KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K 17.04
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
Algklassiõpetajate metoodikapäev Pihtlas
Võrkpalli MV 10.-12. kl T +P

N 18.04
16.00 Lauamängude turniir
15.45 Õppenõukogu

R 19.04
Võrkpalli MV 4.-6. kl T

L 20.04
18.00 SÜMi kontsert
MK Kooli Mood
Ül. Vendade Liivide konkurss
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor
Väitlemise meistrivõistlused, III etapp

P 21.04
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor
Väitlemise meistrivõistlused, III etapp

E 22.04
Kevadnädal (eriplaan)
Õpilaste kunsti- ja käsitöönäitus
Uurimistööde esitamise tähtaeg 12. kl

T 23.04
13.00 Kooli Laululind
15.50 Õpilasesinduse koosolek
20.00 Kelmikas kevadõhtu

K 24.04
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
Viimase kella päev 12. klassidele
Kevadkross   Kärlal
16.00 Parimate õpilaste vastuvõtt

N 25.04
19.00 Kooli kevadkontsert
20.30 Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele ja ja nende juhendajatele

R 26.04
Ül. Teatrifestival PK
Võrkpalli MV 6.-9.kl

L 27.04
Ül. Teatrifestival PK
NUPUTA lõppvoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 17.04 Margit Mägi. Kool on lapse jaoks
N 18.04 Direktsiooni info
R 19.04 Anne Teigamägi. KHK tegemistest
E 22.04 Viljar Aro
T 23.04 Liis Ojasaar, Reet Lulla. Comeniusega Itaalias
K 24.04 Liis Ojasaar, Reet Lulla. Comeniusega Itaalias
N 25.04 Direktsiooni info
R 26.04 Ruth Kask. Mahetoidu kasutamisest koolis

DIREKTSIOON TÄNAB

Reet Lulla, Liina Truu, Anni Väli, Liis Ojasaar, Ragne Aaviste, Kristi Aro – õpilaste väga hea juhendamise eest maakondlikuks inglise keele olümpiaadiks.
Tiiu Haavik – õpilaste suurepärase juhendamise eest ning ürituste „Miss graatsia“ ning „Hea rühiga ellu“ korraldamise eest.
Juuno Jalakas – õpilaste väga hea juhendamise eest kiirmale meistrivõistlusteks.
Diana Õun ja Rauno Liitmäe – heategevusürituse „Tähtede mäng“ sujuva korralduse eest.
Riina Laanes – õpilase väga hea ettevalmistamise eest "Poistelaulu" finaaliks.
Sirje Kreisman – kooliteatri "Kreisis" laureaaditiitli saavutamise eest üleriigilisel gümnaasiumiastme kooliteatrite festivalil.

KASVATUSTEADUSE KASULIKKUS

Nädala lõpul toimub Tallinnas kasvatusteaduste konverents „Kasvatusteadus- nähtav või nähtamatu“. Olen palutud sinna diskuteerima teemal „Kas teadus kõnetab praktikat?“

Küsisin täna õpetajatelt, kas kellelgi tuleb meelde, et oleks kasvatusteaduselt viimasel ajal abi saanud oma kooliprobleemide lahendamisel. Selgus, et valdavalt õpitakse oma vigadest ja kasutatakse iseenda kogemusi. Paljus kiigatakse veel oma õpilaseks olemise aega ja kasutatakse oma kunagiste õpetajate meetodeid. Kuhu siis paigutub kasvatusteadus? Ometi on ju meil vaja teada, kas õpetada andekaid ja vähemandekaid koos või eraldi; kas õpetada tüdrukuid ja poisse koos või eraldi; kas hinnata traditsiooniliselt või „kujundavalt“; kuidas õpetada loovalt ka riigieksameid edukalt sooritama; kas pooldada põhikooli koos gümnaasiumiga või eraldi jne, jne. On tehtud kümneid uurimusi, mis väidavad

üht ja sama palju uurimusi, mis väidavad vastupidist. Mida uskuda?

