Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 361

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


4. detsember 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 361



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  05.12   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.30 Sisekergejõustikuvõistlused Gümnaasiumile
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  06.12   
12.00 Matemaatika olümpiaad Põhikoolile ( 138)
12.00 Mk Koidulauliku konkurss  (KG)
Päkapikuturniir korvpallis 5.-7. kl ( Kihelkonna PK)
Mk Vene keele olümpiaad

R  07.12   
10.00 Inglise keele olümpiaadi piirkonnavoor
10.00 Saksa keele olümpiaadi piirkonnavoor (KG)

L  08.12   
10.00 Geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor (KG)
Sisekergejõustiku MV (Spordihoone)

E  10.12   
10.45 Klassivanemate koosolekud

T  11.12   
09.00 Direktsiooni koosolek
15.50 Õpilasesinduse koosolek

K  12.12    
08.10 Mälestuspäev
14.00 Juhtkonna koosolek
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine
Ül. Koidulauliku konkurss

N  13.12    
09.00 Ettevõtluspäev
20.00 Nostalgiaõhtu

R  14.12   
18.00 Algklasside jõulukontsert
Ujumise meistrivõistlused

L  15.12    Aula kaunistamine jõuludeks
Informaatikaolümpiaadi eelvoor

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  05.12    Marek Schapel.     Komplekseksamist
N  06.12    Direktsiooni info
R  07.12    Reet Lulla, Merje Oopkaub, Diana Õun. Kokkuvõte kabareeaastast
E  10.12    Viljar Aro
T  11.12    Merike Kuldsaar. Geograafiaõpetajate sügiskoolist
K  12.12    Merike Kuldsaar. Rahakool- majandus ja meie
N  13.12    Direktsiooni info
R  14.12    Ruth Tamm. Esimene tööaasta meie koolis

DIREKTSIOON TÄNAB

Anne Teigamägi - maakonna koolijuhtide õppepäeva läbiviimise eest
Indrek Peil - Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldajaks olemise eest ning
peakorraldaja tänab abi eest Saaremaa Miniteaduspäevade korraldamisel
Aado Haandi, Andreas Noor, Anne Teigamägi, Arne Loorpuu, Diana Õun, Kunnar Sink, Marek Schapel, Mart Mölder, Mia Rand, Raili Tamm, Viljar Aro, Mari Ausmees ja ansambel Varsakabi, söökla ja õpilaskodu pere, 12A, 12B ja 12C klassi kabareetrupp koos klassijuhatajatega.
Saaremaa miniteaduspäevadel esitatud ettekannete väga hea juhendamise eest:
Inge Vahter, Rita Ilves ja Mart Mölder.

VIIS AASTAT TAGASI KIRJUTASIN

... kui koolmeistri au ja väärikus lõplikult kaovad, kaovad ka haritus, kultuursus, vaimsus, töökus ja ausus. Kui ühiskond ei väärtusta õpetajat, madaldub ka õpetaja enesehinnang, aga madala enesehinnanguga inimesest pole teistele õpetajat ega eeskuju. Tegelikult olemegi juba olukorras, kus kõrge eneseteadvusega ning oma õigusi hästi tundvad õpilased ja lapsevanemad on kogu vastutuse ladunud õpetaja kaela. See olevatki demokraatia. Õpetaja peab õpetama nii, et õpilane areneks - ka siis, kui arendatav ei taha. Halvad hinded ja väljalangevus, koolistress ja koolivägivald, raske koolikott ja üleliigsed kodutööd - kõiges on süüdi õpetaja. Nüüd teeb ta ka arenguvestlusi, individuaalõppekavasid, järelaitamiste järelaitamisi. Ja õpetaja teab, et kui laps ei õpi, ei käi koolis, ropendab, peksab, lõhub, suitsetab, joob, tarvitab narkootikume, siis räägib ta lapsevanemaga, teeb koostööd sotsaaltöötaja ja psühholoogiga, viib arutelu õppenõukogusse... Võib-olla saab laps märkuse, võib-olla alandatakse käitumishinnet, võib-olla jõutakse ka alaealiste asjade komisjoni,aga miski ei muutu. Õpetaja õpitud abituse sündroom süveneb. Õpetajad lahkuvad koolist ja noored õpetajaks õppinud kooli ei tule. Natuke üle kümne aasta tagasi olin imestunud, et Rootsi koolis ei julge õpetaja kaklevaid poisse lahutada, sest kartis oma auto pärast, mida hiljem kättemaksuks lõhutakse. Umbes samal ajal nägin Soome koolis tunde, kus õpetajad selgelt õpilastele alla jäid. Kümme aastat on möödas ja me oleme eeskuju järginud.

