Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 352

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


2. oktoober 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 352



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  03.10   
10.00 „Teeme ära“ algkl I voor (prügi sorteerimine)
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.45 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
MK Teatekross Kärlal

N  04.10   
10.00 „Teeme ära“ algkl I voor (prügi sorteerimine)

R  05.10   
Õpetajate päev
12.30 Kohtumine õpetajate-pensionäridega
14.00 Kontsert

L  06.10   
10.00 Matemaatika lahtine võistlus

E  08.10   
Lahtiste uste nädal
10.45 Klassivanemate koosolekud

T  09.10   
09.00 Direktsiooni koosolek
09.45 4. – 6. klassi aritmeetikavõistlus
10.45 7. – 9. klassi aritmeetikavõistlus
11.45 10. – 12. klassi aritmeetikavõistlus
15.45 Õpilasesinduse koosolek

K  10.10   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 MK Kooli TOP Muhu PKs
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine
17.00 Eelkool

N  11.10   
16.00 Gümnaasiumi mälumängu I v.

R  12.10   
10.00 „Teeme ära“ algkl I voor (prügi sorteerimine)
15.00 Akadeemiline esineja. Mari Kallas

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  03.10    Inga Paaskivi. Taas käitumisest.
N  04.10    Direktsiooni info.
R  05.10    ÕPETAJATE PÄEV
E  08.10    Viljar Aro
T  09.10    Paavo Kuuseok. Matemaatika õpetamisest Soomes.
K  10.10    Reel Lulla ja Liis Ojasaar. Comeniusega Tšehhis.
N  11.10    Direktsiooni info.
R  12.10    Marika Pärtel. Koolijuhtimise koolitusest.

DIREKTSIOON TÄNAB

Juuno Jalakas ja Kersti Truverk - maleõhtu "Mängi lapsega partii malet" korraldamise eest.
Anne Teigamägi, Arne Loorpuu, Indrek Peil, Diana Õun, Raili Tamm, Inge Vahter, Merike Kuldsaar, Mart Mölder, Aado Haandi, Triino Lest, Sirje Azarov - loodusainete nädala korraldamise, Teadlaste ÖÖ elluviimise ja keskkonnahariduskeskuse avaürituse eest.
Mart Mölder ja teised loodusainete õpetajad – hariva ja lõõgastava puhkereedepärastlõuna eest.
Alli Kallaste, Margit Mägi ja kõik nende tublid abilised – lasteaedade päeva läbiviimise eest.
Võõrkeelte ainekomisjon – sisukate Euroopa keelte päevade korraldamise eest.
Rita Ilves – kohtumise organiseerimise eest kirjanikuga Leelo Tungal.
Mia Rand – õpilaste suurepärase ettevalmistuse eest õpioskuste olümpiaadiks.
Sandra Kahu, Pilvi Karu – suurepärase tulemuse eest rahvusvahelisel laste- ja noortefestivalil „Kuldleheke“.

LÜHENDATUD TUNNID

Reedel, 5. oktoobril on lühendatud tundidega päev. Tunni pikkus 30 minutit.
1. tund 08.10 – 08.40
2. tund 08.45 – 09.15
3. tund 09.30 – 10.00
4. tund 10.15 – 10.45
5. tund 11.00 – 11.30
6. tund 11.45 – 12.15
7. tund 12.30 – 13.00
8. tund 13.15 – 13.45

Sel päeval toimub 5A, 6A, 9A ja 8B klassi poiste tööõpetus koolimajas järgmistes ruumides:
5A ruumis 315
6A ruumis 304
9A ruumis 019
8B ruumis 019

Söömised on järgmistel aegadel:
10.45 algklassid
11.30 põhikool
12.15 gümnaasium

ÕPILASTEL ON KAASAS ÕPILASPILET!

Marek Schapel, õppealajuhataja

ANDEKA LAPSE LUGU

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk kirjutab, et Eestist peaks lähema kaheksa aasta jooksul tulema 3000 uut teadlast ja inseneri. Kust nii palju doktorikraadiga inimesi võtta?  http://arvamus.postimees.ee/987506/terje-tuisk-kus-kasvavad-teadlased

Just see artikkel pani taas mõtlema, et mis on olulisem - kas koolitäis õpilasi, kelle hulgas on üksjagu kahemehi või koolitäis õpilasi, kellest paljud on andekad...  Ehk kuidas aidata andekust?... või kuidas aidata mahajääjaid? Kui mõlemat ei suuda, siis kumba eelistada? Ja kas on üldse eetiline nii mõelda?

