SÜG-Press
15. jaanuar 2013 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 365
KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI
K 16.01
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine
17.00 Eelkool
N 17.01
16.00 Gümnaasiumi mälumängu finaal
R 18.01
II veerandi ja I poolaasta lõpp
19.00 Kabaree linnarahvale
Üleriigiline B. Alveri luulepäevad põhikoolile
Alg. kl II veerandilõpuaktus
L 19.01
Ül. B. Alveri luulepäevad PK
Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor
E 21.01
8.45 3.-4. Klasside
sisekergejõustikuvõistlused
10.45 Klassivanemate koosolekud
11.15 1.-2. Klasside sisekergejõustikuvõistlused
Eesti kirjanduse olümpiaadi eelvooru tööde esitamise tähtaeg
15.45 Juhtkonna laiendatud koosolek
T 22.01
9.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek
K 23.01 14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
N 24.01
15.45 Õppenõukogu
R 25.01
Ül. Tammsaare konkurss
Ül. Solistide konkurss Solistica KGs
21.45 Kabaree Solistica osalejatele
L 26.01
20.00 Kabaree vilistlastele
Ül. Solistide konkurss Solistica KGs
Füüsikaolümpiaadi piirkonnavoor
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 16.01 Anni Väli. Ajalooõpingutest ülikoolis
N 17.01 Direktsiooni info
R 18.01 Merle Prii. SÜG-Pressi loomest
E 21.01 Viljar Aro
T 22.01 Liina Truu. Mis vahet on Freddie Mercury'l ja Farrokh Bulsara'l
K 23.01 Liina Truu. e-õppe mudelitest
N 24.01 Direktsiooni info
R 25.01 Margit Mägi. Praktikajuhendajate õppepäevast
DIREKTSIOON TÄNAB
Raili Tamm - õpilaste väga hea ettevalmistuse eest keemiaolümpiaadi maakonnavooruks.
MIDA EESTI KOOL VÕIKS ÕPILASELE PAKKUDA 2
Eelmises lehes avaldatu jätkuks küsisin seda ka oma väimehelt Reidar Andresonilt (TÜ vanemteadur), kelle vanim poeg läheb kooli sügisel ja kaks nooremat last ootavad ka pea järge. Ta pakkus kolm lähenemist.
Esiteks võiks kool anda tahtmise asju "lahti monteerida". Väga tore on näha, kui laps õhinal mingi mänguasja laiali lammutab. Ta tahab jõuda asja tuumani. See on tegelikult meis kõigis ürgsel tasemel sees. "Mis seal sees küll on, mis selle käimas hoiab? Kuidas see küll toimib?" Sama on ka teadmiste omandamisega ehk asjaga süvitsi minemisega mõistmaks laiemat pilti. "Kuidas asjad käivad?" ehk loogika, valemite, seaduspärasuste, keelereeglite jne mõistmine on vajalikud kogu eluks. Kuskile ei kao ja ei tohigi kaduda vajadus baastasemel faktiteadmiste järele, kuid see saab olema juba positiivseks kaasnähtuseks, kui uurimisepisik meis endis aktiivseks muuta.
Teiseks võiks kool olla mõnusalt traditsioonide ja vaimsuse kandja. Ta on seda minu arust kogu aeg olnud ja ilmselt jääb ka edasi. Meie kiires ja pidevalt muutuvas maailmas on kena, kui väikesel inimesel on olemas "saarekesed" ehk kodu ja kool, mis oma stabiilsuse, traditsioonide ja väärtuste hoidmisega tuge pakuvad. See ei tähenda muidugi liigset konservatiivsust, sest eks haridus ja kõik sellega seonduv muutub samuti koos ümbritseva maailmaga. Samuti olen nõus, et põhiliseks väärtushinnangute (sh. hariduse tähtsus) kujundajateks on siiski kodu, pere ja sõbrad ning kooli rolliks on põhiliselt teadmiste andmine või nende omandamise õpetamine. Kuid õpetaja, kelle puhul on tegemist oma ala spetsialistiga, on innustavaks eeskujuks ja võib-olla ka lapse elu esimeseks kokkupuuteks tõeliselt haritud inimesega. Jäägu lapsele sellest vägev mulje.
