Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 368

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


5. veebruar 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 368



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  06.02   
14.00  Juhtkonna koosolek
15.00  Metoodikanõukogu koosolek
15.50  Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
MK ansamblite päev Kihelkonnal

N  07.02   
16.00 Põhikooli mälumäng I voor
NUPUTA eelvoor

R  08.02   
Ül. etlejate konkurss
Ühiskonnaõpetuse olümpiaadi eelvoor
Tütarlastekoori Kressendo
laululaager koos KG kooriga
Vocaliisa Kuressaare Gümnaasiumis

L  09.02   
Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor   

E  11.02   
10.45 Klassivanemate koosolekud
18.30 Hoolekogu

T  12.02  
09.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek

K  13.02   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine
17.00 Eelkool

N  14.02   
16.00 Õpetajate mälumäng
A. Raudkatsi laulumängude päev

R  15.02   
17.00 Ül. A. Raudkatsi nimeline võistutantsimine

L  16.02   
15.00 Ül. A. Raudkatsi nimeline võistutantsimine
Informaatikaolümpiaadi lõppvoor
Väitlemise meistrivõistlused, II etapp

P  17.02   
Informaatikaolümpiaadi lõppvoor
Väitlemise meistrivõistlused, II etapp
MK poiste-solistide lauluvõistlus

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  06.02    Mia Rand. Erivajadusega laps
N  07.02    Direktsiooni info
R  08.02    Marika Pärtel. Suurelt mõtlemise maagiast
E  11.02    Viljar Aro
T  12.02    Diana Õun. Solisticast
K  13.02    Anni väli. Kreeka reisist
N  14.02    Direktsiooni info
R  15.02    Triino Lest. Uue traditsiooni sünd

DIREKTSIOON TÄNAB

Inge Vahter, Mart Mölder - õpilaste väga hea ettevalmistuse eest bioloogiaolümpiaadi maakonnavooruks.
Rita Ilves, Sirje Kreisman, Merle Prii - õpilaste suurepärase ettevalmistamise eest maakondlikuks etlejate konkursiks.
Ivar Tamm ja Kunnar Sink – mälumängu Bumerang läbiviimise eest.

TUNNUSTUS

Meie kooli füüsikaõpetajate Arne Loorpuu ja Indrek Peil poolt koostatud õppematerjal pälvis Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu konkursil "Juhendid praktilisteks töödeks digiandmekogu¬jaga" eripreemia. Autoritega sõlmitakse materjalide kasutamise litsentsileping.

SÜG-Press

EI KOOLIDE LÕHKUMISTELE 2

(peaaegu korduslugu kolme aasta tagant)

Küllap meil kõigil on piisavalt kogemusi, et lahutused teevad halba ja ühinemised head. Lahutused lõhuvad peresid ja lapsi, abiellumised annavad võimalused kõigile; organisatsioonide lammutamised on tegelikult pankrotid, liitmised sünnitavad uusi võimalusi; kunstlikud piirjooned tekitavad takistavaid barjääre, müüride lõhkumine hoogustab koostööd, integratsiooni ja sünergiat. Lammutada on alati lihtsam kui ehitada - lammutamiseks ei pea ka eriti midagi teadma. Praeguses koolide lammutamise hoos ei ole lammutajad mitte ühelgi moel andnud teavet võimalikust ehitajast. Kas ta tekib riigihankega - et saada väga odavalt; kas antakse kahe- või viieaastane garantii? Või pannakse seadusesse käsk hakata mõtlema teistmoodi?

