Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 347

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


31. august 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 347



LAUPÄEVAST NELJAPÄEVANI

L  01.09   
10.00 1. klasside aktus kooli aulas
11.00 1. – 12. klasside  klassijuhatajatunnid
12.00 Kooli rongkäik lossihoovi.Aktus lossihoovis

E  03.09   
18.00 1. - 4. klasside lastevanemate kool

T  04.09   
Klasside pildistamine
09.00 Direktsiooni koosolek
18.00 5. klasside lastevanemate kool

K  05.09   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek

N  06.09   
18.00 6. - 9. klasside lastevanemate kool

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

E  03.09    Viljar Aro.  Loovusfoorum
T  04.09    PILDISTAMINE
K  05.09    Marek Schapel. Komplekseksamist
N  06.09    Direktsiooni info
R  07.09    Merle Prii.  J. Käisi suveseminar

DIREKTSIOON TÄNAB

Juunikuu töötajate üldkoosolekul anti välja lõppeva õppeaasta Vikerkaare ja Virmaliste preemiad.

VIKERKAARE preemia üllatava, eneseületava erakordse töö eest õpetajate hulgas:
Sirje Kreisman
Merike Kuldsaar
Ena Mark
Marina Mäetalu
Mart Mölder
Marek Schapel
Irena Sink

VIRMALISTE preemia saajad eneseületava ja erakordse töö eest teenistujate hulgas:
Annika Remmel
Taimi Sepp
Anne Talu
Iivi Vikat
Hugo Õun

 

HEAD UUT ÕPPEAASTAT 2012-2013

Eelmine esimene september algas sooviga, et toogu uus kooliaasta häid hindeid, enesearengut, uhkustunnet, üksteisemõistmist, koolirõõmu meile kõigile - õpilastele, lastevanematele, koolitöötajatele.

Algas  uut moodi aasta, sest üheks aastaeesmärgiks olev UUE ÕPPEKAVA RAKENDAMINE tekitas kindlasti ka küsimusi, millele vastuste leidmine ei olnud kerge.

Algas keeruline aasta, sest SÜG Sihtasutuse ühinemine kooliga, Keskkonnahariduskeskuse ehitamine ning Saaremaa Teadus- ja Huvikooli loomisprotsess tekitasid olulisi muutusi teises märksõnas - KOOLI ARENGUKAVAS.

Algas huvitav aasta, sest kolmandaks märksõnaks olev TEADUSAASTA tõi meie kooli rohkem teadust kui iial enne.

Kõige muu kõrval oli selle aasta oluliseks sündmuseks ka meie armsa koolimaja 50-aastane juubel oktoobri algul. Kevadel sai kool ka uue koolitusloa ning töövormiks on nüüd üldhariduskool ja huvikool ühe asutusena.

Kuidas edasi?

Viimast poolaastat jätkub Saaremaa Teadus- ja Huvikooli projekt ja tuleb mõelda, kuidas jaanuarist jätkata ilma selleta e milliseks saab loodav kool. Valmis on saanud Keskkonnahariduskeskuse ehitis. Üha selgemaks peavad saama visioonid ka seal toimuma hakkava tegevuse osas. Algamas on uue õppekava rakendamise teine aasta ja võimalik teha ka parandusi. Arengukavaga ei ole me vahepeal eriti tegelnud, aga kohe-kohe jätkame paralleelselt linna arengukava töögruppidega. Ühtlasi loodame, et võimalik koolireform saab sügiseks selgemad piirid. Plaanis on teha ka koolis toimuva inventuur e mis tegelikult toimib ja mis väga ei toimi. Rutiinist välja e kõike silmade särades ja pühendumise ja kirega - see ehk võiks olla uus väljakutse. Võimalik, et tuleb tõsisemalt tegelda ka identiteediga, sest õpilaste arvu vähenemine toob paratamatult kaasa muutused ka Saaremaa koolivõrgus.

