SÜG-Press

7. mai 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 381

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  08.05   
09.00 Riigieksam: inglise keel suuline
13.00 Kuressaare 450 Fotokross
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  09.05   
09.00 Riigieksam: inglise keel suuline
14.00 Heategevuslik teatejooks
MK tasemetöö eesti keeles 8. kl

R  10.05   
09.00 Riigieksam: inglise keel suuline
Ül. Teatrifestival alg. kl
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor

L  11.05   
Ül. Teatrifestival alg.kl
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor
Põhikoolide meistrivõistlused väitlemises

P  12.05   
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor

E  13.05   
09.00 Riigieksam: inglise keel suuline
Jalgpalliturniir 5.-7. kl P finaal

T  14.05   
09.00 Direktsiooni koosolek

K  15.05   
10.00 Riigieksam: saksa keel kirjalik
10.00 3. klassi eesti keele tasemetöö
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine    
16.00 MK Tähekese e-viktoriini finaal(138)
18.00 Kooli kooride kevadkontsert

N  16.05   
09.00 Riigieksam: saksa keel suuline
10.00 6. klassi matemaatika tasemetöö

R  17.05   
Viimane tunniplaanijärgne päev 10b, 11b klassidele
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor põhikoolile

L  18.05    Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor põhikoolile
P  19.05    Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor põhikoolile

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  08.05    Rita Ilves. Teatrifestivalist Orissaares
N  09.05    Direktsiooni info
R  10.05    Diana Õun. Filmihommik
E  13.05    Viljar Aro
T  14.05    Marit Kikas. Nuputa lõppvoorust
K  15.05    Mia Rand. KiVa-programmist
N  16.05    Direktsiooni info
R  17.05    Monika Raudsik. SÜG-i HEV

DIREKTSIOON TÄNAB

Anne Teigamägi, Ruta Kelt, Margit Mägi, Irena Sink, Marina Mäetalu - maakondliku algklassiõpilaste teaduspäeva korraldamise eest.

KURESSAARELE MÕELDES

See nädal ongi meie ühise kodulinna juubelinädal, sünnipäevanädal ja peonädal. Esmaspäevasel pedagoogilistel kõnelustel uurisin, et mida siis ütleb meie õpetajaskonnale Kuressaare 450. Mida peame väärtusteks meie linnas? Mis on meile oluline meie linnas?
Kui sellest lühijutt kirjutada, siis võiks see kõlada umbes nii:

Meie linna iseloomustab suur rohelus ja nina kõditav merelõhn. Meil on turvaline ja hubane. Ja meil on pensionäride linna tulevikust hoolimata veel näha väikseid lapsi. Me elame terviselinnas, SPA-d annavad sellele veelgi suurema jume ja meie linn on väga puhas. Pea kõik tunnetavad meie vanalinna hõngu ja peavad lossi Kuressaare firmamärgiks. Mõnele tuleb minevikust meelde ka Viktor Kingissepp, aga enamik naudib linna armsust ja vaiksust. Viimaste aastate saavutuseks loetakse kõikjale viivaid kergliiklusteid ja suvituslinna järjest suurenevat trendi. See toob meeltesse ooperi-, mere- ja kammermuusikapäevad... Nostalgilisemad kiidavad linna suvekohvikute rohkust ja kauneid ampleid. Kaugemasse minevikku vaatajad näevad kõige taga hertsog Magnust. Õpetajatetoa diivanil istuv koolitaja ütleb, et ta on pärit Võrust ja Kuressaarest midagi ei tea. Televiisori-info järgi aga on teadlik, et meil töötab Aafrikast pärit juuksur. Teine koolitaja ütleb, et talle meeldib kõige rohkem tema armas kool - Kuressaare Gümnaasium, mille peale „meie omad“ hõiskavad, et oma kool ehk SÜG on otse loomulikult Kuressaare linna olulisim pärisosa.

