SÜG-Press
30. aprill 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 380
KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
K 01.05
KEVADPÜHA
N 02.05
14.00 1a klassiõhtu
Heategevuslik teatejooks
15.30 Emakeele ja ajaloo ainekomisjoni koosolek
R 03.05
Riigieksam: ühiskonnaõpetus
MK teaduspäeva algklassidele
L 04.05
Prk Kurestaar
P 05.05
Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor
T 07.05
09.00 Direktsiooni koosolek
5. – 11. klasside praktikapäev / spordipäev
11 a,b,c klassidele Päästeameti õppus
Riigieksam: inglise keel kirjalik
Ujumisvõistlus 1.-4. kl
K 08.05
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.00 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
Riigieksam: inglise keel suuline
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
N 09.05
Riigieksam: inglise keel suuline
MK tasemetöö eesti keeles 8. kl
R 10.05
Ül. Teatrifestival algklassidele
Riigieksam: inglise keel suuline
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor
L 11.05
Ül. Teatrifestival algklassidele
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor
Põhikoolide meistrivõistlused väitlemises
P 12.05
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
N 02.05 Direktsiooni info
R 03.05 Alli Kallaste. Algklasside metoodikapäevast
E 06.05 Viljar Aro
K 08.05 Rita Ilves. Teatrifestivalist Orissaares
N 09.05 Direktsiooni info
R 10.05 Diana Õun. Filmihommik
DIREKTSIOON TÄNAB
Rita Ilves — Kelmika kevadõhtu korraldamise eest ning õpilaste suurepärase ettevalmistamise eest üleriigiliseks ja maakondlikuks põhikooli kooliteatrite konkursiks
1. klassid koos õpetajate Viire Porsi, Marina Mäetalu ja Riina Laanesiga, Andreas Noor, Annika Remmel— meeleoluka abituuriumi viimase kella päeva korraldamise eest.
Õpilasesindus ja huvijuhid — kevadnädala meeleolukate ürituste korraldamise eest.
Kõik väiksed ja suured osalejad, juhendajad ja korraldajad — suurepärase Kevadkontserdi ettevalmistamise ja läbiviimise eest.
Kõik head abilised — õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vastuvõttude sujuva korraldamise eest.
Riina Laanes ja Mari Ausmees — kooli Laululinnu ürituse läbiviimise eest.
Anne Teigamägi — suurepärase loodusfotode konkursi ja näituse korraldamise eest.
RAHVAALGATUS - ENESEALGATUS
Täna, esmaspäeval, 29. aprillil, esines sellise -temaatilise loenguga meie kümnendikele ja üheteistkümnendikele Riigikogu asespiiker Jüri Ratas. Tuleb tunnistada, et õppetund oli väga hea. Aga kõige olulisem oli minu arust küsimus meist endist. Enamasti mõtleme, et mida meie riik on teinud meie jaoks või mida meie linn on teinud meie jaoks. Aga vähemalt sama mõistlik oleks mõelda, et mida me ise oleme teinud oma riigi või oma linna või oma küla või Saaremaa jaoks. Kas meil on küsimusi? Kas meil on ettepanekuid? Kuidas me tahaksime oma soove realiseerida? Kelle abil soovime oma mõtteid ellu viia?
Täna oli lõpukirjandipäev - paljudele mälestus kogu eluks. Teemad olevat olnud päevakajalised, aktuaalsed ja arusaadavad. Aga kas olime ausad oma väljendustes - või viisakad - või trafaretlikud? Sageli on, eriti väikse kogukonna põhiküsimus, aususe ja viisakuse konfliktis - viisakad olles on väga raske olla aus. Ja kuidas on lugu meie tahtega- väljendada oma soove... oma suuri unistusi... oma unelmaid? Jüri Ratas tõi väga veenva näitena neljakümneaastasemineviku tagant Aivar Pohlaku unistuse oma riigi meeskonnast, oma riigi jalgpallistaadionistja mängust Brasiiliaga. Kõik on täitunud - aga oli vägagi meeletu unistus tollal! Kes seda kõike siiski tegi - kas riik või keegi, kes ei tundnud kõiki reegleid...
Kas reeglid ja seadused on täitmiseks või on nende rikkumine areng? Kas rikkujad on süüdlased või innovaatorid? Kus on piir?
Jüri Ratase küsimuse peale soovisid vaid umbes 15% aulaloenguis olijatest tulla tagasi Saaremaale. Sellise miinimumi üle ei oleks ehk põhjust kurta, aga peale koolilõppu algab endast andmise aeg. Ma ei ole kunagi aru saanud, miks peaks Saaremaal kogutut jagama mujal. Seepärast elangi siin.
Meie kodu on Saaremaa - noored, siin peaks olema ka teie laste kodu!