Terje Tuisk teab, et laps peab koolis õppima nii seda, mis huvitab, kui ka seda, mis nii väga ei huvita, aga äkki oleks võimalik jõuda selleni, et suurem osa lapse ajast kuluks sellele, mis silma särama paneb. Reaalsus on sageli vastupidine – kui laps armastab luuletada või joonistada, aga ei oska matemaatikat, siis veedab ta enamiku ajast matemaatikaga maadeldes. Ja vastupidi – kui matemaatika on lihtne ja kodused ülesanded saavad hetkega tehtud, siis vaevleb näiteks luuletuse kirjutamise kallal kogu ülejäänud aja. Aga kuidas siiski populariseerida teadust, kui näiteks Tallinna huvikoolides pakutavast on kunsti, muusika ja spordiga tegelevaid ringe 148 ja reaalteadustega vaid 18.

Iga laps on andekas - küsimus on vaid selle andekuse valdkonna ülesleidmises. Üheks abistajaks võiks kasutada TÜ Teaduskooli kodulehe andekuse rubriiki http://www.teaduskool.ut.ee/andekus . Sealt leiab häid nõuandeid nii õpilasele enesele, õpetajale kui ka lapsevanematele. Võimalik on ka diagnoose panna, kui läbi teha õpistiili test, motivatsiooni ja õpistrateegiate küsimustik ning loovuse test. Andeka lapse omadustehinnanguline test annab võimaluselapsevanemale suuremat selgust saada oma lapsest ja mõtteainest saavad ka eelkooliealiste laste vanemad. Omaette väärtuslik on kodulehelt loetav õpetajaraamat "Andekas õpilane klassis. Abiks õpetajale andekate õpilaste tuvastamisel ja toetamisel" http://video.ut.ee/maarja/viire/raamat-trykki.pdf

Lisaks juba kogetule on meil nüüd avatud ka uhiuus keskkonnahariduskeskus, mis ootab efektiivset kasutamist. Meie nn STH-projekt saab küll otsa, aga selle lõpuga peabki uus algus käes olema. Andekate kooli uued võimalused on suuremad kui iial enne. Osakem neid kasutada ja genereerigem järjest uusi ideid - et meie lapsed saaksid targaks ja õnnelikuks. Ja uskugem, et iga laps on andekas!

Viljar Aro, koolijuht

HEA ÕPETAJA KUU



OKTOOBER – „HEA ÕPETAJA KUU“

Käes on oktoober, rahvakalendris tuntud ka kui rehekuu, viinakuu, kooljakuu, hingekuu, kosjakuu, kolletamiskuu, lehelanguskuu, porikuu, roojakuu, orjakuu, sügisekuu, simunakuu. Meil on see kuu lisaks veel ka „Hea õpetaja kuu“. Kuu üritused on jagatud neljaks teemanädalaks. Selle kuu läbivaks teemaks on koostöö.

01. – 07. oktoober – Õpetajate nädal
Õpetajate nädala eesmärgiks on öelda oma õpetajale aitäh! Seda saab teha peagi klassivanematele jagatavate tänukaartide kaudu, kuid kes seda ei jõua ära oodata, saab tänuks saata ka e-kaardi aadressilt opetajakuu.ee. Õpetajaid kutsume üles tooma tundidesse uusi nutikaid lahendusi, mis muudavad õpetaja ning kolleegi vahelise koostöö sujuvamaks ning õppetöö sedavõrd efektiivsemaks.

08. – 14. oktoober – Lastevanemate nädal
Lastevanemate nädala eesmärgiks on kaasata lastevanemad ning ka vanavanemad kooli ja õpilaste tegemistesse ning anda vanematele võimalus kiigata klassiruumi ning tutvuda  õpetajatega. Ootame vanemaid külastama oma lapse tunde.
Hea lapsevanem! Palun anna klassijuhatajale või allakirjutanule teada soovist tunde külastada. Teades Sinu tulekust ette, on meil võimalik tunni toimumise ruumi valida selliselt, et õpilastel oleks mugav töötada ning Sul mugav tundi jälgida – keegi ei peaks tundma ebamugavust kitsa ruumi pärast.