KALLID RIIGIKOGULASED

Lihtlabase koolijuhina ei ole kuulnud mingitest uuringutest ja ei ole näinud mingeid mõistlikke argumente. Sama väidavad ka paljud teised koolijuhid, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Vastupidi - on kuulda, et Soome on hakanud eri vanuseastmete koole ühendama ja Ameerikas on ühe uuringutulemusena leitud, et nn 12-klassiliste koolide lõpetajad on tulevikus edukamad. Võib-olla on teil õigus - olete ju ikkagi Riigikogu. Aga – te ilmselt ei tea, et õpetaja võibki töötada täiesti normaalselt kellast kellani ja tunnist tunnini ilma õpetajatundeta. Teie lõhkumismuudatus annab teile võimaluse näha „oma palga eest töötavat õpetajat”. Tulemuseks on jokk-kool. Koolid on, aga rahvusvahelises võrdluses langeme edetabelite lõppu; lapsed võivad olla isegi koolirõõmsamad, aga keegi midagi eriti ei oska ega tea; lapsi ei kasvatata ega harita, vaid lihtsalt antakse tunde jne, jne.

Kui tahate midagi muuta, peate uuendused ka „söödavaks” tegema - seda teame meiegi siin allpool, sest ainult nii kõik arenebki. Kui usute oma ideesse, siis peate tegema nii, et:

- ka meie sellesse usuks;
- ka meie seda igatseks;
- ka meie seda nõuaks.

Meie - õpilased, emad-isad, vanaemad-vanaisad, õpetajad - olemegi rahvas, kes on teid valinud meie kõigi parema tuleviku loomiseks. Seega on meil nii õigus kui kohustus oma soovidest teile teada anda. Eesti kooli selline lõhkumine vajab uuringuid, vastavat õpetajaettevalmistust kõrgkoolides, sobivat materiaal-tehnilist baasi ja raha. Kõigeks selleks läheb vähemalt 10 aastat ja rohkemgi - kui me seda ikka tahame. Ja usk peab tekkima - meis kõigis. Praegu pole seda üldse - ja see ei ole kolme aastaga mingilgi moel suurenenud. Puhtaid gümnaasiume ju soovivad eelkõige need, kes pole suutnud oma koole remontida ja loodavad riigigümnaasiumi loomisega vähendada oma eelarve kulusid. Kahjuks paistab üha rohkem, et praegu toimiv koolireform on eelkõige rahakeskne ja mitmed olulised väärtused on ohverdatud võõra raha saamise reeglitele.

ÕPETAJAD ARVAVAD

- Meil on oma riigi kooliajalugu. Miks peaksime sellele andma surmahoobi?

- Meid ümbritsev keskkond on täis erivanuselisi inimesi, kes kõik peavad üksteisega hakkama saama. Kas elamist õpetades on ikka mõistlik saata vastsündinud Vastseliinasse, koolieelikud Kohilasse, algklasside õpilased Alutagusele, keskaste Keilasse, tarkuritest gümnasistid Tartusse ja Tallinnasse, sandid Saaremaale, surijad Suuremõisasse jne?

- Õpilane saab õrnas eas ühe suure terviku osaks ja tunnetab ennast seal turvaliselt 12 aastat; kõik on niigi närviline, kaootiline ja kiiresti muutuv.

- Sageli on gümnasistidest õpilastel õed-vennad nooremas astmes. Koolid ei tohiks peresid lahutada.

- Väikestele on suured tohutuks eeskujuks; suured vaatavad suht heldinult pisemaid ja meenutavad end samas vanuses; vanemad õpilased katkestavad ka nooremate tülisid.

- Tuhandet põhikooliõpilast on raske ohjeldada.

- Kuressaare puhul on hetkel võimalus valida kahe gümnaasiumi vahel; ühe gümnaasiumi tekkega tekib  tõesti seadusandjatele vastuvõtmatu hermeetiliselt suletud valikuvõimalusteta tunnel.

- Uue seaduse rakendumisel väheneb koolide vaheline edasiviiv konkurents.

- Tohutult kannatavad koolitraditsioonid ja vilistlaskonna ühtsus.

- Milleks hävitada meid seni püsti hoidnud traditsioonid ja järjepidevus millegi uue ja tundmatu nimel?