Paar tundi hiljem tegin samasuguse esimeste assotsiatsioonide katse oma matemaatikaklassis 11c-s. Jutt nende märksõnadest (ikka nende esitamise järjekorras) sai järgmine:

Me oleme väga kokkuhoidvad ja meie linn on väga ohutu paik meie ja meie laste kasvamiseks. Siin on palju päikest  ja siin on meie sõbrad. Meile meeldib meie park ja linnus. Maalt tulles on huvitav kasutada turvalisi ülekäiguradasid?! Meri ja kompaktsus on meie võtmemärgid. Paljudele tuleb suve hakul meelde ka juustunäoline Titeranna kivi ja maalt sõitjatele muidugi ka bussijaam. Kõige tähtsam on muidugi mu kodu ses linnas ja vanalinn ja oma kool - meie SÜG. Märksõnadena tuleb esile ka Tallinna tänav kui magistraal ja golfirada... Ja siis läks ositi integreerimiseks...

Lõpetuseks helistasin ka oma tütardele, kes on juba ammu Saaremaalt läinud ja elavad Tallinnas -Tartus. Nende märksõnadest lugu võiks olla järgmine...

Kõigepealt lähevad mõtted lapsepõlvele ja kodule. Ja muidugi rohelus ning jalakäimise väike raadius. Ja lihtsakoelisus, muretus ning teadmine, et asjad kulgevad vaikselt ja kergelt. Ning igasugused mälestused - mälestuste linn. Loss on muidugi linna identiteet. Kool ja õpilased andsid õppimiskoha ja argipäeva. Kindlasti on meeles vanaisamaja ja selle läheduses olev Pärnusse ja Tartusse viiv bussijaam. Paljud päevad on veedetud Põduste kivisillal mängides. Aga meeles on ka laulmised lauluväljakul, miskipärast ka turg ja munakiviteed. Mandril elades tunned igatsust ka saare keele ja mere järele...

Igaühel on muidugi oma eelistused ja mälestused. Täna ongi see aeg, et mõelda - oma kodulinnale, oma Kuressaarele. Et kuidas oli, kuidas on ja mida peaksime tegema, et oleksime veelgi õnnelikumad. Palju õnne, Kuressaare!  

Viljar Aro, koolijuht

HEA KOOLIPERE!

17. mail kell 10.00 - 12.00 toimub I korrusel kirjastus TEA raamatumüük!

Müügil on soodsa hinnaga lasteraamatud sarjast:
Lapse oma raamatukogu, TEA lasteraamatute varalaegas jne.
Lisaks pakutakse meeleldi:
- äsja ilmunud raamatuid
- teatmekirjandust
- parimatest parimaid lõpumüügist

Kõik pakutav kaup on koolihindadega ja hinnad kirjastuse kodulehel olemas
https://kirjastus.tea.ee/est/esileht

OOTAME KÕIKI OSTMA!

VÕIMLEMISPIDU

BRIDŽ

4. mail toimunud kooli meistrivõistluste VII etapi tulemused:

I-II koht Milvi Marle Prii (10C) - Hanna Tuus (10C)
I-II koht Matis Rüütel (12B) - Sander Sepp (11C)
III koht Henrika Trave (10C) - Arne Loorpuu (STBK)
11. mail toimub selle hooaja lõputurniir.

Võistlejate nimel Arne Loorpuu

KOOLIVORMI TELLIMISEST 1. – 9. klassini

Järgmiseks õppeaastaks saab koolivormi tellida 2. - 31. maini 2013 SAAREMAA KAUBAMAJAST.
Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kaubamaja II korruse lasteosakonna kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel. Lastel on võimalus koolivormi selga proovida.
Algklasside koolivorm: pikeepluus – värvid: sinine, tumeroheline.         
Fliisjakk: tüdrukutel - rukkilillesinine, eest pika lukuga, poistel - tumesinine, eest lühikese lukuga.
Põhikooli koolivormi tüdrukute ja poiste triiksärke võib tellida, kuid on võimalus ka endal muretseda. Triiksärkide värv peab olema sinine (helesinine, tumesinine), valge. Muud värvitoonid ei ole lubatud. Ei ole lubatud triibulised, täpilised jne triiksärgid.
Tüdrukute pluusi number alates 26 kuni 40-ni ja pikkusele 128-172 cm.
Poiste triiksärgid kasvule 122-170 cm.
Vestid ja kampsunid kasvule 122-188 cm.

Õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.

Direktor Viljar Aro

GARDEROOBIKAPPIDEST

Lõpetajad, garderoobikappide omanikud! Kui te oma kappi järgmisest õppeaastast enam ei kasuta ja soovite selle maha müüa, siis andke oma soovist teada haldusjuhile ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.   või tel 5184814). Aitan müüjaid potentsiaalsete ostjatega kokku viia. Hinna määrate teie ise ja see avalikustamisele ei kuulu. Kui ostu-müügi tehing on toimunud, palun teavitada, kes on uus omanik. Neil lõpetajatel, kes leiavad kapile ise ostja või kelle kapi kasutajaks saab noorem õde või vend, palun samuti sellest muudatusest teatada, et registris  parandus teha.

Järgmise õppeaasta 5. ja 10. klasside õpilastel on nüüd õige aeg kasutatud kapi soetamiseks. Nende hind on uute kappide omast madalam ja kui oma vara on hästi hoitud, pole vahet, kas soetate uue või kasutatud garderoobikapi. Ja müüakse neid niikaua, kuni jätkub. Kui otsas, on võimalik uus kapp soetada ja selle hind on 88 eurot.

Ühtlasi tuletan kõigile kapiomanikele meelde, et kapp on küll teie oma, aga asub ühiskondlikus hoones – koolimajas ja siin kehtivad kooli reeglid: kapp peab olema puhas nii seest kui väljast, sinna ei jäeta asju, mis võivad

põhjustada ebameeldivaid lõhnu ning häirida teisi inimesi ja kapis ei hoita asju, mille omamine koolis on keelatud.

Aado Haandi, haldusjuht

KÄNGURU VÕISTLUS

28. märtsil toimunud Känguru võistlusel osales 13134 õpilast 369-st koolist. Saaremaa Ühisgümnaasiumist osales 72 õpilast, kellest parimad olid vanuserühmade kaupa:
Ekolieerid (kokku osavõtjaid 4222)
214. koht Riko Kose, 4.B (83p)
259. koht Otto Tuuling, 3.B (81p)

Benjaminid (kokku osavõtjaid 3796)
556. koht Jutta Loviisa Juht, 6.B (81p)
671. koht Liisa Õunpuu, 5.B (78p)

Kadetid (kokku osavõtjaid 2931)
61. koht Mari Kolk, 8.A (98p)
225. koht Karl Viik, 7.A (81p)

Juuniorid (kokku osavõtjaid 2185)
5. koht Magnus Kaldjärv, 10.C (112p)
41. koht Indrek Polding, 10.C (92p)

Paavo Kuuseok, matemaatikaõpetaja

ALGKLASSIDE TEADUSPÄEV

Reedel, 03.05. toimus meie koolis II maakondlik 3.-4. klasside teaduspäev „Esimesed sammud teaduses“. Päev algas Ib klassi tervitusega, millele järgnes konverents. Uurimistöödega esinesid lapsed erinevatest koolidest.

Martin Vesberg  3.a klass SÜG „Eesti värvulised“  Juhendaja  õp. Margit Mägi.
Carl-Juhan Meri  3.a klass  SÜG  „Laevad ja purjekad“ Juhendaja õp. Margit Mägi.
Albert Leppik 3.a klass  SÜG  „Lennumasinad“        Juhendaja  õp. Margit Mägi.
Lissel Mägi 3.b klass SÜG  „Sitasitikas“               Juhendaja   õp. Alli Kallaste.
Emma Kirs 3.b klass  SÜG  „Põduste jõgi“           Juhendaja   õp. Alli Kallaste.
Karl-Martin Kuusk  4.a klass  SÜG  „Eesti lipp ja tema sarnasused“ Juhendaja õp. Irena Sink.
Sander Teras 4.b klass SÜG   „Minu Itaalia“           Juhendaja   õp. Kersti Truverk.
Karola Soe 4.b klass SÜG „Mina ja jaht“           Juhendaja   õp. Kersti Truverk.
Johanna Nõukas, Hendrik Nõukas, Taavi Ansper  4. klass OG „Kätepesuharjumused“          Juhendaja õp. Lia Alas.
Imeliine Mändar 4.  klass Kärla PK „Millest jutustavad vanaema/ vanaisa  vanad asjad?“          Juhendaja Margit Lindau.