Kolmandaks võiks kool olla kohaks, kus on võimalik õppida teistega suhteid looma. Enamasti inimesed kasvavad kooliaegsetest sõpradest välja ja leiavad elus uued. Kuid alles jääb oskus neid (mujalt) üles leida. Lisaks tekib oskus tööl teistega arvestada ja ehk ka arusaamine, et heas kollektiivis peitub jõud. Liigne individualistlikkus võib tekitada hoopis sellise olukorra, et inimene ei julge elus teistele toetuda või teiste nõuandeid/abi usaldada. Olen ise selliste inimestega kokku puutunud ja kõrvalt vaadates jääb mulje, et nad pole õnnelikud ning ilmselt suuremas plaanis ka edukad. Erandeid muidugi on.
Küsisin Reidarilt ka, et mida peaks koolis selleks tegema? Ta vastas, et igasugused kooliteatrid, teaduspäevad, rongkäigud, muusika-, spordi- ja riigiga seotud üritused juba toetavadki traditsioone, vaimsust ning seda "meietunnet". Aktiivsed ja säravad õpetajad, kes vaatamata kõigele päevast päeva ja aastast aastasse õpilastes indu jaksavad tekitada, panevad õpilasi koos ühise eesmärgi nimel tegutsema. Aga kõik see meie koolides juba toimubki. Midagi eriliselt reformima hakata pole vaja, sest Eesti kool areneb koos ühiskonnaga ja on aegade algusest tänini haridustempli ning kultuurikeskusena püsinud. Ja seda edukalt.
Küllap võiksime sagedamini küsida iseendalt neid küsimusi ja leida vastuseid. Küllap saame siis ka tõdeda, et meie vastused alati täpselt ei kattu ja kõik ei sõltu alati meist endist. Ja küllap on õpetajalgi koolis omad soovid, mida tema koolilt tahab, et siis üha pearemini anda endast seda, mida soovivad õpilased, vanemad ja riik.
Soovin kõigile tahet ja tarkust otsimaks vastuseid küsimustele MIKS, MIDA ja KUIDAS.
Viljar Aro, koolijuht
KOOLI SÜNNIPÄEVA PUHUL KINGITI KRISTER ALEKS KASEMAA PILT “Elulill“
järgmistele õpetajatele: Anu Ausmees, Mari Ausmees, Linda Kuuseok, Riina Laanes, Reet Lulla, Merje Oopkaup, Marek Schapel, Irena Sink, Anne Teigamägi, Virge Treiel, Liina Truu, Inge Vahter;
kooli töötajatele: Kalmer Ait, Aado Haandi, Andreas Noor, Meeli Ool, Elgi Post, Taimi Sepp, Urve Tiits, Hugo Õun;
õpilastele: pildi autorile Krister Aleks Kasemaa (12c), Sander Teras (4b), Eva Aarnis (7b), Maria Pihlak (9a), Monika Mander (9a), Kärt Männa (11a), Triine Aavik (11b), Gerda Nelis (11b), Kristo Õunap (11c), Sandra Kahu (12a), Helerin Rauna (12a), Krete Sema (12a), Annamaria Rahumeel (12b), Lauri Lember (12b), Pärlin Luhila (12c), Rauno Liitmäe (12c)
HEAD VANEMAD
Aasta alguses tehtud heategu annab terveks aastaks hea enesetunde.
Kui teil on kodudes seisma jäänud lauamänge, mida enam ei mängita ja mis seisavad nukralt tolmu kogudes kapi otsas, siis saada need mängud meie kooli pikapäevarühma lastele mängimiseks.
Mängud võib tuua kooli ja anda kas sekretäri või mõne algklasside õpetaja kätte.
Tänulikud algklasside õpetajad
KEEMIAOLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR
12. jaanuaril toimus keemiaolümpiaadi maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:
8. klass (23 osalejat)
1. koht Mari Kolk
2. koht Ingrid Pruunlep KG
3. koht Markus Reinsoo Kihelkonna Kool
6. koht Roland Kastein
9. klass (9 osalejat)
1. koht Kaarel Ernits KVK
2. – 3. koht Laura Kaldjärv
2. – 3. koht Renno Tamtik OG
10. klass (8 osalejat)
1. koht Paul Kolk KG
2. koht Magnus Kaldjärv
3. koht Agnes Äkke
4. koht Õnnela Luhila
11. klass (5 osalejat)
1. koht Kati Vahter KG
2. koht Krete Saak
3. koht Carl Hans Randviir OG
4. koht Henri Sink
12. klass (3 osalejat)
1. – 2. koht Steven Sullakatko KG
1. – 2. koht Anni Pupart
3. koht Sten Pirn KG
Täname osalejaid ja õnnitleme võitjaid!
