Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 365

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


15. jaanuar 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 365



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  16.01   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine
17.00 Eelkool

N  17.01   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu finaal

R  18.01   
II veerandi ja I poolaasta lõpp
19.00 Kabaree linnarahvale
Üleriigiline B. Alveri luulepäevad põhikoolile
Alg. kl II veerandilõpuaktus

L  19.01   
Ül. B. Alveri luulepäevad PK
Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor

E  21.01   
8.45 3.-4. Klasside
sisekergejõustikuvõistlused
10.45 Klassivanemate koosolekud
11.15 1.-2. Klasside sisekergejõustikuvõistlused
Eesti kirjanduse olümpiaadi eelvooru tööde esitamise tähtaeg
15.45 Juhtkonna laiendatud koosolek

T  22.01   
9.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek
K  23.01    14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  24.01   
15.45 Õppenõukogu

R  25.01   
Ül. Tammsaare konkurss
Ül. Solistide konkurss Solistica KGs
21.45 Kabaree Solistica osalejatele

L  26.01   
20.00 Kabaree vilistlastele
Ül. Solistide konkurss Solistica KGs
Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  16.01    Anni Väli. Ajalooõpingutest ülikoolis
N  17.01    Direktsiooni info
R  18.01    Merle Prii. SÜG-Pressi loomest
E  21.01    Viljar Aro
T  22.01    Liina Truu. Mis vahet on Freddie Mercury'l ja Farrokh Bulsara'l
K  23.01    Liina Truu. e-õppe mudelitest
N  24.01    Direktsiooni info
R  25.01    Margit Mägi. Praktikajuhendajate õppepäevast

DIREKTSIOON TÄNAB

Raili Tamm - õpilaste väga hea ettevalmistuse eest keemiaolümpiaadi maakonnavooruks.

MIDA EESTI KOOL VÕIKS ÕPILASELE PAKKUDA 2

Eelmises lehes avaldatu jätkuks küsisin seda ka oma väimehelt Reidar Andresonilt (TÜ vanemteadur), kelle vanim poeg läheb kooli sügisel ja kaks nooremat last ootavad ka pea järge. Ta pakkus kolm lähenemist.

Esiteks võiks kool anda tahtmise asju "lahti monteerida". Väga tore on näha, kui laps õhinal mingi mänguasja laiali lammutab. Ta tahab jõuda asja tuumani. See on tegelikult meis kõigis ürgsel tasemel sees. "Mis seal sees küll on, mis selle käimas hoiab? Kuidas see küll toimib?" Sama on ka teadmiste omandamisega ehk asjaga süvitsi minemisega mõistmaks laiemat pilti. "Kuidas asjad käivad?" ehk loogika, valemite, seaduspärasuste, keelereeglite jne mõistmine on vajalikud kogu eluks. Kuskile ei kao ja ei tohigi kaduda vajadus baastasemel faktiteadmiste järele, kuid see saab olema juba positiivseks kaasnähtuseks, kui uurimisepisik meis endis aktiivseks muuta.

Teiseks võiks kool olla mõnusalt traditsioonide ja vaimsuse kandja. Ta on seda minu arust kogu aeg olnud ja ilmselt jääb ka edasi. Meie kiires ja pidevalt muutuvas maailmas on kena, kui väikesel inimesel on olemas "saarekesed" ehk kodu ja kool, mis oma stabiilsuse, traditsioonide ja väärtuste hoidmisega tuge pakuvad. See ei tähenda muidugi liigset konservatiivsust, sest eks haridus ja kõik sellega seonduv muutub samuti koos ümbritseva maailmaga. Samuti olen nõus, et põhiliseks väärtushinnangute (sh. hariduse tähtsus) kujundajateks on siiski kodu, pere ja sõbrad ning kooli rolliks on põhiliselt teadmiste andmine või nende omandamise õpetamine. Kuid õpetaja, kelle puhul on tegemist oma ala spetsialistiga, on innustavaks eeskujuks ja võib-olla ka lapse elu esimeseks kokkupuuteks tõeliselt haritud inimesega. Jäägu lapsele sellest vägev mulje.

Kolmandaks võiks kool olla kohaks, kus on võimalik õppida teistega suhteid looma. Enamasti inimesed kasvavad kooliaegsetest sõpradest välja ja leiavad elus uued. Kuid alles jääb oskus neid (mujalt) üles leida. Lisaks tekib oskus tööl teistega arvestada ja ehk ka arusaamine, et heas kollektiivis peitub jõud. Liigne individualistlikkus võib tekitada hoopis sellise olukorra, et inimene ei julge elus teistele toetuda või teiste nõuandeid/abi usaldada. Olen ise selliste inimestega kokku puutunud ja kõrvalt vaadates jääb mulje, et nad pole õnnelikud ning ilmselt suuremas plaanis ka edukad. Erandeid muidugi on.