Oma ettekannet esitab Karl-Martin Kuusk

Pärast ettekandeid toimus õp. Sink, Irena juhtimisel meelolukas kuldvillaku võistlus. Sellele järgnesid avastusõppe lõbusad katsed. Teaduspäeva uuenduseks oli teadur Sirje Azarovi loeng aastalinnust ja –puust.


Esinemas on Sirje Azarov

Hiljem said lapsed osaleda kolmes töötoas: mikroskoobitoas, seebitoas ja osaleda teadusteatri etendusel.
Täname avastusõppe tublisid lapsi ja nende juhendajat Ruta Kelti, õpetajaid Arne Loorpuud, Mart Mölderit, Anne Teigamäge, külalisjuhendajat Tiiu Kallastet töötubade, Irena Sinki konverentsi ja kuldvillaku läbiviimise ning õpetaja Marina Mäetalu infovoldiku ja toreda tervituse eest! Suured tänud Andreasele vajaliku tehnika kordasättimise eest!  Loomulikult
täname õpilaste juhendajaid, et meie teaduspäeva konverents õnnestus.


Mikroskoobitoas

Korraldajate nimel  Margit Mägi

Lühikokkuvõte mitmest võrkpallivõistlusest

17. aprillil 2013 kogunesid Leisi Keskkooli nelja kooli võistkonnad, et maha pidada gümnaasiumiastme  esimesed maakonna meistrivõistlused segavõrkpallis (võistkonnas 4 neidu ja 2 noormeest väljakul). Kohale olid tulnud Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Leisi Keskkool.

Teistest oli veidi üle KG segavõistkond: võites kõiki teisi koole kindlalt 2:0. Saavutas kokku 6 punkti. Ülejäänud koolid mängisid tasavägisemalt, saavutades kõik 4 punkti. SÜG võitis Leisi KK 2:0, Kuressaare Ametikool SÜG-i 2:1, Leisi KK Kuressaare Ametikooli 2:0.
Parema geimide suhtega võitis surnud ringis Saaremaa Ühisgümnaasiumi segavõistkond ja saavutas II koha. SÜG –i ja KG mäng oli väga punkt-punki mäng, kuid meil ei õnnestunud võita.

Saare maakonna esimese segavõrkpallivõistluse paremusjärjestus oli järgmine:
I koht Kuressaare Gümnaasium
II koht Saaremaa Ühisgümnaasium
III koht Kuressaare Ametikool
4. koht Leisi Keskkool

Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkonnas mängisid: Stella Niit – kapten 12b, Triin Tambur 12b, Kerli Mägi 12c, Anni Kaup 10b, Gerli Gull 7b, Mart Targem 11b, Rauno Pihel ja Lauri Aksalu 10c- st.
Majandusliku olukorra kitsikusest tingituna pidid võistlejad Leisi sõitma kahe autoga.Täname autojuhte Kerlit ja Marti ning kogu võistkonda innuka mängu eest.

Õpilastega oli kaasas kehalise kasvatuse õpetaja, kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa

***************************************

18. aprillil toimusid Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis Lääne Regiooni Võrkpalli Miniliiga võistlused. Saaremaad esindasid sellel võistlusel Saaremaa Ühisgümnaasiumi poisid ja Valjala Põhikooli tüdrukud.
Pingelise võistluse käigus kohtus Saaremaa Ühisgümnaasium esimeses mängus Viljandi Paalalinna kooliga: kindla mänguga tulemus 2:0 SÜG-i kasuks. Teises mängus kohtus meie kooli poiste võistkond Pärnu Kuninga tn. Põhikooliga ja väga tasavägine mäng lõppes 2:1 vastaste kasuks. Kolmandas kohtumises mängisime kindlalt üle Tori Põhikooli  2:0.