Marek Schapel, õppealajuhataja
Isiklike asjade hoidmisest koolimajas
Ammuilma kehtib koolis kord, et üleriided ja jalatsid pannakse garderoobi või oma kappi, kui see on olemas. Viimasel ajal on aga oluliselt suurenenud oma asjade jätmine suvalistesse kohtadesse: kingad ja joped aknalaudadel, kilekotid koridori nurgas. Neid seal olla ei tohi ja edaspidi korjatakse niisugused vedelema jäetud asjad ära. Kes oma riideid ja jalatseid otsib, pöördugu haldusjuhi poole. Kui keegi soovib endale kappi soetada, siis ka see on võimalik. Vaja vaid küsida. Lihtsaim võimalus isiklike asjade hoidmiseks on nende garderoobi panek.
Kolmas veerand on suusaveerand. Loodetavasti tuleb lumelisa ja suusatada saab ka sel aastal. Suuski ja kelke on jätkuvalt võimalik hoida õuemajas asuvas endises puidutöökojas. Selle võtit saab infosekretärilt. Suuski ei hoita võimla koridoris ega muudes kooli siseruumides. Kui keegi avastab, et tema suuski kodus pole, et need küllap ununesid eelmisel aastal kooli, tulge taas küsima. Kakskümmend seitse paari õpilaste suuski jäi möödunud kevadel kooli, need on alles ja ootavad omanikke. Hoiame üheskoos kooli väljanägemist ja oma isiklikke asju.
Aado Haandi, haldusjuht
KABAREE 2013
SÜGi 5.-9. klasside 2013. a MALE võistkonnavõistluse juhend
Võistlus toimub 2013. aasta veebruarikuus 5.-9. klasside kaheliikmelistele võistkondadele.
Osa võtta soovivate võistkondade registreerimine hiljemalt teisipäeval, 29. jaanuaril kell 13.00 keskkonnahariduskeskuse ruumis 141b. Registreerimislehele märkida võistkonna koosseis: 1. ja 2. laua mängija ning vajadusel kaks varumängijat.
Võistkondade turniiritabelisse loosimine toimub samas ruumis kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 12.45 võistkondade esindajate osavõtul.
Võistkondade kohtumiste graafik pannakse välja teadetetahvlile arvutiklassi 401 ukse kõrval.
Võistkondade kaptenid vastutavad võistkonna võistluspaika kohaletuleku eest graafikus märgitud ajal.
Mängitakse ringsüsteemis, kus kohtutakse kõigi osavõtvate võistkondadega.
Mängitakse ajakontrolliga 15 minutit kummalegi mängijale partiile, millele lisandub 5 sekundit iga sooritatud käigu eest.
Rakendatakse kiirmalevõistluse reegleid, kus kahe esimese määrustevastase käigu eest tehakse hoiatus, kolmas eksimus toob kaasa kaotuse.
Võistkondade lõpliku paremusjärjestuse määramine toimub kogutud punktide alusel. Võrdsete punktide korral võetakse arvesse:
1) võistkondade omavahelise kohtumise tulemust;
2) esimese laua mängija tulemust.
Vajaduse korral võidakse korraldada nende võistkondade vahel järelvõistlus.
Kolme paremt võistkonda autasustatakse diplomiga ning võistkonnaliikmeid diplomi ja meenega.
Juuno Jalakas, võistluste kohtunik
MITMEVÕISTLUSE MAAVÕISTLUS
11.-12. jaanuaril Šiauliais toimunud Eesti-Läti-Leedu mitmevõistluse maavõistlusel võitis Rauno Liitmäe U-20 vanuseklassis 2. koha. Isikliku rekordi püstitas ta 4935 punktiga ja eriti rahul oli oma kõrgushüppe ja 1000m tulemustega. Rauno tulemused: 60m-7,47; kaugus-6.24; kuul-12.95; kõrgus-1.97; 60mtj.-8,67; teivas-3.70;1000m-2.48,78.
Virge Treiel, kergejõustiku treener
KERGEJÕUSTIKU MEISTRIVÕISTLUSED
4.-5. detsembril toimusid Kuressare Spordihoones SÜG kergejõustiku
meistrivõistlused.