- Oluliselt väheneb võimalus koostööks põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate vahel. Põhikooliõpetajale on gümnaasiumis õpetamine arendav ja väljakutsuv, gümnaasiumiõpetajale on põhikoolis õpetamine juurte juurde tulemine.

- Ilma gümnaasiumiklassideta süveneb põhikoolis erialaõpetajate kriis veelgi.

- Õpetaja jagamine mitme kooli vahel ei taga pühendunud õpetamist e ei saa olla tubli pereisa mitmele perele.

- Üks kõige olulisemaid väärtusi on AJATU OMA KOOLI TUNNE.

- Milleks samas majas kahte kooli ja kahte juhtkonda tekitada? Kas raha ja segadust on ülearu?

- Enamikus väikelinnades pole ka sobiva suurusega hooneid.

- Kui õpilaste arv ühes  koolis on alla kriitilise piiri, siis võib olla tuleb see veretöö ära teha, aga elujõulisi koole hävitada on lausa ohtlik.

- Ka õpilased ei saa aru, et milleks sellist jama vaja on.

MIDA TEGELIKULT VAJA OLEKS

- Korralikud õpetajad teavad nagunii, mida õpetada e õppekava pole kunagi olnud põhiline. ÕPPEKAVA TÖÖTAB, KUI ÕPETAJAD SELLESSE USUVAD.

- Kasvatus on põhilisem, aga selle vundament ei tule põhikoolist, vaid perest.

ÄRGEM TEGELEGEM KOOLIDE LAMMUTAMISEGA, OLULISELT OLULISEM ON PEREPOLIITIKA.

- Oleme ületähtsustanud, et põhikoolis peaksime ehk rohkem kasvatama ja gümnaasiumis õpetama - kui põhikoolis pole õpetamisel piisavat kohta olnud, on paljudes valdkondades psühholoogidele tuntud kriitiline iga läbi. PÕHIKOOL JA GÜMNAASIUM EI OLE OLULISELT ERINEVAD. Lasteaed - põhikoolide  kõrval peavad kindlasti jääma ka põhikool- gümnaasiumid; Treffneri Gümnaasium on ju paljus tegelikult gümnaasium-ülikool ja neid mahub Eestisse heal juhul neli kuni viis.

KUI TAHAME KVALITEETI, PEAME KOKKU HOIDMA.
KUI TAHAME EHITADA, PEAME TEGELEMA VUNDAMENDIGA.
VUNDAMENDIKS SAAB OLLA AINULT TUGEV EESTI PERE.

Olen üha rohkem veendunud, et põhiprobleemiks on lastevanemate lapsevanemaks koolitamine - ses osas pole me veel isegi „lapsekingades“ ja see koolisüsteem on veel loomata. Aga ka lapsevanemaks olemine on amet - üks tähtsamaid maailmas. Miks tohib seda tööd teha siis ilma diplomi või kutsetunnistuseta? Mul on tunne, et paljud vanemad lausa vajavad ja tahaksid süsteemset tuge, aga riik pole loonud sellekohaseid võimalusi - lastevanemate koosolekud ei ole päris see asi. Ja võimaluste loomise all mõtlen ma eelkõige seadusandlust - sellist, mis kohustaks tõeliseks lapsevanemaks õppima ka neil, kes seda ei taha ja kelle lastega ongi koolis tõsiseid probleeme ja kelle tõttu ei saa korralikult õppida ka teised lapsed...

Tundub, et kolm aastat hiljem oleme oma tões veelgi rohkem veendunud.

Viljar Aro, koolijuht

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI  ÕPILASTÖÖDE NÄITUS

Kuressaare kultuurikeskuses on näitus, kus on võimalik vaadata meie kooli õpilaste kunstitundides valminud töid. Näitusele on riputatud pildid, mis valminud sel ja eelmisel
õppeaastal põhikoolis ja 12. klassis õppinud ja õppivate õpilaste poolt.



