KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 11.12
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine

N 12.12
8.10 Mälestuspäev 16.00 Gümnaasiumi mälumäng IV voor
16.15 Ujumise meistrivõistlused 5.-12. kl
Ül. Koidulauliku konkurss

R 13.12
18.00 Algklasside jõulukontsert

L 14.12
09.00 Aula kaunistamine jõuludeks
Geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor

P 15.12

E 16.12
Jõulunädal (eriplaan)
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.00 Jõulukontsert linnarahvale

T 17.12
11.00 1.-2. kl jõulupidu
12.30 3.-4. kl jõulupidu

K 18.12
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
19.00 PK Jõulupidu

N 19.12
19.00 G Jõulupidu

R 20.12
16.00 Kontsert
16.00 Direktori vastuvõtt kooli töötajatele
19.00 Kabaree-etendus

VAHEAEG 21.12-05.01

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 11.12   Marek Schapel. Väärtuspõhine õppekava 2
N 12.12   Direktsiooni info
R 13.12   Anne Teigamägi. Säästev areng
E 16.12   Viljar Aro
T 17.16   Irena Sink. Üllatus
K 18.12   Triino Lest. Lend 2020
N 19.12   Direktsiooni info

DIREKTSIOONI KIITUS

Sirje Kreisman, Rita Ilves – õpilaste suurepärase juhendamise eest maakondlikuks Koidulauliku konkursiks.

ÕNNITLEME!

Vootele Mets (5.B) - õpilasleiutajate riikliku konkursi II preemia

KOOLIJUHI KOGEMUS - MIS AITAKS KOOLIL ENNAST PAREMINI HINNATA?

Kui lühidalt, siis esimesed kümme mõtet, mis pähe tulevad, on:

iga sisehindamisaruanne kellelegi on pigem välishindamine;
kord kuus vaata nii tagasi kui edasi;
sisehindamist ei saa teha õpetamise-õppimise arvelt;
„hullemad“ uuendused vajavad vähemalt kaht aastat;
enesehindamine on pigem protsess kui tulemus;
tähelepanu hinnangutele e kuulujuttudele ja sildistamisele;
rutiinist välja e silmad särama;
hädavajalikud on inspireerivad naabrid e KOOSTÖÖ JA KONKURENTS;
ole koolijuhina riigimehelik;
tähtsad on intuitsioon, inspiratsioon ja improviseerimine.

Miskipärast on järjest sagedamini nii, et kui öeldakse „riik“, mõtlen mina „kool“. Nii kippus minema ka presidendi sünnipäevakõnet kuulates (24.02.2013). Kui president ütles „riik“, mõtlesin mina „meie kool“, kui president ütles „rahvas“, mõtlesin mina „meie õpilased, õpetajad, koolitöötajad ja lapsevanemad“. Ehk on nii, et kui presidendi öeldut veelgi oma koolile ja iseendale lähendame, suudame paremini näha ja targemalt otsustada. Pangem silmad kinni ja pange iga sõnapaari „Saaremaa Ühisgümnaasium“ asemele oma kooli nimi ning ka meie tegemiste asemele oma tegemised. Proovime...

Head sõbrad, head Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlased, õpilased ja õpetajad kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin.

Mõte Saaremaa Ühisgümnaasiumi igikestvusest peaks olema täna enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde.

Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma kooli elujärje ja elujõu pärast.

Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma.

Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal.

Saaremaa Ühisgümnaasium on saavutanud viimaste aastakümnetega nii palju, et me võrdleme end meie riigi tippkoolidega ja pakume huvi ka sõpradele välismaal.

See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma kooli suhtes nõudlikumad. Ent demokraatliku juhtimise puhul tähendab see, et me peame olema nõudlikumad ka iseenda suhtes.
Demokraatlikus koolis on iga etteheide koolile või kooli juhtimisele kaudselt või otseselt ka etteheide iseendale.

Head sõbrad.
Kui viimase viie aasta vältel oleme suuresti olnud erinevate haridusreformide heitlikus keerises, siis ei kehti sama me enda suhtluses, suhetes inimeste vahel, suhtes kooliga.

Kui kool suhtuks kõigisse oma õpilastesse, lastevanematesse ja koolitöötajatesse samasuguse hoole ja armastusega kui valdav osa meist suhtub oma kooli, oleks meil palju rohkem ausat, aga mitte võltsarmastust. Või vastupidi: Kui meie kõik suhtuksime oma kooli samasuguse armastuse ja lugupidamisega kui valdav osa meist suhtub iseendasse, oleks meil palju rohkem arusaamist ja armastust.
Me ei tohiks luua endale illusiooni mingist imerohust, mis kõik valud korraga leevendab. Et kõik saab korda, kui vahetada välja mõni õpetaja või terve direktsioon. Et saame paremad otsused, kui hakkame otsuseid langetama interneti teel või rahvahääletusel.

Ei, ma ei pea praegust koolijuhtimist asendamatuks ega meie otsuste tegemise kombestikku parimaks. Mõlemad muutuvad niikuinii, kui vaid seda ise soovime ja suudame parema välja mõelda.

