SÜG-Press
19. veebruar 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 370
KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI
K 20.12
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
N 21.02
16.00 MK Bumerang SÜGis
17.30 1a kl Aabitsapidu
R 22.02
12.00 Vabariigi aastapäeva tähistamine 1.-4. kl
13.00 Vabariigi aastapäeva tähistamine 5.-9. kl
14.00 Vabariigi aastapäeva tähistamine 10.-12. kl
L 23.02
Lingvistikaolümpiaadi eelvoor
P 24.02
ISESEISVUSPÄEV
E 25.02
10.45 Klassivanemate koosolekud
Talispordipäev algklassidele
T 26.02
09.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek
K 27.02
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
MK vene keele festival
N 28.02
16.00 Põhikooli mälumängu I voor
Ül kõnekonkurss
R 01.03
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor
Ül kõnekonkurss
Rahvastepall 1.-3. kl
SÜG Alternatiiv
L 02.03
Jukukool
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
Eesti kirjanduse olümpiaadi lõppvoor
Majandusolümpiaadi piirkonnavoor
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 20.02 Sirje Kreisman. Noorsookirjanduse radadelt
N 21.02 Direktsiooni info
R 22.02 Raili Tamm. Minu esimene klass
E 25.02 Viljar Aro
T 26.02 Margit Mägi. Praktikantide juhendajate õppepäev
K 27.02 Anni Väli. Kreeka reisist 2
N 28.02 Direktsiooni info
R 01.03 Indrek Peil. Loovtöödest põhikoolis
DIREKTSIOON TÄNAB
Eena Mark, Triino Lest, Diana Õun – A. Raudkatsi nimelise võistutantsimise korraldamise eest.
Eena Mark – õpilaste väga hea juhendamise eest üleriigiliseks võistutantsimiseks.
Mari Ausmees, Riina Laanes – „Poistelaulul“ eduka osalemise eest.
Juuno Jalakas – õpilaste suurepärase juhendamise eest maakonna kuni 14-aastaste noorte meistrivõistlustel males.
Kehalise kasvatuse ainekomisjon – SÜGi murdmaasuusatamise meistrivõistluste korraldamise eest.
MIS ON TARTU MARATON?
Olles osalenud kolmeteistkümnel Tartu Maratonil, ei oska ma sellele küsimusele ka täna vastata. Kunagi (1995 talve hakul) sai see alguse - tundub, et oli vaja leida midagi, mis meie kooli nii väheseid mehi rohkem liidaks. Ja mis on parem, kui nn ühiskondlik kontroll e paljus mindi koos treeninguks jooksma sellepärast, et teised ju tulevad - kuigi ise väga ei viitsi... Nii see algas 1996. aasta jaanuaris ligi 30-kraadise pakasega. Enn, Väino, Indrek, Aado, Ly ... Ei olnud piinlik mõnikord kaotada ka Kerstile... Lõpetamisrõõmu jätkus vähemalt nädalaks ja ikka tõmbas järgmiseks aastaks tagasi... Kas see on rahulolu eneseületamisest, hakkamasaamisest, ühistundest või millestki veel sügavamast...? Ühest olen aru saanud - tippsuusatamist telekast vaadates tajun tegelikkust ja ei kritiseeri ka viimaseid. Lihtinimesed elavad lihtsalt teises maailmas... Minult on palju küsitud, et kuidas sa suudad... Olen veendunud, et suudab igaüks, vaja on vaid pealehakkamist, tahtmist ja eneseusku. Ja seekõik võimaldab kasvada... Eesmärk ei pea tingimata olema aeg või kellegi võitmine –eesmärk võiks olla eneseületamine... Mõnes mõttes olen selle poolt, et iga eestlane (vähemasti meeseestlane) peaks korra elus läbima Tartu Maratoni. Ja kuna tegelikult olen väsinud, siis kirjutan nädala pärast edasi. Aga see on kosutav väsimus...
Viljar Aro, koolijuht
SUUR KOOLIÕPILASTE GOMOKUTURNIIR
16.-17. veebruaril toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis gomokuturniir.
8.A klassi õpilane Mari Kolk võistles rendžus tublilt, saavutades vastavalt 8.-12. klassi tüdrukute seas 1. koha. Tema vend Paul, kes õpib KG-s, saavutas poiste arvestuses 3. koha.