Võistluse paremusjärjestus oli järgmine:
I koht Pärnu Kuninga tn. Pk
II koht Saaremaa Ühisgümnaasium
III koht Viljandi Paalalinna kool
4. koht Tori Põhikool
Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkonnas mängisid Garel Muul 6a (kapten), Sander Oll 6a,  Kerman Keerd 6b, Robin Alba 5b, Andres Sui 4b ja Hardi Aun 5b.

Tüdrukute võistluse paremusjärjestus oli selline:
I koht Pärnu Ülejõe Gümnaasium
II koht Viljandi Paalalinna Kool
III koht Valjala Põhikool
4. koht Sindi Gümnaasium

Lääne  Regiooni Võrkpalli Miniliiga võistlustelt pääsesid 2 paremat võistkonda edasi EKS Liidu finaalvõistlustele Kohilasse 30. aprillil.  Nendeks koolideks olid Pärnu Kuninga tn. Pk ja Saaremaa Ühisgümnaasium poiste osas.

Tänan tublit bussijuhti ja eduka võistlemise eest poiste võistkonda.

**************************************

19. aprillil toimusid Saare maakonna minivõrkpalli (4.-6. kl) meistrivõistlused Kuressaare Gümnaasiumis. Võistlusmängud olid päris põnevad. Meie kooli tüdrukute võistkond kaotas peale pingelist kohtumist Kuressaare Gümnaasiumiga ning ülipingsas ja väga ilusasti mängitud mängus Valjala Põhikooliga. Meie noore võistkonna eesmärk oli seekord koguda võistluskogemusi järgmiseks aastaks.
Võistluse paremusjärjestus oli järgmine:
I koht  Valjala Põhikool
II koht Kuressaare Gümnaasium
III koht Saaremaa Ühisgümnaasium  

SÜG- i tüdrukute võistkonnas mängisid Elo Nõmm 6b (kapten), Laura Lisell Jalakas 6b, Liisa Õunpuu 5b, Carmen Electra Pirn 5b, Marilis Remmel 5b ja Kristin Häng 5a.
Võistlejaid autasustati diplomi ja väga ilusa medaliga.
Tänan võistlejaid ning soovin treenimisindu ja edu edaspidiseks.

**************************************

26. aprillil 2013 toimusid Kuressaare Gümnaasiumis Saare maakonna meistrivõistlused  6.-9. kl tütarlastele. Kohale oli tulnud 4 võistkonda üle maakonna: Kärla PK, Valjala PK, Kuressaare Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasium.

Mängiti turniirisüsteemis kolmest parem. Meie kooli neidude esimene kohtumine oli Valjala Põhikooliga. Püüdsime mängida hoolikalt. Võitsime 2:0 väga tasavägise mängu (25: 20, 25:23).
Teises kohtumises mängisid tütarlapsed Kärla PK- ga hästi ja saavutasime kindlalt 2:0 (25:12, 25:7). Päeva viimases mängus kohtusid SÜG- i neiud korraldava kooli (KG) neidude võistkonnaga.
Pika võistluspäeva lõppedes olid neidudel juba väsimus veidi kallal. Esimene geim õnnestus SÜG-il võita 25:23. Teine geim oli veelgi
tulisem kui esimene. Lõpus tulid meie tüdrukutel mõned vead sisse pallingul ja ründes ning KG võitis 25:2. Kolmandat kuldset geimi (otsustavat) mängitakse ainult 15 punktini. SÜG-i neidudel õnnestus juhtima minna ja väljakupoolte vahetamise ajaks olime 8:5 ees. Lõpupunktid olid visad tulema.Tugev võitlus iga punkti pärast toimus pidevalt. Tegelikult oli SÜG juba peale I geimi võitu võitnud kogu võistluse, aga ilus oli võita täispangaga. Kolmas otsustav geim lõppes samuti SÜG-i võiduga 15: 9.