Aeg oleks aeg maha võtta ja mõtlema hakata tegelikele väärtustele. Kool on küll ühiskonna peegel, aga peaks saama tema südametunnistuseks. Kui koolis on asjad viltu, on nad ühiskonnas veel rohkem viltu. Tõsi - meie riigi majandusedu peegeldub ka remonditud koolimajades, aga rohke raha ja edutunde nimel vahetatakse naisi nagu autosid ning lastel  ei teki arusaama ei õigest emast, isast ega perest. Nii kasvavadki üles juurtetud põlvkonnad, kelle vähesed järeltulijad tekitavad järjest suuremaid mõistatusi koolis. Muna ja kana küsimus on kooli ja riigi vahekorras selge. Enne oli riik. Kui koolid ei tule enam toime, siis juba enne seda pole toime tulnud riik. Aga riik ei ole vaid Riigikogu ja Haridusministeerium. Riik oleme eelkõige meie kõik - meie pered, meie õigused ja kohustused, meie väärtushinnangud, meie unistused. Seni on koole uuendatud vaid neile kohustuste lisamise teel. Edasiminekuks on kaks teed, kas suurendada oluliselt vanemate kohustusi või koolide õigusi. Ise pooldan viimast, sest mida rohkem vabadust, seda rohkem häid koole. Nii kooli kui lapse arengu aluseks saab niikuinii olla ainult usaldus. Lootust paremasse tulevikku siiski on - Ameerikas olevat õpetajaamet juba noorte valikute esikolmikus. Mis tekitaks meil konkursi õpetajakohtadele, et kooli jõuaksid parimad, usaldus kasvaks ja  lastest saaks asja? Mis taastaks taas meie pere, et kooli jõuaksid lapsed, kes teavad, mida peab ja mida ei tohi? Kui leiame vastused, jääb ära ka koolmeistrimõrv meie riigis.

Mida on toonud viimased viis aastat? Õnneks ei ole kõik ülalkirjutatu jõudnud veel meie kooli ja meie kodudesse. Samas, olemasolevad õpetajad on pidanud madalduma streigini, noori õpetajaid kooli ei tule, palgalubadustega käivad kaasas kõiksugu ootusi vähendavad kuulujutud, tugiõpet vajavate õpilaste hulk kasvab jõudsalt,koolide üleriigilise lammutamisreformiga süvendatakse ebakindlustunnet veelgi...

Kas uskuda, et alanud jõulukuu toob valge lumega meile ka heledama tuleviku? Mis meil muud üle jääb. Kas uskuda, et paremad ajad on veel ees? Mis meil muud üle jääb. Usk uskumise jõusse on eriti jõulukuul oluline.

Rahulikku jõuluootusaega kõigile!

Viljar Aro, koolijuht

TULGE KAEMA NÄITUST

Kolmapäevast, 5. detsembrist kuni esmaspäevani, 10. detsembrini  saab  Saaremaa Ühisgümnaasiumi II korrusel külastada näitust TAASKASUTUSE VÕIMALUSTEST KUNSTIS JA MEISTERDUSTES

Tööd on valmistanud algklasside õpilased.

Kersti Truverk

29-aastane Kadri-Mardi võrkpalliturniir on ajalooks saanud.

