KOLMAPÄEVAST REEDENI

K 02.10
10.00 1.-2. kl leivapäev
11.00 3.-4. kl leivapäev
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.00 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
MK Teatekross Kärlal
17.00 Eelkool

N 03.10
11.45 YFU Eesti MTÜ-Välismaal õppimine( 138)
16.00 Gümnaasiumi mälumängu I voor

R 04.10
Õpetajate päev

L 05.10
Matemaatika lahtine võistlus
12.00 Rahvatantsupeo mentorkoolitus C- rühmadele

P 06.10

E 07.10
Lahtiste uste nädal
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu

T 08.10
15.50 Õpilasesinduse koosolek

K 09.10
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine

N 10.10
MK Huvijuhtide õppereis
MK õpioskuste olümpiaad

R 11.10
MK Huvijuhtide õppereis

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K 02.10   Merike Kuldsaar. Saaremaa Ettevõtluspäevad
N 03.10   Direktsiooni info
R 04.10   Õpilastest õpetajate kõnelused
E 07.10   Õppenõukogu koosolek
T 08.10   Merike Kuldsaar, Irena Sink. E-tund
K 09.10   Mia Rand. Uudiseid ametiühingult
N 10.10   Direktsiooni info
R 11.10   Liis Ojasaar, Reet Lulla. Comenius Rumeenias

DIREKTSIOONI KIITUS

Algklasside ainekomisjon - lasteaedade päeva korraldamise eest.
Võõrkeelte ainekomisjon - Euroopa keeltepäeva korraldamise eest.
Anne Teigamägi - sisutiheda teadlaste öö korraldamise eest.

JULGEGEM UNISTADA

Meie uuendatud arengukava on valmimisel. Kõige tavalise juurde oleks vaja lisada ka vürtsi e mõelda ning öelda julgelt ja häbenemata ka seda, mida tegelikult soovime või millest unistame. Kipub olema nii, et kui julgeme öelda, julgeme ka teha, aga kui ei julge öelda, siis kaob hää mõte igaveseks. Ootan oma meilile unistusi, mis võiksid olla realiseeritavad ja mida pole veel arengukavas. Ja alustan ise...
Kui püüaks pikendada lifti mitte vaid kõrgeima korruseni, vaid veel mõned „korrused“, et näeks ülalt kogu linna ja ehk saaks sinna kuhugi üles paigutada ka teleskoobi...
Kui teeks ühe koolipäeva nädalas õppimispäevaks kodus, et igaüks saaks nii õppida nagu tahaks...
Kui teeks kooli õue nii väiksemate laste mängupargi kui ka seikluspargi suurematele...
Kui teeks valmis „öige saarlase öppekava“ ja õpetaks oma õpilased öigeteks saarlasteks...
Kui ikkagi prooviks taas alustada võõrkeelte õpet esimesest klassist...
Kui sätiks õppekava selliseks, et iga õpilane oskaks kooli lõpetamise ajaks mängida vähemalt üht pilli...
Kui prooviks suuta kõik oma lapsevanemad panna osalema Lastevanemate Koolis...
Kui paluks igal lapsevanemal igal aastal viia läbi ühe õppetunni oma lapse klassis...
Kui paneks lõpuks korralikult tööle kooliraadio ja looks ka oma kooli televisiooni...
Kui looks oma koolivaheajalaagrid, ööakadeemia ja tarkurite suvekooli...
Kui annaks igal aastal välja kooli luulekogu, kus igalt õpilaselt ja õpetajalt on üks luuletus...
Kui teeks nii, et meie kooli kõigil õpilastel, töötajatel ja lastevanematel on rahvariided ning pidulikuks koolivormiks on rahvariided ja ka esimese septembri rongkäik toimub rahvariietes...
Kui kaevaks kanali SÜGi ja KGi vahele ja hakkaks korraldama sõudevõistlusi...
Kui oleksime iga päev õnnelikud...

Leidkem endas laps, kes tahab unistada ja tahtkem maailma parandada!
Kõikvõimalikke meie koolile kasulikke unistusi ootan ikka See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Viljar Aro, koolijuht

LÜHENDATUD TUNNID

Reedel, 4. oktoobril on lühendatud tundidega päev. Tunni pikkus 30 minutit.

