KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 16.10
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N 17.10
Ettelugemispäev
15.45 Õppenõukogu
Põhikooli rekordite püstitamine

R 18.10
Projektõppepäev „Tagasi kooli“
9.45 Alg. kl veerandilõpuaktus kontserdiga
Laululaager

19.10-27.10   VAHEAEG

21.10-23.10   Õpetajate koolituspäevad

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 16.10   Inge Vahter, Mart Mölder. Globe'ga Narvas
N 17.10   Direktsiooni info
R 18.10   Ljuba Paju. Vene keele õpetajad Haapsalus
E 28.10   Viljar Aro
T 29.10   Indrek Peil. Loovusest ja uurimisest
K 30.10   Indrek Peil. Loovusest ja uurimisest
N 31.10   Indrek Peil. Loovusest ja uurimisest
R 01.11   Liis Ojasaar. Õpilasvahetusest Saksamaaga

DIREKTSIOONI KIITUS

Ly Haandi, Mia Rand — õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest inimeseõpetuse olümpiaadi lõppvooruks.
Mia Rand — õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest õpioskuste olümpiaadi maakonnavooruks.

EELKOOLI LAPSEVANEMATELT MEILE

Eelkooli esimesel õppepäeval sai muu hulgas palutud lapsevanematelt ka tagasisidet. Selleks tuli lõpetada lauseid. Populaarsemad lauselõpud on:

1. Kool, kuhu tahan saata oma lapsed (ja lapselapsed), peab olema…
lapsesõbralik, turvaline, SÜG, kodu lähedal, õppimiskallakuga, head haridust andev, kuhu laps tahab minna, hea mainega, kus tunnis on kord, hooliv, arendav, toetav.

2. Saaremaa Ühisgümnaasiumis hindan eriti…
traditsioone, õpetamise taset, koolivormi, häid õpetajaid, et oluline on õppida, reegleid ja korda, ühtset koolivaimu, kõrget mainet, laia huviringide valikut.

3. SÜG Eelkooli tulin sellepärast, et…
laps saaks koolist aimu, tutvuks õpetajate ja klassikaaslastega, panen oma lapse siia kooli, saada ise kooliga kurssi, enda õpinguajast siin on jäänud väga head mälestused, vanem laps on juba siin.

4. Kui peaksin kirjutama, miks ma võib-olla oma last siiski siia ei pane, siis…
Selleks pole ühtegi põhjust, räägitakse mahukast ja raskest õppekavast, kui lapse oskused ei vasta nõudmistele.

5. Oma lapse õpetajatelt ootan eriti…
mõistmist, koostöövalmidust, kannatlikkust, õpetamise oskust, hoolivust, sõbralikkust, individuaalset lähenemist, abistavat kätt, rahulikkust, toetavat suhtumist, usalduslikku suhet, heasoovlikkust, tarkust, inimlikkust, võrdset kohtlemist.

6. Kui mu laps õpib siin, siis lapsevanemana…
toetan last igati; teen koostööd kooliga; aitan õpetajaid; olen selle üle väga uhke; ei pea muretsema; teen kõik selleks, et laps tahaks hommikuti kooli minna.

7. Täna meeldis mulle...
põhjalik ülevaade kooli töödest ja tegemistest, film koolist, sisutihe ja humoorikas loeng, muhe suhtlemine, kõik, direktori uhkus kooli üle.

8. Tahaksin veel öelda, et...
Olge mõnusad ja sama edukad harijad nagu vanasti, laske samas vaimus edasi, SÜG on meie pere kool, kooliastmete lahutamise mõte mulle ei meeldi.

Usun, et kohtume sama töiselt ja mõnusalt ka 1. septembri aktusel ja siis algavatel päris koolipäevadel.

Viljar Aro, koolijuht

INIMESEÕPETUSE OLÜMPIAADI LÕPPVOOR

24. septembril 2013. aastal toimus inimeseõpetuse vabariikliku olümpiaadi lõppvõistlus. Kevadise eelvooru põhjal meilt edasi kutsutud õpilased saavutasid järgmised kohad (osalesid eelmise aasta klasside põhjal):

5. klasside arvestuses
Liisa Õunpuu 4. koht ja III järgu diplom

6. klasside arvestuses
Karl Hendrik Tamkivi 7. koht

7. klasside arvestuses
Liisa Niit 8. koht

Marek Schapel, õppealajuhataja

FILMIDE LAENUTAMINE

Suur rõõm teatada, et edaspidi on võimalus raamatukogust laenutada meie häid eesti lastefilme! Eesti Ekspressi lastefilmide sari koondab 30 DVDle kokku armastatud eesti lastefilmid läbi aegade.
Esimene film "Naksitrallid", ilmus poodidesse 3.oktoobril (ja on raamatukogus juba olemas) ning viimane film ilmub 24. aprill 2014.

