SÜG-Press

26. november 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 399

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  27.11  
09.00  Kalade õpituba 6b õpilastele (141)
10.30  Teadusbussi etendus
11.00  Kalade õpituba Valjala ja Kihelkonna kooli õpilastele (141)
13.00  Kalade õpituba Leisi keskkooli õpilastele (141)
15.00 Keskkonnahariduse ümarlaud
15.45 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
26.-27.11.13 Toimub  Võru Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Tartu Kaitseväe Kõrgema Õppeasutuse külastamine 

N  28.11   
09.00 - Kalade õpituba KG õpilastele (141)
11.00  Kalade õpituba KG õpilastele (141)
13.00  Kalade õpituba SÜG 6A õpilastele (141)
16.00 Gümnaasiumi mälumängu III voor

R  29.11    Saaremaa Miniteaduspäevad
09.00  Kalade õpituba KVK õpilastele (141)
10.00 Talsi koori kontsert
11.00  Kalade õpituba KVK õpilastele (141)
13.00 Kalade õpituba SÜG 7a Õpilastele (141)
14.00  Saaremaa Miniteaduspäevade avamine, õpilaste suulised ettekanded
16.15  Miniteaduspäevade koolitus juhendajatele
21.00 23. kabaree viimane etendus

L  30.11   
Saaremaa Miniteaduspäevad
09.30 - Stendiettekanded
10.15 - Õpilaste suulised ettekanded
19.00 – Teadusteater (320)
20.30 - Miniteaduspäevade lõpetamine
Füüsika lahtine võistlus

P  01.12   
I advent

E  02.12   
10.45 Klassivanemate koosolekud
12.00 Matemaatika kooliolümpiaad G
14.00 Direktsiooni koosolek

T  03.12   
15.45 Õpilasesinduse koosolek
Robootika ja meedia päev

K  04.12   
9.45 4.-6. klasside aritmeetikakonkursi finaal
10.45 7.-9. klasside aritmeetikakonkursi finaal
11.45 10.-11. klasside aritmeetikakonkursi finaal
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
Sisekergejõustikuvõistlused
15.00 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
Aritmeetikakonkursi finaal

N  05.12   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu IV voor
MK Koidulauliku konkurss
Matemaatika kooliolümpiaad PK

R  06.12   
MK Päkapikuturniir korvpallis 5.-7. kl Kihelkonna PK
Saksa keele olümpiaadi piirkonnavoor

L  07.12   
MK  Sisekergejõustiku MV
Informaatikaolümpiaadi eelvoor

P  08.12   
Matemaatika talvine lahtine võistlus

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  27.11    Anne Teigamägi. Šokolaadipäevast
N  28.1     Direktsiooni info
R  29.11    Indrek Peil. Miniteaduspäevadest
E  02.12    Viljar Aro
T  03.12    Ljuba Paju. Metoodikapäev vene keeles
K  04.12    Merike Kuldsaar. Geograafiaõpetajate sügispäevadest
N  05.12    Direktsiooni info
R  06.12    Triino Lest. Lend 2020

DIREKTSIOONI KIITUS

Rita Ilves – õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks Alveri teatrikonkursiks Tähetund.
Õpilasesindus, huvijuhid - Jäljendusvaadendi korraldamise eest.
Ragne Aaviste, Merike Kuldsaar, Anne Teigamägi - suure panuse eest kooli tutvustamisel messil Tuleviku Kompass.
Aime Metsmaa - 30. Kadri-Mardi võrkpalliturniiri läbiviimise eest.
Juuno Jalakas – õpilaste väga hea juhendamise eest Saare maakonna kuni 18-aastaste noorte male meistrivõistlusteks.

HARIDUSPORTAALI JUUBELIKONVERENTS

Kahepäevane konverents ja mess toimus 21. ja 22. novembril. Messi peamiseks mõtteks kujunes minu jaoks tahvelarvutite kooli toomine. Ilmselt on õpilaste soov ja huvi juba olemas. Küsimus on vaid rahas ja õpetajate huvis. Saame arutleda- tegelikult oleme oma tehnikanõukoguga selle eesmärgi endile juba seadnud.