1. tund 08.10 – 08.40
2. tund 08.45 – 09.15
3. tund 09.30 – 10.00
4. tund 10.15 – 10.45
5. tund 11.00 – 11.30
6. tund 11.45 – 12.15
7. tund 12.30 – 13.00
8. tund 13.15 – 13.45

Sel päeval toimub 5AC, 5B, 6A ja 6B klassi poiste tööõpetus koolimajas järgmistes ruumides:
5AC ruumis 307
6A ruumis 307
5B ruumis 310
6B ruumis 310

Söömised on järgmistel aegadel:
10.45 algklassid
11.30 põhikool
12.15 gümnaasium

ÕPILASTEL ON KAASAS ÕPILASPILET!

Marek Schapel, õppealajuhataja

GLOBE KONVERENTS NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUMIS

27.-28. septembril toimus Narva Humanitaargümnaasiumis GLOBE
keskkonnauurimuste konverents, kus osalesid ka meie kooli õpilased. Uurimistöid hinnati kolmes vanuseastmes: 5.-7. klass, 8.-9. klass ning 10.-12. klass.

Vasakult esimene rida: Lisanna-Lee Leiman, Elo Nõmm, Karl Hendrik Tamkivi, Diana Alt
Vasakult teine rida: Emma Maltis, Hanna Tuus, Agnes Äkke

SÜG-i õpilaste tulemused olid järgmised:

5.-7. klass:
1. Lisanna-Lee Leiman (6. B) tööga “Punahirvest kui invasiivsest liigist ja tema tegevusest Saaremaal Eikla Jahiseltsi maadel”, juhendaja: Inge Vahter
2. Karl Hendrik Tamkivi (7. B) tööga “Ohud lindude sügisrändel: akendesse lendamisest”, juhendaja: Inge Vahter
3. Diana Alt, Elo Nõmm (7. B) tööga “Metskitsest ja Saaremaa sokkude sarvedest”, juhendajad: Inge Vahter ja Mart Mölder

8.-9. klass:
3. Kaili Põder (9. A) tööga “Hulkuvad kassid: haiguste levitajad ja loomade murdjad”, juhendajad: Gerda Nelis 12b klass, Inge Vahter

10.-12. klass:
2. Hanna Tuus (11. C) “Euroopa naaritsa (Mustela luterola) taasasustamine Saaremaale”, juhendaja: Inge Vahter ja keskkonnaameti looduskaitsebioloog R. Lillemäe
3. Karl Eik Rebane (11. B) “Haha arvukusest Vaikadel viimasel sajandil” juhendajad: Mart Mölder, Inge Vahter, loodusvaatleja M. Martinson

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

1. oktoobril on rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapäeva eel panid meie kooli 4. klassid kirja enda mõtted muusikast. Siin on neist mõned:

Eesti Entsüklopeedia ütleb, et muusika on kunstiliik, mille kunstilisi kujundeid luuakse helidega. Iga heli ei ole muusika. Muusikat võib kuulata igal pool. Kõige põnevam ja ehtsam on käia kontserdil. Elektrooniliste vidinatega võib muusikat kuulata praktiliselt igal pool. Võib öelda, et ilma muusikata on väga raske või praktiliselt võimatu elada. Muusika teeb meid kõiki rõõmsamaks.
(Otto, 4.b klass)

Muusika on helid meie ümber. Muusika on kevadine linnulaul, suvine tuuleiil, sügisene lehtede sahin, talvine lumesadu. Muusika on vaikus enne tormi. Muusika on helid minu kodus. Muusika on minu kassi mäugumine ja koerte haukumine. Muusika on minu laul. Muusika on mu õe viiulimäng. Muusika on meie laulupidu. Muusikaga ja muusika sees olen kasvanud ja seda ma armastan. Muusikat ma õpin ja tulevikus õpetan ka enda lastele.
(Paula, 4b klass)

Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, nutab karumõmm... See on esimene laul, mida ema mulle laulis unelauluks. Muusika on meil igal pool, kui me oskame seda kuulata. Muusikat on kirjutatud ka töötegemisest. Suvel laste ooperigalal kuulsin ja nägin kuidas rauda taoti alasil. See oli teos “Raua needmine”. Minu lapsepõlves käisin emaga beebikoolis, kus beebid õppisid muusikat mängima pillidega, kuulama ja tantsima selle saatel. Igal sünnipäeval lauldakse mulle hommikul sünnipäevalaulu. Arvan, et ei ole ühtegi inimest, kes laulda ei oska. Eestlasi on peetud laulurahvaks. Unistan ka minna laulupeole Tallinnasse. Muusika köidab meid köiki, olgu kas väike või suur.
(Eliise, 4a klass)