Mari ja Paul on ka arvatud Eesti noortekoondisesse rendžus noorte Euroopa meistrivõistlusteks Suure-Jaanis, 30.06.-5.07.2013
Palju õnne!
SÜG-Press
SÜGi maletajate edu
Laupäeval, 16. veebruaril toimunud maakonna kuni 14-aastaste noorte meistrivõistlustel males võitsid kõik kolm auhinnalist kohta SÜGi poisid.
Kümne maletaja konkurentsis sai täisedu 5 punktiga ANDRE KOPPEL (4b).
Teine oli KAREL ÄÄR (7a) 4 punktiga ja kolmas ANDRES SUI (4b) 3 punktiga.
Samuti 3 punkti kogunud PAUL ANTSAAR (4a) pidi halvema koefitsendi tõttu leppima viienda kohaga.
Nelja tüdruku vahelises võistluses sai KAROLA SOE (4b) kolmanda koha.
Juuno Jalakas, maleringi juhendaja
I ÜLERIIGILINE A. RAUDKATSI NIM. VÕISTUTANTSIMINE
Armas koolipere!
Eelmise nädala lõpus saime hakkama suure ja uue üleriigilise sündmusega. Meil käis külas 114 rahvatantsijat Kuusalust, Tartust, Keilast,Põltsamaalt, Kärlalt ja loomulikult SÜGist. 2 päeva tantsiti, võisteldi, õpiti ja suheldi uute sõpradega.
Me oleme õnnelikud, sest meiega oldi rahul ja meie oleme tänulikud, et nemad olid rahul 
.
Meie siiras tänu kuulub meie oma maja inimestele, kelleta me pole kuidagi hakkama saanud: Sirje Kreisman, Andreas Noor, Indrek Peil, Irena Sink, Kersti Truverk, Mari Ausmees, Anne Teigamägi, Rita Ilves, Aado Haandi, Hendrik Kuusk, Marika Pärtel, Ruth Kask ja tema köögi meeskond.
Väga oluline tänu päevajuhtidele – Lauri Lember ja Mikk Rang!
Õpilaste meeskondi juhtisid:
Kaspar Viilup, Sandra Kahu, Artur Loorpuu, Singrid Hüüdma, Rauno Liitmäe, Gerda Nelis, Eliise Hoogand, Kaspar Püüding, Anni Viskus
Väljaspoolt oma koolipere täname:
Valdo Ots, Liisi Viskus, Andi Roost, Andrus Unger, Mikk Saarela, Leisi VÄRKS, Pilvi Karu, Anita Kangur.
Meie eriline täna kuulub aga rahvatantsuõpetajale Eena Margile, kes meie mõttega nii innukalt haakus ja koos meiega selle ka teoks tegi!
Teile tänulikud
Triino ja Diana, huvijuhid
NB! Oleme täna saanud mitu toredat kirja, mida soovime teiega jagada:
Triino ja Diana ja kogu SÜGi pere!
Veelkord tänud ja kiidusõnad hästi korraldatud ürituse, südamliku vastuvõtu ja kõigi läbimõeldud pisidetailide läbimõtlemise eest.
Andke edasi tänu ka kujundajale ning Paulile. Mulle väga meeldisid kõik kujundusega meened ja auhinnad!!!!! Hea on saada asja, mis pole lihtsalt niisama tehtud...
Ilma Adamsoni muljed olid ülipositiivsed kõige suhtes. Arvestades tema positsiooni Eesti tantsumaailmas, loodan, et saame sellele üritusele hea protežee. Lähiajal peaks ERSi lehes ilmuma ka tema kirjutis konkursist ja toredatest saarlastest.
Südamlike tervitustega
Heli Jalakas, Kuressaare kultuurinõunik
Head võistutantsimise korraldajad/läbiviijad!
Tänan südamest vahva ürituse ellukutsumise ja läbiviimise eest! Tublid olete! Mitte just iga kool ei võta vastutust nii suure ürituse korraldamise eest.
Minu "väikesed" tantsijad jäid Saaremaal veedetud päevadega äärmiselt rahule ega tahtnud laupäeva õhtul praamile minna. "Oleme ikka veel ja ärme veel koju lähe!" Mõistan, et nende koolist välja toomine, üheskoos millegi ettevõtmine, teiste tegemiste jälgimine andis neile hea annuse uusi kogemusi ja mõistmist lahtiste silmadega ringi käia. Lapsed kiitsid eriti teie Kabaree-etendust ja sellele järgnenud tantsuõhtut. Kabaree oli tõepoolest väga äge!! Tore oli see, et oskasite kahte täiesti erinevat üritust (võistutantsimist ja kabaree-etendust) omavahel kokku sobitada ning see tõstis kindlasti teie ürituse väärtust.
