SÜG-Press

4. september 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 348

KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  05.09   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek

N  06.09   
18.00 6. – 9. klassi lastevanemate kool

E  10.09   
10.45 Klassivanemate koosolekud

T  11.09   
09.00 Direktsiooni koosolek
18.00 10. klasside lastevanemate kool

K  12.09   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.45 Klassijuhatajate nõupidamine

R  14.09   
Algab OLÜMPIAHARIDUSNÄDAL (eriplaan)

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  05.09    Marek Schapel: Komplekseksamist.
N  06.09    Direktsiooni info.
R  07.09    Merle Prii:  J. Käisi suveseminar.
E  10.09    Viljar Aro: Loovusest ja avastusõppest.
T  11.09    Liis Ojasaar: Multifilm inglise keeles.
K  12.09    Kätlin Hommik: Tõlge on tagasi.
N  13.09    Direktsiooni info.
R  14.09    Irena Sink: Klassiõpetaja ideekoolitusest.

DIREKTSIOON TÄNAB

Diana Õun, Triino Lest, köögipersonal, abituriendid ja Võhma Külamaja – Jukukooli laagri toreda kordamineku eest

Diana Õun, Triino Lest, Andreas Noor, Mari Ausmees, Riina Laanes ja tema laulupoisid – meeleoluka 1. septembri aktuse korraldamise eest

Meeli Ool – kooliaasta alguse südamliku raamatunäituse kujundamise eest

LOOVUS MUUDAB MAAILMA

Alapealkirjaga „Loovmõtlemine ja loomingulised õpetamise meetodid koolis“ Põhja- ja Baltimaade loovusfoorum Naissaarel 28.-29. augustil oli nii tähtis, et seda tulid avama ka Soome ja Norra suursaadikud. Naissaar ise jättis esmakohtumisel üsna trööstitu mulje, kuigi oli väga romantiline ööpimeduses Tallinna valgustatud siluetti imetleda. Elekter tuleb seal vaid omanike generaatoritest ja talve elavad üle vaid kaks meest... Ettekandeid oli Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Lätist, Leedust ja muidugi Eestist. Sünkroontölge oli heaks abiks, aga nagu mu tütar ütles, oli mõne esineja inglise keel nii kehv, et isegi tõlk ei saanud päriselt aru, mida öelda taheti. Kõike on võimatu ses lühiloos tutvustada, seepärast püüan esitada vaid mõttekatkeid, mis rohkem meelde jäid või tekkisid:

• Miks tunnevad õpilased ja õpetajad sageli koolist tüdimust? Sest koolis on vähe loovust. Kas ka meil?
• Loovus ei ole viiuli järjest paremini mängimine. Loovus on, kui laps loob ise muusikapala.
• „Kultuurilise seljakoti“ projekt Norras toob kooli kaunite kunstide professionaalid.
• Õpetaja peaks rohkem esitama küsimusi „Mis saab, kui...“ igas aines.
• Oluline on tekitada dialoog õpilase ja õpetaja, õpilase ja lapsevanema vahel.
• Laste loovus areneb, kui vanemad tunnevad suuremat huvi oma laste kõigi tegevuste vastu.
• Julgus teha vigu viib loovuse ja ettevõtlikkuseni.
• Avastusõpe suurendab arutlusoskust ja suurendab küsimise julgust.
• Kui me ise ei ole oma tegevusest (tööst) nakatunud, siis tuleks tegelda millegi muuga...
• Ehk peaksime üle võtma Taani kombe, mis võimaldab hirmust üle saada „et tehti valesti“ asemel „et tehti teisiti“ enama kasutamisega.
• Laps tunnetab alati ära selle, mida te mõtlete, hoolimata sellest, et ta kuuleb, mida te räägite.
• Oluline pole koht, kus seisad, vaid koht, kuhu liigud (Nansen Norrast).
• Kui põhi on paigas e õpetaja ja õpilased armastavad üksteist, siis jäävad väiksed probleemid vaid pinnavirvenduseks.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et foorum tähtsustas loovust, kuid polnud ise kahjuks eriti loov. Mõtteid siiski tekkis- Naissaare polnud ju juhuslikult valitud. Keskkond on olulisem kui oskame arvata- ka meie kooli oma...

KENA LOOVUSAASTAT KÕIGILE!

