Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 385

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


21. juuni 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 385


ARMSAD KOOLILÕPETAJAD, KALLID ÕPETAJAD, LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD, KÕIK AKTUSELISED!

 

Meie kooli põhieesmärk on sõnastatud nii:

Traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina valmistada õpilasi ette edukaks edasiõppimiseks, elukestvaks õppeks ja õnnelikuks eluks kiiresti muutuvas globaliseeruvas maailmas.

Jah, me oleme jõudnud õnne soovimise julge väljaütlemiseni- samas küllap igaühel meist on õnne jaoks oma definitsioon ja seegi on elu eri hetkil ilmselt erinev. Kusagilt hiljaaegu lugesin, et õnn on armastus selle vastu, mis meil on, ja õnnetus on armastus selle vastu, mida meil ei ole. Teisisõnu, õnn ei seisne selles, et püüdleme ideaalse elu poole. Õnn on näha elu ideaalsena just nii, nagu see on. Rõõmustada tuleks osata nii heas kui ka halvas, nii päikeses kui ka vihmas. Lase elul olla just selline, nagu see on. Vaid nii võid elada oma elu õnnelikuna.

Teie äraseletatud nägusid vaadates võib üsna kindel olla, et olete õnnelikud. Samas küllap on teil omad eesmärgid, plaanid ja unistused... Osad teist kirjutasid oma klassijuhatajale 8 aastat tagasi, millised nad tahaksid olla nii 25-26 aastasena. Pool teed on käidud. Loen mõne tollase unistuse ette- saate otsustada, kas olete liikunud soovitud suunas.


Sigrid: Ma elan siis Tallinnas. Ma ostan endale 2 koera, sest mul on väga suur maja. Ostaksin veel Ferrari 360 Spideri. Ma loodan, et saan lauljaks bändis, kuulsaks näitlejaks Eestis ja saan palju kõrvalosi muusikalides ja võib-olla ka peaosi. Klassi kokkutulekule tuleksin kindlasti, sest tore oleks näha üle pika aja endisi klassikaaslasi. Ma võtaksin endale mehe ja teenija.

Kerttu-Liisa: Ma oleksin kindlasti pereema. Mul oleks enda modelliagentuur. Minu üks tütar oleks 4- kuune ja teine tütar 8- aastane. Minu abikaasal oleks oma äri. Ta peaks olema viisakas, ilus. Ma tahaksin olla moedisainer või minna Moskva tsirkusesse akrobaatikuks. Ja ma ei meigiks end väga palju, muidu läheb nahk liiga koledaks.

Katrin: Ma arvan, et ma olen kooli sekretär. Ma tahaksin endale kodulooma. Ma tahaksin koera. Kui ma ostaksin endale koera, siis ma teeksin temast ilusa koera. Kui ma elaksin maal, siis oleks mul koduloomaks hobune. Ma tahaksin endale kahte last või kolme. Ei taha sellist meest, kes ropendab.

Katariina: Ma tegelen siis muusikaga ja õpetan lastele muusikat. Ma elaksin Valjala lähedal ja mul oleks üks tütar, kelle nimi oleks Liisa. Minu mees oleks 28- aastane ja ta nimi oleks Margus. Ma käiksin Tallinnas ja ostaksin endale sealt maja jaoks asju. Siis ostaksin veel lapsele neid asju, mida ta ise tahab saada. Kui mees midagi saada tahab, siis ma kas ostaksin talle, ja kui ta tahab ise osta, siis ta võib osta neid asju, mida ta tahab. Siis ma veel päevitan ja mängin palliga. Ma võtan endale koera, kelle nimi on Rubla ja siis kui ta pojad sünnitab, annan need sõpradele.

Joonas: Kes ma olen 15 aasta pärast? See on raske küsimus, aga ma tahaksin olla ärimees, kuna minu arust on see lahe töö. Kuna 15 aasta pärast olen ma alles 25 aastat vana, siis ma arvan, et olen poissmees, kuna mina tahaksin naise võtta 27-aastaselt. Mu naine võiks olla ilus ja hea iseloomuga. Lastega tahaksin ka mängida, kui mul aega oleks. Pojaga ma mängiksin jalgpalli, aga tütrega ma täpselt ei tea. Ma üritaksin olla hea isa.

Artur: Ma olen ärimees ja üliõpilane. Mulle kuulub kuulus Saaremaa autofirma nimega Saarekäru. Mu firma toodab autosid ja järelkärusid. Minu kodu valvab kutsu Auh-Auh. Ma lähen sõjaväkke ja kaitsen kodumaad. Ma oskan hästi süüa teha, et ma nälga ei sureks.

Martin: Siis ma olen ilus. Lähen tööle ja hakkan politseinikuks. Mul pole naist. Võibolla olen ma sõdur. Mul on garaažis Hummer ja tal on katusel kuulipildur. Igaks juhuks on mul autos ka leegiheitja.

Sander: Mul on peres 2 last, üks kass ja koer. Mul on muretsetud ka auto, selle nimi on Jeep. Selle autoga on hea käia metsas, reisimas ja ületada suuri ja raskeid kohti, mida näiteks Opel ja Audi ei ületa kindlasti. Ma töötan puutehases ja ma saan iga kell ehitada ühe puumaja.

Kert: Perekonda mul veel pole ja ei tule ka. Kui ma saan umbes 29, siis hakkan rallit sõitma, võib-olla jalgpalli mängima. Kui mul on vuntsid, siis ma küll ei hakka jalgpalli mängima ega rallit sõitma. Ma tahan välja näha nagu umbes 40-50- aastane Tommi Mäkkinen.