Põnevusega ootasin Singapuri haridussüsteemi tutvustust- ometi tekitas see rohkem küsimusi kui vastuseid. Kultuuride erinevus on ikkagi põhiline ja niisama lihtsalt teiste kopeerimine pole võimalik. Singapur on umbes Hiiumaa suurune, aga kui Hiiumaal elab nii umbes 8000 inimest, siis Singapuris 5,26 miljonit ehk neli korda rohkem kui terves Eestis. 1965. aasta iseseisvumisel alustati 1,5 miljoniga ja nüüd on jõutud oma rahvaarvu ligi neljakordistada. Üks suuri tõukejõude on olnud haridusse suhtumine. Haridussüsteem on nn valikupõhine, aga ei vali õpilased ja lapsevanemad, vaid tulemustele orienteeruvad koolid. Parimate pideval valikul „toodetakse“ parimaid riigiametnikke ja õpetajaid. Singapuri ja Soome haridussüsteemid on suhteliselt vastandlikud, kuigi mõlemad on PISA-testide tipus. Koolid on ülisuure õpilaste arvuga ja ülikoole on kogu riigis vaid kolm. Kogu haridussüsteemi väljund on alati riigi tööjõuvajaduste põhine ja hetkel võetakse kõrgkooli vaid 20-25% gümnaasiumi lõpetajatest... Kas peaksime samamoodi mõtlema  või  usume,  et   lihtsad   tööd   pigem kaovad ja haridust on tänasest oluliselt rohkem vaja?

Peeter Lorentsi ettekanne käsitles spikerdamist kui pettust. Me ju keegi ei kiida spikerdajaid, aga ometi oleme ehk liiga tolerantsed ses suhtes. Saame mõelda, kas ja kuidas võiks välja näha vastav nulltolerants meie koolis.

Päris huvitav oli ka kuulda meie omakandi, aga kogu riigi aasta põllumeest Tõnu Posti, kes väga veenvalt võrdles lehmakasvatust lapsekasvatamisega. Küllap omandasidgi kõik uue teadmise - väikeste lehmalaste kasvatamisel on vajalikud täpselt samasugused oskused kui inimlaste puhul.

Paneeldiskussioonist haridusjuhi edukuse kohta toon siinkohal ära vaid Toomas Takkise poolt konverentsile kutsutud Singapuri juhtimiskonsultandi Sukhvinder Singh Chopra mõtted:

- tulevastel haridusjuhtidel peaks olema rahvusvaheline arusaam hariduskorraldusest eri riikides;
- kas enamus Eesti riigi haridusinimesi näeb meie haridusprobleeme ühtemoodi?;
- meenutades omaenda arengut, pidas ta kõige tähtsamaks küsimusi, mis talle on esitatud.

Sellest tulenevalt tuletan ka mina meelde, et meie missioonilauseks on SAPERE AUDE e SÖANDA OLLA TARK ja selle all olevas mõttes „Tarkuse võti peitub küsimise julguses“. Seepärast küsigem kõigilt ja kõike nii hirmu kui häbita, ikka julgelt ja teadatahtvalt. Nii muutumegi paremaks.

Viljar Aro, koolijuht

ALVERI TÄHETUND

22.-23. novembrini toimus Jõgeval 21. üleriigiline B. Alveri konkurss Tähetund, kus osales 20 truppi 22 etendusega.

Žüriisse kuulusid näitlejad Garmen Tabor, Elina Reinold, Andres Raag, Martin Kõiv, Meelis Põdersoo, Raadioteatri juht Toomas Lõhmuste, ajakirjanik Tarmo Tiisler, Eesti Rahva Muuseumist Viljar Pohhomov, Riigikogu liige Jaak Allik, Eesti Harrastustearite Liidu juht Kristiina Oomer, Tallinna Ülikooli õppejõud Rain Mikser.