Alljärgnevalt parimate tulemused:
TA 60 m
I Karmen Armus 10.a 8,44
II Maigret Mõru 8.a 8,96
III Eva Haavel 9.a 9,11
TJ 60m
I Krete Suurorg 11.b 8,75
II Anni Pupart 12.c 8,91
III Grete Reinsoo 11.c 8,94
TA KUULITÕUGE
I Annemari Pruul 10.b 9,35
II Marju Lember 10.a 9,13
III Viivika Koor 10.a 9,11
TJ KUULITÕUGE
I Maria Trave 12.b 8,95
II Merlin Laula 12.a 8,80
III Helerin Rauna 12.a 8,72
TA KÕRGUSHÜPE
I Karmen Armus 10.a 1,40
II Marju Lember 10.a 1,35
(esimese katsega)
III Maigret Mõru 8.a 1,35
(teise katsega)
TJ KÕRGUSHÜPE
I Krete Suurorg 11.b 1,45
II Greete Vapper 12.b 1,40
3.-5. Karmel Pea 12.c 1,35
Eliise Kõiv 12.b 1,35
Grete Reinsoo 11.c 1,35
TA 600m
I Eva Haavel 9.a 2.08,4
II Annemari Pruul 10.b 2.12,9
III Victoria Käesel 9.a 2.13,2
TJ 600m
I Liis Lepik 11.c 2.07,0
II Gerda Nelis 11.a 2.13,0
III Anni Pupart 12.c 2.13,2
TA KAUGUSHÜPE
I Karmen Armus 10.a 4,44
II Eva Haavel 9.a 4,29
III Annemari Pruul 10.b 3,92
TJ KAUGUSHÜPE
I Krete Suurorg 11.c 4,89
II Grete Reinsoo 11.c 4,61
III Greete Vapper 12.b 4,48
PA 600m
I Danel Tiirats 9.a 1.42,9
II Markus Aru 10.b 1.47,7
III Alexander Sannik 9.a 1.52,9
PJ 600m
I Alar Leemet 11.a 1.37,0
II Hardo Niit 10.c 1.38,2
III Kristo Õunap 11.c 1.38,4
PA KÕRGUSHÜPE
I-II Markus Aru 10.b 1,60
Henri Lepik 10.c 1,60
III Andre Treiart 10.b 1,55
PJ KÕRGUSHÜPE
I Rauno Liitmäe 12.c 1,90
II Mihkel Kõbin 12.b 1,70
III Hardo Niit 12.c 1,65
PA KUULITÕUGE
I Ken Kilumets 10.c 11,23
II Hannes Kask 8.b 10,01
III Markus Aru 10.b 9,48
PJ KUULITÕUGE
I Rauno Liitmäe 12.c 13,05
II Sander Tšernobrovkin 12.c 12,64
III Kert Siiner 12.c 12,22
PA KAUGUSHÜPE
I Danel Tiirats 9.a 5,40
II Alari Toomsalu 10.c 5,19
III Markus Aru 10.b 5,10
PJ KAUGUSHÜPE
I Kerdo Jakunin 10.c 6,28
II Hardo Niit 10.c 5,95
III Alar Leemet 11.a 5,85
PA 60m
I Danel Tiirats 9.a 7,84
II Raimo Rahumeel 10.c 7,86
III Johannes Rooso 9.b 8,17
PJ 60m
I Rauno Liitmäe 12.c 7,51
II Kerdo Jakunin 10.c 7,59
III Sander Tšernobrovkin 12.c 7,67
TC 60m
I Marilis Remmel 5.b 9,01
II Katri Maripuu 5.a 9,05
III Helina Sepp 6.a 9,56
TB 60m
I Helina Koppel 8.b 9,09
II Aleksandra Männik 6.b 9,61
III Kätrin Mändmaa 7.a 9,93
TC KÕRGUSHÜPE
I Carmen E. Pirn 5.b 1,35
(esimesel katsel)
II Marilis Remmel 5.b 1,35
III Helina Sepp 6.a 1,15
TB KÕRGUSHÜPE
I Helina Koppel 8.b 1,25
II Mari Kolk 8.a 1,25
3.-4. Aleksandra Männik 6.b 1,20
Airike Kapp 7.b 1,20
PC KUULITÕUGE
I Oliver Moring 6.b 8,62
II Robin Alba 5.b 8,61
III Hardi Aun 5.b 7,85
PB KUULITÕUGE
I Karl Paal 7.a 10,48
II Miikael Tuus 7.b 10,18
III Taavi Kuuseok 8.a 9,94
PC KAUGUSHÜPE
I Rasmus Saar 6.a 4,74
II Martin Sepp 5.a 3,98
III Kenro Tohter 5.b 3,96
PB KAUGUSHÜPE
I Johannes Treiel 7.b 5,15
II Genert Allikmaa 8.b 5,09
III Aleks Lesk 8.b 4,53
PC KUULITÕUGE
I Gendra Allikmaa 5.a 8,69
II Kadri Tamleht 5.b 7,94
III Kärt Roost 6.b 7,48
TB KUULITÕUGE
I Airike Kapp 7.b 10,38
II Helina Koppel 8.b 9,22