Ja rahvaalgatus võiks julgelt tulla ka meie südametest ja meie peadest - kõiges, mis tundub meile ebaõiglane või vale ja milles iganes tahame kaasa rääkida.
Viljar Aro, koolijuht
ÕNNITLEME!
Põhikooli aasta õpilane 2013
Maria Pihlak 9a
Gümnaasiumi aasta õpilane 2013
Pärlin Luhila 12c
Aasta õpetaja
Marina Mäetalu
TOP 10 2013. aastal
Olümpiaadide kokkuvõte mai 2012 – aprill 2013
Olümpiaadidel ja uurimistööde konkursidel tuli maakonnas ja vabariigis esikümnesse 144 (eelmisel aastal 122) õpilast, neist 144-st pääses esikolmikusse 81 (66), mitmes aines oli esikolmikus 17 (19) õpilast.
Maakondlikelt olümpiaadidelt on kokku toodud 35 (37) esikohta, 37 (28) teist kohta ning 28 (24) kolmandat kohta.
Eriliselt tooks välja Magnus Kaldjärve rahvusvaheliste loodusteaduste olümpiaadide hõbemedali Vilniusest ja kuldmedali Luksemburgist ning Noora Mölderi ja Piret Saartoki esikoha rahvusvaheliselt filmikonkursilt. Samuti teevad rõõmu olümpiaadide lõppvoorus saadud kohad: Mihkel Rasu, Diana Alti, Jutta Loviisa Juhti, Kerman Keerdi ja Sander Truu õpioskuste olümpiaadi 5. koht, Miikael Tuusi bioloogia 3. koht, Mari Kolga bioloogia 4. koht, Hanna Tuusi bioloogia 2. koht, eesti keele 7. ja geograafia 10. koht, Magnus Kaldjärve bioloogia 1. ja matemaatika 10. koht, Õnnela Luhila kirjanduse 5. koht, Ann Katariina Meri kirjanduse 3. ja eesti keele 5. koht, Anni Puparti ühiskonnaõpetuse 7. koht.
Esile tõstaks veel tublid uurimistööde kirjutajad: Lisanna-Lee Leimani 1. koht, Diana Aldi 1. koht, Elo Nõmme 1. koht, Mart Mölderi 2. koht, Kaili Põderi 3. koht, Kevin Maraniku 6. koht, Karl Eik Rebase 2., 3. ja 9. koht, Kaspar Mölderi 1. ja 2. koht, Hanna Tuusi 1., 4. ja 5. koht, Õnnela Luhila 1. koht, Gerda Nelise 2. ja 4. koht, Kerttu-Liisa Kopliste 2. koht. Uhked oleme kõigi 144 õpilase saavutuse üle.
Olümpiaaditulemuste ja vabariiklike uurimistööde põhjal kujunes 2012/13 õppeaasta TOP 10 nimekirjad järgmisteks:
Teaduse Top 10
1. Magnus Kaldjärv 10C
2. Hanna Tuus 10C
3. Mari Kolk 8A
4. Diana Alt 6B
5. Anni Pupart 12C
6. Ann Katariina Meri 11A
7. Henri Sink 11C
8. Laura Kaldjärv 9A
9. Õnnela Luhila 10C
10. Gerda Nelis 11B
Kultuuri Top 10
1. Maria Pihlak 9a
2.-3. Mart Truu 7b
2.-3. Airike Kapp 7b
4. Carlos Liiv 7b
5. Sandra Kahu 12a
6. Henri Paomees 6b
7. Pärlin Luhila 12c
8. Maria-Helena Palijenko 9a
9. Lauri Lember 12b
10. Hans-Peter Grass 12a
Spordi Top 10
1. Rauno Liitmäe 12c
2. Gerli Gull 7b
3.Alar Leemet 11a
4. Eliise Hoogand 12c
5. Krete Suurorg 11b
6. Karmen Armus 10a
7. Kristo Õunap 11c
8. Helina Koppel 8b
9. Carmen Electra Pirn 5b
10. Eva Haavel 9a
Marek Schapel, õppealajuhataja
VIIMASE KELLA PÄEVAST
24. aprillil toimus traditsiooniline abituuriumi viimase kella päev. Nagu sel päeval on saanud tavaks, palusin ka seekord õpetajatelt kirjeldusi, millisena on lõpetav lend meelde jäänud. Siin need on.
Võtan selle ühe aasta 12A klassiga kokku tsiteerides klassikuid. 12A klass paistab olevat ühel meelel William Henry Davies´iga, kes on lausunud järgmised sõnad: "Mis elu see on, kui me oleme alati hõivatud, nii et meile ei jää aega seista ja ringi vahtida". Mina aga toetan Jerome K. Jerome mõttevälgatust: "Laisklemist saab vaid siis täielikult nautida, kui on palju tööd teha."