Küsisin Reidarilt ka, et mida peaks koolis selleks tegema? Ta vastas, et igasugused kooliteatrid, teaduspäevad, rongkäigud, muusika-, spordi- ja riigiga seotud üritused juba toetavadki traditsioone, vaimsust ning seda "meietunnet". Aktiivsed ja säravad õpetajad, kes vaatamata kõigele päevast päeva ja aastast aastasse õpilastes indu jaksavad tekitada, panevad õpilasi koos ühise eesmärgi nimel tegutsema. Aga kõik see meie koolides juba toimubki. Midagi eriliselt reformima hakata pole vaja, sest Eesti kool areneb koos ühiskonnaga ja on aegade algusest tänini haridustempli ning kultuurikeskusena püsinud. Ja seda edukalt.

Küllap võiksime sagedamini küsida iseendalt neid küsimusi ja leida vastuseid. Küllap saame siis ka tõdeda, et meie vastused alati täpselt ei kattu ja kõik ei sõltu alati meist endist. Ja küllap on õpetajalgi koolis omad soovid, mida tema koolilt tahab, et siis üha pearemini anda endast seda, mida soovivad õpilased, vanemad ja riik.

Soovin kõigile tahet ja tarkust otsimaks vastuseid küsimustele MIKS, MIDA ja KUIDAS.

Viljar Aro, koolijuht

 

KOOLI SÜNNIPÄEVA PUHUL KINGITI KRISTER ALEKS KASEMAA PILT “Elulill“

järgmistele õpetajatele: Anu Ausmees, Mari Ausmees, Linda Kuuseok, Riina Laanes, Reet Lulla, Merje Oopkaup, Marek Schapel, Irena Sink, Anne Teigamägi, Virge Treiel, Liina Truu, Inge Vahter;

kooli töötajatele:
Kalmer Ait, Aado Haandi, Andreas Noor, Meeli Ool, Elgi Post, Taimi Sepp, Urve Tiits, Hugo Õun;

õpilastele: pildi autorile Krister Aleks Kasemaa (12c), Sander Teras (4b), Eva Aarnis (7b), Maria Pihlak (9a), Monika Mander (9a), Kärt Männa (11a), Triine Aavik (11b), Gerda Nelis (11b), Kristo Õunap (11c), Sandra Kahu (12a), Helerin Rauna (12a), Krete Sema (12a), Annamaria Rahumeel (12b), Lauri Lember (12b), Pärlin Luhila (12c), Rauno Liitmäe (12c)


HEAD VANEMAD

Aasta alguses tehtud heategu annab terveks aastaks hea enesetunde.
Kui teil on kodudes seisma jäänud lauamänge, mida enam ei mängita ja mis seisavad nukralt tolmu kogudes kapi otsas, siis saada need mängud meie kooli pikapäevarühma lastele mängimiseks.

Mängud võib tuua kooli  ja anda kas sekretäri või mõne algklasside õpetaja kätte.

Tänulikud algklasside õpetajad

KEEMIAOLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR

12. jaanuaril toimus keemiaolümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:

8. klass (23 osalejat)
1. koht Mari Kolk
2. koht Ingrid Pruunlep KG
3. koht Markus Reinsoo Kihelkonna Kool
6. koht Roland Kastein

9. klass (9 osalejat)
1. koht Kaarel Ernits KVK
2. – 3. koht Laura Kaldjärv
2. – 3. koht Renno Tamtik OG

10. klass (8 osalejat)
1. koht Paul Kolk KG
2. koht Magnus Kaldjärv
3. koht Agnes Äkke
4. koht Õnnela Luhila

11. klass (5 osalejat)
1. koht Kati Vahter KG
2. koht Krete Saak
3. koht Carl Hans Randviir OG
4. koht Henri Sink

12. klass (3 osalejat)
1. – 2. koht Steven Sullakatko KG
1. – 2. koht Anni Pupart
3. koht Sten Pirn KG

Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

Marek Schapel, õppealajuhataja

Isiklike asjade hoidmisest koolimajas

Ammuilma kehtib koolis kord, et üleriided ja jalatsid pannakse garderoobi või oma kappi, kui see on olemas. Viimasel ajal on aga oluliselt suurenenud oma asjade jätmine suvalistesse kohtadesse: kingad ja joped aknalaudadel, kilekotid koridori nurgas. Neid seal olla ei tohi ja edaspidi korjatakse niisugused vedelema jäetud asjad ära. Kes oma riideid ja jalatseid otsib, pöördugu haldusjuhi poole. Kui keegi soovib endale kappi soetada, siis ka see on võimalik. Vaja vaid küsida. Lihtsaim võimalus isiklike asjade hoidmiseks on nende garderoobi panek.  