Kahju, et põhikooli rühmade arvestuses meil seekord konkurente polnud, oleks ju tahtnud ka ennast teistega võrrelda. Sellegipoolest on lapsed väga uhked saadud tiitlite üle.
Tänan veelkord sooja südamega tehtud ürituse ning mõnusa emotsiooni eest!
Jõudu uuteks tegemisteks!
Keila Kooli 5. klass ja tantsuõpetaja Aire
Siia on hea meel kirjutada ka TULEMUSED:
I koht Saaremaa Ühisgümnaasiumi Öieti, juhendaja Eena Mark
II koht Tartu Kommetsgümnaasiumi C-segarühm LEA, juhendaja Lea Hanni
III koht Kuusalu Keskkooli noorterühm, juhendaja Krista Kukk
Parim juhendaja Aire Toms, Keila Kool
ERIPREEMIAD
Parim kohustusliku tantsu esitaja - Tartu Kommetsgümnaasiumi C-segarühm Lea, juhendaja Lea Hanni
Parim neidude rühm - Kärla Rahvamaja Kärla Neiud, juhendaja Virge Varilepp
Parim põhikooli rühm - Keila Kooli 5. klass, juhendaja Aire Toms
Triino Lest, huvijuht
RAHVATANTSUVÕISTLUS
Reedel oli koolimaja juba varasest lõunast saadik ärevat sagimist täis – kohale jõudsid tublid rahvatantsijad, kes hakkasid kella viiest kohustusliku tantsukavaga üksteisest mõõtu võtma.
I üleriigilise võistutantsimise rahvatantsus avas muhe programm luulest-tantsust-laulust. Avasõnad ja tervituse andis edasi Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi, kes lootis, et ellu on kutsutud üks vahva ja vajalik traditsioon.
Põhikooli segarühmi oli kohale tulnud vaid üks. Sellest oli kahju nii vaatajatel kui osalistel endil, sest nii jäi põnev võrdlusmoment ära, millisel rühmal siis ikkagi kepsakamad tantsujalad on.
Keila Kooli 5. Klass
Nende esituses nägime A. Raudkatsi tantsu Pikk Ingliska.
Põhikooliealised olid küll Kärla noorikud, kuid kuna tegemist oli neidude rühmaga, siis nemad tantsisid võistu koos gümnaasiumiga ehk siis A. Raudkatsi tantsuga Hüppetants.
Kärla neiud tantsuhoos
Tantsuseade oli neil pisut teistsugune, kuid see-eest igati vahva.
Gümnaasiumivanuses astus võistlustulle kogunisti 5 rühma. Pingelises ja tasavägises heitluses võitsid kohustusliku kava vaid ühe punktiga meie kooli Öieti ees Tartu Kommertsgümnaasiumi koolinoored.
Üldarvestuses II koha saavutanud Tartu Kommertgümnaasiumi noored
Teisel päeval kultuurikeskuses aga vabakava esitades kohad vahetusid ning üldvõitjaks kuulutati Öieti.
SÜGi Öieti
Omamoodi põnev oli jälgida kohtunike tööd. Tantsijatele andsid hindeid Kuressaare kultuurinõunik Heli Jalakas, Kuljuse rahvatantsija Reet Sillavee, endine rahvatantsija ja bioloogiaõpetaja Mart Mölder, rahvatantsu korüfee Ilma Adamson ning endine SÜG-i rahvatantsuõpetaja Annika Iin. Neil ei lubatud peale tantse minna ühisele arutelule, vaid punktid tuli kohe peale esitust välja hõigata (seda küll paberil). Oli üsna üksmeelseid otsuseid, kus viie inimese arvamused kõikusid 1-2 punktiga, kuid oli ka hindamisi, kus parim oli 8 ja halvim 4 punkti. Seega pole kohtunikud ühti alati väga üksmeelsed, kuid sellised ootamatused asja just põnevaks teevadki.
Tunnine tore õhtupoolik kadus kui imeväel. Kuuldavasti kohtume taas kahe aasta pärast.
Seniks kõigile rahvatantsijatele jõudu harjutamisel.