Arvo Valton väidab, et raamatutest saad teadmised, õpetajatelt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenda mõtlemine võib viia sind tarkuseni.
Kui eesti rahva vanasõna väidab, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld, siis mõned tunnid tõestasid selgelt, et see ei kehti – siit järeldus: proovi ja ebaõnnestu, kuid ära kunagi lõpeta proovimist!
Ja pidage meeles ka seda, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb Tammsaare ja ütleb, et see ongi armastus!
12A – rahutu seltskond, ei tüüta õpetajaid oma koolis käimisega. Asjaajajad – tundide ajal käivad juuksuris, arsti juures, poes jne. Hoolitsevad oma tervise eest – vene keele tunni ajal on jõusaalis või SPAs. Sisustavad väga tihedalt õpetajate juunikuud.
12B – hea suhtumisega, kohusetundlikud. Tahavad teha kõike, eriti väljaspool kooli. Kui on vaja tantsida, siis tantsivad, kui laulda, siis laulavad. Tore, sõbralik klass. Nagu ütles Mihkel: „Viie eest ma olen nõus ka pea peal seisma“. Armastavad filmi "Maša ja medved" ja lemmiklaul on „Kolme musketäri laul“.
Väga tublide ja aktiivsete abiturientidena. Kuna sain täna ise ka "Lauludes ja tantsudes õpetajatega" jalga keerutada, järgmisel õppeaastal seda võimalust mul enam ei ole, siis jäävadki nad mulle erilisena meelde.
Elurõõm ja säravad silmad, soliidsus ja nooruslik uljus, kohusetunne ja õpilaslik/inimlik – homme on ka päev stiil, toredad noored inimesed oma plusside ja miinustega.
12B klassi neiud on suurepärased inimesed. Neis on palju rõõmsameelsust ja positiivsust, inimlikku headust ja sõbralikku suhtumist. Samas tohutult särtsu ja head pealehakkamist. Nad on just sellised nagu üks kehalise kasvatuse õpetaja ideaalis oma õpilasi tahaks näha. Minul oli õnn nendega kolm aastat koostööd teha.
Kui öeldakse – abituurium, siis sel aastal meenub esimese hooga üks väga musikaalne lend. Eriti 12A tüdrukud, kes üle aastate moodustasid taas neidude ansambli, nimega Kreliise. Oli lõbus ja stiilne kamp! Kui veel sellele naistepundile lisada mõned noormehed, nagu karismaatiline Hans- Peter ja alati naeratav Oskar, peab kurbusega nentima, et lahkudes jätavad nad Kreedo ridadesse suure tühimiku. Niuts- niuts!
Mälestusse jäävad kindlasti ka toredad rahvatantsijad, kelle tantsud sageli naeru- või liigutuspisarad silma tõid. Või lausa mõlemad koos!
Toredad klassid kõik, kelle tundidesse minek oli alati pingevaba ja tunnid olid täis ootusi ja meeldivaid lobisemisi....
Polnud te nii hullud ühti, kui eile viimases tunnis mõista püüdsin anda. Need kolm aastat poleks vist ilma teieta päris need olnud, mis nad olid. Meelde jääb teie täitmatu söögiisu. Oleks olnud nii ka vaimutoidu järele. Jarvo jäi kuni lõpuni meheks Valjalast, midagi saladuslikku juhtus viimasel aastal Marko ja Kadri vahel, Lauri nõudis pidevalt huumorit, Mihkli jahimehekirest sain minagi osa, teaduslikult jäi kahjuks põhjendamata, kas Sikassaares on UFOsid nähtud jne jne. Ühesõnaga, te läksite mulle korda.
12A – isepäised, salapärased, heatahtlikud
12B – sõbralikud, rahulikud, mugavad
12C – ambitsioonikad, naljahimulised, mitmekülgsed
12A: Meelde jääb see klass küll selle poolest, et kollektiiv oli doonor teistele klassidele ja ega
need, kes alles jäid, ka kuni lõpuni hästi aru saanud, kus nad on ja mida nad võiks siin teha. Elurõõmu jagub, kuid tundub, et see kulus ära kuhugi väljaspoole õppetegevust. Elurõõmu ammutati sööklast ja ainult seal võiski vahel mõnd õpilast kohata. Siit klassist tuleb ilmselt palju toimekaid inimesi.
12B: Klass, mis tõmbab ligi nii A kui ka C klassi õpilasi. Hea, et kohtade arv on piiratud. Ju on siis selle klassi aura ja tuumik niivõrd atraktiivsed. Akadeemilistele teadmistele ei rõhuta, kuid harrastatakse huvitavaid spordialasid. Näiteks: poistele meeldib üksteise kotte peita ja seda sinnamaani, et ka tahvli ette tulles võetakse asjad kaasa. Veel sain teada, et tüdrukutele seeliku alla vee pritsimine olla naljakas. Luuleread tulevad ka kergelt üle huulte. Tublid ja toimekad inimesed.