Kolmas veerand on suusaveerand. Loodetavasti tuleb lumelisa ja suusatada saab ka sel aastal. Suuski ja kelke on jätkuvalt võimalik hoida õuemajas asuvas endises puidutöökojas. Selle võtit saab infosekretärilt. Suuski ei hoita võimla koridoris ega muudes kooli siseruumides. Kui keegi avastab, et tema suuski kodus pole, et need küllap ununesid eelmisel aastal kooli, tulge taas küsima. Kakskümmend seitse paari õpilaste suuski jäi möödunud kevadel kooli, need on alles ja ootavad omanikke. Hoiame üheskoos kooli väljanägemist ja oma isiklikke asju.

Aado Haandi, haldusjuht

KABAREE 2013



SÜGi 5.-9. klasside 2013. a MALE võistkonnavõistluse juhend

Võistlus toimub 2013. aasta veebruarikuus 5.-9. klasside kaheliikmelistele võistkondadele.
Osa võtta soovivate võistkondade registreerimine hiljemalt teisipäeval, 29. jaanuaril kell 13.00 keskkonnahariduskeskuse ruumis 141b. Registreerimislehele märkida võistkonna koosseis: 1. ja 2. laua mängija ning vajadusel kaks varumängijat.
Võistkondade turniiritabelisse loosimine toimub samas ruumis kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 12.45 võistkondade esindajate osavõtul.
Võistkondade kohtumiste graafik pannakse välja teadetetahvlile arvutiklassi 401 ukse kõrval.
Võistkondade kaptenid vastutavad võistkonna võistluspaika kohaletuleku eest graafikus märgitud ajal.
Mängitakse ringsüsteemis, kus kohtutakse kõigi osavõtvate võistkondadega.
Mängitakse ajakontrolliga 15 minutit kummalegi mängijale partiile, millele lisandub 5 sekundit iga sooritatud käigu eest.
Rakendatakse kiirmalevõistluse reegleid, kus kahe esimese määrustevastase käigu eest tehakse hoiatus, kolmas eksimus toob kaasa kaotuse.
Võistkondade lõpliku paremusjärjestuse määramine toimub kogutud punktide alusel. Võrdsete punktide korral võetakse arvesse:
1) võistkondade omavahelise kohtumise tulemust;
2) esimese laua mängija tulemust.
Vajaduse korral võidakse korraldada nende võistkondade vahel järelvõistlus.
Kolme paremt võistkonda autasustatakse diplomiga ning võistkonnaliikmeid diplomi ja meenega.

Juuno Jalakas, võistluste kohtunik

MITMEVÕISTLUSE MAAVÕISTLUS

11.-12. jaanuaril Šiauliais toimunud Eesti-Läti-Leedu mitmevõistluse maavõistlusel võitis Rauno Liitmäe U-20 vanuseklassis 2. koha. Isikliku rekordi püstitas ta 4935 punktiga ja eriti rahul  oli oma kõrgushüppe ja 1000m tulemustega. Rauno tulemused: 60m-7,47; kaugus-6.24; kuul-12.95; kõrgus-1.97; 60mtj.-8,67; teivas-3.70;1000m-2.48,78.

Virge Treiel, kergejõustiku treener

KERGEJÕUSTIKU MEISTRIVÕISTLUSED

4.-5. detsembril toimusid Kuressare Spordihoones SÜG kergejõustiku
meistrivõistlused.