III Maria Kirst 7.a 8,27
PC 60m
I Rasmus Saar 6.a 9,00
II Kenro Tohter 5.b 9,48
III Mattias Rihvk 5.a 9,69
PB 60m
I Genert Allikmaa 8.b 8,17
II Johannes Treiel 7.b 8,37
III Aleks Lesk 8.b 8,43
PC 300m
I Rasmus Saar 6.a 49,9
II Martin Sepp 5.a 52,6
III Mark Marcus Soodla 5.a 53,0
PB 600m
I Aleks Lesk 8.b 1.52,3
II Markus Koit 7.a 1.58,1
III Harles Herman Ojasaar 7.a 1.59,9
PB KÕRGUSHÜPE
I Genert Allikmaa 8.b 1,60
II Johannes Treiel 7.b 1,45
III Mart Truu 7.b 1,45
TC 300m
I Carmen E. Pirn 5.b 50,9
II Marilis Remmel 5.b 51,77
III Siret Sui 6.b 55,8
TB 600m
I Agathe Kriska 6.a 2.16,9
II Eva Aarnis 7.b 2.17,7
III Sörel Haller 7.b 2.24,84
PC KÕRGUSHÜPE
I Rasmus Saar 6.a 1,40
II Cevin Vahter 6.a 1,30
III Kerman Keerd 6.b 1,25
TC KAUGUSHÜPE
I Gendra Allikmaa 5.a 4,40
II Helina Sepp 6.a 3,89
III Luise Vevers 4.a 3,82
TB KAUGUSHÜPE
I Aleksandra Männik 6.b 3,81
II Kätrin Mändmaa 7.a 3,49
III Helena Hüüdma 7.a 3,44
OMALOOMINGU LEIUNURK
Saaremaa tondijutud
Vana mahajäetud maja
Külas, kus elab minu vanaema, on üks mahajäetud maja. Külaelanikud hoiavad sellest majast eemale ja ei taha sellest rääkida.
Ühel päeval läksime sõbrannaga seda maja lähemalt uurima. Maja uks oli lahti, astusime sisse ja vaatasime veidi ringi. Äkki kuulsime suuri ja raskeid samme. Tahtsime minema joosta, aga olime nagu kinni naelutatud. Jalad ei liikunud paigast ja nii seisime keset tuba süda tugevasti rinnus pekslemas. Peagi nägime musti hirmuäratavaid kogusid, kes tiirlesid meie ümber. Me hoidsime teineteise käest kinni ja karjusime täiest kõrist. Äkki saime paigast liikuma ja panime jooksu. Me jooksime järjest kiiremini ja kiiremini, taha vaadata ei julgenud meist kumbki. See oli kohutav.
Kui olime koju jõudnud, ei rääkinud me sõnakestki pikka aega. Lihtsalt ei tulnud sõnad suust. Vanaemale rääkisin oma juhtumist alles mõni päev hiljem, sest kohe ei olnud selleks julgust.
Praegugi seda maja nähes tulevad külmavärinad peale ja sinna maja lähedusse ei lähe ma enam ealeski.
Andrea Ärmus, loo jutustas vanavanaema
Headus kurjuse vastu
Vanast Mustjala kihelkonnast Abula külast Aandi Simmu oli Saaremaal vanal ajal tuntud tark ja ravitseja. Vanal Simmul oli tegemist isegi Vanakurjaga. Vanakurjale ei meeldinud, et ta vaeseid ja väeteid aitas ja haigusi ravis.
Simmu oli rääkinud, et kord täiskuu öösel tulnud Vanakuri hobustega Aandi õue teda kimbutama. Koputanud ukse taga ja kutsunud Simmu õue. Simmu läind õue ja näind vankrite ees kahte musta hobust ja vankril istuvat Vanakurja. Vanakuri käskinud teda vankrile istuda. Simmu istunud vankrile ja hobused pistnud Uussaare metsa poole kihutama. Simmu mõtlend, et nüüd on tema elupäevad loetud. Viimases hädas mõelnud ta, et peab issameiet tagurpidi lugema. Vaevalt sai ta selle tagurpidi loetud, kui teda visati vankrilt maha ja hobused koos Vanakurjaga olid kadunud.
Kaisa Raaper, loo jutustas vanaema