12C: See seltskond on ka aja jooksul muutunud nii isikkoosseisult kui ka isiksustena. Nagu ikka, on arenguid siia- ja sinnapoole. Lapsemeelsus ja elurõõm on siiski tõusuteel. Hea, et kool ära lõpeb, muidu ei tea, mis saaks. Õnneks oskavad nad siiski vajalikul hetkel ennast kokku võtta. Selles klassis meeldib ka tüdrukutele poiste kotte peita või neid akna külge kinni siduda. Huvitav sport. Suhtlevad vabalt, mõtlevad ka vabalt. Muidu tublid.
Teie lend on eriti mitmekesine. Teie hulgas on vaikseid mõtisklejaid ja filosoofe, aktiivseid tegutsejaid, suurepäraseid ideedegeneraatoreid, kunsti- ja muusikategijaid, uudishimulikke küsijaid, intelligentseid sportlasi, mõnusaid vestluskaaslasi, häid tantsijaid ja tantsuõpetajaid... Te jääte meelde.
KOOLIVORMI TELLIMISEST 1. – 9. klassini
Järgmiseks õppeaastaks saab koolivormi tellida 2. - 31. maini 2013 SAAREMAA KAUBAMAJAST.
Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kaubamaja II korruse lasteosakonna kassa müüja poole. Tellimused toimuvad nimekirja alusel. Lastel on võimalus koolivormi selga proovida.
Algklasside koolivorm: pikeepluus – värvid: sinine, tumeroheline.
Fliisjakk: tüdrukutel - rukkilillesinine, eest pika lukuga, poistel - tumesinine, eest lühikese lukuga.
Põhikooli koolivormi tüdrukute ja poiste triiksärke võib tellida, kuid on võimalus ka endal muretseda. Triiksärkide värv peab olema sinine (helesinine, tumesinine), valge. Muud värvitoonid ei ole lubatud. Ei ole lubatud triibulised, täpilised jne triiksärgid.
Tüdrukute pluusi number alates 26 kuni 40-ni ja pikkusele 128-172 cm.
Poiste triiksärgid kasvule 122-170 cm.
Vestid ja kampsunid kasvule 122-188 cm.
Õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.
Direktor Viljar Aro
GARDEROOBIKAPPIDEST
Lõpetajad, garderoobikappide omanikud! Kui te oma kappi järgmisest õppeaastast enam ei kasuta ja soovite selle maha müüa, siis andke oma soovist teada haldusjuhile ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või tel 5184814). Aitan müüjaid potentsiaalsete ostjatega kokku viia. Hinna määrate teie ise ja see avalikustamisele ei kuulu. Kui ostu-müügi tehing on toimunud, palun teavitada, kes on uus omanik. Neil lõpetajatel, kes leiavad kapile ise ostja või kelle kapi kasutajaks saab noorem õde või vend, palun samuti sellest muudatusest teatada, et registris parandus teha.
Järgmise õppeaasta 5. ja 10. klasside õpilastel on nüüd õige aeg kasutatud kapi soetamiseks. Nende hind on uute kappide omast madalam ja kui oma vara on hästi hoitud, pole vahet, kas soetate uue või kasutatud garderoobikapi. Ja müüakse neid niikaua, kuni jätkub. Kui otsas, on võimalik uus kapp soetada ja selle hind on 88 eurot.
Ühtlasi tuletan kõigile kapiomanikele meelde, et kapp on küll teie oma, aga asub ühiskondlikus hoones – koolimajas ja siin kehtivad kooli reeglid: kapp peab olema puhas nii seest kui väljast, sinna ei jäeta asju, mis võivad põhjustada ebameeldivaid lõhnu ning häirida teisi inimesi ja kapis ei hoita asju, mille omamine koolis on keelatud.
Aado Haandi, haldusjuht
ÜLESKUTSE
Saaremaa Keskraamatukogu Facebook´i lehel on üleval Kuressaare krimijutud, mis pühendatud meie linna 450- aastasele sünnipäevale.
Juttude võitjaks osutub lugu, kes korjab kõige enam meeldivusklikke.
https://www.facebook.com/pages/Saare-Maakonna-Keskraamatukogu/504824676197419?id=504824676197419&sk=notes
Loe sinagi vahvaid krimijutte ning anna oma hääl! Soovitavalt meie kooli kirjameistritele 
SÜG-Press
KOOLI 4-VÕISTLUS KERGEJÕUSTIKUS
Järgmisel teisipäeval, 7. mail toimub kooli 4-võistlus kergejõustikus. Tüdrukud- neiud 5.-12. kl võistlevad kooli staadionil , poisid- noormehed võistlevad endisel Kuressaare Põhikooli staadionil.