21. novembril 2012 toimus juba 29.  aastat järjest mardi- ja kadripäeva vahelisel ajal traditsiooniline KADRI- MARDI  TURNIIR võrkpallis. Võistkonnas mängisid 3 neidu ja 3 noormeest. Võrkpalliturniir viidi läbi Kuressaare Spordikeskuses kahel väljakul algusega 16.00. Pärast soojendust rivistusid üheksa gümnaasiumi klassi võistkonda ja põhikooli võitja -7b avatseremooniaks.Traditsioonilise lipu heiskasid parimate saavutustega võrkpallurid Kerli Mägi (12c) ja Stella Niit (12b).

Mängiti kahes alagrupis 1 geim 20 punktini. Poolfinaali pääsesid edasi mõlema alagrupi 2 paremat, kelleks osutusid I alagrupist 12C ja 10C ning II alagrupist 12B  ja 7B kadrid - mardid. Risti läbimängimise (poolfinaalis) kaotajad kohtusid III- IV koha mängus, võitjad aga finaalis I- II koha mängus. III kohta läksid püüdma 12B ja 7B, kindlalt (20:12) võitis 12B võistkond.

I-II koha mängus kohtusid 12C ja 10C. Võitja selgitamiseks tuli pidada 3 geimi.Väga tulise ja tasavägise mängu viimases otsustavas geimis (15:13) panid paremuse maksma kogu õhtu
jooksul erkkollastes särkides päikesepaistet kinkinud 12C neiud- noormehed. Seekord pidid nooremad leppima II kohaga.

KADRI- MARDI VÕRKPALLITURNIIRI võitjaid autasustati kooli meistrimedaliga, päevakohase diplomi ning sponsor Aime Metsmaa ostetud koogiga.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi meistriks tulnud 12C võistkond mängis koosseisus  Matis Rüütel, Kalle Kiik, Tauri Nõgu, Kerli Mägi, Eliise Hoogand, Gete Grahv, Triin Õige ja Sander Tšernobrovkin.
10C mängis järgmises koosseisus  Henri Lepik, Maria Aarnis, Triinu Sink, Hanna Tuus, Rauno
Pihel, Kerdo Jakunin, Sander Õun ja Kelli Sepp.  
12B mängis koosseisus  Kreete Teder, Garoly Nuum, Stella Niit, Triin Tambur, Mikk Salong, Lauri Lember, Kevin Raev ja Mihkel Kõbin.

II ja III koht said päevakohase diplomi ja magusad kommipakid.

Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I     koht   12C
II    koht   10C
III  koht    12B
4.   koht     7B
5.-6. 11B ja 11C
7.-8. 10B ja 10A
9.-10. 11A ja 12A

Parimateks mängijateks valiti Kerli Mägi ja Matis Rüütel 12C klassist.

25 mängu kahel väljakul aitasid vilistada Matis Rüütel 12C, Stella Niit 12B, Kalle Kiik  12C, Triine Aavik 11B, Helerin Rauna 12A, Kreete Teder 12B, Rauno Pihel 10C, Anni Kaup 10B, Gerli Gull 7B ja Robin Mäetalu 7B.

Lauas panid punkte ja täitsid protokolle väga abivalmis sekretärid  Krete Suurorg 11B, Triine Aavik 11B, Triinu Lember 11B, Marianne Tüür 12A, Maria Lindau 10C, Brita Rand 11A, Airike Kapp 7B, Janely Karjane 7B, Priit Kallaste 12A, Viivika Koor 10A, Hanna Klaar 7B, Marko Neider 12A  , Garoly Nuum 12B, Lauri Lember 12B, Marika Trave 10C.

Nelja ja poole tunnine võistlusõhtu oli põnevate pallilahingutega möödunud märkamatult
ning turniiri lõpuks tuli langetada võistluste lipp võitjate poolt ja jäädvustada ajalukku võitjad. Kallid klassijuhatajad Diana Õun ja Arne Loorpuu on entusiastlikult igal aastal oma klassidele kaasa elanud. Jätkugu jõudu ka edaspidiseks.