Täna aga teeme kokkuvõtteid käidud kooliteest- õigemini sellest, kuhu oleme jõudnud:

12. klassi lõpetavad kuldmedaliga:

  • Eliise Kõiv 12B
  • Annamaria Rahumeel 12B
  • Pärlin Luhila 12C


Hõbemedaliga lõpetavad:

  • Leeni Sepp 12B
  • Anni Pupart 12C
  • Kadri Raudsepp 12C


Riigieksamite keskmise TOP 10-nes on:

  1. Pärlin Luhila 92p
  2. Kadri Raudsepp 91,8
  3. Anni Pupart 91
  4. Pillerin Arge 91
  5. Krister Aleks Kasemaa 88
  6. Martin Lahtein 88
  7. Joel Pupart 87,2
  8. Leeni Sepp 86,5
  9. Carmen Pajussaar 86
  10. Krete Sema 85


Ja kui kohustuslikult peab tegema 3 riigieksamit, siis Matis Rüütel sooritas neid edukalt lausa kuus.

Olete tublid olnud ka aineolümpiaadidel. Maakonna esikolmikus on:

  • Anni Pupart — inglise keeles, keemias, matemaatikas, ühiskonnaõpetuses ja lingvistikas
  • Kadri Raudsepp — emakeeles ja lingvistikas
  • Matis Rüütel — füüsikas ja matemaatikas
  • Ats Aim — Inglise keeles
  • Grete  Keskküla — vene keeles
  • Merlin Laula — vene keeles
  • Garoly Nuum — vene keeles
  • Kristina Kretova — vene keeles
  • Regiina Allik — vene keeles
  • Kerli Mägi — saksa keeles
  • Krister Aleks Kasemaa — matemaatikas
  • Oskar Vevers — geograafias
  • Pillerin Arge — lingvistikas
  • Pärlin Luhila — lingvistikas


Lõputunnistustega koos saavad paljud ka kooli nn klassivälise tegevuse tunnistuse. Sealt saab ülevaate teie huvitegevusest ja saavutustest:

Näitering Kreisise koosseisus on laureaaditiitleid võitnud Hans-Peter Grass, Katrin Hommik, Sandra Kahu, Martti Mägi, Krete Sema, Jarvo Kärg, Lauri Lember, Mikk Rang.

Luuletater Krevera koosseisust on enim eri tiitleid võitnud Pärlin Luhila, jagunud on ka Tauri Nõgule.

Kammerkoor Kreedoga on üleriigilise koorikonkursi võitnud Hans-Peter Grass, Katrin Hommik, Sigrid Hüüdma, Sandra Kahu, Katariina Karu, Kerttu-Liisa Kopliste, Merlin Laula, Hegne Pupart, Helerin Rauna, Jarvo Kärg, Mihkel Raud, Jarmo Lind, Carmen Pajussaar, Karmel Pea, Eva-Maria Vaher.

Ansambel Varsakabjaga
on publikut hullutanud Hans-Peter Grass.

Ansambel Kreliisega on tunnustusi saanud Katri Hommik, Sigrid Hüüdma, Katariina Karu, Kerttu-Liisa Kopliste, Merlin Laula, Hegne Pupart, Helerin Rauna.

Rahvatantsurühmaga Öieti on rahvatantsu populaarsust tõstnud Sigrid Hüüdma, Katariina Karu, Helerin Rauna, Eliise Kõiv, Stella Niit, Mihkel Raud, Mikk Salong, Pillerin Arge, Kalle Kiik, Hannes Kurgpõld, Pärlin Luhila.

Meediaringiga on Meie Maa Vahtralehte välja andnud Sandra Kahu, Krete Sema, Pärlin Luhila.

Õpilasesinduses on kooli elu juhtinud Sigrid Hüüdma, Sandra Kahu, Eliise Hoogand, Rauno Liitmäe, Artur Loorpuu, Karmel Pea.

Bridžiring on ka üleriigiliselt tuntud - Matis Rüütel, Kalle Kiik, Artur Loorpuu, Kerli Mägi, Kert Siiner, Triin Õige.

Teie seas on tipptasemel kergejõustiklased - Eliise Hoogand ja Rauno Liitmäe.

Teie seas on Miss Abituurium 2013 - Eliise Hoogand.

Teie seas on kooli Aastaõpilane ja Kuressaare Aasta Gümnasist Pärlin Luhila.

Teie seas on paljude lauluvõistluste võitja ja Kuressaare linna Kaunite Kunstide preemia laureaat Sandra Kahu, kes tegelikult on hoopis pesuehtne mulk.

Aitäh klassivanematele, kes ühe, kaks või kolm aastat oma klassi elu ja tegevust juhtisid- Katrin Hommik, Sigrid Hüüdma, Mikk Rang, Kreete Teder, Eliise Hoogand.

Armsad õpetajad, lugupeetud emad-isad. Vaadake neid- meie päevakangelasi. See on ju teie töö- teie rõõmud ja mured, teie eesmärgid ja unistused, ka teie vead ja veaparandused, teie õnn ja rõõm. Aitäh teile! Täna saame koos tagasi vaadata, et järgmistega veel paremini edasi minna. Nemad peavad juba ise minema- kõigepealt vastu oma homme hommikul algavale iseseisvale suvele ja siis suuri muutusi toovale sügisele. Aga meie oleme ikka olemas, sest küllap tahavad nad ka edaspidi kodust oma muredele abi, probleemidele lahendusi, kodusoojust ja armastust. Ja on päris kindel, et nad tulevad ka kooli rääkima, kuidas neil läheb ja kokkutulekutele, et elu ilusaimat aega meenutada...

Lugupeetud lõpetajad. Küllap soovitakse teile täna veel palju erilist paljude inimeste poolt. Lõpetuseks minu poolt juba tuttav soov SAPERE AUDE ehk SÖANDA OLLA TARK. Soovin selleks küsimise julgust.

Küsi alati seda, mida tahad. Küsi abi- ära karda kunagi küsida. Küsi viisakalt. Küsi ootusrikkalt. Küsi positiivselt. Küsi siiralt. Küsi teadmishimuliselt. Küsi ka iseendalt.