Võistlusalad on 5.-9. kl T (60m, kaugus, pall, 500m), 5.- 9.kl P (60m, kaugus, pall, 1000m)
Võistlusalad on 10.-11.kl neidudel (100m, kaugus, kuul, 500m), 10.-11.kl. noormeestel (100m, kaugus, kuul,1000m)
Täpsem ajagraafik saab selgeks neljapäeval, 2. mail.
Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse õpetaja
LAUAMÄNGUDE TURNIIRI KOKKUVÕTE
18.04.13
A JA Ü
I – 10 A – Maarja Rang 11p
II – 11 A – Ilona Vapper 10p
III- 12 C – Kalle Kiik 9p
IV – 9 B – Indro Koitise 8p
V – 11 B – Airike Vipp 7p
UNO ( 5 mängu põhjal )
I – 10A – Anni Toon / kõik 5 võitu / 11p
II – 12 C – Krister Aleks Kasemaa 10p
III – 9 B – Kristin Tisler 9p
IV – 11 A – Iti Toon 8p
TRAVELER IQ
I – 12 C – Joel Pupart ( 580 955 ) 11p
II- 11 A – Alar Leemet ( 457 686) 10p
III – 11 B – Gerda Nelis ( 428 900) 9p
IV – 11 C – Jüri Põld ( 193 000 ) 8p
V- 10 A – Aleksander Dolgi - ( 180 452 ) 7p
VI – 9B – Teet Land - ( 179523 ) 6p
EESTI MÄLUMÄNG
I – 11 B – Ainar Õunpuu 11p
II- 11 C – Kaspar Viilup 10p
III – 11 A & 9 B - Ann Katarina Meri & Mairi Kukk 9p
IV – 10 A – Joosep Preedin 7p
V – 12 C – Oskar Vevers 6p
KOKKUVÕTE:
I KOHT 10 A 36p
II KOHT 12 C 36p
III KOHT 11A 32,5p
IV KOHT 9 B 27,5p
V KOHT 11B 27p
VI KOHT 11C 18p
Kokkuvõtte tegi Airike Vipp
Üleriigiline põhikooli teatrifestival
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et 16. aprillil toimus meie koolis maakonna põhikoolide näitemängupäev, kus osales 8 truppi 9 etendusega. Žüriisse kuulusid Kuressaare Linnateatri näitleja ja lavastaja Aarne Mägi, Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer, Viimsi KK kooliteatri juhendaja Külli Täht, režissöör Mari Kallas, Salme vallateatri näitleja Meelis Juhandi ja Aste klubi juhataja Kristi Hints. Žürii andis välja grand prix, mille pälvis OG Mo-teater,ja 2 laureaaditiitlit, mis tulid Kreputlastele: kogu trupiga etendus "Südame hääl" ja Maria Pihlakult monoetendus "On aeg...". Kolmele trupile läksid ka eripreemiad.
Individuaalauhindadest anti välja 4 näitlejapreemiat, mille pälvisid Maria Pihlak ja OG noormehed Taavi Teevet, Taavi Paju ja Toomas Erisko. Lisaks 2 individuaalset eripreemiat, millest üks tuli Katre-Liis Võhmale Kreputlastest. Kreputlastesse tuli ka parima juhendaja preemia. Sel ajal, kui hindajad kokkuvõtteid tegid, oli õpilastel kohtumine näitleja Ott Aardamiga ja juhendajad said süveneda kreemitegemise saladustesse Anne Teigamägi juhendamisel.
26.-27. aprillil toimus Orissaares vabariiklik kooliteatrite festival, kus Saaremaad esindasid OG Mo-teater ja meie koolist Maria Pihlaku monoetendus. Festivalil osales 16 truppi, keda hindasid teatrikriitikud Rait Avestik ja Madis Kolk, näitlejad Piret Rauk ja Garmen Tabor, Raadioteatri juht Toomas Lõhmuste ning Eesti Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer. Välja anti rida eripreemiaid ja 6 laureaaditiitlit,
millest üks tuli Kreputlastele. Laureaadiks sai ka OG Mo-teater. Lisaks laureaaditiitlile pälvis Maria ka parima naisnäitleja preemia ning parima lavastaja auhind tuli samuti meile.
Suur tänu tublidele Kreputlastele!
Rita Ilves, Kreputlaste juhendaja
INTERVJUU ABITUURIUMIGA
Uurisime sel aastal SYGPressiga kuuelt abituriendilt veidi möödunu, oleviku ja tuleviku kohta. Oma mõtteid olid abivalmilt nõus jagama Lauri Lember, Sandra Kahu, Sigrid Hüüdma, Pärlin Luhila, Oskar Vevers ja Eliise Hoogand.