Viljar Aro, koolijuht

POISTE TÖÖÕPETUSE BUSSIAJAD

Tööõpetuse buss VÄLJUB KOOLI REHE TÄNAVA VÄRAVA juurest järgmistel aegadel (sulgudes Upalt väljumise aeg):

Kolmapäev
12.00 6B klass (13.45)
13.53 9B klass (15.40)

Neljapäev
08.00 5B klass (09.45)
09.53 7A klass (11.40)
12.00 7B klass (13.45)
13.53 8A klass (15.40)

Reede
08.00 5A klass (09.45)
09.53 6A klass (11.40)
12.00 9A klass (13.45)
13.53 8B klass (15.40)

Kes jääb bussist maha, leiab ise võimaluse tundi jõudmiseks, vastasel korral on tegu põhjuseta puudumisega.

Transpordist tulenevalt võib esineda õpilaste hilinemist järgnevatesse tundidesse.

Marek Schapel, õppealajuhataja

2012/2013. õ.-a. kehalise kasvatuse erigruppi taotlejad

Erigruppi soovijate dokumente võetakse vastu kuni 14.09.2012. Erigrupp alustab tööd 17.09. k.a. Vajaliku avalduse leiab kooli kodulehelt. Avaldus koos arsti suunamisega esitada kooli õppealajuhatajale. Lõpliku otsuse teeb kooli med-õde.

Erigrupp töötab E:16.00 ja T:16.00 Spordihoone aeroobikasaalis. Kogu info õp. Tiiu Haavikult ( See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ).

Tiiu Haavik, kehalise kasvatuse õpetaja

Saaremaa Ühisgümnaasiumi VIII OLÜMPIAMÄNGUD 2012

Kooli VIII OLÜMPIAMÄNGUD 2012  toimuvad 20. septembril Kuressaare Linnastaadionil ja selle ümbruses.

Võistlusprogramm:

INDIVIDUAALALAD:
1.    Lühimaajooks 60m (1.- 9. kl) , 100m (10.-12. kl) 3T ja 3P
2.    Pikamaajooks 200m (1.- 2. kl), 400m (3.-12. kl)  3-5 T ja 3-5 P
3.    Noolevise (1.- 12. kl)  3 T ja 3 P
4.    Kaugushüpe (1.-12. kl) 3T ja 3P

VÕISTKONDLIKUD ALAD:
1.    Saapavise  (1.-4. kl 5 liiget),  (5.-12. kl  5T)
2.    Pendelteatejooks  (8P+ 8T)
3.    ringteatejooks 10x 200m  ( 5P + 5T)
4.    orienteerumine  1.-12. kl  3 liiget klassist
5.    rahvastepall  1.-.6. kl ( 3.-4. kl ja5.-6. kl  8T ja 8 P eraldi )
6.    topispallijännid 1.-4.kl  5 liiget, kuulijännid 5.-12. kl 5P
7.    võrkpall   7.-12. kl  3T+ 3P
8.    köievedu 10.-12. kl  3T+ 3P

Arvestust peetakse 5 erinevas vanuseastmes:
1.-2.kl, 3.-4.kl, 5.-6.kl, 7.-9.kl, 10.-12.kl

Iga õpilane osaleb vähemalt kahel alal!

PS! Täpsem ajakava ilmumisel, jälgi infot!

Kehalise kasvatuse ainekomisjon

SPORDIHUVILISTELE

KERGEJÕUSTIKUHUVILISED:
kuni täpsustamiseni toimuvad treeningud esmaspäevast neljapäevani 17.oo LINNASTAADIONIL.

Andke endast teada tüdrukud, kes tahavad osaleda enda VORMIS HOIDMISE TREENINGUL (saalihoki+üldine lihastreening) 2-3 korda nädalas.

Samuti andke endast teada tüdrukud, kes tahavad korra nädalas mängida HOBIKORVPALLI

Treeningud on tasuta.

Treener Virge Treiel, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

MEIE KLASSID NUMBRITES

2012/2013 õa Meie klassid ja klassijuhatajad

Seisuga 3. september 2012

Stella Hommik, kooli sekretär

Eestikeelne kool 325: Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes

15.-16. augustil käesoleval aastal kogunes Johannes Käisi Seltsi eestvõttel Võrumaal Rõuge vallas ligi 80 õpetajat, et end suviselt koolitada, kuidas paremini iga lapse individuaalsust märgata ning seda edasi arendada.

Suveseminaril oli käsitletavaid teemasid erinevates võtmetes kaks: individuaalne lähenemine õpilastele ning kirjeldav hindamine.  See ei ole üldse uus teema. Peab mainima, et juba 100 aastat tagasi oldi hariduse edendamisel samade kitsaskohtade juures hädas mis tänaselgi päeval — õpe oli lastele liiga üksluine ja igav. Ka siis puudus õpetajatel suure koormuse juures piisav ajaressurss ning ka töö tasustamine jättis paljuski soovida. Samas on võimalik hea tahtmise korral nii mõndagi korda saata.