Mulle küll tundub, et kasvatusteadlased ja praktikutest õpetajad elavad üsna eraldi ja ei sega üksteist. Teooria ja praktika ei kohtu koolis. Aeg-ajalt toovad väikest värskendust vaid tarmukamad üliõpilastest praktikandid ja nii on võimalikud pisikesed muutused ka tarmukamate õpetajate juures. Mida siis teha? Kuidas viia kokku õpilase arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised kogemused? Kas õpetajate tuppa on vaja tõlki, kes raske teaduskeele õpetajatele „söödavaks teeb“? Või on vaja uurijad ja õppejõud tuua sagedamini kooli, et nad kogeksid tegelikku koolielu? Ehk on vaja rohkem juhtumipõhiseid koolitusi?...

Kui ilmus veel ajakiri „Haridus“, siis küllap see oli tema roll. Aga teda lugesid kahjuks vähesed. Ehk on vaja uut ajakirja – sellist, mis on parajalt lihtne ja selge praktikute kõnetamiseks?

Moodi on läinud „kogemuste vahetamine“ – nagu neid saaks vahetada. Küllap tegelikult peaksid sellised aktsioonid avardama iseenda mõtlemist, et teise kogetu enda kogemustega liites enese jaoks tööle panna. Sageli see ei õnnestu ja siis oleme jälle alguse juures tagasi.

Omaette fenomen oleks ise uurijaks hakata – praktikust uurijaks. Niikuinii on ju vaja juhendada õpilaste uurimistööde tegemist ja selleks tuleb taas uurida, et mis üldse on uurimine ja kuidas mõtestatult uurida- nii, et kasu oleks. Ja kui võtta appi veel teoreetikud ülikoolidest ja hakata kõik koos uurima meie õpetajate põhiküsimusi- igal tasandil – õpilasest teadlaseni- kaasates ka lapsevanemaid. Ehk tuleks luua UURIV EESTI? Me ju peaksimegi eelkõige õppima uurima ja probleeme lahendama – see ju ongi see, mida meie õpilased peavad oskama, kui nad koolist lahkuvad.

Nädala pärast kirjutan, kas Tallinnas hakkasid puhuma uued tuuled...

Viljar Aro, koolijuht

MAAKONDLIK INGLISE KEELE OLÜMPIAAD 6.-9. KLASSILE

Laupäeval, 13. aprillil toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumis maakondlik inglise keele olümpiaad.
Järgnevalt ülevaade meie kooli õpilaste tulemustest esikümnes.

6. klass
1.-2. koht Annemai Sepp Kihelkonna Kool
1.- 2. koht Janely Rüdein KG
3. koht Mesike Tõrv Leisi KK
4.-7. Diana Alt
4.-7. Sander Truu
10.-11. Liisa Veliste

7. klass
1. koht Emilia Rozenkron Leisi KK
2.-3. koht Tiina Margaret Tänak Orissaare G
2.-3. koht Sven Mihkel Lember KG
4.-7. Eva Aarnis
4.-7. Janely Karjane
4.-7. Karl Viik
8.-9. Artti Raasuke
10.-11. Silver Spitsõn

8. klass
1. koht Jane Treima Valjala PK
2. koht Eliise Kukk
3.-5. Alice Berens
6. Anna-Maria Lest
7. Eva Herzog
8.-9. Roland Kastein
10. Madis Lember

9. klass
1. koht Martin Priske
2. koht Pirjo Mononen
3. koht Liisa Paiste Orissaare G
5. Roland Brant

Marek Schapel, õppealajuhataja

MISS GRAATSIA

SÜG-i õpilaste omaloominguliste võimlemis- ja tantsukavade konkursi finaal toimus 08. aprillil kooli võimlas. Ürituse korraldasid 8.a klassi õpilased Karin Viilup, Lilia Kivi ja Sandra Aulik loovtööde programmi raames. Õpilased valmistasid ette ürituse, muretsesid auhinnad, korraldasid žürii töö. Üritus õnnestus igati. Tütarlapsed olid teinud väga tubli töö. Kahju,et igast klassist osavõtjaid ei olnud. On ju selline kavade konkurss eriti heaks hüppelauaks kümnendikele, kes järgmisel õppeaastal peavad oma oskused mängu panema kabareeprogrammi koostamisel.

