutlema kõrghariduse rolli üle nende elus ja ühiskonnas laiemalt. Pakutakse välja kolm teemaplokki. Iga ploki alguses on peateema ja suunavad küsimused. Sellele järgnevad teised valikulised teemad, mille hulgast võib valida meelepärase. Samuti võib pealkirjastada essee ise.

1) Õpin töötuks…
Kas on raske valida enda jaoks õiget eriala? Kas teed valiku mõeldes oma huvidele, tulevastele palganumbritele või hoopis missioonitundest? Kes mõjutab Sinu tuleviku valikuid ja kuidas? Miks üldse jätkata õpinguid ülikoolis? Kas näed oma tulevikku Eestis või plaanid minna välismaale?
Teemad
•    Kes otsustab minu tuleviku üle?
•    Ülikool kui lapsepõlve pikendus
•    Lähen ülikooli. Mis saab pärast?
•    Minu põlvkonna popid erialad

2) Ülikoolideta Eesti
Mis kasu on ühiskonnale akadeemilisest haridusest ja teadusest? Kas Eesti riik kukuks ilma kõrgharitud inimesteta kokku? Kas ülikoolist saadav kasu on ainult rahas mõõdetav või annab see elus ka muid lisaväärtusi?
Teemad
•    Milline oleks Eesti ülikoolideta?
•    Haritus kui eesmärk
•    Akadeemiline haridus = vabadus?

3) Kõrgharitud naine/mees
Kas ühiskond eeldab naistelt ja meestelt erinevat haridustaset? Miks? Mis on kõrgharitud mehe või naise roll? Kust tulevad pruudipõud ja haritud meeste puudus? Mis on köitvam: lihtne, kohustustevaba elu või 17 aastat haridusteed? Milleks ise pingutada? Kas naine ja ahi püsivad endiselt kodus?
Teemad
•    Kui suureks saan, siis otsin rikka mehe/naise
•    Kõrgharitud mees - saavutus, kõrgharitud naine - loomulik asjade käik?
•    Kas haridus nõuab naiselt rohkem?

Oodatav essee pikkus on 600–800 sõna. See tuleb vormistada elektrooniliselt ning Times New Roman kirjastiilis, kirja suurus 12 ning reavahe 1,5. Märkige tööle oma nimi, vanus, klass, kool ning kontaktandmed (meiliaadress ja telefon). Essee tuleb saata hiljemalt 15. jaanuaril aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või Eesti Naisüliõpilaste Selts, Riia 13-33, Tartu, 51010.
Lisainfot konkursi kohta saab aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või telefonil 56217842 (Siiri Salutee). Võitjad kuulutatakse välja veebruaris toimuval tänuüritusel.

SÜG-Press