15. – 21. oktoober – Karjäärinädal
Karjäärinädala eesmärgiks on tutvustada õpilastele erinevaid elukutseid, kaasates selleks ka lastevanemaid ning vilistlasi. Õpilane, tunne töömaailma! Samuti kutsub kuu korraldav meeskond õpetajaid ja õpilasi üles koolis arutlema selle üle, milline on hea õpetaja ja milline on hea õpilane ning kuidas oma käitumisega kujundada hea õpikeskkond.

Hea lapsevanem, vilistlane, sõber! Kui Sul on soov sel nädalal end klassi ees proovile panna, siis registreeru meie üritusele aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

22. – 28. oktoober – Õpilaste nädal
Õpilaste nädala eesmärgiks on kutsuda õpilasi kaasa lööma sügisesel koolivaheajal toimuvatel sündmustel – lahutama meelt, aga samas mõtlema ka tulevikule ja osalema ülikoolide avatud uste päevadel. Samuti ootame õpetajaid kaasa lööma kõikidel sügisvaheajal toimuvatel õpilastele suunatud üritustel, et toimuks õpetaja ning õpilase vaheline suhtlus ka väljaspool klassiruumi.

Marek Schapel, õppealajuhataja

ARITMEETIKAVÕISTLUS

Toimumas on meie kooli traditsiooniline iga-aastane aritmeetikavõistlus.
Vanusegrupid on 4.- 6. klass, 7.- 8. klass ja 9.-12. klass.
Võistlused toimuvad aulas. Selle aasta muutuseks on, et toimub 3 vooru (2.10, 9.10 ja 16.10). Toimuvad vastavalt 4.-6. klass algusega 9.45, 7.-9. klass algusega 10.45 ning 10.-12. klass algusega 11.45.

Arvestust peetakse iga õpilase kõigi voorude tulemuste üle. Klassidevahelise võistluse arvestusse läheb iga klassi kolme parema õpilase parimad tulemused (osavõtjaid ootame loomulikult rohkem). Selgitatakse
välja ka iga vanuserühma parim peastarvutaja. Võistlejail kaasa võtta kirjutusvahend ja kirjutusalus.

Ootame rohket osavõttu!

Matemaatikaõpetajad

ÕNNE SANDRA KAHULE!

Sandra Kahu laulis end Pärnus 1. kohale!

Nädalavahetusel toimus Pärnus III RAHVUSVAHELINE LASTE- JA NOORTEFESTIVAL „KULDLEHEKE". Meie kooli 2012.a. korraldatud solistide konkursil GP võitnud Sandra Kahu ja tema õpetaja Pilvi Karu otsustasid seekord teistsugusel konkursil omasugustega mõõtu võtta. Konkurente oli piisavalt - 13 lauljat. Kogu konkursist oli osavõtjaid  tosinast  riigist  (peale Eesti oli osalejaid Maltast, Serbiast, Saksamaalt, Poolast, Venemaalt, Rumeeniast, Ukrainast, Türgist, Itaaliast, Lätist ja Leedust).  Sandra trumbiks ilmselt lisaks kaunile häälele oli ka esinemine bändiga (Sander Sepp- kitarr, Alar Truu- cajon, viimasel hetkel Katariina Karu asendanud Sander Kahu- basskitarr), olles ainuke solist, kes sellise saate oma laulule (Paabel „Õhtu on maas“) valis.

Tihedas konkurentsis 13 laulja seast  saavutas Sandra 16- 19-aastaste vanusegrupis  toreda I koha!
Õnne talle, juhendajale ja  muidugi ka abilistele.

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

KÜLAS OLI LEELO TUNGAL

25. septembril avanes SÜGi õpilastel võimalus kohtuda Leelo Tunglaga. Euroopa keelte nädala raames on koolis toimunud mitmeid loenguid ja kohtumisi.

Peamiselt lastekirjanikuna tuntud Hea Lapse peatoimetaja Leelo Tungal jagas teisipäeval noortega oma kogemusi nii kunagise õpetaja ameti kui ka lapsepõlvega seoses.

Tungla luuletajakarjääri alguseks võib tema sõnul pidada esimest paari värsirida enda liiga väikestest sipupükstest ning 4. klassis ootamatult võidetud luulekonkursi 3. kohta. Olulist rolli mängis ka ema, kes laskis lapsel lohakalt tehtud tindiplekilisi tekste mitu korda ümber kirjutada.

