SÜG-Press

8. oktoober 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 392

KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  09.10   
15.45  Klassijuhatajate nõupidamine

N  10.10   
MK Huvijuhtide õppereis MK õpioskuste olümpiaad

R  11.10   
9.00 Aulas põhikoolile külaliseks Sulev  Oll
10.00 Aulas gümnaasiumile külaliseks Sulev Oll

L  12.10

P  13.10

E  14.10   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek

T  15.10   
15.50 Õpilasesinduse koosolek

K  16.10   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  17.10   
Ettelugemispäev
15.45 Õppenõukogu
16.00 Põhikooli rekordite  püstitamine

R  18.10   
Projektõppepäev „Tagasi kooli“
12.00 Alg. kl veerandilõpuaktus kontserdiga
Laululaager

L  19.10   
VAHEAEG

P  20.10   
VAHEAEG    

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  09.10    Mia Rand. Uudiseid ametiühingult
N  10.10    Direktsiooni info
R  11.10    Liis Ojasaar, Reet Lulla. Comenius Rumeenias
E  14.10    Viljar Aro
T  15.10    Monika Raudsik. Kevadise isiksusuurimuse jätk
K  16.10    Inge Vahter, Mart Mölder. Globe'ga Narvas
N  17.10    Direktsiooni info
R  18.10    Ljuba Paju. Vene keele õpetajad Haapsalus

DIREKTSIOONI KIITUS

Inge Vahter ja Mart Mölder — õpilaste eduka juhendamise eest GLOBE vabariiklikuks keskkonnauuringute konkursiks.

Abituurium — meeldiva õpetajate päeva ennelõuna ja meeleoluka kontserdi eest.
Kehalise kasvatuse õpetajad — õpilaste suurepärase juhendamise eest Saare maakonna koolide vaheliseks teatekrossiks.
Triino Lest ja kõik õpetajad — toreda õpetajate laada korraldamise eest.

ÕNNITLEME

Õpetaja Aina Seppelit vabariikliku aasta põhikooliõpetaja kolme nominendi hulka jõudmises.

ÕPETAJATEKS MULLE ON

Kui sõitsin peale õpetajate päeva kontserti maale, siis tikkus pähe igasugu mõtteid õpetamisest. Kuidagi formeerus see luulekeelde:  

Õpetajaks mulle on minu paps.
Õpetajaks mulle on minu ema.
Õpetajateks mulle on minu lapsed ja lapselapsed ja naine.
Õpetajateks mulle on minu sõbrad- sina ja sina ja tema.
Õpetajateks mulle olid ja on minu õpetajad.
Küllap nende kõigi pärast mulle meeldibki õpetada
ja ma ei tahaks oma õpetamist mitte kunagi lõpetada.

Oli armas kontsert meie õpilastelt. Ja vähemasti sama armas oli kohtuda meie pensionäridest õpetajatega- Vilve Männa, Linda Liivamägi, Ellen Õnnis, Ingrid Jõelaid, Ella Aeg, Saale Reinart, Maire Pere, Aima Siil, Pilvi Rand, Ellen Reva, Urve Liiv, Silvi Silem.  Nad olid erksad ja positiivsed ning tundus, et meiega rahul. Vähemalt sama kena oli tõdeda, et üleriigilisele õpetajate austamise galale Tartusse kutsuti meilt Aina Seppel, Liis Ojasaar, Diana Õun, Anne Teigamägi ja pikaaegne hoolekogu esimees Robert Pajussaar. Me oleme neile kõigile tänu võlgu õpetamise eest- nii oma õpilaste kui ka meie endi...
On ju teada, et õppimise kõrgeim vorm on õpetamine- nii olemegi õpetajatena kõik kõige kõrgemal tasemel õppijad.
Ja kui suudaksime seda elukestvat õpet ja õpetamist oma õpilastesse süstida ning neid ka järjest tihedamalt peeglisse vaatama panna, siis oleksime õnnelikud. Usun, et suudame seda- seepärast olgem õnnelikud, seda enam, et ainult õnnelik õpetaja suudab õpetada õpilasi õnnelikuks!

Viljar Aro, koolijuht

LINNAPEA KANDIDAATIDE PRESSIKONVERENTS

Kuressaare Linna Noortekogu tähistab oktoobris 15. tegevusaastat, millega oleme Eesti vanim osaluskogu. Sünnipäeva tähistamiseks, formaalõppe ja mitteformaalse õppe lõimumiseks ning eesmärgiga kaasata linna noori aktiivselt osalema ühiskondlikus elus ja julgustada kodanikualgatuslikku tegevust korraldame esmaspäeval 14. oktoobril praktilise ühiskonnaõpetuse tunni „Linnapea kandidaatide pressikonverents“ kell 14.00 raesaalis.