Tänavuse konkursi teemaks oli "Monoloog eesti ja maailma luulekeeles"

Saaremaalt osalesid Orissaare Gümnaasiumi Mo-Teater (juhendaja Mare Noot) etendusega "Vaba mees", aluseks Wimbergi, Tiiu Ässari, Tui Hirve, Doris Kareva , Kalle Kure ja Eeva Pargi looming. Toomas Erikso sellest trupist sai näitlejapreemia.

Saaremaa ÜG Kreisis (juhendaja Sirje Kreisman) etendusega "Laulja", mis oli koostatud Kristjan Jaak Petersoni luule põhjal.

SÜGi Krevera (juhendaja Rita Ilves) etenduse "Mono-monoloogid" aluseks oli Doris Kareva, Hando Runneli, Juhan Liivi, Mats Traadi, Maria Lee Liivaku, Aleksandr Puškini ja Jaan Tätte looming.

Kreverasse tuli parima naisnäitleja preemia Teele Tiltsile, Tallinna Ülikooli eripreemia juhendajale ja trupile grand prix.

Laureaatideks tunnistati Rapla ÜG  Riinimanda teater, Kolga KK Kohal-olijad ja Jõgeva Liblikapüüdja.

Aitäh kõigile meie kooli tublidele esinejatele ja tänukummardus toredale bussijuhile Tõnu Vaherile.

Rita Ilves, Krevera juhendaja

ARITMEETIKAKONKURSS

Klassides toimunud eelvoorude põhjal pääsesid 04. detsembril toimuvale aritmeetikakonkursi finaalvõistlusele järgmised õpilased:

4A: Mihkel Keso, Kert Tartes, Siim Andres Himmist, Annaliisa Lepik, Carl-Juhan Meri
4B: Otto Tuuling, Voldemar Kirss, Karl Pilden
5A: Paul Antsaar, Anni Kuuseok, Kristel Soe, Torm Vatsfeld
5B: Andre Koppel, Karmen-Kelsi Kruut, Sander Teras, Devon Lopp, Hannes Saaretalu, Andres Sui
6A: Martin Sepp, Gendra, Allikmaa, Mattias Rihvk, Rasmus Vaher, Huberta Karma, Kätriin Käsper, Oto Pruul
6B: Iris Kirs, Sten-Markus Vaska, Oskar Kivi, Sarah-Lisee Laipaik, Liisa Õunpuu, Feridee Sevostjanov, Markus Kivi, Robin Kukk
7A: Triinu Jakson, Mihkel Rasu, Garel Muul
7B: Kerman Keerd, Mihkel Lõuk, Jutta Loviisa Juht, Henri Paomees, Oliver Moring, Sander Truu, Diana Alt, Johanna Arak, Karl Hendrik Tamkivi
8A: Karel Äär, Karl Viik, Artti Raasuke, Rasmus Lepik, Agnes Kesküla, Sten Vainu
8B: Carlos Liiv, Sörel Haller, Johannes Treiel
9A: Mari Kolk, Kirti Haller, Sten Vaher, Reet Koppel
9B: Roland Kastein, Karita Süld, Helina Koppel, Madis Lember, Genert Allikmaa
10A: Marko Namm
10B: Indrek Tamm
10C: Teet Land, Laura Kaldjärv, Lauri Leemet
11A: Rasmus Arge
11B: Annemari Pruul
11c: Maria Aarnis, Magnus Kaldjärv, Marii Keerd, Emma Maltis, Hardo Niit, Rauno Pihel, Indrek Polding, Raimo Rahumeel, Andres Rüütel, Reedik Sõber, Maria Toomsalu, Henrika Trave, Hanna Tuus, Rasmus Uustulnd, Eva Maria Veitmaa
12A: Kaja Armus
12B: Robi-Jürgen Algo, Joel Jakob Koel
12C: Brenda Rauniste, Henri Sink, Karl Jõgi, Kaspar Viilup, Grete Reinsoo

Finaalvõistlus toimub aulas 04. detsembril järgmistel vahetundidel:
09.45 4. - 6. klass
10.45 7. - 9. klass
11.45 10. - 12. Klass