Näitust võiks nimetada ju suureks, sest väljapaneku koht on väärikas, palju pilte on raamitud ja piltide arv kokku on ligi 200. Selline suur näitus toimub juba 4. korda. Eriline on ka see, et näitus toimub üle aasta. Seepärast on näha  kahel õppeaastal valminud pildid.

Tööd on kõik õppeülesannetena valminud koolis tundides. Näha on erinevaid teemasid ja tehnikaid.

Mul on heameel öelda edasi näituse kuraatori Lii Pihli ja Kadi raadio kiitused meie õpilastele. Nende arvamus on, et meie õpilaste tööd on väga toredad, elurõõmsad, huvitavad ja mitmekülgsed ning viimistletud.

Näitus on avatud kuni 16. veebruarini.

Tänan omalt poolt kõiki oma tublisid õpilasi!

Ülle Mägi, näituse korraldaja

BIOLOOGIAOLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR


02. veebruaril toimus bioloogiaolümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

6. klass (28 osalejat)
1. koht Karl Hendrik Tamkivi
2. koht Diana Alt
3. koht Kaisa Raaper
5. koht Elo Nõmm
8. koht Jürgen Truu

7. klass (21 osalejat)
1. koht Miikael Tuus
2. koht Mari Tiitson KG
3. koht Ott Sagor Mustjala Lasteaed-Põhikool
4. – 6. koht Hanna Klaar
9. koht Airike Kapp

8. klass (23 osalejat)
1. koht Mari Kolk
2. koht Anna-Maria Lest
3. koht Roland Kastein

9. klass (13 osalejat)
1. koht Laura Kaldjärv
2. koht Annely Kasela OG
3. koht Renno Tamtik OG
5. – 7. koht Viviana Vilter

10. klass (9 osalejat)
1. koht Magnus Kaldjärv
2. koht Paul Kolk KG
3. koht Agnes Äkke
4. koht Hanna Tuus
6. – 7. koht Sandra Mõttus
8. koht Helena Lindau    

11. klass (7 osalejat)
1. koht Kati Vahter KG
2. koht Robi-Jürgen Algo
3. koht Triine Aavik
4. – 5. koht Joel Jakob Koel
6. koht Kelly Talvistu
7. koht Gerda Nelis

12. klass (12 osalejat)
1. koht Kaisa Silluste KG
2. – 3. koht Maris Kõrgesaar KG
2. – 3. koht Rander Süld Leisi KK
5. koht Mikk Rang
7. – 8. koht Pillerin Arge

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

MAAKONNA ETLEJATE KONKURSS

30. jaanuaril toimus Kuressaare Linnateatris maakonna etlejate konkurss gümnaasiumile. Osalejaid oli 16. Žüriisse kuulusid Toomas Lõhmuste, Mati Talistu, Marili Pärtel ja Gairi Pruul. SÜGist võtsid konkursist osa Sirje Kreismani õpilased Keili Õispuu, Hans-Peter Grass, Kärt Männa (žürii tänupreemia),  Lauri Lember (laureaat) ja Rita Ilvese õpilased Pärlin Luhila (žürii tänupreemia), Rasmus Arge (eripreemia), Karl Juhandi (laureaat), Tauri Nõgu (laureaat).  Grand prix läks Orissaare Gümnaasiumist Merily Porovartile (juhendaja Mare Noot). Lisaks konkursile andsid etlejad ka linnarahvale etenduse "Me kohtume maa ja taeva piiril".

31. jaanuaril toimus etlejate konkurss põhikooli klassidele. Hommikul astusid võistlustulle 4.-5. klasside õpilased, kelle hulgast kuulutati grand prix vääriliseks Sander Berens KG-st (juhendaja Kristel Salumaa).

Meie kooli õpilased võtsid osa pealelõunasest võistlusest, kus mõõtu võtsid 6.-9. klassi õppurid: Rita Ilvese juhendamisel Maria Pihlak (grand prix) ja Kerdo Salujärv (eripreemia) ning Merle Prii õpilased Siret Sui (laureaat) ja Diana Alt (žürii märkis ära). Keskmises vanuseastmes oli kokku 22 õpilast. Žüriisse kuulusid Piret Seema, Aili Salong ja Janne Nurmik.