SÜG-Press
VASTLAPÄEVA TÄHISTAMINE
12.veebruaril 2013 tähistasime selle aasta vastlapäeva väikese suusavõistluse ja pikima liulaskevõistlusega kooli ümbruses.
Parimad olid järgmised õpilased erinevates klassides:
6. kl T 500m
I Johanna Arak 6b 3.24
6. kl T pikim liug (üldse päeva parim)
Johanna Arak 6b
9. kl T 2km
I Heleri Soe 9b 11.07
II Anna Maria Lember 9b 12.52
III Mairi Kukk 9b 14.25
10. kl T 2km
I Marju Lember 10a 15.21
II Karmen Armus 10a 16.14
III Liisa Allik 10a 16.30
Pikim liug
I Karmen Armus
II Liisa Allik
III Marju Lember
12. kl T 2km
I Katariina Karu 12a 13.26
II Katrin Hommik 12a 14.08
III Helerin Rauna 12a 14.46
Pikim liug
I Katrin Hommik
II Helerin Rauna
III Katariina Karu
Vastlapäeva võistluste kolme paremat õnnitleti päevakohase diplomi ja kommidega. Auhinnad oli välja pannud kehalise kasvatuse õpetaja.
Kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees
Aime Metsmaa
SÜGi MEISTRIVÕISTLUSED MURDMAASUUSATAMISES
Sel aastal korraldasime 14. veebruaril, sõbrapäeval Saaremaa Ühisgümnaasiumi klassidevahelised murdmaasuusatamise meistrivõistlused.
Võistlejaid oli 5.-12. klassideni kokku 115: 76 tüdrukut- neidu ja 39 poissi- noormeest. Ilm soosis igati võistlejaid: olid kerged külmakraadid ja libisemine oli ülihea.
Rajameistrid olid raja masinaga üle sõitnud.
Kõik külalised ja võistluse lõpetajad said magusa suutäie kommi näol õpetaja Aime Metsmaalt. Finišis ootas ka kuum tee ning parimaid kostitati õpetaja poolt tehtud võileibadega.
Võistlusdistantside parimad olid järgmised:
5.-6. kl tüdrukud 2km
I Carmen Electra Pirn 5b 9.33,0
II Kätriin Käsper 5a 10.26,0
III Johanna Arak 6b 10.52,0
4. Marilis Remmel 5b 11.07,0
5. Jutta Loviise Juht 6b 11.29,0
6. Roosmarii Sarapuu 5b 11.44,0
7. kl tütarlapsed 3km
I Maria Kirst 7a 13.49,0
II Anna Klaar 7b 20.11,0
III Airike Kapp 7b 20.12,0
8.-9. kl tütarlapsed 3 km
I Eva Haavel 9a 11.27,0
II Heleri Soe 9b 13.23,0
III Maria Pihlak 9a 14.48,0
4. Annika Õisnurm 8a 16.24,0
5. Anna- Maria Lember 9b 16.26,0
6. Viktoria Käesel 9a 16.43,0
10.-12. kl neiud 4 km
I Keidi Õisnurm 10c 16.25,0
II Reelika Alba 10c 16.28,0
III Eva Maria Vaher 12c 17.29,0
4. Grete Kesküla 12a 17.45,0
5. Helena Kuivjõgi 11c 18.48,0
6. Anni Kaup 10b 20.15,0
5.-6. kl. poisid 4 km
I Robin Alba 5b 15.41,0
II Rasmus Saar 6a 17.30,0
III Oliver Moring 6b 18.30,0
4. Karl- Hendrik Tamkivi 6b 18.57,0
5. Mihkel Ait 6b 19.35,0
6. Rasmus Vaher 5a 20.37,0
7.-9. kl poeglapsed 6 km
I – II Karl Lember 8b 20.54,0
I – II Hans- Olavi Vaher 9b 20.54,0
III Ken Pihlas 8a 24.59,6
4. Jan Erik Soodla 9b 26.48,0
5. Taavi Kuuseok 8a 27.59,0
6. Kaivo Välja 8b 31.14,0
10.-12. kl noormehed 10 km
I Kristo Õunap 11c 34.53,0
II Hannes Kurgpõld 12c 37.24,0
III Hardo Niit 10c 39.19,4
4. Henri Lepik 10c 39.58,0
5. Karl Eik Rebane 10b 40.51,0
6. Alari Toomsalu 10c 41.21,0
Tänan kõiki võistlejaid, Spordihoone rajameistreid,Ly Haandit, Ivar Tamme ja Aado Haandit ning kõiki neid õpetajaid , kes lubasid õpilasi võistlema oma tundidest.Oli tõeline sõbrapäev.