Muusika on minu meelest mingi keel teisest maailmast ja seal on tähtede asemel noodid. Kui ütelda sõna muusika, siis see ütleb mulle palju, nt. elu, rõõmu, kurbust, mõtlikust, rahulikku elu, müra, hoolivust, sallivust ja armastust. Muusika sees on põhimõtteliselt elu, mis on väga ilus.
(Birgit, 4b klass)

Mina arvan, et muusika on kõik mis me kuuleme, isegi raamatu kaanega põksutamine ja palju muud. Kui mul on halb tuju või üldse mossis, siis panen omale ükskõik mis muusikastiili kõrvaklapid pähe, hääle põhja ja naudin seda. Mina arvan, et tore on, et muusika olemas on. Mulle meeldib muusika, sest siis saab tutvuda paljude uute lauludega ja ka ise kaasa laulda. Muusika on elu!
(Marleen, 4b klass)

Muusika on kõikjal me ümber. Ka puudekohin on muusika. Automürin, meremühin ja tuulevilin on samuti muusika. Muusikat tehakse muidugi ka pillidega. Kuid kui oskad kuulata, siis kuuled, et kõik on muusika. Näiteks tule põlemine kaminas, vihmakrabin plekkkatusel, jääpurika tilkumine, lindude laulmine, lammaste määgimine, koerte haukumine, lehtede krabin. Muusikat on tore kuulata. Muusikat kasutatakse filmides ja teatrietendustes, et anda üle meeleolu. Ilma muusikata oleks paljud filmid igavamad. Ilma muusikata oleks kogu elu igavam! Muusika on üks kauneimaid kunstivorme.
(Annaliisa, 4a klass)

Minu lemmikpill on klaver, seda mängivad õpetaja Riina ja minu klassijuhataja Alli. Klaver mulle meeldib, sest helidel on ilus kõla, klaverit kuulates on mul rõõmus ja ärev meel. Klaver on võimas ja ilus pill. Ma arvan, et klaverit on õppida raske, aga oleks ilus seda osata.
(Krisse , 4b klass)

Muusika on rütm, mille järgi saab tantsida. Sammudes on rütm ja see võib kõlada muusikana.
(Liisa, 4b klass)

Muusika on helide jada. Muusika teeb vahel tuju kurvaks ja vahem rõõmsaks. Mina kuulan pigem tantsumuusikat, sest see teeb mu tuju rõõmsamaks. Pidevalt kummitavad osad laulud ning siis käin mööda tube ringi ja ümisen. Kui mina oleksin helilooja, siis kirjutaksin valsse erinevatele pillidele. Praegu on minu lemmiklugu “Ukuaru valss”.
(Lissel, 4b klass)

Muusika on meie elu lahutamatu osa. Muusikal on see omadus, et ta võib luua hea ja rõõmsa tuju, kui ka kurva enesetunde. Mulle meeldib muusikat kuulata, tempoka muusika ajal hakkab lausa jalg tatsuma. Pole ka harv juhus, et hakkan kaasa laulma. Võib öelda, et muusika saadab mind enamuse vabast ajast.
(Vivian, 4a klass)

Muusika on minu jaoks sama tähtis kui elu, söök, jook ja uni. Muusika on nagu põnev muinasjutt, mis on täis saladusi. Muusika on parim asi kuidas on tundeid väljendada. ELAGU MUUSIKA
(Maria, 4b klass)

Kõigile toredat rahvusvahelist muusikapäeva!

Riina Laanes, muusikaõpetaja

SÜGi SÜGISJOOKSU TULEMUSED

24.09.2013. toimus Kuressaare Tervisepargis XIV SÜGi sügisjooks, kus osales kokku 676 jooksjat (SÜG, Kuressaare VK, Leisi KK), kokku 323 noormeest ja 353 neidu.
SÜG-i kehalise kasvatuse õpetajad tänavad kõiki jooksu läbiviimist aidanud SÜG-i õpetajaid, töötajaid ja õpilasi.

Esikolmikud kujunesid järgmised:
SÜG-i   XIV sügisjooksu esikolmikud. 24.09.2013.a.