Aitäh kõigile osavõtjatele!

Emakeeleõpetajad

NÄDALA KUNSTITEOS


2.A klassi näputeater

BUMERANG

Neljapäeval, 31. jaanuaril toimus taas Bumerangi spordimälumäng. Gümnaasiumi klassid võistlesid igaüks oma eest, põhikooli klassid moodustasid võistkonna aga paralleelklassiga kokku. Peale vastuste vooru toimus veel lisavoor, sest olukord oli pingeline.
Teise ja kolmanda koha pidid selgitama lisaküsimused - 11c ja 12c klassil oli võrdne arv punkte. Seal vedas 11c klassil rohkem ning nii oli paremik selgunud. Tulemused said sellised:

Klass Kokku Lisaküsimus KOHT
10C 27 I
11C 24 4 II
12C 24 2 III
11A 21 4
6 21 5
12B 18 6
8 17 7
10B 16 8
5 11 9
10A 10 10

Aitäh õpetaja Ivar Tammele, kes võistluse ette valmistas, ning tänud õp Kunnar Singile, kes läbiviimisel abistas!

Triino Lest, huvijuht

UUED VÕISTLUSED MIKSIKESES

Minu Miksikeses on avatud võistlused "Mõistatused" ning "Tervislikud eluviisid". Võistlused on avatud 1. märtsini.

Viktoriin 2. klassile: Ilm ja ilmastikunähtused
Viktoriin toimub 01.02-28.01. Koostajad on Narva Vanalinna Riigikooli õpetajad.

Kuni 1. märtsini on Miksikese Pesas avatud võistlus "Sõnaliigid".

Keelemiksis on avatud uus võistlus "Perekonnaliikmed ja sugulased erinevates keeltes" (kuni 01.04) ja Teadusmiksis saab osaleda uues võistluses "Eesti kalad" (kuni 01.04). Toredat osalemislusti! Auhinnaks on Miksikese meened ning diplom.

Muusikaviktoriin 4. klassile: Duur-helilaad, moll-helilaad, JO-võti ja astmed, dünaamika.
(21.01-3.02.2013.) Viktoriini koostas Narva Vanalinna Riigikooli muusikaõpetaja.

Kuni 15. veebruarini on avatud uued viktoriinid "Võõrsõnade õigekiri" ning "Maailma vaatamisväärsused" !

SÜG-Press

KARIKATUURIVÕISTLUS „MIDA NAERAD, KOOLIJÜTS?“

Tartu Kunstigümnaasium ja MTÜ Varia Noortekeskus kuulutavad välja koolinoorte karikatuurivõistluse "Mida naerad, koolijüts?" Seekordseks teemaks on "Internet".

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd tuleb saata või tuua 1. aprilliks 2013 Tartu Kunstigümnaasiumi aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest koostatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Lisainfo: Eele Kants, Tartu kunstigümnaasiumi huvijuht See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

SÜG-Press

TERE, KEVAD!

Taas on algamas loodushariduslik ettevõtmine "Tere, Kevad!", millega kutsutakse lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leide ka teistega jagama.

Osalema on oodatud koolide 1. - 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).

Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Samuti on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate tulemused.

Lisaks vahetutele loodusvaatlustele sisaldab "Tere, Kevad!" ka mitmeid teemakohaseid lisategevusi: toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss.

Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

"Tere, Kevad!" on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse ligi 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord.

Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel. Korraldajad paluvad õpetajatel osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.