Hommikul võistlustele minnes oli eesmärk kombata teiste koolide taset ja teha järgmiseks aastaks võiduplaane. Seda, et meil õnnestub maakonna meistrivõistlused selles vanuseastmes võita, ei suutnud enne võistlust küll ihaldada.
Võistluspäeva lõpus autasustati kolme paremat võistkonda medalite ja diplomitega. Tunnustuse said ka õpetajad- treenerid.

Koolide paremusjärjestus oli järgmine:
I koht  Saaremaa Ühisgümnaasium
II koht Valjala Põhikool
III koht Kuressaare Gümnaasium
4. koht Kärla Põhikool
Lisaks kuldsetele medalitele anti meie koolile üle ka imeilus karikas, mille võttis vastu võistkonna tulihingeline kapten Gerli Gull.
Võidukas neidude võistkonnas mängisid Gerli Gull, Kadri Aru, Eliisa Saar, Janeli Karjane, Liis Laur (kõik 7B- st), Alice Berens 8a-st ja Mairi Kukk 9b-st.
Võistkonnale tõid võidu Gerli ja Kadri särtsakad löögid, Eliisa ja Kadri täpsed tõsted ning kõikide mängijate väga hea servimisoskus ning pallingute resultatiivsus.

Õnnitlen veelkord väga ilusa mängu eest kõiki võistlejaid ja suured kallid neile. Head harjutamislusti edaspidigi.

Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees, õpetaja – treener Aime Metsmaa

KURESSAARE 450

Miks mulle meeldib elada Kuressaares?

Minule meeldib Kuressaares elada, sest see on väike linn ja mõnus linn. Suurtes linnades eksib kiiresti ära. Kui meie pere ära koliks, läheks ma hulluks. Kuressaares elavad põhiliselt kõik minu sõbrad. Kuressaares on kena park ja kindlus. Kuressaares on kõik, mis peaks olema ühes väga korralikus linnas. Siin on parem kui Tartus või Tallinnas, sest Kuressaares on vähem inimesi kui suurlinnades. See on hea, sest siin on väga palju tuttavaid erinevalt suurlinnadest. Kuressaare asukoht on väga hea, sest siin on ujumisrand ja veel suurem rand Mändjalas. Siin on ka palju hotelle: Grand Rose, Georg Ots SPA, Meri hotell, Rüütli SPA hotell ja Johan SPA hotell. Kuressaare on parim linn, kus ma elanud olen!

Torm Vatsfeld,  4.a klass


Miks mulle meeldib Kuressaares elada?

Minule meeldib Kuressaares elada! Põhjus on lihtne. Esiteks meeldib mulle see, et Kuressaare on väike ja kõik poed tunduvad lähedal. Aga kõige rohkem meeldib mulle park. Pargis on väga mõnus jalutada. Ja kindlasti meeldib mulle ka linnus. Kuressaares ei ole nii palju autosid kui Tallinnas. Mulle meeldib ka meie raamatukogu ja teatrisaal. Poed on meil ka väiksemad ja seepärast pole meie poodide ees ka palju autosid. Ma ei tahaks kunagi Kuressaarest ära kolida, sest siin on mu sõbrad, kool, pere. Kuressaare on väga ilus linn!

Hedvig Saaretalu, 4.a klass


Veel arvamusi, miks Kuressaare on tore koht elamiseks:

Mulle meeldib Kuressaare selle poolest, et meil siin on munakiviteed ja vanaaegsed majad. Tore, et pole palju klaasmaju. Kuressaares on inimesed üksteisega lahkemad kui suurte linnade inimesed ja me hoiame kokku. Kuressaare on parim linn! (Anni Kuuseok)

Siin on isegi oma loss, kus on palju vaatamisväärsusi. Mulle meeldivad eriti need vanad kahurid, mis seal lossi ees on. Kuressaares on ka oma park, kus on palju vahtrapuid ja kastanipuid. Pargis on ka üks üsnagi suur kraav, kus saab talvel uisutamas käia. (Liana Mikk)