Marek Schapel, matemaatikaõpetaja

SÜG MEISTRIVÕISTLUSED KERGEJÕUSTIKUS

Osavõtjad:
Osaleda võivad kõik 5. – 12. klassi õpilased.
Igal alal esindab klassi ja toob võistkonnale punkte 3 tüdrukut ja 3 poissi.  
Iga võistleja võib teha 3 ala. Kui klassis on alla 7 tüdruku (poisi), tohivad nad teha rohkem alasid.
Kavas: 60 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 300 m (C klass), 600 m (B, A, JUN klass).
Kuulitõukes ja kaugushüppes on igal võistlejal neli katset. 60 m jooksus toimub finaal.

Ajakava:

Paremuse selgitamine:
Selgitatakse kooli meistrid    
C klassis - sündinud 2001/2002
B klassis – sündinud 1999/2000
A klassis – sündinud 1997/98
Juunioride klassis – 1996 ja vanemad

Kõik võistlejad toovad olenevalt saavutatud kohast oma klassile punkte ja selgitatakse klasside paremusjärjestus nii põhikooli- kui ka gümnaasiumi osas. Selgitatakse ka ala absoluutne võitja põhikooli- ja gümnaasiumi osas, keda autasustatakse medaliga.

Klasside ülesandmislehed tuua neljapäevaks, 28. novembriks õpetajate tuppa Virge Treieli postkasti. Muudatusi saab teha võistluspaigas.

Virge Treiel, kergejõustiku treener

SUUR JÄLJENDUSVAADEND

Neljapäeval, 21. novembril sai taaskord teoks ülekooliline parodeerimiskonkurss Suur
Jäljendusvaadend. Kooli aula oli puupüsti täis tänuväärset ootusärevuses publikut. Ja oli, mida oodata. Laval jäljendati nii kaasaegseid kui ka varasemate aastate popphitte.
Oma oskusi demonstreerisid 5.-12. klasside õpilased ja ka õpetajad Indrek Peil, Arne Loorpuu ja Raili Tamm astusid üles üllatusnumbriga.

Žüriisse kuulusid Merike Kuldsaar, Heli Jalakas, Kristi Hints, Marta Neeme, Anneli Meisterson, Lindia Lallo ja Robin Mäetalu.

Sel aastal viis Grand Prix ja rändkarika kaasa 9.b klass, 1. koha sai 12.c, 2. koha 7.b ja 3. koha 11.b. Žürii eripreemiad said 6.b klass, Sophie Stepanov 9.a, Vootele Mets 5.b, Anna-Maria Lember 10.b, Carl Sander Kiir 11.b.


Võidukas 9.B ansamblit Laine esitamas

Siin aga kohad klassidevahelise võistluse tabeli jaoks:

* Kui klass esitas rohkem kui ühe kava, siis läheb arvestusse parema kohaga kava

Palju õnne võitjatele! Täname kõiki ülilaheda esinemise eest ning loomulikult kuuluvad tänusõnad ka võrratule publikule ja korraldajatele Karinile ja Johanna-Liisale!

Diana Õun, huvijuht

KADRI-MARDI TURNIIR

Teisipäeval, 12.novembril 2013 kogunesid SÜG-i võimlasse Kadri- Mardi võrkpalliturniiriks 4 põhikooli võistkonda. Väljakul mängisid 3 tüdrukut ja 3 poissi ühest klassist. Võistluste lipu heiskas põhikooli parim kergejõustiklane Johannes Treiel.

Mänge vilistasid külaliskohtunik Gerli Gull (KG-st), Hardi Aun (6b) ja Karl Kustav Kuning (8b). Lauas töötas sekretärina Heleri Soe (10b).

Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I  koht  8b
II koht  6b
III koht 6a
4. koht 9a

8b võitjas võistkonnas mängisid järgmised kadrid ja mardid: Eliisa Saar, Kadri Aru, Karl Kustav Kuning, Miikael Tuus ja Johannes Treiel.