Tänan kõiki võistlejaid, kohtunikke, sekretäre, pealtvaatajaid ilusa võistlusõhtu eest.
Kaunist advendiaega kogu kooliperele.

SÜG-i KADRI- MARDI VÕRKPALLITURNIIRI
korraldaja Aime Metsmaa

LUCIA LAULUKONKRSS

Ilmselt Saaremaa kõige vähemate osalejatega konkurss, Lucia laulukonkurss, toimus 30. novembril raekoja saalis juba viiendat korda.

Väike lauluvõistlus sai 2008. aastal MTÜ Kuressaare Raeühingu poolt ellu kutsutud ikka selleks, et meilgi oleks Lucia, kes kiirgaks valgust aasta kõige pimedamal ajal. Rootsi kaudu Eestisse jõudnud Lucia-päeva tähistamine annab märku, et jõulud on lähedal. Nii nagu eelmistelgi aastatel lähevad Luciad laulusõnumit ja luciasaiakesi viima lastekodusse ja hooldekodusse.

2012. aasta konkursil osales 3 kandidaati, üks tütarlaps igast Kuressaare koolist vanuses 13-15. Osalejateks olid  Meeri Martinson Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Veiko Lehto), Merlin Sarapuu  Vanalinna Koolist (juhendaja Malle Veske) ja Reet Koppel Saaremaa Ühisgümnaasiumist (juhendaja Riina Laanes).  

Peale  kutsutud žürii (Tiina Talvi, Kairit Sepp, Marjana Luist ) oli Raekoja saali kogunenud ka publik, kes sai valida oma lemmiku. Lucia kandidaatidel tuli esitada kolmeosaline programm, mis koosnes Lucia legendist, a`capella Lucia laulu  ning  osaleja poolt valitud laulu esitamisest. Thedoro Cottrau (1827-1879) poolt populaarsele Santa-Lucia laulukesele on eestikeelse teksti loonud Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja Merle Rekaya.

Vastavalt žürii otsusele võitis Lucia 2012 tiitli Merlin Sarapuu  Vanalinna Koolist. Erinevaid tiitleid ja kingitusi jagus aga kõigile osalistele. Publiku lemmikuks sai Reet Koppel ja Raekoja lemmikuks Meeri Martinson. MTÜ Meelespea valis oma lemmikuks Reet Koppeli.

Lucia laulukonkursi võitnud Luciale ja tema juhendajale valmistas kaunid lillekimbud Auriga keskuse lillepood  Mileedi Lilleäri ja Pidupäeva tort oli kingituseks firmalt Sinu Catering.

Traditsioonilised klaastaldrikud maalis ja luciakujulise meene valmistas Katrin Kanter. Fotosessiooni Lucia laulukonkursil osalejatele korraldas Kadri Riis  Kuressaare Noorte Huvikeskusest. Üritusele panid  õla alla  MTÜ Meelespea, Arensburg Boutique & Spa, Kuressaare Linnavalitsus, Kuressaare Kultuurivara.

Lii Pihl, konkursi korraldaja

LINGVISTIKA ÕPPEPÄEV

Reedel, 23. novembril korraldas Tartu Ülikooli teadur Olga Gerassimenko Kuressaare gümnaasiumiõpilastele SÜGi aulas lingvistikakoolituse. Esimese kahe tunni jooksul lahendasime kõigepealt omapäi neli eri stiilis ülesannet, saime teada õiged vastused ning arutlesime erinevate lahenduskäikude üle. Seejärel jagati meid neljastesse gruppidesse ning asusime eelmise aasta rahvusvahelise olümpiaadi meeskonnavõistluse ülesande kallale. Lao keelt üritasime lahti mõtestada umbes kaks tundi. Kuna ülesanne oli tõesti väga raske, ei saanud loomulikult ükski nelik sellega hakkama, kuid mingeid ideid tekkis igas grupis. Leian, et need neli tundi andsid väärtuslikke nippe ja panid mõtlema, mida peaks veel enne olümpiaadi üle vaatama või lihtsalt kui palju omapäraseid keeli maailmas on.