 

Leelo Tungal suutis saali mitmeid kordi naerust rõkkama panna, lugedes ette luuletusi, kus head olid filmilikult vaprad ja ilusad, halvad aga koledad ning määratud kaotama. Samas tutvustas Tungal ka üht endakoostatud rahvaluuleraamatut, mis meenutas rohkesti salmikut, sisaldades tuntud värsiridade nagu „Ole sõber alati, muidu teen sust salati...“ erinevaid versioone, arstide huvitavaid ülestähendamisi ja muid naljakaid ütlemisi.

Tungal suutis lapsi ka inspireerida oma arvamusega, et igaüks on milleski andekas, aga ei pruugi seda veel lihtsalt teada. Samas nentis ta, et talent ei pruugi alati olla endale meeldival alal.

Leelo Tungla katkematu jutt hoidis noori enda kütkes terve tunni ning tõi kohtumise lõpuks kirjaniku laua ette hulga autogrammisoovijaid.

Pärlin Luhila, 12.C

 

6.B mõtteid kohtumisest Leelo Tunglaga

Mihkel A.: Leelo Tunglaga kohtumine oli väga tore. Loodan, et järgmiseks aastaks teeb ta kõigi tüdrukute nimest luuletuse.

Johanna: Mulle meeldis luuletus „Kolm sõpra ja neljajalgne“.

Liisa: Leelo Tungal oli huvitav inimene. Sainteada, et ta on mitmel korral Eurovisiooni jaoks laule kirjutanud. Sain teada, et ta toimetab ajakirja Hea Laps ja et nii tema kui ta vanemad on olnud õpetajad.

Mihkel L.: Oma esinemist alustas ta itaalia keeles, kuna meil on itaalia keele nädal.

Siret: Leelo Tungal tundus mulle väga tore ja lustlik. Tema luuletused on väga vahvad.

Liis: Leelo Tungal on väga armas ja tore kirjanik. Ta rääkis väga huvitavaid lugusid oma lapsepõlvest.

Elo: Leelo Tunglaga kohtumine oli vahva. Sain teada, mida ta veel peale raamatute kirjutamise teeb, kus koolis ta õn õppinud ja muid põnevaid teadmisi tema elu kohta. Samuti oli tore, et sain temalt autogrammi.

Emma: Olen väga õnnelik, et ma sain temaga kohtuda.

 

LASTEAEDADE PÄEV

26. septembril olid kooli oodatud  kõik lasteaedade mudilased. Sel aastal oli kooliga tutvuma tulnud üle 200 lapse. Aulas tervitasid koolieelikuid väikese kontserdiga kolmandate ja neljandate klasside õpilased. Sellele järgnes  tutvumine kooli erinevate ruumidega. Võimlas said lapsed koos õpetajatega ühiselt mängida ja näha suurt spordisaali. Klassis oli võimalik end tunda juba koolilapsena. Külastati ka arvutiklassi, raamatukogu, garderoobi, sööklat, keskkonnahariduskeskust ja laboratooriumit. Mõned rühmad jõudsid ära proovida ka liftisõidu.

Täname lasteaia õpetajaid ja lapsi armsate kingituste eest!

Meie usinad abilised olid Mari Ausmees, Stella Hommik, Rita Ilves, Alli Kallaste, Ruta Kelt, Riina Laanes, Aime Metsmaa, Andreas Noor, Viire Pors, Marika Pärtel, Monika Raudsik, Marek Schapel, Kunnar Sink, Kersti Truverk, Maie Uustulnd, Marina Mäetalu, Margit Mägi, Iivi Vikatit.

Tänud kõigile!

Margit Mägi, Alli Kallaste, algkalssi õpetajad

RAHVUSVAHELINE MUUSIKAPÄEV

1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt
Rahvusvahelist muusikapäeva.  See traditsioon sai alguse 1975. aastal legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Muusikapäeva puhul saame lugeda 4. klassi õpilaste mõtteid muusikast.