Ja meil on ju hoolekogu, kus lapsevanemad, õpetajad ja õpilased saavad teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Hoolekogu ongi just loodud kooli demokraatia ja tuleviku huvides.

Mu daamid ja härrad.
Mina ise arvan, et koolil läheb päris hästi. Ma olen oma kooli üle siiralt uhke. Kui ma mandrilkäikude ajal kuulen kiitvaid sõnu SÜG-i saavutuste kohta, siis ma tänan alati mõttes kogu kooliperet, iga lapsevanemat, iga õpilast, iga õpetajat ja töötajat ja Kuressaare linnavalitsust.

Ma tänan igaüht, kelle hool, oskused ja pühendumus on toonud Saaremaa Ühisgümnaasiumile ilmselt kõigi aegade kõige tugevama, kõige parema üleriigilise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, meie pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal.
Kool on PISA-tulemustega riigi teravas tipus, riigieksamite tulemustelt oleme tavaliselt esiveerandsajas, kõrgkooli lähevad edasi õppima peaaegu kõik lõpetajad. Ka TV10-olümpiasarjas jõudsime taas esikolmikusse, kammerkoor Kreedo võitis kooride võistluse ja etlejad toovad enamiku konkursside laureaaditiitlid. Meil on nimekad kooliteatrid Krevera ja Kreisis, meil on Varsakabjad ja meil on KABAREE. Üks viimase aja õigemaid tegusid on olnud rahvatantsukoolkonna Öieti loomine ja Anna Raudkatsi nimelise võistutantsimise algatamine.

Meie uurimistööde süsteem on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmetes mandri koolides. Vististi ainsana oleme oma koolile ehitanud keskonnahariduskeskuse. Meid kutsutakse teistele rääkima oma kooli põhiväärtustest, oma kooli juhtimisest ja traditsioonidest.

Need näited, mida võinuks siin pikalt jätkata, kinnitavad, et me suudame teha siin saarel suuri asju ka edasi.

Head sõbrad, olgem põhjusega uhked oma kooli ja ühiste saavutuste üle, ent vaadakem ausalt otsa ka tegematajätmistele. Just täna, mil meie kooli suure juubelini on jäänud natuke üle viie aasta. Ja miks mitte seesuguse pilguga, mis nõuab nende asjade korda tegemist Saaremaa Ühisgümnaasiumi sajandaks sünnipäevaks.

Hea koolirahvas.
Vaadakem kaugemale järgmiste valimiste horisondist. Kaalugem hoolikalt valikuid, mida meile pakutakse. Nii neid, mille mõju on parimal juhul lühiajaline. Kui ka probleeme, mille osas lahenduste leidmine ja otsustamine on meie kõikide huvides.

Sest, hea kuulaja, järgmise kolme, maksimaa¬lselt seitsme aasta jooksul muutub me olukord oluliselt. Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, teame mõndagi juba nüüd. Teame, et uuendatav seadusandlus võib eelistama hakata koolide lahutamist puhasteks koolitüüpideks.
Siit ka minu üleskutse. Teeme meie sajandaks aastapäevaks SÜG-i korda. Prantslased ehitasid oma vabariigi sajandaks juubeliks Eiffeli torni. Teeme meie oma sajandi juubeliks metafoorilise torni, mis särab ja paistab kaugele oma innovaatilisuse ja leidlikkusega, oma tarkuse ja ka oma tooniga, sõbraliku, kaalutletud ja toimivaga.

Selle sihini jõudmiseks me vajame nii arutelu kui ka selle tulemusel sündivaid kaalutud otsuseid. Me vajame ellurakendatavaid tegevuskavu, mitte vormi täiteks koostatavaid ja kohe ära unustet arengukavu. Me vajame ideid, leidlikke ja võib-olla ka ebastandardseid, ent kindlasti mitte loosungeid.
Need ideed ja tegevuskavad peavad lähtuma meie kooli vajadustest. Me vajame arutelu, mida kiiresti kahaneva koolilaste arvu puhul teha oma linna ja maakonna koolivõrguga ja mida teha meie enda kooliga.

Oma kooli suhtes nõudlike kodanikena, oma kooli peremeestena, võiksime koostada loendi probleemidest, mis ootavad juba järgmise mõne aasta jooksul vähemalt mingisugustki lahendust.
Me vajame arutelu, mille käigus loeme kokku kõik oma soovid, kalkuleerime nende hinna ja siis laseme linnavalitsusel ja –volikogul otsustada, kas nad on nõus kõige eest ka maksma. Muul moel me lahendusteni ei jõua, vaid jäämegi unistuste ja hirmude lõksu.

Õpilasena, õpetajana, koolitöötajana ja lapsevanemana on igaüks meist oma kooli omanik. Ja omanik vastutab, omanik hoolib.

Head sõbrad.
Kõik, mis on hea ja armas, ei pea olema uhke ja kaugele näha. Saaremaa Ühisgümnaasium on nagu kadakamari: ta on ürgne ja väike, teda võib olla raske leida ja need, kes seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. Meie kool ongi me kadakavälu.

