Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 371

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


26. veebruar 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 371



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  27.02   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
MK vene keele festival

N  28.02   
16.00 Põhikooli mälumängu I voor

R  01.03   
13.00 Ettevõtluspäev Saaremaa Päike
18.00 SÜG Alternatiiv
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor
Ül kõnekonkurss
Rahvastepall 1.-3. kl

L  02.03   
Jukukool
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor
Majandusolümpiaadi piirkonnavoor

E  04.03   
10.45 Klassivanemate koosolekud

T  05.03   
09.00 Direktsiooni koosolek
12.00 Koolisisene õigekirjakonkurss 7.-12. kl
15.50 Õpilasesinduse koosolek

K  06.03   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.00 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
17.00 Eelkool

N  07.03  
Tööõpetuse konkursi piirkonnavoor

R  08.03   
Ül. A. Mattiiseni nim.vokaalansamblite konkurss

L  09.03   
Jukukool
Loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavoor
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile
Ül. A. Mattiiseni nim.vokaalansamblite konkurss
Sisekergejõustiku MV D-kl

P  10.03   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  27.02    Anni Väli. Kreeka reisist 2
N  28.02    Direktsiooni info
R  01.03    Indrek Peil. Loovtöödest põhikoolis
E  04.03    Viljar Aro
T  05.03    Marina Mäetalu. Animatsioonide loomisest
K  06.03    Diana Õun, Triino Lest. Võistutantsimise järelkajad
N  07.03    Direktsiooni info
R  08.03    NAISTEPÄEV

DIREKTSIOON TÄNAB

Emakeele ja ajaloo ainekomisjon ning kõik nende abilised – meeleolukate Eesti riigi sünnipäevaaktuste korraldamise eest.
Irena Sink ja 4a klass - aula kaunistamise eest.
Merje Oopkaup - õpilaste suurepärase ettevalmistamise eest ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkonna vooruks.
Rita Ilves, Sirje Kreisman, Aina Seppel - õpilaste suurepärase ettevalmistamise eest maakonna kõnekonkursiks.
Ivar Tamm - õpilaste hea ettevalmistamise eest spordiviktoriin Bumerang maakonna vooruks.
Kehalise kasvatuse õpetajad - õpilaste hea ettevalmistamise eest murdmaasuusatamise maakonna meistrivõistlusteks.
Algklassiõpetajad – väga vahva algklasside talispordipäeva läbiviimise eest.
Merit Karise - õpilaste suurepärase juhendamise eest Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee filmikonkursile.

OLEME UHKED!

Miskipärast on järjest sagedamini nii, et kui öeldakse „riik“, mõtlen mina „kool“. Nii kippus minema ka presidendi sünnipäevakõnet kuulates. Kui president ütles „riik“, mõtlesin mina „meie kool“, kui president ütles „rahvas“, mõtlesin mina „meie õpilased, õpetajad, koolitöötajad ja lapsevanemad“. Ehk on nii, et kui presidendi öeldut veelgi oma koolile ja iseendale lähendame, suudame paremini näha ja targemalt otsustada. Proovime...

Head sõbrad, head Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlased, õpilased ja õpetajad kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin.

Mõte Saaremaa Ühisgümnaasiumi igikestvusest peaks olema täna enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde.

Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma kooli elujärje ja elujõu pärast.

Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma.

Ärgem siiski unustagem: me saame ennast mõõta ja võrrelda ja vaagida just seetõttu, et me seisame sirgelt kindlal pinnal.

Saaremaa Ühisgümnaasium on saavutanud viimaste aastakümnetega nii palju, et me  võrdleme end meie riigi tippkoolidega ja pakume huvi ka sõpradele välismaal.

See on õige, koguni ainuvõimalik. Me oleme ja peamegi olema oma kooli suhtes nõudlikumad. Ent demokraatliku juhtimise puhul tähendab see, et me peame olema nõudlikumad ka iseenda suhtes.

Demokraatlikus koolis on iga etteheide koolile või kooli juhtimisele kaudselt või otseselt ka etteheide iseendale.

Head sõbrad.

Kui viimase viie aasta vältel oleme suuresti olnud erinevate haridusreformide heitlikus keerises, siis ei kehti sama me enda suhtluses, suhetes inimeste vahel, suhtes kooliga.

Kui kool suhtub kodanikesse samasuguse hoole ja armastusega kui valdav osa meist suhtub oma kooli, oleks meil palju rohkem ausat, aga mitte võltsarmastust.

Me ei tohiks luua endale illusiooni mingist imerohust, mis kõik valud korraga leevendab. Et kõik saab korda, kui vahetada välja mõni õpetaja või terve direktsioon. Et saame paremad otsused, kui hakkame otsuseid langetama interneti teel või rahvahääletusel.