1. Mille alusel valisid A, B või C klassi?
L. L: Valisin B klassi, kuna mulle ei sobinud humanitaarained, mida pakkus A klass. C klass ei sobinud mulle sellepärast, et mate ei ole ka parim aine mul, aga sellega ma saan hakkama, ning B klassis olid just mate ja bioloogia, mis mulle meeldisid. 9. klassi lõpus tegin ka bioloogia eksami, mis osutus väga heaks ning miks siis mitte proovida B klassi astuda.
S. K: Valisin A klassi, sest teades, et ilmselt ootab mind pärast gümnaasiumi ees mingi kultuurivaldkonda kuuluv erialavalik, siis keelteoskust on lihtsalt rohkem vaja.
S. H: Valisin A klassi, kuna reaalained ei ole minu tugevaim külg. Samuti tundusid selle klassi õpetajad sümpaatsed.
P. L: C klassi valisin sellepärast, kuna matemaatika on juba päris kaua olnud mu lemmikaine. Lihtsalt mingit muud valikut ei saanudki olla.
O. V: Kuna põhimõtteliselt kõik lähisugulased on SÜG-i C klassi vilistlased, siis mul polnud valikut. Ja no keeled mulle ei istu ja bioloogiat ma ei jaga.
E. H: Klassijuhataja.
2. Kas oli ka aegu, kus kahetsesid, et gümnaasiumi tulid?
L. L: Ma ei ole mitte kunagi kahetsenud, et astusin gümnaasiumisse ja eriti SÜGi, sest see koolipere ja need üritused, mis selles gümnaasiumis aset leidsid — need olid lihtsalt ülimad!
S. K: Ei ole kunagi gümnaasiumi tuleku otsust kahetsenud.
S. H: Raskematel aegadel mõtlesin, et oleksin võinud lihtsama vastupanu teed minna, aga kahetsenud ei ole kordagi.
P. L: Seda ei ole ma kohe kindlasti kunagi kahetsenud.
O. V: Kindlasti oli selliseid hetki, näiteks enne kirjanduse eksamit, aga need läksid kiiresti mööda.
E. H: Kindlasti mitte, isegi mitte Ilvese karistuskirjandite ajal.
3. Milline oli kõige meeldejäävam üritus?
L. L: Ma usun, et iga SÜGi lõpetaja ütleb selle suurejoonelise ürituse — kabaree. Väga-väga-väga kõva üritus!
S. K: Vabariiklik solistide konkurss 2012, kus sain Grand Prix.
S. H: Kindlasti kabaree! Meie korraldatud Jukulaager oli ka tore.
P. L: Kabaree!!! Muidugi on tegelikult meeletult palju neid üritusi, mida jään naerusuiselt meenutama, kuid kabaree oli see, mis tegi meie lennust just selle, mis ta on.
O. V: Peale kabaree, mis jääb meelde elu lõpuni, oli kindlasti meeldejäävaim ka lõpukellapäev.
E. H: Muidugi ei ületa mitte miski kabareed, kuid üsna lähedal vöi isegi samal pulgal sellega on 10. klassi Tartu praktikum — no words needed...
4. Mida soovitada kümnendasse tulijatele?
L. L: Kümnendikele ütlen vaid seda, et alguses võib tunduda, et SÜG on raske, aga see on tingitud sellest, et uus koht ja uus koolipere - te harjute sellega kiiresti ning üsna peab on teil see kool nagu teine kodu. 12nda lõpus te juba ütlete, et miks see kool peab juba läbima olema !!!! Uskuge mind.
S. K: Suhtuda tõsiselt kohustuslikku kirjandusse! Aktiivset ellusuhtumist ning tolerantsust!
S. H: Ärge uskuge jutte, et SÜG-is on hirmus raske jms. See on individuaalne ja oleneb kõik, kui palju vaeva keegi näeb. Samuti on kõige targem kohe kõik võlgnevused likvideerida, sest hiljem on palju tüütum asju vastama hakata.
P. L: Kümnendasse tulijatele soovitan mitte nii palju muretseda ja rohkem nautida neid võimalusi, mida gümnaasiumielu võimaldab, võtta osa kõigist üritustest ning mitte mingil juhul mõelda, et homme teen. Aega lihtsalt ei ole nii palju.
O. V: Olge muhedad!
E. H: Saate oma elu ise vägagi kergeks teha ja tegelikult ongi lebo ja tore ja äge, üle ei tasu mõelda ja uurimistöö koha pealt valige kellegi vana töö ja lihtsalt võrrelge.