Aga tulemused olid suurepärased. Kavad olid hästi ette valmistatud ja võimlemiskavades nägi lausa meisterlikku tulemust.

Võitjad:
Võimlemiskavade Grand Prix – 8.a. klass “Pallikava” 70 punkti
Tantsukavade Grand Prix – 11.b klassi tantsukava 64 punkti

Laureaadid:
Võimlemiskavad: 8.a. klassi vabakava “Wilde Dancers”
Tantsukavad         9.a. kl. I võistkond   “Trio”
12.b kl. “Sebastian”

Tunnustusauhinnad:
Võimlemiskavad   11.c.kl. kava “Tiigrid”
Tantsukavad          8.a.kl tantsukava
10.c kl. tanstukava “Tantsida on hea”

“Miss graatsia 2013” – Lilia Kivi 8.a klass

Suured tänud korraldajatele ja abilistele!

8.a. klassi õpilaste loovtöö juhendaja, kehalise kasvatuse õpetaja Tiiu Haavik

Maakonna võimlemis- ja liikumisrühmade festival "Hea rühiga ellu"

Maakonna õpilaste omaloominguliste võimlemis- ja tantsukavade konkursi SÜG-i õpilaste tulemused.

Vahendita võimlemiskavad:

Laureaat - 11.c kl kava “Tiigrid” parim gümnaasiumi vanuseastme kava.

Esinesid: Anita Jakimenko, Helena Kuivjõgi, Liis Lepik, Marhta Lindmäe, Brenda Rauniste, Grete Reinsoo, Krete Saak, Taali Teder, Mariliis Noor, Mirell Mägi.

Vahendiga võimlemiskava
Laureaat 8.a.kl “Pallikava” parim põhikooli vanuseastme kava.

Esinesid: Karin Viilup, Sandra Aulik, Lilia Kivi, Elviira Vanatare.

Tantsukavad:

Grand Prix 11.b tantsukava “Fancy Footwork”.

Esinesid: Triine Aavik, Marii Metsmaa, Airike Vipp, Krete Suurorg, Maige Hallik

Gümnaasiumiosa laureaat: 10.c tantsukava “Tantsida on hea”.

Esinesid: Maria Aarnis, Henrika Trave, Maria Lindau, Anni Kaup, Keidi Õisnurm, Reelika Alba.

Põhikooli grupi laureaat 8.a klassi kava ”Swim good”

Esinesid: Reet Koppel, Alice Berens, Kerttu Kütt, Kaili Põder, Maigret Mõru

Teised auhinnad:

Tunnustusauhind vahendita võimlemiskavade seas 8.a kl kava “Wilde dancers”.
Tunnustusauhind tantsukavade gümnaasiumiosas 12b kl kava “Sebastian”.

Innustusauhinnad:

vahendiga kavadest 12.b kl ”Jalutajad”, 11.c kl
9.a kl kava “Trio”.

Treenerite juhendatud rühmade seas sai
8.-9. kl tütarlaste rühm kavaga "Pallikava" tunnustushinna laureaadiks (kõrgeim auhind) juhendaja Tiiu Haavik.

Kokku võistles 21 omaloomingulist võimlemis-ja tantsukava.
Tänud kõikidele klassidele ja rühmadele, kes selle raske töö - kavade koostamise ja esitamise – ette võtsid.

Tiiu Haavik, konkursi läbiviija

BRIDŽ

Reedel toimunud kooli meistrivõistluste V etapi tulemused:

I koht Milvi Marle Prii - Hanna Tuus
II-III koht Maria Lindau - Henrika Trave
II-III koht Rauno Pihel - Kevin Org
Kõik nimetatud õpivad 10. C klassis.

