Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 382

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


14. mai 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 382



KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  15.05   
10.00 Riigieksam: saksa keel kirjalik
10.00 3. klassi eesti keele tasemetöö
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine
16.00 MK Tähekese e-viktoriini finaal(138)
18.00 Kooli kooride kevadkontsert

N  16.05   
09.00 Riigieksam: saksa keel suuline
10.00 6. klassi matemaatika tasemetöö

R  17.05   
Viimane tunniplaanijärgne päev 10b, 11b klassidele
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor põhikoolile

L  18.05  
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor põhikoolile

P  19.05   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor põhikoolile

E  20.05   
09.00 Algklasside spordipäev
10.00
Riigieksam: matemaatika
Algab eksamiperiood 10b, 11b klassidele

T  21.05   
09.00 Direktsiooni koosolek
3. klassi matemaatika tasemetöö
Viimane tunniplaanijärgne päev 7., 8., 10ac, 11ac klassidele
18.00 Kevadkontsert 1.-2. kl
Maakonna koolinoorte kergejõustiku MVjun , A, B, C

K  22.05   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
Algab eksamiperiood 7., 8., 10ac, 11ac klassidele
18.00 Kevadkontsert 3.-4. kl

N  23.05 

R  24.05   
10.00 Viimase kella päev 9. klassidele
Viimane tunniplaanijärgne päev 4., 5., 6. klassidele
10.00 Riigieksam: bioloogia    


PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  15.05    Mia Rand. KiVa-programmist
N  16.05    Direktsiooni info
R  17.05    Monika Raudsik. SÜG-i HEV

DIREKTSIOON TÄNAB

Tiiu Haavik – võimlemispeo „Võimleme koos emmega ja memmega“ korraldamise eest.

Marina Priske ja Diana Õun – õpilaste väga hea ettevalmistamise eest üleriigiliseks vene keele olümpiaad-teatevõistluseks.

Merle Prii – õpilaste väga hea ettevalmistamise eest raamatute retsensioonivõistluseks "Ulakass".

Ly Haandi – õpilaste hea ettevalmistamise eest maakonna 1.-4. Klassi õpilaste ujumise meistrivõistlusteks ja Leisi ujula võistlusteks maakonna koolinoortele.

Aime Metsmaa –  õpilaste väga hea ettevalmistamise eest kevadisteks maakondlikeks ja üleriigilisteks võistlusteks.

Aime Metsamaa ja kehalise kasvatuse ainekomisjon – kevadise spordipäeva korraldamise eest!

 

ENERGIA AMMUTAMISE AEG 2

... on tõesti käes. Aasta tagasi kirjutasin peaaegu sama- aga kes see ikka mäletab. Üks on kindel- suurima võimsuse saavutamiseks tuleb maale minna. Sinilillede järgi tulid ülased ja juba kaks nädalat kukkus kägu eelmisel aastal. Nüüd kuulsin teda kolm päeva tagasi Uulu surnuaial- Saaremaal veel mitte. Kirjud liblikad lubavad juba kolm nädalat kirjut suve ja meie pääsukesed jõudsid koju 6. mail- täpselt samal päeval ka eelmisel aastal. Kõik pungub, paisub, kasvab ja liigub- metsik energia on paisumas ja vallandumas. Kartulid ootavad oma vagudes toominga õitsemise algust ja kasvuhoonekurgid janunevad igal hetkel vee järgi. Rabarber tahab kisselliks ja koogiks saada ning nurmenukud ütlevad jätkuvalt „ei“ muruniitmisele... Esimese muru siiski niitsin Pärnus kolm päeva tagasi ja esimese rabarberikisselli tegi abikaasa vaid kaks päeva tagasi Saaremaal.

Linnas on spordiplatsid täis noori rulatajaid ja jalgpallureid, esimesed purjetajad täidavad merd ning kergliikluteedel on taas rulluisutajad. Ka põhikooli tutinädal on tulemas oma veesõdade ja muude kergemeelsustega. Kõik on valmis kõigeks...

Küllap loodus ise sättis kunagi, et kevad on ka eksamite aeg, sest ka see vajab õhinat, endast andmist, kalkuleerimata pühendumist, tühjaks õppimist- et end veel paremini tundma õppida ja järgmise aasta poole kasvada...