Täpsem info ja filmide nimekiri koos kuupäevadega:
http://film.ekspress.ee/?utm_campaign=lastefilm_ekspress_headerr

NB! Lisaks saab raamatukogust laenutada ka Eesti Päevalehe DVD-sarjas "Eesti filmiklassika" ilmunud filme – kokku 41 filmi:
http://192.168.0.5/riksweb/index.asp?action=300

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

KOOLI KÜLASTAS SULEV OLL

Reedel, 11. oktoobril oli õpilastel-õpetajatel tore võimalus kohtuda Maalehe tegevtoimetaja ning luuletuste kirjutaja Sulev Olliga.

Kolmveerandtunni jooksul saime ülevaate sellest, kuidas tal on vanemas eas ilmnenud tohutu huvi oma perekonna ajaloo vastu, kuidas ta on kohtunud kahe Sulev Olliga, kellest Saaremaa päritolu mees pole üldsegi ta sugulane. Pikemalt peatus mees oma Maalehe karjääril. Saime teada, et kuigi Maaleht on valdavalt pensionäride meelisleht, siis lugejaskond on piisavalt jõukas, et leht eksisteerida saaks (on ju see generatsioon vaba oma laste kasvatamisest ning igasuguste tehnoloogiliste vidinate muretsemisest oma järglastele jne), samas andis Sulev Oll ülevaate sellest, kuidas on vahel kasulik käia oma oskusi lihvimas mõnes teises töökohas, pärast mida võib selguda, mis on sinu tõeline kutsumus.

Loomulikult ei möödunud koosviibimine ilma luuletusteta. Kirjaniku meelisteemaks on sügis, seega oli palju luuletusi sügisest. Nende esitamisest said õpilasedki osa võtta, imiteerides vihmasadu.

Oma kahe tunni kohtumiste lõppedes oli Sulev Oll vaimustuses meie kooli õpilastest ning nende kuulamisoskusest ning kaasaelamisvõimest.

Aitäh Sulev Ollile!

SÜG-Press

KÜLALISEKS OLI OTT AARDAM

Emakeele ja ajaloo ainekomisjoni kutsel käis käesoleva nädala esmaspäeval asjast huvitatud õpetajatele ja koolitöötajatele esinemas Theatrumi näitleja ning septembris pälvinud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse 3. koha omanik lavastaja Ott Aardam.

SÜGi vilistlane Ott rääkis meile oma esimestest katsetustest lavastuste kirjutamisel, kes ja mis on mõjutanud teda teatrimaailmas ja lavastamisel, mida põnevat jäi silma näitemaailmas ümbermaailmareisil, millised erinevused on teatril võrreldes televisiooni ja filmindusega, millised emotsioonid valdasid teda Saaremaa laulupidu või ooperipäevade lastegalat organiseerides, kas on esinemiste ajal ka midagi ekstreemset juhtunud jne jne. Seoses kooliga tõusis päevakorda ka noortele mõeldud etenduste nappus. Kuigi noor lavastaja on ühe küll antud sihtgrupile kirjutanud (näidend „Poks“), siis ei välistanud ta võimalust kirjutada nii lastele kui põhikoolieale. Anname aega talle selle mõttega tegeleda ?.

Pea kaks tundi huvitava inimese seltsis lendasid linnutiivul. Jääb vaid soovida Otile suurepäraseid näitleja- ja lavastajatöösid ning ootame-jälgime ikka põnevusega tema tegemisi teatrimaailmas.

Merle Prii, emakeeleõpetaja

BELIEVE IT OR NOT RUMEENIAS

Kohe oktoobrikuu alul võtsime ette sõidu Rumeeniasse. Ikka selleks, et kohtuda projekti Believe It Or Not partneritega. Meeldetuletuseks – meie Comeniuse-projekti eesmärgiks on uurida, mida noored inimesed tänapäeval usuvad. Euroopa Liidu rahastatud projekt hõlmab religiooni, kunstiajalugu, arhitektuuriajalugu jne. Kaheaastases (2012-2014) BION projektis osaleb kokku kaheksa riiki - peale Eesti (Saaremaa Ühisgümnaasium) veel ka Tšehhi, Itaalia, Wales, Rumeenia, Türgi, Hispaania ja Saksamaa.