Nimetatud pressikonverents toimub mängulise meetodina, kus kuni 50 Kuressaare linna koolide ja osaluskogude noort (9.-12. klass) esindavad erinevaid meediaväljaandeid ning saavad 2013.a kohalikel valimistel kandideerivate erinevate erakondade linnapea kandidaatidelt küsimusi küsida. Kohtumisele on oodatud Mati Mäetalu (Reformierakond), Toomas Takkis (IRL), Hannes Hanso (Sotsiaaldemokraadid) ja Meelis Sepp (Keskerakond). Üritust modereerib poliitikaarmastaja ning endine noortekogu esimees Mart Laus. Ürituse kestvuseks oleme planeerinud 14.00-15.30.

Osaleja ankeedid saata meilile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.   hiljemalt 9.OKTOOBRIKS!!!! Nende alusel valitakse osalejad :)

Loodame aktiivset osavõttu ja palju atsakaid noori, kes huvituvad poliitikast ning tahavad kaasa rääkida oma kodukohas toimuva kujundamisel!

Kohtumiseni juba esmaspäeval Raesaalis :)

Osaleja ankeet:
https://docs.google.com/document/d/1pRFGogFsDmNgwwpYTqmPMQ17gCuQstgFrKUmQs-ACzs/edit

Karin Viilup, 9.A klass

LEIVANÄDALA ÜRITUSED ALGKLASSIÕPILASTELE

7.–13. oktoobril toimuv üleriigiline leivanädal on järjekorras kuueteistkümnes. Leivanädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu tervislikule rukkileivale, mis on asendamatuks igapäevatoiduks lastele, noortele ja täiskasvanutele. Leivanädala motoks on “LEIBA EI ASENDA”.  
Möödunud kolmapäeval oli koolimaja I korrus head leivalõhna täis. Kahes vanuserühmas kuulati tarkusi leivateo kohta, esitati külalistele küsimusi ja näidati omi teadmisi.


Leibade degusteerimine

Leiba on tuntud väga kaua. Muistsete egiptlaste leivateokunsti võtsid üle heebrealased, kreeklased ja ligikaudu 170 aastat enne Kristust roomlased. Sealt edasi levis see üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamiseks kasutati odra või nisujahu. Alles pärast nn suurt rahvasterännet (4.–7. sajandil pärast Kristust) tuli kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib sai kuni 18. sajandini üldtunnustatuks.

Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks.

Leivaga oli seotud ka palju uskumusi. Leiva üle ei tohtinud kunagi viriseda, oli see siis aganane või puhtast rukkijahust küpsetatud. Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see pidavat riiu majja tooma. Leib oli vanal ajal püha ja eestlased ütlesid ikka: "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Seetõttu ei tohtinud leiba pilduda ega leivaraasule peale astuda. Kui aga kellelgi juhtus leivatükk käest ikkagi kukkuma, pidi ta selle üles võtma ja sellele suud andma.

Neid olulisi fakte ja teadmisi jagas õpilastele Aivo Kanemägi Karja Pagariärist. Lisaks tutvustas ta firma tooteid ja õpilased kogesid meeldivaid hetki maitstes Pagariäri toodangut.

7. - 16. oktoobrini külastavad algklassi-õpilased Saksa Talupoodi. Seal ootab neid lõbus ja jahune „Väikese pagari“ töötuba.


Piruka küpsetamine

Küpsetatakse viineripirukaid, kaneelisaiu ja kodudesse südamesaiu. Lisaks saab meisterdada küpsetiste jaoks karbi ja selle kaunistada.

Marina Mäetalu,  ürituste korraldaja

KROSSIJOOKSU TEATEVÕISTLUS

Põhikooli võistkond

2. oktoobril toimunud Saare maakonna koolide vahelisel krossijooksu teatevõistlusel esinesid meie kooli võistkonnad väga hästi - võitsid nii
põhikooli kui ka gümnaasiumi võistkond. Põhikooliosa võistkonda, kes võitis Valjala ja Kärla ees, kuulusid: Brigite Hollo (3a), Ermo Nõmm (3b), Karmelin Leivat (4a), Luise Vevers (5a), Raul Tahk (4b), Andre Koppel (5b), Marilis Remmel (6b),Carmen Electra Pirn (6b), Rasmus Saar (7a), Cevin Vahter (7a), Maigret Mõru (9a), Hanna Klaar (8b), Karl Kustav Kuning (8b), Robin Mäetalu (8b).

Gümnaasiumiosa võistkonda, kes võitis KG ja Orissaare G ees, kuulusid: Krete Suurorg (12b), Liis Lepik (12c), Kelli Sepp (11c), Triine Aavik (12b), Eva Haavel (10c), Kerdo Jakunin (11c), Hardo Niit (11c), Ivar Indrek Himmist (11a), Theodor Kaljo (12c), Kristo Õunap (12c).


Gümnaasiumi võistkond

Palju õnne!