Pea meeles, et tulevik kuulub küsijatele.

Kena pidupäeva kõigile!

Viljar Aro, koolijuht


KOOLI LAHTIOLEKUAJAD SUVEL

25. juunist – 5. juulini kella 9.00-16.00  laupäeval ja pühapäeval suletud

6. juulist – 4. augustini suletud

5. augustist – 20. augustini kella 9.00-16.00  laupäeval ja pühapäeval suletud

21. augustist – 30. augustini kella 7.30-22.00

31. augustil suletud

1. septembril kella 8.00-15.00


1. – 12. KLASSIDE ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTE

 

Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile

väga hea õppeedukuse eest IV veerandi, aastahinnete ja kursusehinnete põhjal (* õpilane lõpetas õppeaasta kiituskirjaga):

1A klass
Karl Kaldjärv*, Robin Keerd*, Karmen Kundrats*, Gätlin Rauniste*, Rickie Magnus Jojo Roberts*, Romi Liise Roomets*, Arabella Soolind*, Kristina Sõster*, Triinu- Liis Toom*, Lisete Vahu*, Liisa Viljaste*

1B klass
Artur Kuning*, Marisa McCourt*, Marii Mägi*, Kirke Viik*, Karmen Viilup*, Ingel Helena Mägi*, Maria Heleen Kald*, Rico Robert Alliksoon*

2A klass
Brigite Hollo*, Riti Järveots*, Joosep Kobin*, Albert-Johann Lepik*, Laur Palijenko*, Stella Raav*, Maarja-Liis Sarap*, Janika Tasane*, Gendro Umber*

2B klass
Katriin Aksalu*, Karmo Kalamees*, Kariina Kasjanenko*, Helen Kruuser*, Jürgen Liiv*, Katrin Lindmäe*, Markus Luup*, Merit Matt*, Artur Medri*, Kirke Medri*, Ermo Nõmm*, Marie Eike Rebane

3A klass
Mihkel Keso*, Annaliisa Lepik*, Albert Leppik*, Carl-Juhan Meri*, MartinVesberg*, Eliise Kask, Sandra Kukk, Vivian Kukk, Kaspar Kaseväli, Kärt Loodus, Kristina Lõbus, Gervila Räim, Elise-Maria Trei, Hendrik Vijand, Margo Väin

3B klass
Paula Aarnis*, Maris Alas*, Maria Kasak*, Emma Kirs*, Voldemar Kirss*, Lissel Mägi*, Raul Tahk*, Otto Tuuling*, Birgit Keerd, Marleen Mai, Orm Maripuu, Jonna Mononen, Mark Paomees, Karl Pilden, Krisse Pulk, Liisa Tõll, Gregor Ruttu

4A klass
Paul Antsaar*, Artur Johanson*, Anni Kuuseok*, Liana Mikk*, Berit Porss*, Kristel Soe*, Torm Vatsfeld*, Laura Veliste*, Luise Vevers*, Markus Armus, Kelly Kasjanenko, Eliisa Kirst, Karl-Martin Kuusk, Kätrin Opp, Kaisa Tiitson, Kaarel Vokk

4B klass
Karmen-Kelsi Kruut*, Johanna Priske*, Karola Soe*, Sander Teras*, Margit Valge*, Jolana Kaljurand, Andre Koppel, Triinu Eliise Põld, Käthriin Steinberg, Andres Sui, Elisabeth Vaarik

5A klass
Gendra Allikmaa*, Kätriin Käsper*, Martin Sepp*, Marleen Vahu*, Huberta Karma, Katri Maripuu, Oliver Paljak, Kristiina Raud, Katre-Liis Võhma, Mattias Rihvk, Uku Väli

5B klass
Iris Kirs*, Sarah-Lisee Laipaik*, Roosmarii Sarapuu*, Feridee Sevostjanov*, Liisa Õunpuu*, Annabel Hansalu, Eva Jääger, Markus Kivi, Oskar Kivi, Lisanna-Lee Leiman, Gertrud Leiten, Carmen Electra Pirn, Marilis Remmel, Kadri Tamleht, Sten-Markus Vaska

6A klass
Triinu Jakson, Annika Luhaäär, Mihkel Rasu

6B klass
Diana Alt*, Jutta Loviisa Juht*, Emma Siigur*, Siret Sui*, Liis Hallikäär, Kerman Keerd, Oliver Moring, Aleksandra Männik, Elo Nõmm, Kaisa Raaper, Kärt Roost, Karl Hendrik Tamkivi, Jürgen Truu, Sander Truu, Liisa Veliste

7A klass
Karl Viik*, Maria Kirst, Rasmus Lepik, Elery Lõhmus, Karel Äär

7B klass
Eva Aarnis*, Airike Kapp, Hanna Klaar, Karl Kustav Kuning, Carlos Liiv, Robin Mäetalu,

Liisa Niit, Eliisa Saar, Johannes Treiel, Mart Truu, Miikael Tuus

8A klass
Mari Kolk*, Kerli Aksalu, Alice Berens, Kirti Haller, Lizett Kaare, Reet Koppel, Britha Kuldsaar, Anna-Maria Lest, Maigret Mõru, Kaili Põder, Sten Vaher, Karin Viilup

8B klass
Genert Allikmaa, Helina Koppel, Karita Süld

9A klass

Laura Kaldjärv*, Viviana Vilter*, Meril Kallasmaa, Kristiin Koppel, Lauri Leemet, Monika Mander, Maria-Helena Palijenko, Brenda Parbus, Hanna Saagpakk

9B klass
Teet Land, Maria Kristiina Mölder, Johannes Rooso, Heleri Soe

10A klass
Adeliina Saar

10C klass
Maria Aarnis*, Kai Ellik*, Õnnela Luhila*, Hanna Tuus*, Eva Maria Veitmaa*, Agnes Äkke*, Magnus Kaldjärv, Johanna Kallas, Emma Maltis, Hardo Niit, Indrek Polding, Kelli Sepp, Maria Toomsalu, Henrika Trave, Sander Õun