Pilleriin Arge, 12.C


KEEMIA LAHTINE VÕISTLUS

10. novembril toimus keemia lahtine võistlus. Seal osalesid nooremas astmes Laura Kaldjärv, Magnus Kaldjärv, Õnnela Luhila, Agnes Äkke ja vanemas astmes Kreete Saak, Henri Sink, Anni Pupart. Nooremas astmes oli parim Magnud Kaldjärv, kes saavutas vabariigis 9. koha. Vanemas astmes oli parim Anni Pupart, kes saavutas vabariigis 18. koha.

Suur tänu kõigile osalejatele!
Raili Tamm, keemiaõpetaja

KADRIPÄEVAKS RIKKAMAKS

21. novembril organiseerisin ürituse „Kadripäevaks rikkamaks“.

See oli heategevuslik üritus, kus  kogusin Kuressaare Väikelastekodule meie kooli  7.-12. klassi õpilaste käest igasuguseid väikseks jäänud talveriideid ja muid põnevaid asju. 

21. novembril oli kõigil võimalus igal vahetunnil oma annetatavaid asju kaminasaali tuua. Kokku sain umbes 20 kotitäit väga häid korralikke ja sooje riideid. Ürituse organiseerimisel olin küll pisut murelik, kas koolikaaslased minu ideega haakuvad, aga üllatus oli küll suur, kui riidekottidega tuldi.

23. novembril viisin need Kuressaare Väikelastekodusse ja sain osaliseks maailma kõige siiramale tundele – tänutundele. Hetk, mil  inimene vaatab sulle suurte õnnelike silmadega otsa ja südamest tänab sind, see on lihtsalt maailma parim tunne. Lastele tõime ka naeratuse näole.

Suured, suured tänud kõigile, kes osalesid.
Anni Toon 10A

KÜLAS POLITSEI- JA PÄÄSTEAMETIL

Esmaspäeval, 26 novembril käisime klassiga  päästeametis ja politseis. Seal võttis vastu meid minu lasteaiakaaslase ema Kätlin. Ta rääkis meile päästjate tööst.

Päästjad peavad panema riidesse 50 sekundiga. Meile näidati ka tuletõrjeautosid, mis kaaluvad üle 20 tonni. Lapsed said käia ka tuletõrjeauto sees, kus oli väga palju asju, mida päästjatel vaja läheb. Tuletõrjeautos oli ka iga asja jaoks eraldi kapp. Pärastpoole saime torust alla lasta, mis oli väga kõrge. Paljud lapsed julgesid siiski seda teha. Ka mina proovisin. Pärast tuli välja, et see ei olnudki nii jube, kui arvasin. Meile näidati ka kõik ruumid ära.

Seejärel läksime politseimajja, kus meid võttis üle noorsoopolitseinik Kaisa. Politseimajas oli ka väga lahe. Seal näidati paljusid ruume. Käisime ka jõusaalis. Seal saavad päästjad natuke sporti teha. Politseinikel on ka köök, kus nad süüa saavad teha. Käisime ka vestlusruumides, kus kurjategija ja kannatanu
omavahel rääkida saavad. Seejärel läksime kõige põnevamasse kohta – arestimajja. Seal oli väga halb lõhn. Ühes toas oli ainult voodi, laud ja vetsupott. Mina sinna minna ei tahaks. Käisime ka väljaspool, kus koeri hoiti. Neil on eraldi kuudid.

Seejärel oligi see üritus läbi saanud ja meile anti kommi. Seejärel hakkasime kooli minema. See oli väga tore üritus                                                                                                                                                                                                            
Mihkel Keso, 3.a

Viimati uuendatud Teisipäev, 04 Detsember 2012 16:47  
Bänner


Bänner