5. Mis aine/ained enim raskusi valmistasid? Mis enim meeldis?
L. L: Kõige raskem oli vist matemaatika. Kõige enim meeldis loomulikult vene keel, samas oli tasemel tund ka kirjandus.
S. K: Enim valmistas raskusi inglise keel, ma lihtsalt ei ole hea peaga selles. Kõige enam meeldis matemaatika — lihtne, huvitav ja ei nõua pähe tuupimist.
S. H: Kõige raskem oli keemia. Õpetaja oli tore, aga õppeaine ise ei meeldinud mulle, ilmselt ei tahtnudki sellest aru saada. Kõige rohkem meeldis geograafia, sest õpetaja suutis aine huvitavaks muuta, see oli minu jaoks lihtne ja loogiline ning ma ei ole kunagi tundnud, et sinna tundi ei tahaks minna.
P. L: Mitte miski ei ole olnud liiga raske, kõik on ületatav. Samamoodi ei saa ka ühtegi ainet kõige meeldivamana välja tuua. Igas tunnis on oma nalja- ja naerukohad, mida on hea meenutada.
O. V: Iga aine oli kohati raske.
E. H: Matemaatika — standard... Enim meeldisid 12. klassi kunst ja Merje ükod ja Loorpuu füüsikad.
6. Mida plaanid peale kooli lõpetamist tegema hakata? Kui lähed edasi õppima, siis mida?
L. L: Peale kooli lõpetamist on kindlasti plaanis pidu panna ja siis juba tööle minna, sest suvel on vaja sissetulekut. Sügisel plaanin minna pealinna õppima, aga veel ei ole päris kindel, mida ja kuhu, aga kuskile ma loodan, et lähen.
S. K: Plaanin edasi õppima minna jazzmuusikat.
S. H: Plaanin minna edasi õppima. Midagi kindlat ei julge öelda, sest kõik oleneb eksamitulemustest, aga tahaksin saada ämmaemandaks.
P. L: Plaanid on muutunud nii vähemalt sada korda, aga praeguse seisuga plaanin TTÜ-sse arhitektuuri õppima minna.
O. V: Tartu Ülikooli geograafiat.
E. H: Ei tea veel, just täna avastasin, et peaks ikkagi kuhugi üritama, sest järgmine aasta on mate kohustuslik eksam, aga kuhu ja mida - elame näeme.
7. Meie kooli kohta levib igasugu jutte (ka tondijutud), kas oled mõnega kursis? Kas mõni vastab ka tõele?
L. L: Ma arvan, et mina ei ole nende tondijuttudele kõige parem vastaja, aga võib-olla peaks SÜG kutsuma endale külla tondipüüdjad, kes praegu on meedias väga aktuaalne teema.
S. K: Valgepoiss, vastab tõele, ise olen näinud. Oleme koos teisipäevaõhtuti isegi mustitseerinud.
S. H: Tondijutte olen kuulnud ja koledaid hirmujutte 11. klassi kirjanduse eksamist, mis ei ole tegelikult üldse õudne. Tegelikult olen veel mitmega kursis, aga need jätan enda teada.
P. L: Muidugi olen kuulnud nii mitmeidki jutte kummitavatest kollidest, koolialusest surnuaiast jne jne. Kuid selliseid on igas koolis. See, mis minus natuke kurbust tekitab, on fakt, et SÜGi kohta levib palju selliseid jutte, et siin on raske, parem on minna KGsse, saab lihtsamini läbi. Ma usun, et igaüks, kes SÜGis käib, vaidleb sellele vastu. SÜG on kool, mis hoolib oma õpilastest, mis saab neile teiseks koduks, mis ei jäta neid hätta.
O. V: Neljandal korrusel kummitab!
E. H: Nende kummituste juttudega olin rohkem kursis algklassides või kusagil 5.-6. klassis, see ongi vist väikeste teema. Aga jutud, et on raske ja peab jubedalt õppima, minu arust on need küll veidi vähenenud või võib-olla pole ise lihtsalt väga kokku puutunud enam.
8. Nüüd kui esimene eksam on möödas, kas on ka enesekindlam tunne? Või just ei ole?
L. L: Eks midagi ikka natuke kriibib sees, et äkki läks veidi teemast mööda, kuid pigem kaalun arvama, et saan sellised punktid kätte, mida soovin saada, ehk siis loodan parimat.
S. K: —
S. H: Mina tegin esimese eksami eelmisel aastal, aga pärast teist eksamit enesekindlattunnet ei ole, sest tulemusi peab veel tükk aega ootama.
P. L: Niisiis, esimene eksam on möödas... Tahaks öelda, et tunne on parem või isegi seda, et tunne on halvem, aga tunnet ei ole. Enne eksamit suutsin neli päeva närveerida ja muretseda ning hetk enne eksamit see kõik kadus. Keskendusin ainult tööle ning unustasin muu. Arvan, et õige tunne alles tuleb, siis kui kõik on kohale jõudnud.