Põhikooli võitjaid autasustati põhikooli meistrimedali ja koogiga. Kõik teised klassivõistkonnad said magusa meene sponsoriks olnud kehalise kasvatuse õpetaja Aime Metsmaalt. Tänati lauas töötanud kohtunikke, vilekohtunikke ja abilisi.

Võitjad langetasid päevakohase võistluste lipu ja fotojäädvustus jäi meenutama õnnelikke meistreid. Põhikooli meistreid kutsuti osalema ka gümnaasiumiastme 30. Kadri- Mardi
võrkpalliturniiril.

Õnnitlen võitjaid ja tänan kõiki võistlejaid ning abilisi ilusa võistluse eest.

Kadri- Mardi turniiri korraldaja
Aime Metsmaa

KADRI- MARDI 30. JUUBELITURNIIR

Kolmapäeval, 20. novembril 2013 kell 16.00 algas gümnaasiumiastme Kadri- Mardi
30. juubeliturniir võrkpallis Kuressaare Spordihoones. Mõnusat võistluseelset saginat ja pinget jagus juba ligi pool tundi varem.

Võistluste alguseks rivistusid ühele väljakule üles 10 võistkonda. Piduliku võistluse juhatas sisse pikaajalise võrkpalliturniiri korraldaja õpetaja   Aime   Metsmaa.  Turniiri   võistluslipu heiskasid kooli parimad võrkpallurlased Mart Targem (12b) ja Lauri Aksalu (11).

Mõnusa meeleolu tekitamiseks esitas Gümnastika neidude rühm kaks särtsakat kava. Neid tänati selle eest. Räägiti veidi turniiri ajaloost ja õpetajate võistkonnast, kes algaastatel osales samuti sellel turniiril.

Ning siis algasid põnevad mängud kahes alagrupis kahel väljakul. Võistkondades mängisid 3 neidu (kadrit) ja 3 noormeest (marti). Väga ilusatesse, särtsakatesse värvidesse riietatud klassivõistkonnad andsid sellesse spordimelusse oma osa. Pealtvaatajaid jagus alla saali ja ka üles tribüünidele. Ajalehes oli ilmunud võistluste reklaam.

Kohtunikena vilistasid mänge Rauno Pihel (11c), Kaarel Ernits (10c), Lauri Aksalu (11c), Tiina Soots (10c), Mart Targem (12b), Liis Lepik (12c), Anni Kaup (11a), Jakob Saare (10b), Triine Aavik (12b), Aime Metsmaa ja Arne Loorpuu.

Lauas töötasid sekretäridena Henrika Trave (11c), Katrina Kaasik (10b), Kristiina Iilane ja Liisi Trave (12b) ning Keidi Õisnurm ja Reelika Alba (11c).

Alagruppide 2 paremat pääsesid poolfinaalidesse: I alagrupi võitja  10c ja 11c I ning II alagrupi  võitja 11c II ja 8b. Põnevust ja kaasaelamist jagus igale mängule.
Lõpuks läksid 3.- 4. koha peale mängima 11c II ja 10c. Võitjana väljus 10c.
Päeva kõige viimases, finaalmängus 1. – 2. kohale kohtusid 11c I  ja 8b. Finaalis võitis kindlalt 2:0 geimidega 11c I, kuigi väga südi vastupanu osutasid neile põhikooli võitjad

Klasside paremusjärjestus oli järgmine:
I    koht   11c I
II   koht   8b
III  koht   10c
4.             11cII
5.-6.        12ab ja 12c
7.-8.        11b ja 10b
9.-10.      10a ja 11a

30. juubeliturniiri parimateks mängijateks valiti neidudest Tiina Soots (10c) ja noormeestest Lauri Aksalu (11c).

Võitjas võistkonnas mängisid kaasa järgmised „kadrid“- Eva Maria Veitmaa, Maria Aarnis, Maria Lindau, Hanna Tuus ja „mardid“- Lauri Aksalu, Hardo Niit, Rauno Pihel, Henri Lepik.