Ei, ma ei pea praegust koolijuhtimist asendamatuks ega meie otsuste tegemise kombestikku parimaks. Mõlemad muutuvad niikuinii, kui vaid seda ise soovime ja suudame parema välja mõelda.

Ja meil on ju hoolekogu, kus lapsevanemad, õpetajad ja õpilased saavad teha ettepanekuid, millest peagi võivad saada seadused. Hoolekogu ongi just loodud kooli demokraatia ja tuleviku huvides.

Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletustel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad.

Mu daamid ja härrad, preilid ja noorhärrad.

Mina ise arvan, et koolil läheb päris hästi. Ma olen oma kooli üle siiralt uhke. Kui ma mndrilkäikude ajal kuulen kiitvaid sõnu SÜG-i saavutuste kohta, siis ma tänan alati mõttes kogu kooliperet, iga lapsevanemat, iga õpilast, iga õpetajat ja töötajat ja Kuressaare linnavalitsust.

Ma tänan igaüht, kelle hool, oskused ja pühendumus on toonud Saaremaa Ühisgümnaasiumi ilmselt kõigi aegade kõige tugevama, kõige parema üleriigilise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, meie pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal.

Kool on PISA-tulemustega riigi teravas tipus, riigieksamite tulemustelt oleme esiveerandsajas, kõrgkooli lähevad edasi õppima peaaegu kõik lõpetajad. Ka TV10-olümpiasarjas jõudsime taas esikolmikusse, Kreedo võitis kooride võistluse ja etlejad toovad enamiku konkursside laureaaditiitlid. Meil on nimekad kooliteatrid Krevera ja Kreisis, meil on Varsakabjad ja meil on KABAREE. Üks viimase aja öigemaid tegusid on olnud Öieti loomine ja Anna Raudkatsi nimelise võistutantsimise algatamine.

Meie uurimistööde süsteem on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmetes mandri koolides. Vististi ainsana oleme oma koolile ehitanud keskonnahariduskeskuse. Meid kutsutakse teistele rääkima oma kooli põhiväärtustest, oma kooli juhtimisest ja traditsioonidest.

Need näited, mida võinuks siin pikalt jätkata, kinnitavad, et me suudame teha siin saarel suuri asju ka edasi.

Head sõbrad, olgem põhjusega uhked oma kooli ja ühiste saavutuste üle, ent vaadakem ausalt otsa ka tegematajätmistele. Just täna, mil meie kooli suure juubelini on jäänud natuke üle viie aasta. Ja miks mitte seesuguse pilguga, mis nõuab nende asjade korda tegemist Saaremaa Ühisgümnaasiumi sajandaks sünnipäevaks.

Hea koolirahvas.

Vaadakem kaugemale lähenevate valimiste horisondist. Kaalugem hoolikalt valikuid, mida meile pakutakse. Nii neid, mille mõju on parimal juhul lühiajaline. Kui ka probleeme, mille osas lahenduste leidmine ja otsustamine on meie kõikide huvides.

Sest, hea kuulaja, järgmise kolme, maksimaalselt seitsme aasta jooksul muutub me olukord oluliselt. Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, teame mõndagi juba nüüd. Teame, et uuendatav seadusandlus võib eelistama hakata koolide lahutamist puhasteks koolitüüpideks.

Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018. aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks.

Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus.

Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks – aga just seda me ju soovime – siis tähendab see üha kasvavat panust ja vastutust.

Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel, 2020. aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus.

Siit ka minu üleskutse. Teeme meie sajandaks aastapäevaks SÜG-i korda. Prantslased ehitasid oma vabariigi sajandaks juubeliks Eiffeli torni. Teeme meie oma sajandi juubeliks metafoorilise torni, mis särab ja paistab kaugele oma innovaatilisuse ja leidlikkusega, oma tarkuse ja ka oma tooniga, sõbraliku, kaalutletud ja toimivaga.

Selle sihini jõudmiseks me vajame nii arutelu kui ka selle tulemusel sündivaid kaalutud otsuseid. Me vajame ellurakendatavaid tegevuskavu, mitte vormi täiteks koostatavaid ja kohe ära unustet arengukavu. Me vajame ideid, leidlikke ja võib-olla ka ebastandardseid, ent kindlasti mitte loosungeid.

Need ideed ja tegevuskavad peavad lähtuma meie kooli vajadustest. Me vajame arutelu, mida kiiresti kahaneva koolilaste arvu puhul teha oma linna ja maakonna koolivõrguga ja mida teha meie enda kooliga.