Vootele, 4.B: Sõnast „muusika“ võib mitut moodi aru saada. Seda võib tõlgendada kui lugu, mida antakse edasi koos viisiga. Mina aga tõlgendan seda kui erinevatest helidest koosnevat šifreeritud teksti,  mille dešifreerimisel saad aro loo mõttest. Kui loo mõte juba käes, siis saad ka ülejäänud loost aru.
Muusikaga saab edasi anda tundeid ja mõtteid, just nagu maaligagi. Muusikal pole piire, seda võib teha lõpmatuseni. Muusikal on inimesele ka oma mõju. Näiteks kui muusika meeleolu oli kurb, võivad inimesele ka meelde tulla ta kurvemad hetked. Muusika on kui omamoodi maagia.

Anni, 4.A: Muusika on väga lai mõiste. Muusika on nagu raamat, sest kui muusika koosneb nootidest , siis raamat koosneb lausetest. Raamat tuleb selline, nagu me lauseid kombineerime. Raamatuid on erinevaid, nagu näiteks: armastus, õudus, nalja, põnevus jne.

Sama asi on muusikaga, selline tuleb muusika nagu me noote paigutame. Ka muusikastiile on erinevaid nagu näiteks: pop, rock, jazz, klassika, blues jne. Muusika on kõikjal me ümber. Muusika on vee vulisemine, tule praksumine, tuul ja palju teisi asju.

Artur, 4.A: Muusikad on väga erinevad, näiteks on olemas kurbi, naljakaid ja rõõmsaid muusikaid. Muusika võib olla ka kiire, aeglane ja rahulik. Muusikat on kirjutanud väga paljud inimesed. Mina tean nendest näiteks Rene Eespere ja Antonio Vivaldit. Muusikat võib kutsuda heliks. Meie väga tuntud helilooja on Gustav Ernesaks. Mina mäletan tema lauludest laulu „Hakkame mehed minema“. Mulle meeldivad ka vanaaja muusikad. Muusikat ei ole üldse lihtne kirjutada, muusikal peab ikka sisu ka sees olema.

Torm, 4.A: Muusikat on väga erinevat, näiteks kurba või rõõmsat. On olemas ka rahvalaule või ooperit. Muusikariistu on tehtud väga palju, näiteks kitarre või siis trumme, trompeteid, harfe ja viiuleid. Muusikat on kirjutanud paljud kuulsad heliloojad. Muusika kirjutamiseks kasutatakse nii tähti kui ka noote. Osade vanade laulude sisuks võib olla vägagi huvitavaid lugusid.

Karola, 4.B: Muusikal on mitmed rütmid. Muusika järgi saab tantsida ja laulda. Pole olemas kaht samasugust muusikat. Vahel mängib orkestris ainult üks pill. Hiinlased näevad kellatiksumises muusikat. Muusika koosneb paljudest osadest alates looduslikest helidest nagu linnulaul.

Sander, 4.B: Mina mõtlen, et muusika on nagu lugu või muinasjutt. See algab ja lõppeb. Muusika on väga huvitav, kui osata seda kuulata. Ta võib rääkida lugusid inimestest,loomadest, asjadest ja kõigest muust. Näiteksüks Vene helilooja, Modest Mussorgski tegi loo oma hea sõbra mälestuseks. Loo nimi on „Pildid näitusel“. Või Monika Pulleritsi laul „Mure“. Muusika tegemisel ei ole reegleid. Eriti just jazzis. Helilooja kirjutab sellise loo, millist ta teha tahab. Mõni lugu on väga imelik. Nagu oli üks minu orkestrilugu „Elevantide marss“. Muusikat mängides saab ennast ka välja elada, valides enda tujule vastav lugu.

Riina Laanes, muusikaõpetaja


PÕHISEADUS KUI PÕHILINE SEADUS

Esmaspäeval 1. oktoobril tutvustasid paljud õigusteadlased koolides üle Eesti põhiseadust, mille vastuvõtmisest möödus selle aasta suvel 20. aastat.

Saaremaa Ühisgümnaasiumis esinesid õpilastele teemakohaste loengutega „Põhiseadus kui põhiline seadus“ kooli vilistlane vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja advokaat Eeva Mägi.

Kohtumist jääb meenutama Maria Mägi Advokaadibüroo poolt tehtud kingitus, mille eest suured tänusõnad!

- Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (Juura, Õigusteabe AS, 2002)
- S.Zetterberg Eesti ajalugu (Tänapäev, 2009)
- Kodakondsus- ja migratsiooniamet (Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2008)
- 2 ajakirja Horisont 3/mai 2012 (artikkel H.Rohtmets „Talendid koju 1920“) koos A. Mölderi trükisega Riigita rahvad: Kaukaasia.
- 3 Apple iPad'i

Kingitustega saab tutvuda kooli raamatukogus.