11A klass
Alar Leemet

11B klass
Triine Aavik, Robi-Jürgen Algo, Joel Jakob Koel, Gerda Nelis, Ainar Õunpuu

11C klass
Krete Saak, Siim- Sander Trave

12A klass
Sandra Kahu, Grete Kesküla, Kerttu-Liisa Kopliste, Hegne Pupart

12B klass
Eliise Kõiv (kuldmedal), Annamaria Rahumeel (kuldmedal), Leeni Sepp (hõbemedal), Regiina Allik, Marili Kesküla, Kertu Kuusk, Kadri Lember, Stella Niit, Garoly Nuum, Matis Rüütel, Kreete Teder, Marys Toomse

12C klass
Pärlin Luhila (kuldmedal), Anni Pupart (hõbemedal), Kadri Raudsepp (hõbemedal), Pillerin Arge, Gete Grahv, Eliise Hoogand, Krister Aleks Kasemaa, Artur Loorpuu, Kerli Mägi, Carmen Pajussaar, Joel Pupart, Eloora Rannala

12. klassi õpilastest saavad preemiad järgmised lõpetajad:

  • P. H. von Frey nimeline matemaatikapreemia – Anni Pupart 12C klass
  • F. Heinmetsa nimeline füüsikapreemia – Matis Rüütel 12B klass
  • P. Saagpaku nimeline inglise keele preemia – Ats Aim 12A klass
  • P. Timmase nimeline kunstipreemia – Grete Kesküla 12A klass
  • A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – Kerttu-Liisa Kopliste 12A klass
  • „Arensburg Wochenblatt“ – Kerli Mägi 12C klass
  • Parim sportlane – Rauno Liitmäe 12C klass
  • Kultuuripreemia – Sandra Kahu 12A klass
  • Keskkonnapreemia – Mihkel Raud 12B klass
  • „Teetormaja“ arvutipreemia – Sven Kadak 12C klass
  • Lions-klubide Kuressaare ja Karkku sõprusstipendium – Rauno Liitmäe 12C klass

 

Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest:


1A klass
Rebeka Koit, Ats Lepamets, Rasmus Mäeorg, Kennet Puiestee, Lisete Loviise Saagpakk, Raul Joaquin Seppel, Lauri Steinberg, Veikko Väliaho, Susanna Õun, Kevin Zukker, Romet Vilte

1B klass
Kaspar Nau, Grestiin Niitmets, Kaur Kose, Heddi-Loore Ots, Mike Piik, Karl-Patric Rohi, Jan Erich Sarapuu, Carmen Zabellevitš, Lisette Tagaküla, Anet Tõnus, Martti Vaska, Karro Vatsfeld, Vivian Viil, Martin Truverk

2A klass
Marek Koit, Kaur Luhaäär, Patrik Ool, Kauri Talk, Tristen Tass, Karl-Sander Vaga, Stefy Vasemägi, Neleriin Viljus

2B klass
Karmen Ehanurm, Tanel Lempu, Sten Normet Noor, Annabel Raun, Rebecca Reial, Kevin Räim, Iivika Silenok, Kristofer Tiitson, Maru Varavin

3A klass
Siim Andres Himmist, Taavet Kütt, Karmelin Leivat, Hosanna Mäekallas, Getriin Ots, Johannes Saarlaid, Kert Tartes, Hanna Vinter

3B klass
Karl Anders Gutman, Karl Sander Pirn

4A klass
Lennart Aavik, Rene Dubrovski, Gregor Kelder

4B klass
Artur Kübarsepp, Karl Kübarsepp

5A klass
Triinu-Mari Kõllamaa, Kristin Häng, Oto Pruul

5B klass
Randel Sepp, Hardi Aun, Robin Kukk, Brenda Nelma, Randel Sepp

6A klass
Triinu Loho, Markus Toomsalu, Andrea Ärmus

6B klass
Mihkel Lõuk, Henri Paomees

7A klass
Harles Herman Ojasaar, Artti Raasuke, Richard Raasuke

7B klass
Gerli Gull

8B klass
Roland Kastein

9A klass
Gerda Kallas

9B klass
Kristin Aksalu, Indro Kottise, Kevin Maranik, Emma Peel, Marta Room

10A klass
Indra Kuhi, Kertu Tuuling, Krista Vaabel, Maarja Rang

10B klass
Anni Kaup

10C klass
Ken Kilumets, Rauno Pihel, Raimo Rahumeel, Alari Toomsalu, Keidi Õisnurm

11A klass
Riin Lepik, Mirjam Merila, Kärt Männa, Hedi Remm, Johanna Tahk

11B klass
Martin Ling, Marii Metsmaa, Noora Mölder, Krete Suurorg, Kelly Talvistu, Liisi Trave

11C klass
Karl Jõgi, Sander Sepp, Henri Sink

12A klass
Ats Aim

12B klass
Katrina Lang, Indra Metsrand, Karina Talk, Gea Vikat

12C klass
Triin Õige

Marek Schapel, õppealajuhataja



MEIE KLASS – 1. A


Küsimustele olid lahkesti nõus vastama Raul, Ats, Gertrud, Kristina, Rasmus, Oskar, Gätlin, Rebeka, Lorette.

1. Mis on teie meelest kooli juures toredat?
Vahetund, kehaline kasvatus, muusikaõpetus, lendamistund, mis toimub kunstiõpetuse ajal, avastusõpe ja lemmiklooma ring.