3.A KLASSI MULJEID TEADUSPÄEVAST JA LÄÄNEMEREST

Teaduspäev
Reedel, 03.05 toimus teaduspäev. Saare maakonna II teaduspäev toimus meie oma kooli aulas.
Meie klassist osalesid uurimustöödega Martin "Eesti värvulised", Carl-Juhan " Laevad ja purjekad" ja Albert "Lennumasinad". Mulle meeldisid veel "Sitasitikas", "Minu Itaalia" ja "Millest jutustavad vanaema - vanaisa vanad asjad". Need olid väga huvitavad. Seal oli ka Kuldvillak. Ühele küsimusele oskasin ma isegi õigesti vastata! :) Kurb on see, et ikkagi võitis vastastiim!

Kõige rohkem meeldis mulle avastusõpe. Seal sain ma õhupallidega paugutada ja teiste katseid vaadata. Natuke olin närvis oma teadusliku teksti pärast. Õnneks läks kõik hästi!

Pärast avastusõpet hakkas rääkima Sirje Azarov. Ta rääkis Aasta puust (lodjapuu) ja Aasta linnust (nurmkana) 2013. Ta jutt oli väga huvitav.

Teaduspäev lõppes töötubadega, kus ma ei käinud. Teaduspäev on väga LAHE!!! Ootan juba järgmise aasta teaduspäeva!

Kaspar Kaseväli, 3.a klass

Teaduspäev
Meil toimus koolis 03. aprillil teaduspäev. Seal tehti igasuguseid esitusi ja katseid.


Katse õhupallidega

Kõigepealt läksime aulasse, kus toimusid ettekanded. Teaduspäeval esinesid kümme last. Mina esinesin ka oma teemaga teaduspäeval.

Kõigepealt tuli esinema meie klassist Martin. Tema tegi töö ,,Eesti värvulised’’. Seejärel pidin mina esinema, aga kava oli millegipärast sassi läinud. Õnneks aga sai teaduspäev sujuvalt edasi minna ja esinesin hoopis seitsmendana.

Minu teemaks oli ,,Laevad ja purjekad’’. Kõik sujus hästi. Peale esitusi tulid avastusõpperingi lapsed meile oma lahedaid katseid näitama. Minu meelest oli kõige lahedam katse see, kus oli kaks õhupalli, üks oli täidetud veega ja teine õhuga. Laual oli kaks küünalt ning nende vastu pandi need kaks õhupalli. Tulemus oli selline: veega täidetud õhupall ei läinud katki, aga õhuga täidetud õhupall purunes kohe.
Peale katseid oli kuldvillak. Seal oli teemasid kokku 6. Alguses läks juhtima kohe vastasmeeskond. Mängu keskel oli suur pinge kõigil sees, sest  mõlema meeskonna punktid olid võrdsed, aga lõpus võitis ikka vastasmeeskond.

Seejärel rääkis meile Sirje Azarov 2013. aasta puust ehk lodjapuust ja aasta linnust nurmkanast.
Loengu järel hakkasid ainult esinejatele erinevad õpitoad. Valida oli, kas lähed mikroskoobituppa, seebituppa või teadusteatrit kuulama.


Mina läksin mikroskoobituppa. Seal me vaatasime liblika tiiba, tomati koort, KG basseini vett ja tavalist merevett. Neid kõiki vaatasime mikroskoobiga. Kõige rohkem üllatas mind KG basseini vesi. See oli nii õudne, et ei tahaks isegi sellest rääkida!

Seejärel saigi meie väga vahva ja lahe teaduspäev läbi!!!

Carl-Juhan Meri

Läänemeri

06. mail käisime klassiga kuulamas kahte õpilast Tallinnast. Nad rääkisid meile Läänemerest.
Me vaatasime 3 videot. Esimene oli Osmussaare ümbrusest, teine oli Osmussaare kaladest ja kõige viimane oli Tallinna sadamast.