Maria Mägi Advokaadibüroo pressiteade:
*/Maria Mägi/*/ õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis (Kingissepa I Keskkool)
aastatel 1976–1979. Aastal 1988 lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna (LL.M) ning asus advokaadina tööle advokaadibüroosse Concordia.
Alates 1999. aastast on ta omanimelise Maria Mägi Advokaadibüroo vandeadvokaat ja juhtiv partner. Lisaks õpetab äriõigust Estonian Business Schoolis./
*/Eeva Mägi/*/ alustas kooliteed Kuressaares 1994. aastal, seejärel õppis aastatel
1995–2006 Tallinna Reaalkoolis. 2010. aastal
omandas ta bakalaurekraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, 2011. aastal magistrikraadi (cum laude) Maastrichti Ülikoolis, Hollandis. Praegu on ta Tallinna Tehnikaülikooli intellektuaalomandi õiguse eriala doktorant ning õpib dokumentaalfilmi Balti Filmi- ja Meediakooli magistrantuuris. /

Algatus tähistada põhiseaduse aastapäeva loengutega koolides tuli Riigikohtult.

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

Lõbus seltskond seenemetsas

Päev oli juba jõudnud teise poolde kui Tuiu rauasulatusahjude läheduses astusid üksteise järel autodest välja vallatu Jänkuplika, kaval Rebaseonu ja lumivalges kostüümis Karuema koos oma sõpradega loodusainete ainekomisjonist.



Järjekordse metsamineku eesmärgiks oli traditsiooniline seenelkäik Saaremaa looduskaunitesse kohtadesse.

Et ühendada saagikorjamine teadmiste saamisega oli seltskonnaga ühinenud Saaremaa Muuseumi vanemteadur bioloog Sirje Azarov.

Meeldivat koosolemisaega jätkus mitmeks tunniks. Seenesaak eriti suureks ei kujunenud, kuid mitukümmend erinevat seeneliiki sai siiski üle korratud, uusigi juurde õpitud. Usinamatel olid ka korvikesed seeni täis: kitsemamplid, kukeseened, pilvikud jt.

Tegevusi oli muidki: kes korjas pohli, kes jäädvustas usinaid seenelisi fotoaparaadiga, kes digikaameraga, kes lustis niisama kaaslasegamööda metsateid. Aega oli ka pisikesekspiknikupausiks: hästi maitsesid Jänkuplika imehead pirukad, maitse poolest sarnanesid kangesti Raili omadega.

Metsaskäik oli igati tore, seega oli kena sissejuhatus ainekomisjoni uue õppeaasta toimetustesse tehtud.

Ega ühekorraga palju seeneliike tundma ei õpi. Seetõttu võttis osa loodusainete õpetajaid ette veel teisegi metsaretke, Sirje Azarov ikka seenetundjana kaasa võetud. Seekordseks eesmärgiks oli peamiselt loodusnädala näituse jaoks seente korjamine. Reis kulges Eesti esimesele seenekaitsealale – Liiva-Putla looduskaitsealale.

Ka seekord seenesaagi üle rõõmustada ei saanud, kuid näituse jaoks vajalikke seeneliike sai lõpuks päris palju. Leidsime ka seeneharuldusi. Koolis ülespandud näitusel võis tutvuda 61 seeneliigiga. Oleme väga tänulikud Sirje Azarovile!

Inge Vahter, üks seenelistest

Limonatoorium ehk limonaadi valmistamise töötoad keskkonnahariduskeskuses

28. septembril õppis 120 õpilast uues keskkonnahariduskeskuses, kuidas valmistada limonaadi.

Olulisteks koostisaineteks osutusid vesi, suhkur, karamelli värvaine, saladuslik maitseaine ja süsihappegaas.

Limonaadi valmistamist õpetasid AHHAA teaduskeskuse õpetajad ja iga osaleja sai limonaadi ise valmis teha ja ka ära tarbida.

Anne Teigamägi, projektijuht



KÜLAS OLI AKADEEMIK MARGUS LOPP

Reedel, 28. septembil oli võimalik kõigil huvilistel kuulata kooli aulas Tallinna Tehnikaülikooli doktorandi Margus Lopi tulevikumõlgutusi fossiilsete kütuste lõppemisest ning neile asenduste arendamisest. Akadeemik alustas sõnavõttu tõdemusega, et tulevik on väga pessimistlik, kuid seda on võimalik vaadelda ka positiivse vaatenurga alt.