2. Kuidas saate läbi oma klassikaaslastega?
HÄSTI!

3. Kas klassijuhataja meeldib teile? Miks?
Jah, meeldib, sest teeb kergeid ülesandeid. Teeb meid targaks.

4. Kuidas meeldib kooli toit ja mis on kõige parem toit?
Üldiselt ei meeldi, kuid lemmiktoidud on kala, magustoidud ja supid.

5. Mis on teie lemmiktund? Miks?

Kehaline kasvatus - saab rahvastepallis teisi välja visata. Emakeel - ainult kirjutamisvaev. Muusikaõpetus - saab palju laulda. Kunstitund - meeldib joonistada.

6. Kas koolis käia on raske?
JAH, sest peab hommikul vara tõusma.

7. Mida te pärast kooli teete?
Lähen õue, koju õppima, emaga linna poodi, issiga maale. Käin trennis.

8. Mis ringides/trennides käite?
Rahvatants, avastusõpe, kergejõustik, malering, poistekoor, tennis, golf. Varsti lähen muusikakooli klaverit või viiulit õppima.

9. Milline tund meeldib teile kõige vähem? Miks?’
Matemaatika - mõttetu tund, muusika - samuti mõttetu tund, kunstiõpetus, sest kogu aeg peab maalima.

10. Kelleks tulevikus saada tahaksite?

Õpetajaks, suureks poisiks, jalgpalluriks või mendiks; inimeseks, kes kaevab liiva seest ninasarvikute luid välja, lauljaks ja juuksuriks, ei tea veel.

Küsimused-vastused pani kirja Diana Alt, 6.B


„Meretagune asi“ Abrukal ja Vahasel


Aprillis korraldas Saaremaa rahvateater eesotsas Lea Kuldsepaga maakonna kooliõpilastele kirjandustunni „Meretagune asi“, mis oli pühendatud Albert Uustulndile. Nagu üks korralik koolitund kunagi, lõppes ka see „tunnikontrolliga“, mille võitjaid premeeriti Lembit Uustulndi poolt eksklusiivekskursiooniga Abrukale ja Vahasele.
8. juunil sai lubatud retk teoks. Reisiseltskond kogunes laupäeva hommikul Roomassaare sadamasse, et vaid nädalajagu päevi töötava tuttuue laevaga Abro Abruka poole seilata.

Väikesel naabersaarel ootas meid juba teejuht Helle Kesküla, kes esmalt tutvustas enda pisikest valdust – Abruka raamatukogu, kus andis põhjaliku ülevaate saare kirjanikest, alates vendadest Tuulikutest ja lõpetades Saarte Hääles arvamuslugusid kirjutavast Elmi Eprost.

Seejärel võis alata ringreis Abrukal. Saime näha saare ainsat jaanalindu (kes väga armastas värsket rohtu ja oli muidu uudishimulik); vana elektrijaama, mis kunagi andis 5 tundi hommikul ja 5 tundi õhtul elektrit; endist sadamat ja uut linnuvaatlustorni.  


Endine Abruka elektrijaam

Jalutuskäigu juurde kuulusid muidugi jutud kirjandusest, kirjanikest, ajaloost ja saarel tegutsenud koolidest. Abruka tutvumise lõpetasime muuseumiga, kus esimesel korrusel sai näha fotosid saarest ning teisel korrusel väljapanekut Albert Uustulndi loomingust.

Palava suveilma kosutuseks limpsisime rammusat koorejäätist, et Vahasele edasi minnes ainulaadses lehtmetsas ikka sääskedel magusat verd oleks nautida.
Vahasele on võimalik kahte moodi saada: kas kahlata kindlas kohas läbi vee või sõita paadiga. Meie kasutasime teist moodust ning lahke Vahase elanik Arvi viis meid sõudepaatidega saarele.  


Arvi tuleb paatidega

Madalas vees kividerägastikus õiget teed leida on omaette kunsttükk, aga hakkama me saime. Pärast lühikest sõitu, kus enamik küll autos olid,
aga paar reisiselli otse paadis mööda maismaad sadamast minema veeti, maabusime Arvi koduõuel.


Paadisõit maapinnal

Näljaseid ootas seal taevalik lõunasöök: kartulipuder koos suitsutatud ahvenate, ahvenafilee ja rammusa siiakalaga sundisid näpudki puhtaks limpsima. Keha kosutatud, tutvusime Vahase vaatamisväärsustega: paarisaja-aastased jändrikud männid, ülisuured rändrahnud, igivana tamm, Albert Uustulndi kodu, kaunis loodus...


Ja oligi aeg külalislahkete saartega hüvasti jätta. Taas Vahase sadamasse ja Arvi paadiga (mis meie meelest küll laeva mõõtu) Roomassaarde. Kõrgeid laineid said valvsa kapteni pilgu all lõigata kõik pardal olnud tüdrukud.... sest ega muidu endale meremeest kaasaks saa, kui pole ise paati juhtinud.
Aitäh suurepärase reisi eest Lea Kuldsepale, Lembit Uustulndile, Helle Keskülale ja Arvi Preile.

Matkaseltskonna muljeid vahendas
Merle Prii


KERGEJÕUSTIK

25. mail toimus Karksi-Nuias TV 10 Olümpiastarti 4. etapp. Meie kool sel aastal täisvõistkonnaga ei esine,  käime sel võistlusel tublide üksiküritajatega. Sel etapil saavutasime mitu kohta esikuuikus. Airike Kapp (3. koht kettaheites-35.36; 4. palliviskes - 53.22), Carmen Electra Pirn (4. 600m 1.53,84), Marilis Remmel (6. kaugushüppes - 4.74). Veel võistlesid Karel Äär, Luise Vevers, Gendra Allikmaa ning Hanna Klaar.

16. mail toimus Rakveres Eesti Koolispordiliidu vabariiklik finaalvõistlus kergejõustikus. Meie kooli võistkond kaitses edukalt eelmisel aastal tugevamas liigas saavutatud 3. kohta. Eraldivõetuna saavutas põhikooliosa 4. koha, gümnaasiumiosa 3.koha ja kokkuvõttes siis taas kolmas koht Rakvere RG ja Tallinna SaksaG järel.