Kunagine USA president Theodore Roosevelt on öelnud, et edu alus on teadmine, kuidas kaasinimestega suhelda: „Millegi saavutamise tõenäosus on palju suurem, kui oleme soojad ja armastavad, mitte agressiivsed ja vägivaldsed.“. Soovingi soojust ja armastust kõigile, küll siis tuleb ka edukas õppeaasta.

Viljar Aro, koolijuht

KLASSIJUHATAJATUNDIDE RUUMID 1. SEPTEMBRIL

5A klass - ruum 220
5B klass - ruum 305
6A klass - ruum 317
6B klass - ruum 313
7A klass - ruum 409
7B klass - ruum 308
8A klass - ruum 104 (aula)
8B klass - ruum 315
9A klass - ruum 301
9B klass - ruum 406
10A klass - ruum 138
10B klass - ruum 320
10C klass - ruum 416
11A klass - ruum 407
11B klass - ruum 413
11C klass - ruum 411
12A klass - ruum 307
12B klass - ruum 310
12C klass - ruum 019

UUED ÕPETAJAD

Urmas Kiil – ajalugu  10a, 10b, 10c, 11a, 11b, 11c, 12a, 12c
Ruth Tamm – ajalugu  5a, 5b, 6a, 6b
Anni Väli – inglise keel  2a, 2b, 5ab, 6b, 8a, 10b, 10c, 11b, 11c

MEIE UUED KLASSIJUHATAJAD

1a klass – Viire Pors
1b klass – Marina Mäetalu
5a klass – Inge Vahter
5b klass – Riina Laanes
10a klass – Indrek Peil
10b klass – Arne Loorpuu
10c klass – Raili Tamm

MEIE UUED KLASSID

1 A  klass
1. Kaldjärv, Karl
2. Keerd, Robin
3. Koit, Rebeka
4. Kundrats, Karmen
5. Lend, Gertrud
6. Lepamets, Ats
7. Loho, Timo
8. Mäeorg, Rasmus
9. Puiestee, Kennet
10. Rauniste, Gätlin
11. Roberts, Rickie Magnus Jojo
12. Roomets, Romi Liise
13. Saagpakk, Lisete Loviise
14. Seppel, Raul Joaquin
15. Soolind, Arabella
16. Steinberg, Lauri
17. Sõster, Kristina
18. Zukker, Kevin
19. Tamm, Lorette
20. Toom, Triinu-Liis
21. Truu, Oskar
22. Vahu, Lisete
23. Viljaste, Liisa
24. Vilter, Romet
25. Väliaho, Veikko
26. Õun, Susanna
_________________________________

1 B  klass
1. Alliksoon, Rico Robert
2. Haandi, Marken
3. Jõeäär, Alex Sander
4. Kald, Maria Heleen
5. Klütsnik, Karel
6. Kose, Kaur
7. Kuning, Artur
8. McCourt, Marisa
9. Mägi, Ingel Helena
10. Mägi, Marii
11. Nau, Kaspar
12. Niitmets, Grestiin
13. Näälik, Miko
14. Ots, Heddi-Loore
15. Piik, Mike
16. Rohi, Karl-Patric
17. Sarapuu, Jan Erich
18. Zabellevitš, Carmen
19. Tagaküla, Lisette
20. Truverk, Martin
21. Tõnus, Anet    
22. Vaska, Martti
23. Vatsfeld, Karro
24. Viik, Kirke
25. Viil, Vivian
26. Viilup, Karmen

 