Virge Treiel, kergejõustiku treener

ILKE KOLEJI

Esimene päev  möödus meil türklaste ettevalmistatud plaani järgi. See oli lihtne ja mõnus. Nimelt olid nad meile planeerinud terve päeva ühel väikelaeva kruiisil Aegeani merel. Toimusid siis vahepeatused , mida oli seal kolm. Vahepeatuste ajal saime vette hüpata ja vees ujuda. Tänu soolasele veele ei oldud vees mitte kuigi kaua. Enne tagasisõitu peeti ka lõunat. Päev kruiisil lõppes õhtul kell 7. Nii oligi lõppenud meie esimene päev Türgis. Esmaspäeval oli uue kooli avamine. Kooli nimi oli Ilke Koleji.

Avamine toimus kooli ees. Erinevad tähtsad inimesed pidasid seal oma kõne ja tantsiti rahvalikke tantse. Isegi meil oli oma tants valmis pandud ja selleks oli „Kaerajaan“. Neile meeldis see väga, järeldades et mõned üritasid seda isegi järgi teha,  kui koridorides kõndisid. Käisime siis erinevates tundides nii nagu tahtmist oli. Oli näha et keeltest eriti ei hoolitud , selle eest tundusid muud ained neil korras olevat. Tunnid algasid neil iga päev 8.30 ja lõppesid 15.30. Olid neil siis 10- minutilised vaheajad ja söögivaheaeg oli neil tervelt 50 minutit. Esmaspäev lõppeski üsna tavaliselt.  

Teisipäeval me olime alguses tundides, aga hiljem kutsuti meile buss ja läksime ühtesid varemeid vaatama. Isegi Zeusi templi varemeid nägime. Teisipäev oli lõppenud. Iga päeva lõpus läksime kõik eraldi peredesse, kus me ka siis ööbisime.

Kolmapäeva hommik algas samamoodi ja siis meile kutsuti ka buss, millega meid viidi Neitsi-Maarja kodukohta ja teistesse  varemetesse. Meiega oli kaasas ka üks õpetaja. Kõik nägi välja väga tore. Peale varemete vaatamist viidi meid kooli. Meile hakati õpetama ühte Türgi rahvatantsu. Selle õppimine sujus edukalt.  Kolmapäev oli lõppenud.

Neljapäeval käisime poodides. Ostsime riideid ja meeneid/suveniire .  Peale lõunat suundusime kooli ja me õppisime veel seda rahvatantsu. Päev läbi, viidi meid oma kodudesse.

Kätte oli jõudnud meie viimane päev. Hommikul, kui kooli jõudsime, kordasime üle tantsu, mida peagi esinema pidime koos kahe sealse õpetajaga. Natukene läks küll untsu, aga sellest polnud midagi. Jätsime kõikidega hüvasti. Peale hüvastijättu läksime ühele turule. Seal müüdi hulganisti puu-, juur- ja köögivilju ning marju. Seal olime päris mitu tundi, kuna valik oli suur ja turg ära ei lõppenud. Edasise päeva veetsime Söke linnas. Käisime poodides ja kõndisime tänavatel. Oligi kätte jõudnud õhtu. Meid viidi bussiga lennujaama. Seal olime terve öö ning hommikul läks juba lennuk. Õhtuks olime kodus. Selline nägi välja meie projektireis Ilke Koleji.

Richard Raasuke, 8.A klass

5.B klassi JALGRATTAMATK MÄNDJALGA

4. oktoobril oli õpetajate päevaga seoses lühendatud tunnid ning sellepärast saime me klassiga minna jalgrattamatkale. Teekond oli kooli juurest Mändjalga, kus toimus projekt ,,Söödav ja mittesöödav metsas“. Vastutuult oli küll raske sõita, aga me saime hakkama. Kui kohale jõudsime, tegime väikese metsatiiru. Metsas ja mere ääres oli meiega kaasas bioloog Oliver Parrest. Nägime palju haruldasi taimi. Seentest nägime rohelist ja punast kärbseseent ja palju teisi seeni.


Üks tore roheline kärbseseen

Käisime ka mere ääres ja saime teada , et pilliroo juuri, tammetõrusid ja männiokkaid süüakse. Poisid muidugi proovisid juurte närimise ära, aga leidsid lõpuks, et ilmselt ikka kevadel on need söödavamad. Saime sedagi teada, kuidas on võimalik, et keset männimetsa hakkavad järsku tammepuud kasvama. Tutvusime haruldase taimega, mis kasvab vaid Mändjala piirkonnas. Pärast pakuti meile sooja teed ja võileivad olid meil endal kaasas. Väga suureks toeks oli ka see, et kaasas oli Margiti suur vend vend. Kokku sõitsime tervelt 26 km!

Suur aitäh Margiti vanemale vennale ja Gabriele emale, kes meie reisi julgestasid.

Margit, Mariliis, Karmen-Kelsi 5.B klass

TÄNUSÕNAD!

Õpetajad tänavad kõiki suuri ja väikeseid, kes nii aktiivselt ja entusiastlikult osalesid meie heategevuslikul õpetajate päeva laadal. Tänu teile kogusime 22 kg komme, millest said rõõmu veel nii paljud lapsed.

.