Ja milline on meie kool, meie homne Saaremaa Ühisgümnaasium, on väga paljus meie endi teha.
Head jõuluaega ja unistuste täitumise ootust!

Elagu Saaremaa Ühisgümnaasium!

Elagu kõik Eesti koolid!

Ja lõpetuseks.
Järjest raskem on üldse hinnata ja ka ennast hinnata, sest aeg kipub muutuma kiiremini kui meie oskus sellega kohaneda. Küsimuste küsimuseks on hindamise alus e kas etaloniks on see, mida me veel ei tunne, või see, mida keegi ei taha enam eriti tunnistada...

7-aastase poisi pilti vaadates võiks ehk mõelda, et paljus on ka koolis nii, et:
- mõned asjad peavadki olema nagu nad on, ilma, et me teaksime, miks:
- mõned asjad las olla nagu nad on, peaasi, et asjaosalised teavad, miks;
- peaasi, et pilt oleks kena ja asjaosalised õnnelikud.

Viljar Aro, koolijuht

LÜHENDATUD TUNNID

Seoses veerandilõpuga toimuvad 20. detsembril 6 esimest tundi lühendatult järgmistel
aegadel:
1. tund: 08.10 - 08.40
2. tund: 08.45 - 09.15
3. tund: 09.30 - 10.00
4. tund: 10.15 - 10.45
5. tund: 11.00 - 11.30
6. tund: 11.45 - 12.15

Seetõttu on sel päeval tööõpetuse bussi väljumisajad järgmised (sulgudes Upalt väljumise aeg):
08.00 5AC klass (09.15)
09.23 6A klass (10.40)
10.50 5B klass (12.10)

Söömised on järgmistel aegadel:
10.45 algklassid
11.30 põhikool
12.15 gümnaasium

Marek Schapel, õppealajuhataja

TARGALT INTERNETIS

06. detsembril toimus põhikooliõpilastele HITSA projekt "Targalt Internetis". Selle
raames toimusid harivad ja ohtudele osutavad loengud põhikooli õpilastele erinevatel
teemadel. Teemad klassiti olid järgmised:

1. klassid - Tere, Internet
2. klassid - Minu salapäevik
3. klassid - Mina Internetis
4. klassid - Filmi, pildista, lae alla!
5. klassid - Suhtlemine võrgustikes
6. klassid - Suhtlemine võrgustikes
7. klassid - Kontod ja keskkonnad
8. klassid - Lahe veeb
9. klassid - Porno ja seks Internetis

Eelneval õhtul said õpetajad ja vanemad kuulata, kuidas internetis targalt käituda.

Täname meie koolitajaid: Piret Seepa, Veronika Tuul, Anneli Rumm, Siim Brauer.

Marek Schapel, õppealajuhataja

MATEMAATIKUTE TEGEMISTEST

02. - 05. detsember oli toimekas nädal matemaatika ainekomisjonile. 02. detsembril
toimus matemaatikaolümpiaadi koolivoor gümnaasiumile, 05. detsembril põhikoolile.
Sinna vahele jäi 04. detsembri aritmeetikakonkursi finaal. Toimunud võistluste
tulemused on järgmised:

Aritmeetikakonkursi finaal

4. - 6. klass
1. koht Gendra Allikmaa 6a
2. - 3. koht Torm Vatsfeld 5a
2. - 3. koht Andres Sui 5b

7. - 9. klass
1. koht Karl Viik 8a
2. - 3. koht Mari Kolk 9a
2. - 3. koht Artti Raasuke 8a

10. - 12. klass
1. koht Robi-Jürgen Algo 12b
2. koht Karl Jõgi 12c
3. - 4. koht Magnus Kaldjärv 11c
3. - 4. koht Henri Sink 12c

Kooliolümpiaad

5. klass
1. koht Torm Vatsfeld 5a
2. koht Kristel Soe 5a
3. koht Kelly Kasjanenko 5a

6. klass
1. koht Gendra Allikmaa 6a
2. - 4. koht Iris Kirs 6b
2. - 4. koht Kätriin Käsper 6a
2. - 4. koht Feridee Sevostjanov 6b

7. klass
1. koht Mihkel Rasu 7a
2. - 3. koht Triinu Jakson 7a
2. - 3. koht Kerman Keerd 7b

8. klass
1. koht Karl Viik 8a
2. koht Rasmus Lepik 8a
3. koht Karel Äär 8a

9. klass
1. koht Kirti Haller 9a
2. koht Taavi Kuuseok 9a

10. klass
1. koht Laura Kaldjärv 10c
2. koht Lauri Leemet 10c
3. koht Kaarel Ernits 10c

11. klass
1. koht Magnus Kaldjärv
2. koht Õnnela Luhila
3. koht Maria Aarnis

12. klass
1. koht Henri Sink 12c
2. koht Indrek Viires 12c
3. koht Ingeborg Virveste 12c

Marek Schapel, matemaatika ainekomisjoni esimees