Kõige esimeses videos näidati meile Osmussaare ümbrusest vee all. Seal oli palju kalu. Kaadrisse sattus ka hallhüljes ja ta ei hakanud ära põgenema, nagu kalad, vaid tahtis hoopis sukeldujaga mängida. Hallhüljes on Eestis suurim imetaja, aga loomulikult veeloomade seas. Osmussaare vetes on ka palju kalu. Neid oli nii palju, et ei jõua loetleda.

Järgmisena tuli kõige põnevam osa. See oli Tallinna sadamast. Tallinna sadamat külastab Euroopas kõige rohkem laevu, nii kaubalaevu kui ka reisilaevu. Videos näidati kohe ära, mida visatakse laevalt välja. Filmiti seda hetke, kui laevalt visati välja üks plekkpurk. Üks plekkpurk laguneb vees 200 aastat.

Tallinna sadamas elab kõige rohkem ogalikke ja mudilaid.
Kõige lõpuks tehti meile veel üks mäng, kus pidi ära arvama erinevad saared, poolsaared, väinad, jõed, riigid ja mered. Minu kätte sattusid saared. Küll neid oli lahe leida!
Kui kõik see üritus oli sai läbi, oli kohe kahju sealt ära minna.

Küll see oli lahe üritus!!!!!
Carl-Juhan Meri

Läänemeri

Esmaspäeval, 6. mail rääkisid kaks tüdrukut meie klassile Läänemerest.
Alguses vaatasime me kolme filmi, mis olid tehtud Haapsalus, Osmussaare lähedal ja Tallinna lahel. Esimene film rääkis meile Haapsalu lähedal olevast merest. Mere sügavus oli 1 meeter ning vesi ei olnud soolane.

Meile näidati väga palju kalasid ja teisi loomi, kes meres elasid. Seejärel näidati meile filmi Osmussaare lähedal olevast merest. Mulle see film meeldis, seal näidati uppunud laevu ja prügi, mis on merre visatud. Ka seal elasid paljud kalad. Kolmandas filmis räägiti meile lähemalt, miks ei tohi prügi merre visata ja kui kaua need vees lagunevad. Seejärel jaotati meid

kaheks grupiks ja me mängisime mänge.
Meie grupis pidi kalad või teised loomad kokku panema nende kirjeldusega ning pärast panime nendest toiduahela kokku.
Lõpuks saigi see tund läbi. Sain väga palju targemaks.

Mihkel

Läänemeri
Täna, 06.05 keskkonnaharidusekeskuses räägiti Läänemerest. Me käisime seal terve klassiga.
Seal räägiti, milline on Läänemeri Haapsalu, Osmussaare ja Tallinna lahe ümber. Läänemeres elavad kalad, loomad ja taimed. Vetikatest on kõige sügavamal punavetikas. Põisadru oleme me kõik söönud marmelaadi kujul. Läänemeres elavad ka hülged. Neid ei tohi kogu aeg küttida Eesti piires. Rahvasuus kutsutud millimallikaid olen ise näinud ja katsunud. Neid on Läänemeres päris palju.

Osmussaare läheduses on päris palju merealuseid karisid. Need on saatuslikuks saanud paljudele laevadele. Põhimõtteliselt on Läänemere põhi peale sõda üsna vrakke täis.

Tallinna lahe ümbrus on prügi täis. Inimesed peaksid rohkem maakerast hoolima. Prügi ei tohiks merre ega metsa visata! Prügi tuleb visata prügikasti. Mida rohkem visata prügikasti, seda puhtam on meie Läänemeri.

Tänu sellele loengule olen Läänemerest jälle targem.

Kaspar Kaseväli

NUHKUR NAHISTAB

1. Alusta loetelu: ..... , teine, kolmas..... .
2. Mis eesnime kannab kirjanikuproua Naaber?
3. Mis saart kutsutakse Trinakriaks?
4. Mis on Eesti presidendi nimi?

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

Vastus tuua õpetaja Merle Prii kätte. Kiireimat õigete vastuste leidjat ootab pisike üllatus.

Eelmise mõistatuse lahendasid ära Mairi ja Kristin 9.B klassist. Palju õnne!

SÜG-Press