Tänased koolmeistrid on seda meelt, et väikestes koolides suudetakse edukamalt lapse eripärasusi märgata, suured koolid oma 24 õpilasega klassis aga jäävad hätta. Suveseminaril oli kuulajatel Rosma Johannese Kooli õpetaja Külli Volmeri kujul näha ehe näide, et ka 24 lapsega klassis on võimalik teha avastusõppe tunde ning iga last kirjeldavalt hinnata. Ta demonstreeris nende kooli klassitunnistust, mis oli vähemalt kuus A4 lehte pikk ning andis põhjaliku hinnangu ühelapse arengust terve aasta vältel. See koolitunnistus muide ei ole mõeldud lapsele, vaid lapsevanematele. Ja nii 9 aastat järjest, kuniks riiklikule lõputunnistusele esmakordselt teadmiste eest numbrid märgitakse.

Ka meie koolis on võetud suund kirjeldavale hindamisele, seda küll esimeses neljas klassis ning kaks korda aastas. Direktor Viljar Aro demonstreeritud näidised meie kooli tunnistustest oli kui kuum defitsiitkaup, sest uskuge või mitte — väga paljud koolid tahavad samuti kirjeldavat hindamist rakendama hakata! SÜG on selles vallas tõeliselt edumeelne kool. Küll aga tuleb endile püstitada küsimus, kas teha ja kuidas seda teha ka 5. ja 6. klassis, sest nii on riiklikus õppekavas lubatud. Siinkohal tahaks kutsuda üles lapsevanemaid oma arvamust avaldama! Seda võib julgelt teha, saates oma mõtted SÜG-Pressi toimetusse meiliaadressile See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. .

Ka avastusõppest räägitakse tänapäevases haridusruumis üha rohkem. Kahtlemata on algklasside ja loodusainete tundides kõige rohkem võimalusi lastel midagi ise avastada, olgu siis abimeheks luup või teleskoop. Kuid kindlasti ei saa teised ained end avastusõppest eemale jätta. Võimalusi on mitmeid. Isegi 9. klassi lõpus tehtav referaat ja 12. klassis esitletav uurimistöö on avastusõpe, lihtsalt lähenemine teemale on erinev. Igati aitavad avastusõppele kaasa meie koolis juba traditsiooniks saanud loodusnädal, teadusnädal, teadusteater jne. Suureks abimeheks avastusõppe rakendamisel on Tartu Ülikool, kelle eestvedamisel ja partnerlusel on võimalik liituda mitmeaastase avastusõppe programmiga. Niisiis, kallid algklassiõpetajad, kes teist võtavad julge väljakutse vastu?

Lõpetuseks tahaks öelda, et kohalike lastega improviseeritud näidistund avastusõppe meetodil võttis ka viimasel skeptikul ära kõik vastuväited loovuse vajalikkusest, sest õpilaste särasilmne ahhaa-elamus oli nägemist väärt ning tõestas, et üks eriline koolitund argirutiinis teebkooli ja õpetaja täitsa oodatavateks.

Johannes Käis (1885-1950) oli Võrumaal sündinud ja Peterburis õpetajakutse saanud Eesti Vabariigi haridustegelane, kes rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel.

Tema juhitud kooliuuenduslikku rühma kuulus  1930-ndatel aastatel  üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis
õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all.

J. Käis rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset.

Merle Prii, koolitusest osavõtnu

UUED VÕISTLUSED MINU MIKSIKESES

Minu Miksikeses on avatud võistlused "Vanasõnad õppimisest, tarkusest ja tööst" ning "Eestis looduskaitse all olevad liigid". Võistlused on avatud 1. oktoobrini. Auhinnaks Miksikese meened (loosiga parima 50 tulemuse hulgast) ning diplom digitaalsel kujul.

Uus võistlus Pesas
Kuni 1. oktoobrini on Miksikese Pesas avatud võistlus "Täishäälikute õigekiri".

Uued viktoriinid!
Kuni 8. oktoobrini on avatud uued viktoriinid "Taimed (algklassidele)" ja "Suur ja väike algustäht lause sees".

Uued võistlused Keele- ja Teadusmiksis!
Keelemiksis on avatud uued võistlused "Tunne võõrsõnu" ja "Muinasjuttude tegelased". Teadusmiksis saab osaleda uutes võistlustes "Avasta Eestit" ja "Soome". Toredat osalemislusti! Auhinnaks on Miksikese meened ning diplom. Varasemate võistluste auhinnasaajad on nähtaval Keele- ja Teadusmiksi pealehelt.

SÜG-Press