Päike ja heinamaa, Arno ja Teele, õppimine ja õpetamine- kevadel nad kõik kohtuvad. Inimkonna senine ajalugu on näidanud, et kaks ühes on parim e koostöö on kõige alus. Seepärast soovin meie kooli moto järgimist- SAPERE AUDE! Aga mitte ainult- ka Tartu Ülikooli kõrval asuva Inglisilla loosung „OTIUM REFICIT VIRES e PUHKUS TAASTAB JÕU“ on oluline, et olla eluline- eriti kevadel. Elagem targalt!

Viljar Aro, koolijuht

HEA KOOLIPERE!


17. mail kell 10.00 - 12.00 toimub I korrusel kirjastus TEA raamatumüük!

Müügil on soodsa hinnaga lasteraamatud sarjast:
Lapse oma raamatukogu, TEA lasteraamatute varalaegas jne.
Lisaks pakutakse meeleldi:
- äsja ilmunud raamatuid
- teatmekirjandust
- parimatest parimaid lõpumüügist

Kõik pakutav kaup on koolihindadega ja hinnad kirjastuse kodulehel olemas
https://kirjastus.tea.ee/est/esileht

OOTAME KÕIKI OSTMA!

„EESTI  FILMIKLASSIKA"


Kooli raamatukogust saab laenutada Eesti Päevalehe DVD-sarjas "Eesti filmiklassika" ilmunud filme – kokku 41 filmi!
“Kevade”, “Viimne Reliikvia”, “Tants aurukatla ümber”, “Detsembrikuumus”, „Sügisball“... kes meist siis ei teaks neid Eesti väärtfilme?
Aastatel 2012-2013 ilmus kokku 45 filmi.
Kirjastus Hea Lugu koostöös Haridusministeeriumi ja Eesti Õpilasesinduste
Liiduga kinkis kampaania “Eesti film Eesti kooli” raames koolidele Eesti filmiklassikasse kuuluvaid filme, mis on Eesti Päevalehe DVD-sarja raames üle jäänud. Kahjuks polnud terveid komplekte enam võimalik kokku panna, sest mõne filmi puhul mingeid jääke ei jäänudki.

Järgmisena plaanitakse koos Eesti Päevalehega välja anda filmisari Eestis tehtud lastefilmidest, mis ilmuks 2013. aasta teises pooles.

Raamatukogus olevate filmide nimekirjaga saab tutvuda RIKSWEB-is (otsingusõna „filmiklassika“):
http://192.168.0.5/riksweb/index.asp?action=300

HEAD FILMIVAATAMIST!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja


BRIDŽ


Hooaja lõputurniiri (kooli meistrivõistluste VIII etapi) tulemused:
I koht Milvi Marle Prii (10C) - Hanna Tuus (10C)
II koht Kevin Org (10C) - Rauno Pihel (10C)
III koht Matis Rüütel (12B) - Sander Sepp (11C)
Tihedas konkurentsis läks hooaja kokkuvõttes meistritiitel jagamisele 10.C klassi tippmängurite vahel.

SÜG-i meistrid õppeaastal 2012/2013 on:
Milvi Marle Prii
Hanna Tuus
Kevin Org

Kolmanda koha napsasid Matis Rüütel (12B) ja Sander Sepp (11C). Kogu paremusjärjestus on üleval kooli kodulehel.

Tänud kõigile osalejatele ja kohtumiseni uuel õppeaastal!

Korraldaja Arne Loorpuu

KOOLIVORMI TELLIMISEST 1. – 9. klassini


Järgmiseks õppeaastaks saab koolivormi tellida 2. - 31. maini 2013 SAAREMAA KAUBAMAJAST.
Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kaubamaja II korruse lasteosakonna kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel. Lastel on võimalus koolivormi selga proovida.
Algklasside koolivorm: pikeepluus – värvid: sinine, tumeroheline.         
Fliisjakk: tüdrukutel - rukkilillesinine, eest pika lukuga, poistel - tumesinine, eest lühikese lukuga.
Põhikooli koolivormi tüdrukute ja poiste triiksärke võib tellida, kuid on võimalus ka endal muretseda. Triiksärkide värv peab olema sinine (helesinine, tumesinine), valge. Muud värvitoonid ei ole lubatud. Ei ole lubatud triibulised, täpilised jne triiksärgid.
Tüdrukute pluusi number alates 26 kuni 40-ni ja pikkusele 128-172 cm.
Poiste triiksärgid kasvule 122-170 cm.
Vestid ja kampsunid kasvule 122-188 cm.

Õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.