Õpilased said selgeks tõdemuse, et nende eluajal saavad otsa kõik maailmavarud erinevatest praegu intensiivselt kasutuses olevatest kütustest ning just praegune õppiv põlvkond peab hakkama tegelema alternatiivsete väljavaadetega. Positiivseks nimetas akadeemik seda, et tänased noored on õpihimulised (kuigi kalduvad eelistama humanitaariat reaalainetele) ning tänaste teadlaste eestvõttel käib kibe töö asenduste leidmiseks, olgu selleks siis roheline energia,mahepõllumajandus või püüded vaakumist energiat kätte saada.



Õhtusel Keskkonnahariduskeskuse avamisel kuulutati akadeemik Margus Lopp kooli teeneliseks vilistlaseks.

Milvi Marle Prii, 10.C


Põlvkondade vaheline malematš

Meie kooli noored malehuvilised osalesid Euroopa Liidu projektis „Aktiivse vananemise ja põlvkondade vahe vähendamise aasta“.

Selleks kogunesid noored maletajad koos ema, isa, vanaema või vanaisaga 27.09 õhtupoolikul kooli, et mängida partii (või kaks) malet.

Maletajaid tuli kokku koos vanematega 34, neist  2.-6. klassist 17 õpilast, poisse 14 ja tüdrukuid 3.
Vastasteks oli 14 isa, 1 ema, 1 vanaema ja 1 vanaisa.

Kõige rohkem osalejaid oli 2.b klassist- 5 mängijat, 4. a ja 3. b klassist oli 3 osalejat ning 4.b, 3.a ja 2.a klassist oli 2 mängijat. Kõige noorem maletaja oli 8- aastane ja kõige vanem 63- aastane.



Malematši avasõnad lausus meie kooli malehuvi hoidja ja maleõpetaja Juuno Jalakas, kes tänas kõiki peresid, et nad on leidnud aja koos lastega mängima tulla. Samuti avaldas ta tunnustust meie tublide maletajate jätkuva huvi suhtes male vastu.

Mängu tulemuseks said  lapsed kokku 21 punkti, sealhulgas 17 võitu ja 8 viiki. Vanemad saavutasid kokku 28 punkti, millest 24 võitu ja 8 viiki. Kõikidele osalejatele jagati ilusad tunnistused  ja vaimukosutuseks šokolaadid.

Malet õpetab päris algajatele Kersti Truverk neljapäeviti kell 14.00-14.45.

Edasijõudnuid juhendab Juuno Jalakas õpilastega individuaalselt kokku leppides.

Kersti Truverk, maleõhtu korraldajate nimel

ALUSTAB TÖÖD UUS HUVIRING

Taaskasutus ja jätkusuutlik areng on ring, kus on võimalik meie planeedi elukeskkonda pisut paremaks muuta. Tegemist on taaskasutatavate materjalide kasutamisega erinevates tehnikates ja kunstilise puudutusega.

Huvilisi 8-12. klassini ootan 2. oktoobril kell 15.45 ruumis 301.

Ülle Mägi, ringijuht

ROOTSI KEELE RING

Rootsi keel kõigile!
Alustame teisipäeval, 2. oktoobril kell 16.00 klassis 314.
Ootan uudishimulikke vahetundides läbi astuma ja informatsiooni saama.
Oodatud on alustajad ning ka edasiminejad.



Kohtumiseni!
Kristi Aro
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Välkommen!

Kristi Aro, rootsi keele õpetaja

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse
õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!
Head lahendamist!

1. Millise riigi pealinn on Lima?
2. Millises riigis on rahaühikuks kwanza?
3. Mis kala on silk?
4. Kuidas on võimalik teisiti vähi kohta öelda?

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

Eelmise nädala võitjaks osutus Liisa Veliste 6.B klassist. Õige vastus oli kilu: 1. „Kevade“, 2. Ikka, ikka lõunapoole, kus Egiptimaa, 3. Lehm, 4. Uss

Õnnitleme võitjat!

SÜG-Press


Viimati uuendatud Teisipäev, 02 Oktoober 2012 13:24  
Bänner


Bänner