2.-7. oktoobrini leidis Rumeenias, täpsemalt linnas nimega Buzau, aset meie viies projektikohtumine. Kokku said kuue riigi delegatsioonid- erinevatel põhjustel ei sõitnud Rumeeniasse meie Tšehhi ja Hispaania projektipartnerid. Saarlaste tiimi kuulusid õpetajad Reet Lulla, Liis Ojasaar ning 12a klassi õpilased Brita Rand, Hedi Remm ja Ilona Vapper. Programm oli meil tihe. Kohe esimesel päeval tutvusime võõrustava kooliga (Colegiul Economic Buzau), teoks said erinevad projekti puutuvad arutelud ühise laua taga, õpilased osalesid töötoas, valmistades kõrvitsatest kaunistusi ja laternaid. Muideks, kas te teate, et kõrvitsatest meisterdatud laternad on väga vana Rumeenia traditsioon, palju vanem kui see ameeriklaste Halloweeni tähistamine?! Samal päeval külastasime veel erinevaid pühapaiku ning kohtusime paari vaimulikuga. Peamiseks vestlusteemaks oli meil religioon kommunistliku režiimi ajal. Teisel päeval väisasime Transilvaaniat, meie sihtpunktideks olid Prahova, Sinaia, Brasov (sealhulgas The Black Church), ning Brani linnake ja sealne kuulus Brani loss. Transilvaanias asuv loss on kuulus selle poolest, et seda seostatakse Bram Stokeri Dracula-lugude inspireerija, 15. sajandil elanud julma valitseja Vlad Tepesiga. Teistel päevadel pidasime maha veel mitmeid koosolekuid, kuulasime ja vaatasime erinevate riikide õpilaste usuteemalisi esitlusi, nautisime väljasõitu maale, õpilastele organiseeriti diskoõhtu. Viimasel päeval tehti meile ekskursioon Rumeenia pealinna Bukaresti. Bukaresti vanalinn on väga ilus.

Mis puutub Rumeenia kooli, siis Colegiul Economic Buzau on majanduskallakuga gümnaasium. Hoone, mis pärineb aastast 1922, on heas korras. Väikese huumoriga võiks öelda, et silma hakkas nii mõnigi nn "sotsialismi pärand". Näiteks tabas meid nostalgiahoog siis, kui sisenesime klassiruumidesse, kus gümnaasiumiõpilased olid parajasti ametis oma koolitükkidega - eranditult kõik õpilased tõusid aupaklikult püsti, sama protseduur kordus ka külaliste lahkumisel. Üldse tundus, et majas oli hierarhia hästi paigas. Üsna ruttu sai meile selgeks, kes on majas väga tähtis persoon (näiteks vanemõpetaja) ja kes vähem tähtsam (näiteks karjääriga alustav noorempedagoog). Veel jäi silma, et klassiruumide akende ees olid ilusad kardinad ning õpetajalaudadel laudlinad.

Kui rääkida piirkonnast, kus me viibisime, siis märksõnadeks oleksid plekk, eterniit, juhtmete rägastik, hulkuvad koerad ning külalislahked rumeenlased. On põhjust arvata, et laias laastus on see nii üle terve riigi.

Veel ühest huvitavast seigast. Nimelt kogesime viimasel ööl maavärinat, rappumise peale ärkasime üles. Hiljem kuulsime, et olnud 5,5 palli.

Liis Ojasaar, SÜG-i inglise keele õpetaja,
üks BION projekti eestvedajatest.