Lisainfo: http:// See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

SÜG-Press

1. – 9. KLASSIDE II VEERANDI ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTE


Õpilaste veerandihinnete kokkuvõte on järgmises tabelis:

Klass Õpilasi Õppeedukus % Kvaliteet % Ainult viielisi Autahvel Kiita Võlglasi
1A 26 100 69,2 7 7 11 0
1B 26 100 76,9 9 9 11 0
2A 23 95,8 66,7 5 5 11 1
2B 25 100 80,0 8 8 12 0
3A 24 100 91,7 4 17 5 0
3B 24 95,8 83,3 3 18 2 1
4A 24 100 75,0 4 13 5 0
4B 23 91,3 60,9 2 11 3 2
Kokku
1. – 4.
195 97,9 75,9 42 88 60 4
5A 24 91,7 58,3 3 12 2 2
5B 24 100 66,7 3 15 1 0
6A 24 87,5 16,7 0 2 2 3
6B 24 83,3 66,7 1 15 1 4
7A 24 83,3 25,0 0 5 1 4
7B 24 91,7 45,8 0 7 4 2
8A 26 84,6 34,6 1 9 0 4
8B 20 75,0 15,0 0 3 0 5
9A 22 72,7 54,5 2 9 3 6
9B 22 72,7 22,7 0 4 1 6
Kokku
5. – 9.
234 84,6 41,0 10 81 15 36
Kokku 429 90,7 56,9 52 169 75 40


Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile väga hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis ainult viielised; 3. – 9. klassis keskmine hinne 4,5 või üle selle, * õpilane on ainult viitele õppija):

1A klass
Robin Keerd, Gätlin Rauniste, Arabella Soolind, Kristina Sõster, Triinu-Liis Toom, Liisa Viljaste, Romi Liise Roomets

1B klass

Rico Robert Alliksoon, Maria Heleen Kald, Marisa Mccourt, Ingel Helena Mägi, Marii Mägi, Kaspar Nau, Anet Tõnus, Kirke Viik, Karmen Viilup

2A klass
Brigite Hollo, Riti Järveots, Joosep Kobin, Janika Tasane, Gendro Umber

2B klass

Katriin Aksalu, Karmo Kalamees, Helen Kruuser, Jürgen Liiv, Merit Matt, Kirke Medri, Sten Normet Noor, Marie Eike Rebane

3A klass
Mihkel Keso*, Annaliisa Lepik*, Carl-Juhan Meri*, Martin Vesberg*, Siim Andres Himmist, Kaspar Kaseväli, Eliise Kask, Sandra Kukk, Vivian Kukk, Albert Leppik, Kärt Loodus, Kristina Lõbus, Hosanna Mäekallas, Getriin Ots, Elise-Maria Trei, Hendrik Vijand, Margo Väin

3B klass
Emma Kirs*, Voldemar Kirss*, Otto Tuuling*, Paula Aarnis, Maris Alas, Maria Kasak, Birgit Keerd, Raul Koppel, Marleen Mai, Orm Maripuu, Jonna Mononen, Lissel Mägi, Mark Paomees, Karl Pilden, Krisse Pulk, Gregor Ruttu, Raul Tahk, Liisa Tõll

4A klass
Anni Kuuseok*, Kristel Soe*, Laura Veliste*, Luise Vevers*, Paul Antsaar, Markus Armus, Artur Johanson, Kelly Kasjanenko, Eliisa Kirst, Liana Mikk, Kätrin Opp, Berit Porss, Torm Vatsfeld

4B klass
Johanna Priske*, Sander Teras*, Jolana Kaljurand, Andre Koppel, Karmel-Kelsi Kruut, Triinu Eliise Põld, Karola Soe, Käthriin Steinberg, Andres Sui, Elisabeth Vaarik, Margit Valge

5A klass

Gendra Allikmaa*, Kätriin Käsper*, Katri Maripuu*, Kristin Häng, Huberta Karma, Oliver Paljak, Kristiina Raud, Mattias Rihvk, Martin Sepp, Marleen Vahu, Katre-Liis Võhma, Uku Väli