Oma kooli suhtes nõudlike kodanikena, oma kooli peremeestena, võiksime koostada loendi probleemidest, mis ootavad juba järgmise mõne aasta jooksul vähemalt mingisugustki lahendust.

Me vajame arutelu, mille käigus loeme kokku kõik oma soovid, kalkuleerime nende hinna ja siis laseme linnavalitsusel ja –volikogul otsustada, kas nad on nõus kõige eest kamaksma. Muul moel me lahendusteni ei jõua, vaid jäämegi unistuste ja hirmude lõksu.

Õpilasena, õpetajana, koolitöötajana ja lapsevanemana on igaüks meist oma kooli omanik. Ja omanik vastutab, omanik hoolib.

Head sõbrad.

Kõik, mis on hea ja armas, ei pea olema uhke ja kaugele näha. Saaremaa Ühisgümnaasium on nagu kadakamari: ta on ürgne ja väike, teda on raske leida ja need, kes seda ei oska, ei märkagi teda ega oska teda ka hinnata. Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. Meie kool ongi me kadakavälu.

Ja milline on meie kool, meie homne Saaremaa Ühisgümnaasium, on väga paljus meie endi teha.

Head päikselise koolinädala algust!

Elagu Saaremaa Ühisgümnaasium!

Viljar Aro, koolijuht

Kooli õuele sõitmine piiratud

Alates 25. veebruarist on autode sissesõit kooli territooriumile piiratud. Rehe tänava poolse värava ette on paigaldatud sissesõitmist keelav liiklusmärk koos lisatahvliga, mis lubab sõidu teenindavale transpordile. Teenindavaks transpordiks on kooli ja sööklasse kaupa toovad autod, prügi- ja pesuautod, koolis tööd tegeva või teenust osutava ettevõtte sõidukid  ning kooli töötajate isiklikud autod. Sellise piirangu eesmärk on inimeste ohutuse tagamine.

Aado Haandi, haldusjuht

PLAKATIKONKURSS

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud traditsioonilisel plakatikonkursil osalesid 9. ja 12. klassid. Konkursi üldteema oli „Eesti Vabariik eile, täna, homme“, täpsema teema valis igaüks ise. Ühe plakati autori(te)ks võis olla 1-3 inimest.

9. klasside arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht  Laura Kaldjärv ja Hanna Saagpakk (9.a) – plakat „Valitsus rahva pilgu läbi“
II koht  Meril Kallasmaa ja Victoria Käesel (9.a) – plakat „Eesti aastal 2020. 9.a haarab võimu“
III koht  Tairo Jürisson (9.a) – plakat „Savisaar versus Ansip“

12. klasside arvestuses olid tulemused järgmised:
I koht  Karl-August Roost, Senta Sepp, Kertu Kuusk (12.b) – plakat „Eesti avatud elektriturg 2013“
II koht  Gete Grahv, Triin Õige (12.c) – plakat „Eesti nii eile, täna kui ka homme“
III koht  Karmen Ainsalu, Kadri Raudsepp (12.c) – plakat „Eesti 1918, 2013, 2100“
Eriauhind suurepärase Riigikogu praegust koosseisu tutvustava plakati eest: Grete Kesküla (12.a) ja Karmel Pea (12.c)

Merje Oopkaup, ajalooõpetaja

NÄDALA KUNSTITEOS


Kelli Klütsnik, 3.B

ÜHISKONNAÕPETUSE OLÜMPIAADI PIIRKONNAVOOR

8. veebruaril toimus ühiskonnaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

Põhikool (32 osalejat)

1. koht Johannes Rooso
2. koht Martin Priske
3. – 4. koht Tiina Soots Valjala PK
3. – 4. koht Pirjo Mononen
5. koht Meril Kallasmaa
6. koht Egil Lember
7. – 8. koht Lauri Leemet
7. – 8. koht Cardo Martin
9. – 10. koht Kaur Lepik
9. – 10. koht Indro Kottise

Gümnaasium (33 osalejat)
1. koht Henri Sink
2. koht Vahur Varris
3. koht Anni Pupart
4. koht Krister Aleks Kasemaa
5. koht Indrek Viires
6. koht Karl Jõgi
7. – 9. koht Gerda Nelis
7. – 9. koht Jüri Põld
10. koht Karmen Ainsalu