O. V: Ma arvan, et ikka on natuke enesekindlam. Sai selle eksami tunde kätte.
E. H: Tunne on hea! Ei tea, kas just eksami pärast, aga just see tunne, et tehtud!!! (loodetavasti) Enesekindlust see vast ei süstinud nii väga, aga eksamiperiood on alanud ja hetkel on küll tunne mõnus!
9. Mis õpetaja kõige enam meelde jääb? Miks?
L. L: Eks ikka Paavo Kuuseok, need naljad on unustamatud, mis seal klassis sai. Ära märgiks ka Sirje Kreismani, kelle näiteringis sain käia 3 aastat ja mis olid mulle väga tähtsad, lõbusad ja õpetlikud.
S. K: Arvatavasti Paavo Kuuseok, sest ta tegi kõige paremaid nalju ning tema tunnis oli ka kõige meeldivam õhkkond.
S. H: Õpetaja Irena Sink, sest ta oli minu esimene õpetaja.
P. L: Iga õpetaja jääb meelde erinevate omaduste ja muidugi oma naljade poolest. Kuid kindlasti minu klassijuhataja, Diana, on üks neist, kellest kõige raskem lahkuda on.
O. V: Oi neid on palju.
E. H: Häid ja meeldejäävaid õpetajaid SÜG-is jagub, ei hakka kõigi plusse/miinuseid välja tooma, aga eredamalt jäid meelde Loorpuu, Oopkaup, Kuldsaar, Urmas Kiil, Ilves (ilmselt kõige meeldejäävam enamikul), Mölder oma tõestisündinud lugudega ning meie klassil ei unune ka Elle Tasa naljalt või Anne Mets...
10. Pärast neid kolme pikka aastat siin koolis, kas hakkad ka meie vapustavat koolitoitu igatsema? Millised koolitoidud enim maitsesid/ei maitsenud?
L. L: No mõnda toitu kindlasti - riis kanakastmega. Täiesti uskumatu toit, see liha ja kõik see värk, mmm hästi hea. Seljanka supp oli ka täiega hea.
S. K: Kindlasti hakkan koolitoitu igatsema, sest ilma igasuguse irooniata oligi see vapustav. Põhikoolist, kust ma tulin, sellist valikut polnud kunagi ning enim maitsesid kana-juustu supp ja ahjuõunad karamellikastmes. Nämnämnäm. Palju teisi toite oli ka, mis olid head.
S. H: Frikadellisuppi hakkan väga igatsema.
P. L: Kuna ma ei ole ise just eriti näljane inimene, siis ei usu, et toit on see, mida kõige rohkem igatsema hakkan, aga kindlasti teatud asju sööklas veedetud ajast.
O. V: Ma arvan, et kõik jäävad igatsema seda, kuidas iga päev saab sooja toitu.
E. H: Ma arvan, et ma saan vähemalt gümnaasiumiaastate peale kokku lugeda ühe käe sõrmedel neid kordi, mil praadi sõin - seega mo meelest on köik supid head (erilised kiidusõnad seljankale, hernesupile ja kõikidele püreesuppidele - jaaa!)! Ja lemmikmagustoidud karamellkissell, ahjuõunad vaniljekastmes, kohupiim kisselliga (midagi kindlasti veel, aga ei tule meelde). Aga see riisipuder oleks võinud natuke magusam ja maitsekam olla vahel ja rohkem vahukoort magustoitudele! Ja kindlasti tulen vahel syglasse sööma!
11. Kui peaksid tulema SÜG-i tööle, millise ametikoha valiksid?
L. L: Huvijuht — meeldib orgunnida ja üritusi läbi viia jne.
S. K: Hakkaksin arvatavasti huvijuhiks, sest klassikalist muusikat on igav õpetada, jazzi ei tohi, aga huvijuhina saab teha igasugu vahvaid asju koolis!
S. H: Ilmselt gümnaasiumiosa eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
P. L: See on väga raske küsimus. Kui oleks võimalik, valiksin sellise elukutse, mis võimaldaks mul läbi elada kõiki hetki gümnaasiumi elus. Aga kuna ma peale õpilaseks olemise ei tea ühtegi sellist ametikohta, mis laseks seda teha, siis jään vastuse võlgu.
O. V: Sinna valveputkasse võiks istuma küll minna.
E. H: Hmm, kuna ma mingis muus aines piisavalt pädev ei oleks, siis võib-olla keka õpetaja või algklasside õpetaja (tegelikult ma ei tahakski õpetaja olla).
Küsimusi esitas Milvi Marle Prii, 10C