1km jooks

I kl Tüdrukud
I       Grete Gull           SÜG     Ib     5.21,3
II      Karolina Lepik    SÜG    Ib     5.24,2
III     Merili Haak        SÜG    Ib     5.27,9

I kl Poisid
I       Erik Põlluäär       Leisi KK   I kl    4.48,1
II     Risto Tahk            SÜG         Ia      5.02,9
III    Georg Paomees    SÜG         Ia      5.03,2

II kl Tüdrukud
I      Triinu-Liis Toom   SÜG       IIa     4.55,4
II     Lisette-Loviise Saagpakk SÜG IIa 4.56,8
III    Anette Liivas         KVK     IIb      5.05,6

II kl Poisid
I       Martin Truverk       SÜG     IIb     4.28,7
II     Rico Robert Alliksoon SÜG IIb 4.37,9
III    Markkus Tamm      KVK     IIa     4.43,4

III kl Tüdrukud
I      Brigitte Hollo          SÜG     IIIa    5.03,3
II     Kirke Medri            SÜG     IIIb    5.23,2
III    Karina Järveots       KVK    IIIb    5.27,7

III kl Poisid
I     Karl-Sander Vaga     SÜG     IIIa    4.27,7
II    Andero Mägi         Leisi KK III kl 4.31,9
III   Kristofer Tiitson    SÜG        IIIb    4.32,5

IV kl Tüdrukud
I     Karmelin Leivat         SÜG    IVa    4.40,7
II    Elise Maria Trei         SÜG    IVa    4.44,3
III   Marleen Mai              SÜG    IVb    4.50,6

IV kl Poisid
I     Romet Vahter             KVK    IVb   4.03,8
II    Mark Paomees            SÜG    IVb   4.08,3
III Karl Sander Pirn         SÜG    IVb    4.11,2

2 km jooks

V-VI kl Tüdrukud
I      Carmen Electra Pirn SÜG   VIb    9.19,7
II     Mariliis Remmel        SÜG   VIb    9.21,0
III     Luise Vevers            SÜG   Va     9.32,0

V-VI kl Poisid
I     Daniel Rüütel              KVK VIb     8.05,4
II    Aivar Jäns                   KVK Va       8.19,8
III   Andre Koppel             SÜG   Vb      8.20,9

VII kl Poisid
I     Rasmus Saar                SÜG    VIIa   8.11,5
II    Karl-Kevin Koost       KVK    VIIa   8.53,3
III   Marat Lõssõi              KVK    VIIa   9.06,4

VII-IX kl Tüdrukud
I   Kaili Nurk                Leisi KK   VIIkl 9.14,61
II Laura Brigitta King Leisi KK   VIIkl 9.20,12
III Sophie Stepanov            SÜG    IXa   9.20,78

4 km jooks

VIII-IX Poisid
I    Robin Mäetalu               SÜG   VIIIb 17.04,5
II   Karl-Kustav Kuning     SÜG   VIIIb 17.09,8
III Harles Herman Ojasaar SÜG VIIIa 17.26,7

X-XII neiud
I    Eva Haavel                     SÜG    Xc    18.01,5
II   Teele Tilts                      SÜG    Xc    18.58,4
III Triine Aavik              SÜG     XIIb   20.09,8

7,3 km jooks

X-XII kl noormehed
I   Theodor Kaljo           SÜG        XIIc   28.33,9
II Ivar Indrek Himmist   SÜG      XIa    28.35,3
III Hardo Niit                SÜG         XIc   29.08,2

Enn Laanemäe, kehalise kasvatuse õpetaja

TAGASIVAADE SUVEVAHEAJA TOIMETUSTELE

2013. aasta suvel toimus Saaremaal väga tähtis üritus. Nimelt korraldati Kuressaares 29. juulist 2. augustini IX rahvusvaheline kehalise kasvatuse õpetajate suvekursus, mille raames oli võimalus osa võtta 28st praktilisest ja 12st teoorialoengu tunnist. Töökeelteks olid vene, eesti, inglise ja soome ning ka „muusika keel“.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajad andsid endast suure panuse selle suvekursuse õnnestumisse. Nii viis läbi Tiiu Haavik praktilisi tunde teemal „Võimlemine (lint)“ ja „Võimlemiskavade koostamine“. Kergejõustiku treener Virge Treieli praktiliste loengute teemadeks olid „ÜKE kergejõustikus neidudele“ ja „Kergejõustiku viske-jooksu- mängud“. Aime Metsmaa korraldas suvekursusest osavõtjaile „Linnaorienteerumine Kuressaare vanalinnas“. Orienteerumise teises, meditsiinilises kontrollpunktis toimetas Ly Haandi, kontrollides osavõtjate teadmisi esmaabis. Orienteerumine oli pühendatud Kuressaare linna 450 aastapäevale, tutvustades meie linna tähtsamaid kultuurilisi vaatamisväärsusi.