SÜGi võistkond Rakveres

21. mail võistlesid Saaremaa kergejõustikunoored Kuressaare
Linnastaadionil (loodetavasti viimast korda veel vanal remontimata staadionil) Saaremaa koolinoorte kergejõustiku MV-l. Meie noori oli palju ja nad olid edukad.

30. mail toimusid Tornimäel maakonna kõige nooremate meistrivõistlused
kergejõustikus. Kõik meie osalenud algklassilapsed olid väga tublid. Kuue
parema hulka jõudsid:

60m:
1. Kristiina Kuusk 9,5
3. Eliisa Kirst 9,8
5. Ermo Nõmm 9,4
6. Markus Armus 9,5

kaugushüpe:
6. Eliisa Kirst 3.35
6. Kristiina Kuusk 3.35
4. Markus Armus 3.60
kõrgushüpe:
6. Kristiina Kuusk 1.00
4. Markus Armus 1.15

300m:
1. Eliisa Kirst 55,9
2. Kristiina Kuusk 58,3
3. Karmelin Leivat 1.00,7
3. Kaisa Tiitson 1.00,7
5. Laura Veliste 1.01,1
4. Markus Armus 56,5
6. Ermo Nõmm 57,0

pallivise:
2. Laura Veliste 36.00
3. Eliisa Kirst 33.30
4. Markus Armus 44.04

Virge Treiel, kergejõustikutreener


Veel võrkpallist 2013. aasta kevadel

Peale Eesti Koolispordi Liidu maakondlikku võitu ja Lääne regiooni võrkpalliturniiri II kohta tuli meie koolil kaitsta saarlaste au minivõrkpalli vabariiklikul finaalturniiril 30. aprillil 2013 Kohilas. Meid ootas ees väga pikk võistluspäev väga varase äratusega: juba 6.15 startisime kooli eest  ning õhtul veidi enne kümmet jõudsid spordimehed koju.

Võistlused algasid Kohilas 10.00. Meid ootas päeva teises mängus väljakul Kiili Gümnaasiumi (2012 aasta võitja) poiste võistkond. Mängu kaotasime 2:1. Teises mängus kohtusime Narva Pähklimäe  Gümnaasiumiga, keda võitsime kindlalt 2:0. Kolmandas mängus oli meie vastaseks Räpina Ühisgümnaasium. Mängus suutsime sulustada kahe pika poisi ründelöögid  ning väga tasavägine rebimine kestis kõik kolm geimi. Kuid lõpptulemuseks jäid vastased napilt peale - võitsid Räpina poisid 2:1. Meie koolil tuli  nüüd mängida edasi 5.-8. kohale. Järgmisteks vastasteks olid kõik tuntud   „võrkpallimekade“ esindused Tallinnast ja Võrust. Mängud olid kõik väga pingelised, kolmegeimilised, kuid viimased otsustavad punktid läksid ikka vastaste kontodele 2:1

lõppseisuks. Pidime leppima 7. kohaga. Tahtsime küll paremat kohta, aga suutsime kaitsta möödunud aasta saavutust teist aastat järjest. Olime ju saarlaste parimad ja kogu vabariigi koolide arvestuses ikkagi tubli 7. koha saavutanud. Autasustamisel kiideti kõiki, kes nii kaugele olid võistlustega välja jõudnud. Tänati õpilastega kaasas olnud treenereid- õpetajaid.

Meie kooli esinduses mängisid Robin Alba 5b, Andres Sui 4b, Garel Muul kapten 6a, Kerman Keerd 6b, Sander Oll 6a, Hardi Aun 5b.
Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:

I  koht  Kiili Gümnaasium
II koht Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
III koht Rakvere Reaalgümnaasium
4. koht Räpina Ühisgümnaasium
5. koht Tallinna Inglise Kolledž
6. koht Võru Keutzwaldi Gümnaasium
7. koht Saaremaa Ühisgümnaasium
8. koht Narva Pähklimäe Gümnaasium

Õnnitlen poisse nii tubli saavutuse puhul. Tuleval aastal lähme jälle püüdma paremaid kohti. Selleks on vaja suuremat hingestatust ja endast veelgi rohkemat andmist palliplatsil.
Tänan tublit bussijuhti Aavo Kaimerit ja Kuressaare Linnavalitsust, kes osaliselt toetas meie võistlussõitu. Meeldivat koostööd ka edaspidi.

Õpilastega oli kaasas kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees, treener-õpetaja
Aime Metsmaa

****************************

10. mail 2013 toimusid selle õppeaasta viimased  Saare maakonna meistrivõistlused minivõrkpallis poistele. Kuressaare Gümnaasiumisse oli kohale tulnud kolme kooli võistkonnad.

Mängud algasid 13.00. Õpetaja oli veel koolitunnis, kui poisid viidi pallide ja võistlussärkidega juba võistluspaika. Õpetaja kohalejõudmisel selgus, poisid olid võitnud Leisi Keskkooli poiste võistkonda kindlalt 2: 0. Järgmises mängus kohtusid Leisi ja Vanalinna Kooli poisid ( 1:2). Võistluse viimases jõuproovis kohtusid Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Vanalinna Kooli

võistkonnad. Päris huvitavas kohtumises õnnestus meie poistel enda paremus maksma panna mõlemas geimis.Võitsime kindlalt 2:0. Kokkuvõttes võitis Saaremaa Ühisgümnaasium minivõrkpalli maakondlikud meistrivõistlused. Poisid  said esikoha medalid kaela ja diplomid kätte ning koolile anti ilus karikas.
Võidukas võistkonnas mängisid seekord Andres Sui 4b, Robin Alba 5b, Randel Sepp 5b, Kerman Keerd 6b, Sander Oll 6a ja Hardi Aun 5b.
Õnnitlen võitjaid ilusa koosmängu eest. Ka teiste koolide treenerid imetlesid ja kiitsid meie poiste kaunist mängutehnikat ja taktikat väljakul. Olin rõõmus selle üle.