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

Edukalt lõppenud reklaamiõpetuse valikaine

Sel aastal on esimest korda võimalik meie 11. klassidel valida koostöös Kuressaare Ametikooliga fotograafia ja reklaamiõpetuse valikkursust. I poolaasta 11B ja 11C klassi reklaamiõpetuse ajal kuulutati välja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee filmikonkurss “EESC 2013 Video Challenge Europe Past Forward”. Meie õpilased osalesid sellel koostöös ametikooli meediaringiga. Ühistööna valminud film “EU 27” jõudis esikolmikusse rohkem kui 90 esitatud töö seast. Filmi algne idee pärineb 11B klassi õpilastelt Piret Saartokilt ja Noora Mölderilt. “Meie põhieesmärk oli näidata, millised on Euroopa Liidu kodanike peamised õigused,” kirjutas klipi tutvustuses Piret Saartok, kes on konkursil kirjas filmi autorina.
Ametikooli meediaringi hooleks jäi tehniline pool – filmimine ja montaaž. Lisaks saarlaste tööle jõudsid konkursi esikolmikusse Portugali ja Leedu filmid. See, millise koha saarlased saavutasid, tehakse teatavaks konkursi auhinnatseremoonial 20. märtsil. Siis selgub, kas saarlased pälvisid esimese koha ja 5000 eurot, teise koha ja 3000 eurot või kolmanda koha ja 2000 eurot.

Õnnitleme filmi autoreid ja juhendajat õpetaja Merit Kariset.

Kokkuvõtte 20. veebruari Saarte Häälest tegi

Marek Schapel, õppealajuhataja

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEV MEIE KOOLIS


22. veebruaril kogunesid kolm kooliastet neile teadaolevatel kellaaegadel aulasse kodumaa sünnipäevaaktusele. Igal kooliastmel oli võimalus kuulata-vaadata nende vanuserühma esinejaid: lauljaid ja rahvatantsijaid, hiljem kuulata kaasahaaravat lugu külaliselt.



1.-4. klassile laulsid I-II klasside laulukoor ning koor JO-LE-MI, silmarõõmu pakkusid Kersti Truverki juhendatud väikesed rahvatantsijad. Külalisesinejaks oli päästeteenistuse komandojuht Margus Lindmäe.

Põhikool nautis tütarlastekoori Kressendo, 7.B klassi ansambli ja rahvatantsurühma Öieti16 esinemist. Sünnipäevakõneluse pidas Saaremaa piirkonna kodutütarde noorteinstruktor Ingrid Paiste.

Gümnaasiumiastmele pakkusid esinemislusti poisteansambel Varsakabjad, segakoor Kreedo ning rahvatantsurühm Öieti. Oma meenutusi taasloodud Eesti Vabariigi algusaastatest andis edasi Kuressaare Linnateatri juht Piret Rauk.

Aitäh kõigile lauljatele, tantsijatele, kontsertide teadustajatele, meeleoluka aula kaunistajatele,
külalistele ning juhendavatele-kaasaaitavatele õpetajatele!

Emakeele ja ajaloo ainekomisjoni nimel
Merle Prii

Teismelise kerge või raske elu

Minu vanus mahub vahemikku 13-19 eluaastat. Iga terviseõpetuse õpik kinnitab, et sellises eas inimene on teismeline. Seega olen ka mina, hoolimata sellest, kas ma soovin seda või mitte.  Kui mulle valida antaks, ei tahaks ma teismeliste sekka kuuluda, sest see väljend on omandanud negatiivse varjundi. Kui öeldakse „teismeline“, ilmub silme ette pilt roosade juuste ning äranutetud silmadega neiust või vandaalitsevast noormehest.

Arvamus, et teismeeas inimese elu on raske, on küllaltki üldlevinud. Kirjade järgi peaksid minuealised noorukid vaevlema eneseotsingute, muutuste ja kõige muu segadusttekitava käes. Kui lisada kõigele sellele veel juurde hormoonide etteaimamatu toime, saamegi teismelise, kes reeglina ei oska endaga toime tulla, ei oska suhelda, ei leia enda kohta maailmas, ei võta kellegi nõuandeid kuulda, ei suuda kainelt mõelda ega otsuseid langetada ning keskendub enesehävitamisele. Tal on nii raske.

See kõik on vale. Teismeeas inimese elu on väga kerge. Meie päralt on maailm, kus ainsateks muredeks on koolitööd ja sotsiaalne elu. Teismelise elus puudub vastutus. Isegi vastutuskoormat iseenda osas ei ole teismeline veel täies mahus enda õlule võtnud. Rääkimata sellest, et ta ei pea mõtlema, kust leida vahendeid järgmise õhtusöögi või elektriarve tasumise jaoks. Keskmine teismeline ei suuda ettegi kujutada, kui raske võib olla vastutada kellegi elu eest. Ta peab vaid tagama, et hinded oleksid korras, aeg-ajalt ehk väikevennale süüa tegema ning koeraga õues käima.  Loomulikult võib eelmainitu vahel peavalu tekitada, aga raskeks taolist elu küll kuidagi lugeda ei saa.