Võistluste läbiviija Arne Loorpuu

KELMIKAS KEVADÕHTU

Teisipäeval, 23.aprillil kell 20.00 SÜGi aulas KELMIKAS KEVADÕHTU.

Kreveralt "Elu on lugu" (kõverpeeglivariant vahetatud rollidega), Kreputlastelt "Südame muusika". Ja veel üht-teist...

Pilet 1 euro

SÜGi meistrivõitlused kiirmales

SÜGi MV kiirmales 03. aprillil saavutas 1. koha Matis Rüütel 12b, 2. Koha Andre Koppel (4b) ja 3. koha Joel Jakob Koel (11b. Parim tüdruk oli Siret Sui (6b).

Saare maakonna kuni 12-aastaste MV males
Saare maakonna kuni 12-aastaste tüdrukute meistrivõitlusel osalesid kolme kooli õpilased. Parimad olid
1. Karola Soe (SÜG)
2. Merilin Mälk (KG)
3. Airi Saarma (Mustjala PK)

Kuni 12-aastaste poiste meistrivõistlustel osalesid ka kolme kooli õpilased. Parimad olid
1. Andres Sui (SÜG)
2. Kaspar Kivi (SÜG)
3. Miko Pärn (Muhu PK).

Juuno Jalakas, maleõpetaja

„Stiiliharjutused“ tõid koju laureaaditiitli

Saaremaa Ühisgümnaasium võib jälle linnukese kirja panna - Kreisis sai etendusega „Stiiliharjutused“ Jõgeva vabariiklikul kooliteatrifestivalil laureaadiks. Seekord Grand Prixi välja ei valitud, vaid kuus võrdset kohta, mis anti Saaremaa „Stiiliharjutustele“, Rapla „Teenrile“, Viimsi etendusele „Kas nii me olemegi?“, Kolga „Kristoferile“, Jõgeva „Augustusele“ ning Haapsalu „Pearätile“.

Oma teemavalikuga sai Kreisis žüriilt väga positiivset tagasisidet, sest etendus oli teistest erinev ja noorte endi poolt hästi läbi töötatud.

Žüriiliikme Toomas Lõhmuste sõnul on Kreisis läbi aastate silma paistnud just sobiva materjali valimisega, mis intrigeerib nii noori endid kui ka publikut.

Rapla juhendaja Valter Uusbergi sõnul, kes „Stiiliharjutusi“ ka minikatel nägi, oli tegemist täiesti uue etendusega ning mees lisas, et Saaremaalt saadud kriitika oli korralikult omaks võetud. Kokkuvõttes jäi ka trupp ise väga rahule. „Nii vahva, et oleme saanud Saaremaad kolm aastat järjest vabariiklikul teatrifestivalil esindada. See laureaaditiitel pani ikka korraliku punkti,“ sõnas Kreisises viimast aastat üles astunud Sandra Kahu ning lisas, et sellistel festivalidel osalemine on eelkõige just seltskonna pärast nii meeldejääv. „Need on ju nagu teised minikad!“.

Krete Sema, 12A

PIRET PÄÄR JA JUTTUDE VESTMINE

Möödunud nädala reedel oli võimalus 3.-6. klassi huvilistel minna Saaremaa keskraamatukokku kuulama Piret Pääri, kes rääkis jutuvestmise tähtsusest ning jutustas ka ise mitmeid huvitavaid lugusid. Lisaks väga heale jutustamisoskusele põimis esineja oma lugudesse õpetlikkust olla hea, lapsemeelne, utsitada oma vanemaid jutustama ning et lapsed näeksid, kui vajalik on rääkimisoskus. Selleks tõi ta paralleele laste unistuste ametitega. Näiteks seda, et üks arst peab oskama oma patsienti lohutada või tuletõrjuja õigel ajal õnnetuses olijat sõnaliselt aidata.

Usun, et kõik kohalolnud läksid koju mõttega, et alates tänasest õhtust võiks ema-isa, vanaema-vanaisa ühe loo rääkida.

Merle Prii, emakeeleõpetaja