Puhkuseaegne nädal oli viiel päeval varahommikust õhtuni täis sisukaid praktilisi ja teoreetilisi loenguid. Samuti oli rõõm kohtuda üle Eesti kokku tulnud kolleegidega, ka kursusekaaslastega. Oli igati meeldiv suvekursus, kus sai oma oskusi testida ka keele vallas.

*******

Teine suursündmus sel suvel oli Saare maakonna õppursportlaste delegatsiooni osavõtt üle-Eestilisest koolinoorte suvemängudest „Meri ja Päike“ 12.-14. augustil 2013 Hiiumaal. Sinna

Eesti Koolispordi Liidu suvemängudele kutsutakse kuni16-aastased õpilased, kes on tublid spordis, edukad õppijad ja muidu eeskujuks teistele. Suvemängud on delegatsiooni liikmetele tasuta. Sel aastal kuulusid Saare maakonna delegatsiooni Gerli Gull, Airike Kapp, Kadri Aru, Hanna Klaar, Heleri Soe, Johannes Treiel, Robin Mäetalu, Genert Allikmaa ja Mart Truu Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Cris Karlis Lepp Leisi Keskkoolist, Mari-Ann Udeküll Lümanda PK, Kristel Käsk Kihelkonna PK, Kätlin Vinter ja Gerda Sagor Mustjala Põhikoolist. Õpilastega oli kaasas delegatsiooni juht ja õpetaja ühes isikus Aime Metsmaa.

Meid ootas ees sõbralik ja lahke vastuvõtt Kärdla Ühisgümnaasiumis, head söögid , meeldivad spordivõistlused, avamisel suures äikesevihmas sütitava esinemisega sportlaste poolehoiu võitnud Ott Lepland, teatejooks- ühisüritused, pallimängud murul, liival ja jahedas merevees, tantsuõhtu, Hiiumaa põhjaranniku korrastustööd, maastikumäng Kärdla linnas, ekskursioon Kõpu tuletorni. Kõik see toimus vaheldumisi päikese, vihma ja äikesega kõigil kolmel päeval. Kuid sellele vaatamata saavutas meie delegatsiooni võrkpallivõistkond II koha 19 delegatsiooni hulgas.

Individuaalselt oli osavam korvpallis Robin , kes saavutas III koha. Õppisime uusi mänge.
Tagasiteel sillutas meie koduteed päike. Kõik jäid rahule suvemängudel viibimisega. Lisaks tõime Triigist Kuressaarde vanemapoolse turistidest abielupaari Jaapanist. Rõõm oli mõlemapoolne.

Tänan väga meeldiva koostöö eest kogu sportlaspere.Te olite lihtsalt fantastilised. Suvemängudele eelnenud päevade pingeline orgtöö sai kuhjaga tasutud. Meeldivaid kordaminekuid teile edaspidigi!

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

FOTOREPORTAAŽ

Üle-euroopalist Teadlaste ÖÖd SÜG-is toetas Euroopa Komisjon, Hasartmängumaksu Nõukogu, ESF, Ülikoolide Keskus Saaremaal ja Saaremaa Ühisgümnaasium.

Foto 1. Kuna hommik on õhtust targem, siis Teadlaste ÖÖ algas meil juba hommikul.

Foto 2. Võimlas said osalejad nautida 3D mobiilset planetaariumi koos haikalaga.

Foto 3. KHK-s said lasteaialapsed meisterdada kõrrepilli ja sellega ussi tantsitada.

Foto 4. Füüsikaklassis sai kooli teadusteateris näha enneolematuid trikke.

Foto 5. KHK-s sai keemiaõpetaja Raili Tammega juustu keeta.

Foto 6. Teaduskohvikus sai ajaloolase Jaak Valgega kommunismi ja natsionaalsotsialismi külgetõmbest rääkida.

Anne Teigamägi, Teadlaste ÖÖ korraldaja