Tõepoolest, inimestevahelised suhted on keerulised, eriti komplitseerituks peetakse suhtlemist noorukite puhul.  Aga kas need  muutuvad automaatselt teismeea möödudes kergemaks? Kas inimene, kelle pass näitab 20 aasta pikkust elukogemust, on tingimata suhtlusekspert? Kahtlen selles sügavalt. Tülisid ja probleeme tekitavad kehvapoolsed suhtlusoskused. Mida vanemaks inimene saab, seda enam ta soovib konflikte vältida, seda enam on ta end sellel teemal harinud. Keegi ei keela 13-aastasel oma oskuste parandamiseks teemakohast raamatut lugeda või internetist informatsiooni otsida. Ka keskeas isik võib kasutada teismelisega samu käitumismalle lihtsalt seetõttu, et ta pole vaevunud neid muutma.

Eneseotsingud ja muu selline, mis teismelise elu eriti piinarikkaks peaks muutma,  on minust vist küll suure kaarega mööda läinud. Midagi traagilist ma igatahes täheldanud ei ole, võimalik, et ma pole oma koha otsimist maailmas lihtsalt tähele pannud. Alati jääb ka võimalus, et ma pole selleni lihtsalt jõudnud, mul on ju veel tervelt poolteist aastat teismeiga alles. Sellegipoolest ei suuda ma ette kujutada, miks peaks enese otsimine nii kohutavalt valus ja keeruline olema. Milleks üldse otsida? Iseennast ei leita ju ühe korraga. Usun, et isegi kõrges eas inimene võib enda juures igapäevaselt uusi pisiasju avastada. Mulle tundub uute asjade avastamine tore ja huvitav, nii ka uute faktide leidmine enda kohta.

Parim osa teismeliseks olemise juures on aga siin: lõputud vabandused. Isegi täiskasvanud tunnevad teismelisele tema „meeletult keerulise“ eluetapi pärast kaasa. Kinnitamaks, et nad teda mõistavad, lubavad teismelise vanemad tal uksi paugutada ja neelavad rahulikult alla klombi, mis tekib kurku pärast järjekordset sõimuvalangut võsukese suust. „Ta on ju teismeline, tal on raske periood,“ kinnitavad nad ning pigistavad veel kord silma kinni ja keeravad järgmise lehekülje raamatust, mille pealkiri lubab lahendust probleemidele puberteediealistega. Absoluutselt igale teismelise halvale teole toob ühiskond põhjenduse, olgu selleks siis hormoonid või midagi muud. Isegi mudilasele antakse iga koerustüki eest vastu näppe, tuuakse välja tema viga ning manitsetakse seda mitte kordama. Kui aga inimene 13-aastaseks saab, lõpetab ühiskond tema korrale kutsumise.  Justkui annaks

sisenõrenäärmete toodangu levimise hoogustumine õiguse oma pea kasutamise lõpetamiseks, võtaks võime eristada halba heast. Põhimõtteliselt  saab nooruk loa tegemaks kõike, mida hing ihaldab, mõtlemata tagajärgedele. Enam ei kehti need reeglid mis varasemalt. Isegi kui teismelist väära teo eest karistatakse, on tema  eksimusele õigustus olemas.  Minus tekitab lausa tülgastust, kui keegi taaskord kaastundlikult ohates lausega „Ta on ju teismeline“ lagedale tuleb.

Keskmise teismelise elu on kerge: pole vastutust ning igale eksimusele on põhjendus olemas. Kui isegi täiskasvanud,  kes on kunagi sama etapi läbi elanud, teismelisele kaasa tunnevad, siis ei jõua ma suureks kasvamist ära oodata. Täiskasvanuelu peaks ju lausa lust ja lillepidu olema!

Hanna Tuus, 10.C


NUHKUR NAHISTAB

1. Kes on kirjutanud klaveripalade tsükli „Aastaajad“?
2. Kes laulis kuulsaks laulu „Kuula“?
3. Nimeta kuulus Saaremaa ooperilaulja, kes esineb sel aastal ooperipäevade lastegalal?
4. Kes on pildil?



Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

Vastus tuua õpetaja Merle Prii kätte. Kiireimat õigete vastuste leidjat ootab pisike üllatus.

Eelmise mõistatuse lahendasid ära Mairi Kukk ja Kristin Tisler 9.B klassist. Palju õnne!

SÜGPress

 
Bänner


Bänner