10A — humanitaarklass
1. Allik, Liisa       
2. Arge, Rasmus   
3. Armus, Karmen   
4. Beljohin, Richard   
5. Dolgi, Aleksander   
6. Himmist, Ivar Indrek   
7. Ingalt, Andi   
8. Kaesvelt, Laura   
9. Kannik, Kaspar   
10. Kermik, Karoliina 
11. Kesküla, Kert
12. Kirs, Toomas
13. Koor, Viivika
14. Kriska, Laura
15. Kuhi, Indra
16. Laul, Olivia
17. Lember, Marju
18. Liiv, Jürgen
19. Mägi, Maris
20. Nõmm, Tiina
21. Ollerma, Margus
22. Preedin, Joosep
23. Päll, Hannes
24. Rang, Maarja
25. Rang, Sander
26. Saar, Adeliina   
27. Toon, Anni   
28. Tuuling, Kertu  
29. Vaabel, Krista  
30. Viskus, Anni   
31. Õispuu, Keili
____________________________
10B — loodusklass
1. Aru, Markus
2. Juhandi, Karl
3. Kaup, Anni
4. Kiir, Carl Sander
5. Kuusk, Liisa
6. Lindau, Helena 
7. Mõttus, Sandra 
8. Mölder, Kaspar
9. Pruul, Annemari
10. Põlluäär, Tauri
11. Rebane, Karl Erik
12. Sbitnev, Tarvo
13. Trave, Kristy
14. Treirat, Ainar 
15. Treirat, Andre
________________________
10C — reaalklass
1. Aarnis, Maria
2. Aksalu, Lauri
3. Alba, Reelika 
4. Ellik, Kai    
5. Jakunin, Kerdo   
6. Kaldjärv, Magnus
7. Kallas, Johanna 
8. Keerd, Marii 
9. Kiks, Mark   
10. Kilumets, Ken 
11. Lepik, Henri 
12. Lindau, Maria  
13. Luhila, Õnnela
14. Maltis, Emma  
15. Niit, Hardo 
16. Org, Kevin  
17. Pihel, Rauno  
18. Polding, Indrek  
19. Prii, Milvi Marle  
20. Rahumeel, Raimo 
21. Rand, Kreta  
22. Rüütel, Andres  
23. Sepp, Kelli 
24. Sink, Triinu
25. Toomsalu, Alari  
26. Toomsalu, Maria  
27. Trave, Henrika   
28. Tuus, Hanna  
29. Uustulnd, Rasmus 
30. Veitmaa, Eva Maria 
31. Õisnurm, Keidi  
32. Õun, Sander   
33. Äkke, Agnes 

Stella Hommik, kooli sekretär

SÜG-is KÄIA ON UHKE JA HÄÄ

Sel nädalal avalikustati koolide pingerida riigieksamite tulemuste põhjal.
Meie koolil on põhjust olla uhke – oleme 230 gümnaasiumi hulgas 22. kohal!
Tervelt kolmes aines oleme oma keskmise tulemusega 15 parima seas: ajalugu (4. koht), geograafia (10. koht) ja emakeel (13. koht).
Olgem uhked oma kooli ja siit saadava hariduse üle!

SÜG-Press

 

PUUDUMISTEST

Arvestus õpilaste puudumise kohta toimub nii nagu möödunud aastal:

  • Põhjusega puudumiseks loetakse puudumist, mille kohta on lapsevanema või arsti tõend, kooli juhtkonna, klassijuhataja või aineõpetaja luba. Kõigil muudel juhtudel on tegemistpõhjuseta puudumisega. Autokooli õppesõit tundide ajal on põhjuseta puudumine.
  • Esimese tunni õpetaja annab pärast 1. tundi puudujate nimed sekretärile, kes võtab ühendust koduga, saamaks teada õpilase puudumise põhjuse. Sekretär informeerib sellest klassijuhatajat.
  • Kui õpilane puudub hilisematest tundidest, teavitab aineõpetaja sellest klassijuhatajat. Klassijuhataja võtab kontakti koduga, selgitamaks välja puudumise põhjused.
  • Lapsevanem fikseerib puudumise põhjuse õpilaspäevikusse ja kinnitab seda oma allkirjaga või eKooli teatena klassijuhatajale. Kooli juhtkonna, klassijuhataja või aineõpetaja loal puudumised on saadetud klassijuhataja mailile.
  • LAPSE HAIGESTUMISE VÕI MUUL PÕHJUSEL OOTAMATU PUUDUMISE KORRAL TEATAB LAPSEVANEM SELLEST KOHE HOMMIKUL KOOLI SEKRETÄRILE (telefon 452 4430 või 5348 6181, e-mail See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ). Kui õpilane eelnevalt teab oma puudumisest, teatab ta sellest klassijuhatajale.