5.B klass ANGLAS LEIVAPÄEVAL

Käisime klassiga kolmapäeval, 02. oktoobril Angla leivanädalal. Kui kohale jõudsime, siis võttis meid vastu üks naine, kes tegi meile ekskursiooni. Kõigepealt me läksime vaatama ja toitma parte. Partidele andsime süüa saia. Giid rääkis veel, et ükskord oli emapart oma kuue pojaga saanud kuidagi üle võrgu ja läinud üle põllu lähedase jõe juurde. Kuid nad tulid mõne aja pärast koju tagasi. Poegi oli kahjuks järgi jäänud ainult neli. Partide juurest läksime me edasi loomade juurde. Seal aias olid kits, tall, sokk, oinas ja kaks lammast. Sokku kutsutakse veel ka Puksijaks, sest kui ta ei saa piisavalt süüa, siis ta hakkab teisi puksima, et vähegi süüa saaks. Nendele loomadele andsime ka leiba. Anglas on praegu kokku viis tuulikut. Aastaid tagasi, aga oli seal kaksteist tuulikut. Meie käisime vaid kahes tuulikus, neist esimene sai see aasta saja-aastaseks. Seal külastasime mõlemat korrust, teisel korrusel saime nautida ka vaadet põllule.
Teine tuulik oli uuem. Seal sees saime me proovida käsikiviga jahvatada jahu.

Tuulikut õigesse asendisse lükkamas

Veel pidime seal jahusid proovima ja ära arvama, mis jahu on millest tehtud. Seal oli viis erinevat jahu: nisujahu, odrajahu, rukkijahu, kamajahu ja kaerahelbed. Selles veskis oli mitu korrust. Enamik meist käis kõik korrused läbi. Peale veskis käiku saime ka puust hobuste peale ronida, siis läksimegi majja. Majas me hakkasime meisterdama. Mõned meisterdasid kastanimunadest või tammetõrudest loomi, teised tegid vahtralehtedest roose. Meid aitas üks teine naine nende töödega. Kui olime oma tööd ära meisterdanud, hakkasime erinevaid leivasorte maitsma. Igaüks võttis ühe tera ja iga leivakandiku taga oli purk, mille sisse sai panna oma tera. Niimoodi toimus lemmikleiva hääletus. Meie klassi lemmikleib oli porgandileib. Peale leibade maitsmist pakuti meile ürditeed ja leiba ning väga maitsvat võid. Kui olime söömise lõpetanud mängis üks naine meile klaverit. Mulle meeldis see leivapäev väga.

Suur aitäh Hanna ja Hannese emale, Käthriini emale ning Sandri isale, kes aitasid oma transpordiga meid Anglasse ja tagasi.

Karola Soe, 5.B klass

MEISTERKOKA TIITLIVÕITLUS

Kolmapäeval, 9. oktoobril toimus meie klassi meisterkoka tiitlivõistlus. Kõik pidid tegema mingi väikese suupiste. Mina tegin väikese küpsisetordi, mille peal oli vahvlitest auto. Ka teistel oli väga põnevaid toite: oli šokolaadist hiiri, puuviljasalateid, tortillasid, muffineid, võileibu, tikuvõileibu ja
palju muud.

Mõned soolased suupisted

Kõik oli väga maitsev. Kui olime toidud valmis teinud, pidime rääkima, millest see koosneb ja kuidas seda tehakse. Mina tegin nõnda: leotasin küpsised õunamahla sees, panin need taldrikule, peale panin kohupiima ja banaanitükke, seejärel leotasin jälle küpsised õunamahla sees ning panin kohupiima peale, uuesti panin kohupiima ja banaani tükke ning leotatud küpsised peale. Viimast korda panin kohupiima ning seejärel hakkasin autot tegema: ratasteks panin viinamarjad, rooliks banaanitüki ning ülejäänud tegin vahvlitest. Ka liiklusmärgi tegin banaanist ning minu toit oligi valmis. Kui kõik olid oma toidust ülevaate andnud, jaotasime magustoidud ja soolased toidud eraldi laudadele.

Enamus lapsi tegid soolaseid toite. Minu küpsisetort läks magustoitude hulka. Õpetaja jaotas kõigile paberi, kuhu peale pidime kõigepealt kirjutama, kelle soolane toit nägi kõige ilusam välja; teiseks, kelle soolane toit võiks olla kõige maitsvam; kolmandaks, kelle magustoit oli kõige nägusam; neljandaks, kelle magustoit võiks olla kõige maitsvam ja viiendaks, kes võiks olla meisterkokk. Maitseomadusi järeldasime lapse toidu koostisosade tutvustuse järgi. Pärast seda juhtus aga kõige parem osa - me saime teiste toite maitsa ja veenduda, et need on nii head! Minul söödi kõigepealt auto ära, mis küpsiste peal oli, siis aga ülejäänud. Parim kodukokk selgub veerandi lõpus.

Seejärel hakkaski see tore päev läbi saama. Ma usun, et see päev jääb kõigile meelde.

Mihkel Keso, 4.a