5B klass
Iris Kirs*, Feridee Sevostjanov*, Liisa Õunpuu*, Annabel Hansalu, Eva Jääger, Oskar Kivi, Sarah-Lisee Laipaik, Lisanna-Lee Leiman, Gertrud Leiten, Brenda Nelma, Carmen Electra Pirn, Marilis Remmel, Roosmarii Sarapuu, Kadri Tamleht, Sten-Markus Vaska

6A klass
Triinu Jakson, Mihkel Rasu

6B klass
Elo Nõmm*, Diana Alt, Liis Hallikäär, Jutta Loviisa Juht, Kerman Keerd, Oliver Moring, Aleksandra Männik, Kaisa Raaper, Kärt Roost, Emma Siigur, Siret Sui, Karl Hendrik Tamkivi, Jürgen Truu, Sander Truu, Liisa Veliste

7A klass
Maria Kirst, Rasmus Lepik, Artti Raasuke, Karl Viik, Karel Äär

7B klass
Eva Aarnis, Airike Kapp, Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Eliisa Saar, Mart Truu, Miikael Tuus

8A klass
Mari Kolk*, Kerli Aksalu, Alice Berens, Kirti Haller, Britha Kuldsaar, Anna-Maria Lest, Kaili Põder, Sten Vaher, Karin Viilup

8B klass
Genert Allikmaa, Helina Koppel, Karita Süld

9A klass
Laura Kaldjärv*, Viviana Vilter*, Meril Kallasmaa, Kristiin Koppel, Lauri Leemet, Monika Mander, Maria Helena Palijenko, Brenda Parbus, Hanna Saagpakk

9B klass
Teet Land, Maria Kristiina Mölder, Johannes Rooso, Heleri Soe


Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest (1. – 2. klassis veerandihinded on neljad ja viied; 3. – 9. klassis veerandihinded on neljad ja viied, kuid keskmine on alla 4,5):


1A klass
Rebeka Koit, Karmen Kundrats, Ats Lepamets, Rasmus Mäeorg, Kennet Puiestee, Rickie Magnus Jojo Roberts, Lisete Loviise Saagpakk, Raul Joaquin Seppel, Lauri Steinberg, Lisete Vahu, Romet Vilter

1B klass

Kaur Kose, Artur Kuning, Grestiin Niitmets, Heddi-Loore Ots, Karl-Patric Rohi, Jan Erich Sarapuu, Carmen Zabellevitš, Martin Truverk, Martti Vaska, Karro Vatsfeld, Vivian Viil

2A klass
Albert-Johann Lepik, Kaur Luhaäär, Patrik Ool, Laur Palijenko, Stella Raav, Maarja-Liis Sarap, Kauri Talk, Tristen Tass, Karl-Sander Vaga, Stefy Vasemägi, Neleriin Viljus

2B klass
Karmen Ehanurm, Kariina Kasjanenko, Tanel Lempu, Kartrin Lindmäe, Markus Luup, Artur Medri, Ermo Nõmm, Annabel Raun, Rebecca Reial, Iivika Silenok, Kristofer Tiitson, Maru Varavin

3A klass
Karmelin Leivat, Gervila Räim, Johannes Saarlaid, Kert Tartes, Hanna Vinter

3B klass
Karl Anders Gutman, Indrek Tamleht

4A klass
Lennart Aavik, Rene Dubrovski, Karl-Martin Kuusk, Kaisa Tiitson, Kaarel Vokk

4B klass
Artur Kübarsepp, Karl Kübarsepp, Hanna Saaretalu

5A klass
Oto Pruul, Jane Õunaid

5B klass
Hardi Aun

6A klass

Karl-Gustav Uustulnd, Andrea Ärmus

6B klass

Mihkel Lõuk

7A klass
Harles Herman Ojasaar

7B klass
Gerli Gull, Carlos Liiv, Liisa Niit, Johannes Treiel

9A klass
Tairo Jürisson, Gerda Kallas, Marju Viskus

9B klass
Kevin Maranik

10. – 12. KLASSIDE I POOLAASTA ÕPPETÖÖ KOKKUVÕTE


Õpilaste kursusehinnete kokkuvõte on järgmises tabelis:


Klass Õpilasi Õppeedukus% Kvaliteet% Ainult viielisi Autahvel Kiita Võlglasi
10A 30 60,0 40,0 0 1 11 12
10B 14 85,7 14,3 0 1 1 2
10C 33 100 78,8 2 16 10 0
11A 18 61,1 38,9 0 1 6 7
11B 33 87,9 51,5 0 4 13 4
11C 25 60,0 24,0 0 1 5 10
12A 24 62,5 16,7 0 2 2 9
12B 35 68,6 37,1 0 6 7 11
12C 30 90,0 70,0 0 9 12 3
Kokku 242 76,0 44,6 2 41 67 58


Õppenõukogu otsusega kantakse kooli autahvlile väga hea õppeedukuse eest (keskmine hinne 4,5 või üle selle; * õpilane on ainult viitele õppija):

10A klass
Adeliina Saar

10B klass
Anni Kaup

10C klass

Eva Maria Veitmaa*, Agnes Äkke*, Maria Aarnis, Kai Ellik, Magnus Kaldjäev, Johanna Kallas, Ken Kilumets, Õnnela Luhila, Emma Maltis, Hardo Niit, Indrek Polding, Kelli Sepp, Maria Toomsalu, Henrika Trave, Hanna Tuus, Sander Õun

11A klass
Alar Leemet

11B klass
Triine Aavik, Robi-Jürgen Algo, Joel Jakob Koel, Gerda Nelis

11C klass
Krete Saak

12A klass
Ats Aim, Kerttu-Liisa Kopliste

12B klass
Eliise Kõiv, Stella Niit, Garoly Nuum, Annamaria Rahumeel, Leeni Sepp, Marys Toomse

12C klass
Pillerin Arge, Krister Aleks Kasemaa, Artur Loorpuu, Pärlin Luhila, Kerli Mägi, Anni Pupart, Joel Pupart, Kadri Raudsepp, Matis Rüütel


Õppenõukogu avaldab kiitust hea õppeedukuse eest (veerandihinded on neljad ja viied, kuid keskmine on alla 4,5):

10A klass
Aleksander Dolgi, Kaspar Kannik, Indra Kuhi, Tiina Nõmm, Joosep Preedin, Hannes Päll, Maarja Rang, Anni Toon, Kertu Tuuling, Krista Vaabel, Keili Õispuu

10B klass
Tauri Põlluäär

10C klass
Lauri Aksalu, Marii Keerd, Milvi Marle Prii, Rauno Pihel, Raimo Rahumeel, Kreta Rand, Triinu Sink, Alari Toomsalu, Rasmus Uustund, Keidi Õisnurm

11A klass
Kaja Armus, Riin Lepik, Mirjam Merila, Kärt Männa, Hedi Remm, Krete Tarkmees

11B klass
Martin Ling, Kristin Kurvits, Marii Metsmaa, Noora Mölder, Krete Suurorg, Kelly Talvistu, Ainar Õunpuu, Triinu Lember, Piret Saartok, Maige Vallik, Airike Vipp, Kadi Väli, Liisi Trave

11C klass
Karl Jõgi, Grete Reinsoo, Sander Sepp, Henri Sink, Siim-Sander Trave

12A klass
Merlin Laula, Hegne Pupart

12B klass
Katrina Lang, Kadri Lember, Indra Metsrand, Senta Sepp, Karina Talk, Kreete Teder, Gea Vikat

12C klass
Karmen Ainsalu, Gete Grahv, Eliise Hoogand, Sven Kadak, Rauno Liitmäe, Tauri Nõgu, Carmen Pajussaar, Eloora Rannala, Marliis Rettau, Kert Siiner, Oskar Vevers, Triin Õige

Marek Schapel, õppealajuhataja

 


Viimati uuendatud Teisipäev, 05 Veebruar 2013 16:49  
Bänner


Bänner