Põhjuseta puudumiste arvestamise kord:
Esimese viie põhjuseta puudutud tunni korral vestleb klassijuhataja puudujaga. Alates kuuendast tunnist on vestlus õppealajuhatajaga. Vestlusel õppealajuhatajaga leitakse ühiselt ka puudutud tundide heastamise võimalus. Selleks puudutud tunnid:

  1. heastatakse kooli heaks tehtava tööga paralleelselt õppetööga;
  2. tehakse õppetööna juunis.

Alates kuuendast tunnist tuleb puudutud tunnid heastada kahekordselt. Vestlustel tehtud otsused fikseeritakse õpilase päevikus ja e-koolis.

Direktsioon

TEADAANNE

Kooliteatrid Kreputlased (V-IX klass) ja Krevera (X-XII klass) võtavad vastu uusi
liikmeid. Huvilistel võtta hiljemalt 6. septembriks ühendust Rita Ilvesega (ruum 411)

Rita Ilves, Kreputlased ja Krevera juhendaja

LAULUKOORID UUEL ÕPPEAASTAL

SÜG-i segakoor KREEDO proov hakkab sel õppeaastal toimuma 1 kord nädalas:
KOLMAPÄEVITI kell 18.00- 19.30.



Alustame 5. septembril kell 18.00.
Kuna kõiki uusi soovijaid alati vastu võtta pole võimalik, siis väike häälega tutvumine toimub samal päeval kell 17.30 või eelnevalt vahetundides klassis 305.
Kui sind ikka kooris laulmine tõeliselt huvitab ja oled ka varem sellega tegelenud, ÄRA HÄBENE JA ALAHINDA END, VAID TULE KATSETAMA!

Tütarlastekoor KRESSENDO ja poistekoor KRATID alustavad proovidega teisest töönädalast!

Kooride dirigendid
Mari Ausmees ja Riina Laanes

SPORDIHUVILISED

KERGEJÕUSTIKUHUVILISED:
kuni täpsustamiseni toimuvad treeningud
esmaspäevast neljapäevani 17.oo LINNASTAADIONIL.

Andke endast teada tüdrukud, kes tahavad osaleda enda VORMIS HOIDMISE
TREENINGUL (saalihoki+üldine lihastreening) 2-3 korda nädalas.

Samuti andke endast teada tüdrukud, kes tahavad korra nädalas mängida
HOBIKORVPALLI

Treeningud on tasuta.

Virge Treiel

 

INTERVJUU MARIT KIKASEGA

Olete nüüd terve aasta SÜG-is õpetaja olnud, millised on teie emotsioonid  möödunud aastale?
Möödunud aasta oli minu jaoks üsna mitmetahuline. Meenub nii rõõmsaid kui ka nukraid hetki, aga tänu väga abivalmis kolleegidele ja sõbralikele ning rõõmsameelse¬tele õpilastele jääb aasta meelde positiivsena.

Kas olete kõikide laste nimed selgeks saanud?

Eesnimed on meeles, perenimed lähevad vahel sassi.

Olete õppinud KG-s, missugused on kahe kooli sarnasused ja erinevused?
Kui mina koolis käisin, siis olid õpilased tunnis vaiksemad ja õppisid rohkem. Tuttavatel SÜG-i õpilastel tundusid olema samad mured kui minul - palju õppida, kurjad õpetajad jms. Statistika järgi ei olnud tol ajal KG-s ja SÜG-is ka väga suurt arvulist erinevust kõrgkooli sissesaanute vahel. Täna ma KG-s toimuvaga
kursis ei ole, sest minu õpetajad on enamasti pensionile läinud. Seetõttu ei oska KG-d ja SÜG-i paraku võrrelda.

Miks valisite just matemaatikaõpetaja eriala? Olete vahel mõelnud, miks ma üldse õpetajaks hakkasin?
Matemaatika on mulle alati meeldinud, juba enda kooliajast. Lisaks meeldib mulle väga suhelda. Selge on ka see, et lastega ei hakka kunagi igav. Kuidagi nii kujuneski välja, et minust sai matemaatikaõpetaja, mitte teadlane.