Direktor Viljar Aro

GARDEROOBIKAPPIDEST

 

Lõpetajad, garderoobikappide omanikud! Kui te oma kappi järgmisest õppeaastast enam ei kasuta ja soovite selle maha müüa, siis andke oma soovist teada haldusjuhile ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.   või tel 5184814). Aitan müüjaid potentsiaalsete ostjatega kokku viia. Hinna määrate teie ise ja see avalikustamisele ei kuulu. Kui ostu-müügi tehing on toimunud, palun teavitada, kes on uus omanik. Neil lõpetajatel, kes leiavad kapile ise ostja või kelle kapi kasutajaks saab noorem õde või vend, palun samuti sellest muudatusest teatada, et registris  parandus teha.

Järgmise õppeaasta 5. ja 10. klasside õpilastel on nüüd õige aeg kasutatud kapi soetamiseks. Nende hind on uute kappide omast madalam ja kui oma vara on hästi hoitud, pole vahet, kas soetate uue või kasutatud garderoobikapi. Ja müüakse neid niikaua, kuni jätkub. Kui otsas, on võimalik uus kapp soetada ja selle hind on 88 eurot.

Ühtlasi tuletan kõigile kapiomanikele meelde, et kapp on küll teie oma, aga asub ühiskondlikus hoones – koolimajas ja siin kehtivad kooli reeglid: kapp peab olema puhas nii seest kui väljast, sinna ei jäeta asju, mis võivad põhjustada ebameeldivaid lõhnu ning häirida teisi inimesi ja kapis ei hoita asju, mille omamine koolis on keelatud.

Aado Haandi, haldusjuht

Teeme Ära talgud 5a moodi

Väljavõtteid õpilaste poolt kirjutatud talgukirjanditest ja arvamustest

Esialgu õpetaja arvas küll, et me oleme ikka alles liiga pisikesed talgutöö jaoks, aga lubas siiski katsetada. Et me liialt ei laiskleks, kutsus õpetaja kaasa kuus tema endist suurt poissi praegusest 10b-st. Ega töö poleks ikkagi tegemata jäänud, aga suurte juhendamisel oli kena tööd teha küll. Meie talgupaik oli Sõrve säärel, kus asub linnujaam ja kus teeb loodusvaatlusi Mati Martinson. Temast olime ennegi kuulnud, aga et ta selline vahva mees on, sellest saime alles nüüd aru. Järgnevalt sellest päevast lähemalt.

Nagu talgute puhul ikka, siis nagu ütles õpetaja, peab end lisaks töötegemisele ka harima. Kohe linnujaama saabudes alustas meie harimist loodusvaatleja Mati Martinson. Ta oli hommikul kalameeste käest toonud ämbritäie räimi, kuid nende hulgas oli ka mitu muud kalaliiki. Saime teada, milline näeb välja merivarblane, emakala, lest jt. Saime aru ka sellest, et Mati on naljamees, sest kaua aega ta päris meie käest, milline kalalaliik on siis isakala. Tööd tegime kõvasti, kolm töötundi enam-vähem järjest. Õpetaja jaotas meid gruppidesse ja iga grupi juht oli suur poiss 10b-st. Õpetaja nimetas gruppe nii: kahurialuse grupp, lõkkegrupp, loodusmaja grupp, õuegrupp jne. Vahepeal muidugi näksisime kaasavõetud võileibu ja siis oli Mati juhendamisel kalaküpsetamisgrupp meile terve ämbritäie kala küpsetanud. Küll see maitses hästi!

Kui kõik töö oli tehtud, siis saime teada, kus me üldse oleme ja mida siin tehakse. Kõigepealt saime ülevaate siin läbiviidavast liblikaseirest. Neist liblikatest oli kahju küll, aga saime aru, et teadus nõuab ka ohvreid. Ja siis läksime loodusmuuseumi. Küll seal oli huvitavaid asju: loomade pealuud, osadel ka kuuliaugud sees, igasugused suured ja pisikesed muud luud, väga huvitavad olid linnusuled ja -jalad. Kuigi aega polnud väga palju, saime hulga targemaks.

Seejärel läksime militaarmuuseumi. No seal läks poistel pidu lahti. Kui muidu muuseumis ei tohi eksponaate katsuda, siis siin ütles Mati, et eksponaadid lähevad muidu rooste ja lausa peaks neid käes uurima. Õpetaja tegi ka palju pilte, poistel ikka kiivrid peas ja püssid palges.
Niiviisi saigi see ilus päev läbi. Meie talgupäevast on pildid üles pandud Sõrve päevakirjas:
http://www.tarsiger.com/paivakirja/?asema=sorve  
Järgmises klassijuhatajatunnis vaatasime õpetaja poolt tehtud pilte, laisklejaid ei olnudki piltidel näha ja õpetaja lausa kiitis meid! Ja meie kiidame suuri poisse 10b-st, nendega koos oli lahe tööd teha.