Alljärgnevalt parimate tulemused:

TA 60 m
I   Karmen Armus     10.a          8,44
II  Maigret Mõru       8.a         8,96
III Eva Haavel           9.a         9,11

TJ 60m
I    Krete Suurorg      11.b          8,75
II   Anni Pupart         12.c         8,91
III Grete Reinsoo      11.c         8,94

TA KUULITÕUGE
I    Annemari Pruul     10.b          9,35
II   Marju Lember       10.a          9,13
III  Viivika Koor         10.a          9,11

TJ KUULITÕUGE
I   Maria Trave            12.b          8,95
II  Merlin Laula           12.a          8,80
III Helerin Rauna        12.a          8,72

TA KÕRGUSHÜPE
I   Karmen Armus       10.a          1,40
II  Marju Lember        10.a          1,35
(esimese katsega)
III Maigret Mõru         8.a          1,35
(teise katsega)

TJ KÕRGUSHÜPE
I   Krete Suurorg          11.b           1,45
II  Greete Vapper         12.b           1,40
3.-5. Karmel Pea          12.c           1,35
Eliise Kõiv          12.b           1,35
Grete Reinsoo     11.c           1,35

TA 600m
I   Eva Haavel                   9.a            2.08,4
II  Annemari Pruul       10.b            2.12,9
III Victoria Käesel        9.a            2.13,2

TJ 600m
I   Liis Lepik                11.c            2.07,0
II  Gerda Nelis             11.a            2.13,0
III Anni Pupart             12.c            2.13,2

TA KAUGUSHÜPE
I   Karmen Armus        10.a           4,44
II  Eva Haavel              9.a           4,29
III Annemari Pruul      10.b         3,92

TJ KAUGUSHÜPE
I   Krete Suurorg          11.c         4,89
II  Grete Reinsoo          11.c         4,61
III Greete Vapper         12.b         4,48

PA 600m
I   Danel Tiirats            9.a           1.42,9
II  Markus Aru             10.b           1.47,7
III Alexander Sannik    9.a           1.52,9

PJ 600m
I   Alar Leemet             11.a        1.37,0
II  Hardo Niit                  10.c          1.38,2
III Kristo Õunap          11.c          1.38,4

PA KÕRGUSHÜPE
I-II  Markus Aru            10.b             1,60
Henri Lepik            10.c         1,60
III    Andre Treiart          10.b        1,55

PJ KÕRGUSHÜPE
I   Rauno Liitmäe            12.c         1,90
II  Mihkel Kõbin             12.b         1,70
III Hardo Niit                      12.c        1,65

PA KUULITÕUGE
I   Ken Kilumets              10.c        11,23
II  Hannes Kask               8.b          10,01
III Markus Aru                10.b        9,48

PJ KUULITÕUGE
I   Rauno Liitmäe    12.c     13,05
II  Sander Tšernobrovkin    12.c     12,64
III Kert Siiner        12.c     12,22

PA KAUGUSHÜPE
I    Danel Tiirats    9.a       5,40
II   Alari Toomsalu    10.c     5,19
III  Markus Aru    10.b     5,10

PJ KAUGUSHÜPE
I    Kerdo Jakunin    10.c     6,28
II   Hardo Niit        10.c     5,95
III  Alar Leemet    11.a     5,85

PA 60m
I   Danel  Tiirats    9.a       7,84
II  Raimo Rahumeel    10.c     7,86
III Johannes Rooso    9.b       8,17

PJ 60m

I    Rauno Liitmäe    12.c     7,51
II   Kerdo Jakunin    10.c     7,59
III  Sander Tšernobrovkin    12.c     7,67

TC 60m
I   Marilis Remmel    5.b       9,01
II  Katri Maripuu    5.a       9,05
III Helina Sepp    6.a       9,56

TB 60m
I    Helina Koppel    8.b       9,09
II   Aleksandra Männik    6.b       9,61
III  Kätrin Mändmaa    7.a       9,93

TC KÕRGUSHÜPE
I    Carmen E. Pirn    5.b       1,35
(esimesel katsel)
II   Marilis Remmel    5.b       1,35
III  Helina Sepp    6.a       1,15

TB KÕRGUSHÜPE
I     Helina Koppel    8.b       1,25
II    Mari Kolk    8.a       1,25
3.-4.   Aleksandra Männik    6.b       1,20
Airike Kapp    7.b       1,20

PC KUULITÕUGE
I   Oliver Moring    6.b       8,62
II  Robin Alba    5.b       8,61
III Hardi Aun        5.b       7,85

PB KUULITÕUGE
I   Karl Paal        7.a       10,48
II  Miikael Tuus    7.b       10,18
III Taavi Kuuseok    8.a       9,94

PC KAUGUSHÜPE
I   Rasmus Saar    6.a       4,74
II   Martin Sepp    5.a       3,98
III  Kenro Tohter    5.b       3,96

PB KAUGUSHÜPE
I   Johannes Treiel    7.b       5,15
II  Genert Allikmaa    8.b       5,09
III Aleks Lesk    8.b       4,53

PC KUULITÕUGE
I   Gendra Allikmaa    5.a       8,69
II  Kadri Tamleht    5.b       7,94
III Kärt Roost        6.b       7,48