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees Aime Metsmaa


KUUENDIKE REIS PÄRNUMAALE

 

Meie klassireis viis Pärnumaale, kus olime koos 6b-ga. Esimesel päeval käisime Valgeranna seikluspargis, kus oli viis erineva raskustasemega rada. Osad lõpetasid need kõik, teistel aga niipalju julgust ning jaksu polnud. Pärast radade läbimist oli võimalus rannas ujumas käia ja päevitada.

Edasi sõitsime Pärnu, kus meid ootas ees Kaubamajakas. Sõime lõunat Hesburgeris või muudes heades söögikohtades. Meil oli ka aega 2 tundi ostlemas käia, mis sobis/  meeldis kõigile.

Seejärel suundusime öömaja juurde, milleks oli Jõulumäe Tervisespordikeskus. Meile jagati kätte võtmed nelja- ja kuuekohalistesse ruumidesse, mis meeldisid peaaegu kõigile. Kuid ega keegi neis eriti ei püsinud, sest väljas toimus veesõda ja tore oli märjaks saada sellel palaval õhtupoolikul. Veel mängiti erinevaid pallimänge või istuti lõkketule ääres ja aeti juttu.

Öörahu hakkas kell kaksteist, kuid ruumides oli palav ning osad soovisid veel õue minna või lihtsalt koridoris jalutada. Seda meile ei lubatud. Väga raske oli magama jääda. Uinusid vaid tüdrukud, kuid poisid jäidki terveks ööks ülesse.

Hommikul oli väga raske tõusta ja kõik nägid väsinud välja. Ruumid tuli korda teha ning asjad tagasi bussi viia. Söömiseks polnud osadel tuju, aga meile pakuti võimalust teha endale võileibu ja süüa putru. Joogiks sai valida mahla või teed.

Järgmisena suundusime Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi, kus näidati meile tema eluruume, räägiti perekonnast ning elust talupidajana ja enne seda.



Kõige rohkem meeldis meile lodjasõit üle Pärnu jõe ja tagasi. Õnneks ei kukkunud keegi üle parda, kuid vesi tikkus üle serva tulema.



Lõunaks saime me korraliku prae, mis koosnes kartulipudrust, porgandisalatist, viineritest ning kastmest. Siis saime õues patsutada hobuseid ja kaeda haruldasi lehmi, kes seal elavad.

Edasi suundusime Eesti Raudteemuuseumisse, kus räägiti rongide ja raudteede ajaloost. Lisaks tutvustati meile rongijaamades kasutatavaid ja kasutatud asju ning jutustati märkidest. Hiljem saime ka ise väikese rongi vagunis sõitu nautida, mida taheti lausa mitu korda teha. Seal tervitasid meid perenaised saiaga. Meile püüti õpetada ka vene kummardust, mida nad olid mitu aastat harjutanud, kuid asjatult. Osad said proovida paaris kartulite väikesesse anumisse viskamist, võitja sai endale tõelise Venemaa šokolaadi. Veel räägiti meile käsitööst ja pisut ka seadustest.

Järgmisena sõitsime me Vene taluõue.



Tagasiteel kartsime kohutavalt, et me ei jõua kella 19.45-se praami peale. Minut enne väljumist jõudsime kassade juurde ning nägime, kuidas viimane auto kaob praami sisemusse. Meie õnneks jõudsime napilt peale ja seepeale ohkasid kõik õnnelikult.
Teekond Kuressaarde jätkus rahulikult. Kui väljusime viimases peatuses- kooli ees, rõõmustasime, et lõpuks koju saame. Aga sellest hoolimata oli meil toredad kaks päeva koos paralleelklassiga seljataga.

Triinu Jakson, 6.A klass


SAAREMAA KRIMIJUTUD

Selle aasta kevadel kuulutas Saaremaa Keskraamatukogu välja võistluse kooliõpilaste krimijuttudele. Laekunud töödega võis tutvuda Facebooki lehel ning meeldivusklikkide alusel selgusid ka võitjad.

Esikoha vääriliseks pidasid lugejad meie kooli 6.B klassi õpilase Jutta Loviisa Juhi ja teise koha vääriliseks 8.A klassi õpilase Mari Kolga jutte.

Alljärgnevalt võite ise veenduda lugude headuses.