Vanuseklasside parimaid suusatajaid ootab ees neljapäeval, 21. veebruaril juba Saare maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused karujärvel.
Edu kõigile!
Suusavõistluste korraldaja,
keh. kasv. ainekomisjoni esimees Aime Metsmaa
NÄDALA KUNSTITEOS
Head maoaastat soovib Saaremaa seelikutriibune siug
Kariina Kasjanenko, 2.B
KABAREE 2013
VIIMAST KORDA SEL ÕPPEAASTAL LINNAKODANIKELE!!!
KABAREE-ETENDUS REEDEL, 22. veebruaril kell 19.00.
PILETID MÜÜGL kooli sekretäri juures ja spordihoones.
3.A klassi tegemistest
Vastlapäev
Teisipäeval, 12 veebruaril käisime klassiga uisutamas.
Sõime koolis hernesuppi ja vastlakuklit, seejärel hakkasime uisuväljale minema. Teel vaatasime kompassi ning kaarti janende järgi suundusime parki.
Kui kohale jõudsime, ootasid meid seal juba Annaliisa ema, Alberti ema ja Eliise ema. Läksime uiske jalga proovima ja lõpuks uisutama. Kohe, kui ma uisuplatsile läksin, kukkusin , kuid mind aidati püsti. Mõnedel lastel tuli uisutamine juba päris hästi välja.
Läksin alguses aeglases tempos ja mul tuli uisutamine juba paremini välja.
Varsti saime süüa vastlakukleid ja juua teed. See oli nii mõnus peale pikka uisutamist. Saime veel veerand tundi uisuplatsil olla. Seejärel oli aegläbi ja läksime uiske jalast ära võtma. Kooli minnes arutasime sõpradega veel sellest lahedast vastlapäeavast. Seejärel oligi koolipäev läbi. See oli väga huvitav vastlapäev.
Kompassiga orienteerumas
Sõbrapäev
Neljapäeval, 14. veebruaril saime panna selga midagi punast, kuna oli sõbrapäev. Iga laps pidi panema kusagile mõne südame. Eelmisel päeval sai igaüks kirjutada paberile nende nimed, kes võiksid saada klassi päikeseks ehk siis lapsed, kes on teiste meelest kõige sõbralikumad. Sõbrapäeval öeldi meile tulemused. Poiste päikeseks sain mina, mul oli väga hea meel.
Tüdrukute klassi päikeseks sai Annaliisa. Toimus ka õnneloos. Iga laps sai kooli tuua mõne õnneloosi (šokolaadi, kaardi jne). Seejärel sai iga laps võtta ühe numbri. Ka õpetajal olidnumbrid. Ta võttis ühe numbri ja kingituse. Kellel see number oli, sai selle kingituse, mis õpetaja oli võtnud.
Ühel vahetunnil saime minna koos sõpradega pildistama. Mina pildistasin koos Alberti, Taaveti, Carl- Juhani ja Hendrikuga. Kui olime söönud, läksime klassiga Anna Raudkatsi võistutantsule, kus tantsisid meile paljud klassid. Kõige lahedam oli see, kui saime ka ise osa võtta. Seejärel oli kahjuks koolipäev läbi. See oli väga huvitav ja lõbus sõbrapäev!
Mihkel, 3.a
3.A klassi päikesed
14. veebruar oli sõbrapäev. Sellel päeval tegime klassiga õnneloosi. Igaüks sai ühe südamekese, mille peale oli kirjutatud number. See oli kas 5 või 4 jne. Seejärel hakkas õpetaja õnneanumast numbreid võtma. Need olid ühest kahekümne neljani. Neli last puudus. Mina olin number viis. Kõik said midagi ilusat. Mina sain loosikingi õpetajalt. See päev jääb kindlasti kõigile meelde.
Hanna Vinter, 3a
Maratonipäev 5.b moodi
Pühapäeval, 17. veebruaril, kui suusasõbrad sõitsid Otepää-Elva vahet maratoni, käis meie
klass peredega Karujärvel suusatamas, kelgutamas ja mõnusalt aega veetmas.
Kõik leidsid endale tegevust. Kõige rohkem kogunes meid kelgumäele, kus sõitsid nii poisid, tüdrukud, emad, isad, õed, vennad ja ka õpetaja.