TB KUULITÕUGE
I   Airike Kapp    7.b       10,38
II  Helina Koppel     8.b       9,22
III Maria Kirst    7.a       8,27

PC 60m
I   Rasmus Saar     6.a       9,00
II  Kenro Tohter    5.b       9,48
III Mattias Rihvk     5.a       9,69

PB 60m
I   Genert Allikmaa    8.b       8,17
II  Johannes Treiel    7.b       8,37
III Aleks Lesk    8.b       8,43

PC 300m

I   Rasmus Saar    6.a       49,9
II   Martin Sepp    5.a       52,6
III Mark Marcus Soodla    5.a       53,0

PB 600m
I   Aleks Lesk        8.b       1.52,3
II  Markus Koit    7.a       1.58,1
III Harles Herman Ojasaar    7.a       1.59,9

PB KÕRGUSHÜPE
I   Genert Allikmaa    8.b       1,60
II  Johannes Treiel    7.b       1,45
III Mart Truu        7.b       1,45

TC 300m
I   Carmen E. Pirn    5.b       50,9
II  Marilis Remmel    5.b       51,77
III Siret Sui        6.b       55,8

TB 600m
I   Agathe Kriska    6.a       2.16,9
II  Eva Aarnis        7.b       2.17,7
III Sörel Haller    7.b       2.24,84

PC KÕRGUSHÜPE

I   Rasmus Saar     6.a       1,40
II  Cevin Vahter    6.a       1,30
III Kerman Keerd     6.b       1,25

TC KAUGUSHÜPE

I   Gendra Allikmaa     5.a       4,40
II  Helina Sepp    6.a       3,89
III Luise Vevers    4.a       3,82

TB KAUGUSHÜPE
I   Aleksandra Männik    6.b       3,81
II  Kätrin Mändmaa    7.a       3,49
III Helena Hüüdma    7.a       3,44

OMALOOMINGU LEIUNURK

Saaremaa tondijutud

Vana mahajäetud maja

Külas, kus elab minu vanaema, on üks mahajäetud maja. Külaelanikud hoiavad sellest majast eemale ja ei taha sellest rääkida.

Ühel päeval läksime sõbrannaga seda maja lähemalt uurima. Maja uks oli lahti, astusime sisse ja vaatasime veidi ringi. Äkki kuulsime suuri ja raskeid samme. Tahtsime minema joosta, aga olime nagu kinni naelutatud. Jalad ei liikunud paigast ja nii seisime keset tuba süda tugevasti rinnus pekslemas. Peagi nägime musti hirmuäratavaid kogusid, kes tiirlesid meie ümber. Me hoidsime teineteise käest kinni ja karjusime täiest kõrist. Äkki saime paigast liikuma ja panime jooksu. Me jooksime järjest kiiremini ja kiiremini, taha vaadata ei julgenud meist kumbki. See oli kohutav.

Kui olime koju jõudnud, ei rääkinud me sõnakestki pikka aega. Lihtsalt ei tulnud sõnad suust. Vanaemale rääkisin oma juhtumist alles mõni päev hiljem, sest kohe ei olnud selleks julgust.

Praegugi seda maja nähes tulevad külmavärinad peale ja sinna maja lähedusse ei lähe ma enam ealeski.

Andrea Ärmus, loo jutustas vanavanaema

Headus kurjuse vastu

Vanast Mustjala kihelkonnast Abula külast Aandi Simmu oli Saaremaal vanal ajal tuntud tark ja ravitseja. Vanal Simmul oli tegemist isegi Vanakurjaga. Vanakurjale ei meeldinud, et ta vaeseid ja väeteid aitas ja haigusi ravis.

Simmu oli rääkinud, et kord täiskuu öösel tulnud Vanakuri hobustega Aandi õue teda kimbutama. Koputanud ukse taga ja kutsunud Simmu õue. Simmu läind õue ja näind vankrite ees kahte musta hobust ja vankril istuvat Vanakurja. Vanakuri käskinud teda vankrile istuda. Simmu istunud vankrile ja hobused pistnud Uussaare metsa poole kihutama. Simmu mõtlend, et nüüd on tema elupäevad loetud. Viimases hädas mõelnud ta, et peab issameiet tagurpidi lugema. Vaevalt sai ta selle tagurpidi loetud, kui teda visati vankrilt maha ja hobused koos Vanakurjaga olid kadunud.

Kaisa Raaper, loo jutustas vanaema

 
Bänner


Bänner