Auhindu jagus kõigile võistkondadele. Tunnustati kohtunike — sekretäride tööd ja abilisi.

Gümnaasiumiastme võitjatele pandi kaela kooli meistrimedalid, õnnitleti päevakohase kaunistusega diplomi ja tordiga.

Meie 30. juubeliturniiri suursponsoriks oli Saaremaa Tarbijate Ühistu.Täname neid kogu südamest meie kooli võrkpallielu toetamise ja tunnustamise eest.

Võistluste lipu langetasid võitjad ja ajaloo jaoks jäädvustati kolme võistkonda turniiri fotograafi Diana Õuna poolt. Aitäh.Ligi viietunnine põnevust täis võistlusõhtu sai lõpu.

Tänan veelkord sponsorit 30. võrkpalli juubeliturniiri korraldamisel osutatud abi eest, õnnitlen võitjaid ja kõiki võistlejaid. Te olite vahvad! Täname pealtvaatajaid.
30. Kadri- Mardi juubeliturniir võrkpallis on saanud ajalooks.

Kadri- Mardi juubeliturniiri korraldaja,
kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

TUNNIKE MEIE MAA TOIMETUSES

11. novembril käis 7.B klass Meie Maa toimetuses.

Kogunesime klassiga kella kaheks Meie Maa toimetuse ette, kus võttis meid vastu peatimetaja Veiko Visnapuu. Liikusime kiirelt läbi trükikoja, kuhu hiljem tagasi läksime ja läksime trepist üles väikesesse tuppa, kus võtsime istet.

Peatometaja asus rääkima kuidas käib töö toimetuses ja kuidas leht valmib. Töö algab hommikul kell 9.30 koosolekuga, kus kirjutatakse üles märksõnad ja ideed. Peatoimetaja ülesandeks on ka reporteritele ideid  anda,  millest  kirjutada. Siis hakatakse artikleid koostama ning infot ja arvamusi koguma.

Info saamiseks hakatakse inimestele helistama ja neid küsitlema.

Tehakse ka üritustelt ja väljasõtudelt reportaaže. Telefoninumbrid on kogutud kokku suurde kausta, mida kogu aeg täiendatakse. Teemad on toimetajate vahel huvidele vastavalt ära jaotatud. Vahel tuleb ka ise uudiseid luua. Kui artikklid on valmis asutakse neid kontrollima ja parandama. Selleks on toimetuses eraldi töötajad. Kui see on tehtud asub peatoimetaja lehte üldiselt koostama ja kokku sobitama. Jutu sekka esitasime ka küsimusi, mida olime eelnevalt eesti keele tunnis ette valmistanud.

Saime teada, et toimetuses on tööl 12 inimest + 6 poole kohaga ning lehte trükitakse 1 kord nädalas Saaremaal, kus trükitav leht on mustvalge ja 6 korda nädalas Tallinnas, kust tulev leht on värviline. Meie Maa on Saaremaa popim leht ja peamine tulu tuleb reklaamide ja tellimuste pealt. Koomikseid ostetakse välismaalt.

Siis liikusime edasi trükkikotta, kus meid tervitas trükikoja juhtaja Hugo Lõhmus. Uurisime trükkimise tehnoloogiat ja masinaid. Vaatasime trükikojas veel veidi ringi ja esitasime küsimusi ja pakkusime veel peatoimetajale välja erinevaid rubriikie mida tulevikus lehes näha tahaksime.

Mulle endale jäi kõige rohkem meelde suur trükipress, mis oli peaaegu terve toa pikkune ja tindine ning tegi hirmsat häält. Selle saamislugu oli üsna huvitav. See oli toodetud Indias, toodud sealt siis Tallinna, kust ta peale lühiajalist kasutamist Saaremaale jõudis. Trükipress oli üsna vana aga,suudab siiski tunnis trükkida 5000-6000 lehte.

Sellega lõppeski meie tunnike Meie Maa toimetuses.mulle ja tundus, et ka teistele üsna meeldis ja kellelgi igav ei hakkanud.

Karl Hendrik Tamkivi, 7.B klass