Nalja ja naeru oli palju. Kelgumäel ja suusarajal veetsime kokku kaks tundi. Joostes ja mängides läksid loomulikult kõigi kõhud tühjaks.
Selleks olid osad vanemad viinereid grillinud, õpetaja maitsvaid vastlakukleid tellinud ja iga pere teed ning pirukaid kaasa võtnud. Tuli ka natuke pead murda, sest klassijuhataja oli meile Eestimaa teemalise viktoriini valmistanud. Pärast väikest ampsu ja ajude ragistamist tuli ka oma jõudu näidata- tegime köievedu. Kõik lõid kaasa! Isegi päris pisikesed põnnid tõmbasid koos meiega. Võitsid igatahes kõik, kes kaasa tegid!
Minu meelest oli üks ääretult tore päev, vaatamata lörtsisele ilmale. Leppisime kokku, et kui lumi sulanud ja ilmataat päikest näitab, tegutseme taas ühise perena. Ja mis kõige mõnusam, kokku läbisime igatahes
maratonidistantsi - kes suuskadel, kes kelgutades. Seega olime täieõiguslikud maratoonarid.
Roosmarii Sarapuu, 5. b klass
NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!
Head lahendamist!
1. Kelle kohta öeldakse „mesikäpp“?
2. Mis on mitmuse vastandsõna?
3. Millist ühisnimetust kannavad sõnad rubla, euro, naelsterling, dollar?
4. Mida teeb hunt täiskuu ajal, nina suunatud kuu poole?
Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!
Eelmise mõistatuse lahendasid ära Mairi Kukk ja Kristin Tisler 9.B klassist. Palju õnne!
Õiged vastused olid
1. Kanavaras öeldakse rebase kohta.
2. Pildil oli kujutatud ahmi.
3. Leelo Tungal on Hea Lapse toimetaja.
4. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn.
Kokku sai sõna RAHE.
SÜG-Press
ÕPILASTE OMALOOMING
Saaremaa tondijutud
Kunagi elanud ühes Kuressaare linnas telliskividest elumajas perekond. Ühel kurval sügispäeval kustus tolle maja perenaise eluküünal. Tema leinav kaasa ja lapsed ei saanud enam majaga hakkama ja nii otsustati see üheskoos maha müüa.
Uus pere oli nelja lapsega ja rõõmurohke. Nad olid väga rahul oma uue koduga. Ühel ööl,kui peret Una-Mati juba külastas, ärkas pereema üles ukse naksumise peale ja nägi, kuidas valge kogu tema magamistoast läbi laste tuppa uhus. Ema jahmus, kargas püsti ja läks vaatama, kas lastega on kõik korras, aga valget kogu polnud enam näha. Pereema oli jahmatusest pea terve teise poole ööst üleval. Pärast seda ööd hakkas kummitus juba endast märku andma kontskinga klõbinaga ja uste naksutamisega, kuid ennast ta siiski ei näidanud.
Ühel pimedal ööl, kui pere jälle magas, tuli perenaisel vajadus minna WC-sse. Kui ema möödus trepist, silmas ta valget kujutist naisest, kes seisis nägupidi perenaise poole. Perenaine aga lausus suure hirmuga: „Mine ära, jäta meid rahule, me ei ole sulle midagi teinud, sa ei pea meid hirmutama,“ ja jooksis tagasi voodisse.
Jah, tõepoolest pole see arvatav vana perenaine ennast enam näidanud. Aga et teda ära ei unusataks, siis märku annab ta endast endiselt kontskinga klõbinaga.
Anna Maria Lember
Saaremaa Ühisgümnaasiumi kummitus
Kas sa seda lugu tead, et meie kooli 4. korrusel kummitab?
Räägitakse, et ta käib väljas siis, kui õues juba pimedaks läinud ja taevas paistab kuu. Ükskord jäi üks meie kooli õpetaja õhtul kauemaks kooli. Kui ta ära hakkas minema, kuulis ta kellegi samme ja kilejope sahinat. Õpetaja arvas, et see on inimene ja ütles talle „tere“. Sellel kummitusel oli pikk mantel ja tal oli kapuuts peas, aga nägu tal ei olnud. Alles siis sai õpetaja aru, et see ei ole inimene. Siis keeras kummitus ringi ja läks minema.
Jürgen Truu