Punane laik valgel vaibal

Oli laupäeva õhtu. Taevas oli täiskuu. Kell lõi kaksteist, kui järsku kuulis pargivalvur karjatust. Karjatus tuli linnusest. Pargivalvur tormas ruttu linnuse juurde ning astus muuseumi uksest sisse. Ta helistas enne sisenemist ka igaks juhuks politseisse. Paari minuti pärast oli politsei kohal ning linnus oli ümber piiratud. Pargivalvur ise aga kondas hiirvaikselt pimedates linnuse koridorides. Ta järgnes ühele häälele, mis iga minuti järel kordus. Ta jõudis ühe musta ukseni, kuid see oli lukus. Pargivalvur oli varem töötanud ka linnusevalvurina, nii et ta teadis kõiki lossi salakäike. Ka seda, mis viib sellesse musta uksega tuppa. Samal ajal tungisid linnusesse ka kaks detektiivi: Kaie ja Maie. Nad olid jõudnud astuda vaid paar sammu, kui nad kuulsid järjekordset karjatust. Sama karjatust kuulis muidugi ka pargivalvur, kes oli selleks ajaks jõudnud juba salakäiku. Käigu lõpp juba paistis. Lõppu jõudes lükkas pargivalvur kivi eest ning leidis ennast lumivalgest toast. Selle toa lõpus seisis valge vaiba peal valge klaver, mille külge oli naelutatud valges kleidis tüdruk, kellel oli suu teibiga kinni pandud. Valgel vaibal oli suur punane vereplekk. Tüdruk piinles valu käes. Pargivalvur jooksis tüdruku juurde ning püüdis tema kätest naelu välja tõmbama hakata, kuid keegi hoidis tema pea peal püstolit. Tundmatu käskis tal seina äärde minna ning käed kuklale panna. Tundmatu ütles pargivalvurile, et too ei oleks pidanud siia tulema ning hakkas aeglaselt numbreid lugema. Kui ta oli jõudnud üheksani, tormasid sisse Kaie ja Maie. Neil olid relvad käes ning nad käskisid tundmatul  relva käest panna. Tundmatu kuuletus nende käsule ning viskas relva käest. Maie pani tundmatul käed raudu ning eemaldas ta maski. Maski alt tuli välja mustanahaline mees. Järsku hüüdis keegi:“Stop! Ja kes teie olete? Mina ei ole oma võtteplatsile küll detektiive oodanud! Jätkame!“ Kaie ja Maie ei saanud midagi aru, nad keerasid end ümber ja nägid seal kogu võttegruppi. Ka pargivalvur oli jahmunud. Detektiivid olid mõnes mõttes pahased, kuid samas oli neil nüüd kergem olla, teades, et midagi hullu juhtunud ei ole. Pargivalvur kõndis seejärel rahulikult linnusest välja ning rääkis politseile kõigest, mis juhtus. Kaie ja Maie said aga endale tööd uues Eesti menukaimas krimisarjas ?

Jutta Loviisa Juht, 6.B klass

Vahejuhtum kaalikaga

Vanaeit Juula-Hermeliine jalutab turult koju, tirides käes rasket kandekotti, millele on maalitud tumepruunid triibud ning mis on täis kodumaiseid juurvilju ja muid söödavaid asju. Ta kordab omaette uut supiretsepti, mille lapselaps andis.

Korraga sikutab keegi tal peaaegu koti käest. Mutike karjatab läbilõikavalt. Pahategija kargab ehmatades paar meetrit eemale.

„Kas sa saad?!“ kisendab Juula-Hermeliine vihast sinisena. „Või minu kapsaste kallale!“ Ta silmitseb hetke enda ees seisjaid. Nendeks on mees ja naine, kelle nägudel peegeldub sügav imestus. Mehel on seljas soliidne mantel, mille alt piiluvad välja sinised viigipüksid, ise on ta pikk nagu lipuvarras. Seevastu naine, ümmargune blondiin, on riietatud öösärgisarnasesse rohelisse kleiti ja kirevatesse kummikutesse.

Vanaeides kasvab hetkega paanika: mõelda vaid, ta oleks oma viimaste eurode eest ostetud kraamist ilma jäänud! Tema käed haaravad kotist kaalika ning virutab selle kõigest jõust mantliga mehe suunas. Kivikõva juurviljaga vastu pead saanud, variseb härra teadvusetult kõnniteele.

Hüsteerilise kiljatuse saatel vajub naisterahvas tema kõrvale istuma. Sõimates ja parastades jätab Juula-Hermeliine nad turuväravate ette ning läheb oma teed.

Juhuslikult sõidab nurga tagant välja poisike jalgrattal. Ta vaatab uudishimulikult igasse võimalikku suunda peale tee, millel sõidab, seetõttu jõuab poiss vaevu ära hoida kokkupõrke maas lebava onuga. Hämmastunult silmitseb ta enda ees olevat paarikest. „Kas kõik on ikka korras?“ esitab jalgrattur küsimuse, mille vastust niigi teab. Naisterahvas raputab pead ning osutab sõnatult mehele. Poisike kehitab õlgu, haarab Batmani pildiga nutitelefoni ja sõnab asjalikult: „Halloo, kiirabi, Kuressaare turu juures on kaks inimest, kes ei tundu terved olevat...“ Kiirabitöötaja telefoni otsas satub kergelt segadusse, kuid mõne selgituse järel saabub auto kohale.

Köögivilja ohver koos abikaasaga toimetatakse haiglasse. Tehakse selgeks, et naisega on kõik enam-vähem korras ja ka mees peaks mõne aja pärast paranema. Saabuvad politseiametnikud, et proua selgitusi kuulata.

„Korralagedus!“ nuuksub lillelistes kummikutes kodanik. „Saate aru, tuleme mööda teed ja näeme: vanamutt keset teed, suur ja lai, raske mööda pääseda... Eks sellepärast jäigi mu abikaasa mantlinööpi pidi kotisanga taha kinni. Aga see eit pööras täitsa segi, kus alles kisas ja oleks inimese ära tapnud!“

Mantli lähemal uurimisel selgub tõepoolest, etüks nööpidest on kadunud. Tänu jutuhimulistele turumüüjatele leitakse Juula-Hermeliine peagi oma kollakashallist puumajast üles. Ta ei hakkagi oma tegu varjama, kuid kasutab juhust kurta politseinikele raske elu ja kehva pensioni üle, mille tõttu oli ta sunnitud end ägedalt kaitsma.
Kohus otsustas eidekese vabadusse jätta, kuid väljas pidi ta edaspidi käima koos saatjaga.

Lapselaps aga hakkas vanaema sagedamini külastama, tuues mõnikord kaasa juba valmis keedetud juurviljasupi. Ikka selleks, et Juula-Hermeliinel ei tuleks pähe süütuid linnakodanikke vigastada. Sest kui tädikesel on kõht täis ja tuju hea, ei kujuta iga vastutulija endast tema jaoks maanteeröövlit.

Mari Kolk, 8.A klass

 

ILUSAT SUVEVAHEAEGA!

 

Viimati uuendatud Reede, 21 Juuni 2013 20:03  
Bänner


Bänner