Tundub, et toimunud talgud oli igas suhtes asjalikud: saime puhtaks suure piirkonna, koos oli väga tore tööd teha ja nii mõnigi meist lubas minna veel järgmisel päeval kodukoha talgutelegi. Aga Sõrve tahame minna järgmisel aastal igatahes kindlasti! Ikka koos klassiga. Oleme tänulikud ka meie keskkonnaametile, kes organiseeris meile Sõrve sõiduks bussi.

Maikuus tegelesime veel jäätmete käitlemise tundmaõppimisega.
Õpetaja oli meile külla kutsunud prügispetsialistid Tallinnast, kes viisid meiega läbi nn PrügiVahetunni. Nad olid ise Tallinna Ülikooli tudengid, aga oskasid väga kenasti ja selgesti meile keerulised asjad ära seletada. Üks slaid jäi eriti meelde, sellel oli lahatud lind, kelle organismis oli palju igasugu plastikesemeid, mida lind oli sisse söönud ja seetõttu hukkunud. Paljusid asju olime küll juba kuulnud, aga palju uut saime ka teada ja seda ilusate ja natuke ka naljakate slaidide kaudu. Nüüd näiteks teame, et mere ääres käies ka ühtegi pisikest prahti ei tohi ei kaldale ega vette poetada. Emadele rääkisime, et vanast T-särgist saab igavese vahva poeskäimise koti.

Siis tulid meile külla kaks tarka Tallinna sukeldujate klubist. Nemad rääkisid meile Läänemerest ja selle reostatusest ning näitasid ka filme. Üsna paha oli vaadata, kuidas näeb välja Läänemere põhi: seal oli näha kilekotte, plastnõusid, isegi üks ostukäru. Kõik meelde ei jäänud, ju vist sellepärast, et kogu aeg mõtlesime, kes küll nii mõtlematu on olnud. See jäi küll meelde, et näiteks pabertaskurätt kõduneb merepõhjas ära kolme nädalaga, kilekott 20 aastaga, alumiiniumpurgi lagunemiseks kulub 200 aastat, plastikpudeli lagunemiseks 450 aastat ja klaaspudel ei lagune üldse. Sel õppeaastal oleme uurinud, vaadanud, õppinud ja koristanud igasugu jäätmeid. Sügisel käisime Kuressaare reoveepuhastusjaamas, kus saime teada, millised kodudes tekkivad jäätmed sinna lähevad ja mida neist tehakse. Kevadel viimasel praktikapäeval käisime Kudjape jäätmekeskuses, kus meile tutvustas jäätmekeskuse tööd tegevjuht Mihkel Paljak.

Et aga päris aus olla, siis peme märkima, et kuigi meie paralleelklass 5b meiega suurt talgupäeva kaasa ei teinud, võtsid nemadki kõigist eespool nimetatud üritustest osa. Lihtsalt seetõttu, et meie klassijuhatajad on otsustanud meid niipalju kui võimalik ühiste töödega kiusata. See on neil päris hästi õnnestunud ja nad ütlevad, et sellest on meile kasu. Peame nendega nõustuma. Seda kõike on vaja ju selleks, et meil oleks hea puhtas keskkonnas elada.

Õpilaste kirjandid luges läbi ja tegi neist kokkuvõtte klassijuhataja
Inge Vahter

NUHKUR NAHISTAB

1.Lõpeta loetelu: esimene , teine, ..... .
2. Kes on „Pätu“ autor?
3. Mis on Eesti suurim saar?
4. Kes on „Kadri“ autor?
Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!
Vastus tuua õpetaja Merle Prii kätte. Kiireimat õigete vastuste leidjat ootab pisike üllatus.

SÜGPress

TÄNUD FOTOKROSSI EEST!

Tänan kõiki klasse ja klassijuhatajaid, kes nii kenasti tegid kaasa Kuressaare 450. sünnipäevale pühendatud Fotokrossi  seiklusmängu kolmapäeval, 8. mail. Kõiki vahvaid pilte saab vaadata FACEBOOKIST sündmuse lehelt.

Triino Lest, huvijuht

Viimati uuendatud Kolmapäev, 15 Mai 2013 07:36  
Bänner


Bänner