Olete õpetaja olnud ka Tartus, kuivõrd erinevad tartlased ja kuressaarlased?
Saaremaal on elu kuidagi aeglasem. Ilmselt olin sellepärast oma SÜG-i õpilastele algul üsna hirmutav. Lapsed on ühtmoodi lapsed nii Kuressaares kui Tartus, tehakse ulakusi üsna sama palju. Kuressaares on riietumine ehk rohkem moele suunatud. Tartus suhtutakse riietumisse vabamalt.

Teil on kaks tütart – kas ja kuidas olete nende valikuid elus mõjutanud?
Eks ma üritan nagu iga lapsevanem oma lapsi suunata traditsiooniliselt õigesti elama. Oma valikud teevad nad aga ise ja vastutavad oma tegude eest ise.

Meie koolis kehtib koolivorm. Kuidas sellesse suhtute?
Koolivorm on suurepärane traditsioon. See loob "meie kooli" tunde. Mulle meeldib.

Olete klassijuhataja. Kas varasemast on selles vallas kogemusi? Kas töö on selline, nagu ette kujutasite?
Tartus olen olnud klassijuhataja kahel korral. Minu viimase klassi õpilased on praegu vanuse poolest üliõpilased. Nii, et kogemusi on, aga iga uus klass on omamoodi seiklus.

Mis teie arvate sellest, et kool algab laupäeval, olgugi et on 1. september?

Alustamiseks on laupäev päev nagu iga teine. Tore on see, et paljud emad-isad on kodus ja saavad lastele laua katta või koos lastega kohvikusse uut õppeaastat tähistama minna.

Uue õppeaasta eel – millised on teie soovid algavaks aastaks?
Soovin klassi rõõmsameelseid õpilasi, sest rõõmsale lapsele jäävad uued teadmised paremini meelde. Soovin kõigile head uut kooliaastat!

Aitäh vastamast!
Anna Maria Lember, 9.B klass

ESIMENE KOHTUMINE UUE KLASSIGA

15. juulil kogunes Lümanda Söögimajja 20 tulevast 10A klassi õpilast, et üksteisega enne Jukukooli laagrit tuttavaks saada. Alguses pakuti meile Söögimajas söögiks tuhliputru ja notti, mida kõik nautides sõid. Pärast putru sõime veel magustoitu ja siis võisid tutvumismängud alata.

Algatuseks tegime paar mängu, kus üritasime üksteise nimesid meelde jätta ja siis asusime võrkpalliturniiri kallale. Moodustasime 4 võistkonda ja iga punt pidi endale nime mõtlema. Kõik mängisid omavahel ja kõige tugevam sai auhinnaks kommikarbi. Pärast võrkpalli oli meil enne bussi saabumist veel natukene aega. Otsustasime ringi maha istuda ja ennast paari lausega tutvustada.

Väga lõbus ja naerurohke päev oli ning koju jõudes jäime ootama kiiret taaskohtumist.



Anni Toon, 10.A klass

MULJEID 5.A ja 5.B KEVADISEST PRAKTIKAST MUHUS

Diana: 30. mai hommikul saime kooli ees kokku ja läksime bussiga Muhusse. Istutasime Tupenurmele kasemetsa.

Inga ja Marina: Lapsed istutasid 1000 kaske ja nüüd on  5.A ja 5.B OMA METS MUHUS.

Jutta Loviisa: Kahju on aga sellest, et meie istutatud puud kasvavad suureks 50 aasta jooksul. Nii et neid puid näeme me suurtena siis, kui me juba pensionil oleme.

Elo: Matkasime läbi soo umbes 10 kilomeetrit.Minu arust oli esimese päeva matk eriti vahva, hoolimata teekonna pikkusest. Jäin matkas tahapoole, meil oli väga lõbus, laulsime, pildistasime lehmi ja hobuseid, sõime kuusekasve ning nautisime rahulikult jalutades värsket õhku. Kuna Liisa väsis meist kõige rohkem ära, vedasid Emma ja Kärt teda vahepeal seljas.Veetsime Hellamaa külakeskuses toredasti aega. Tegime süüa, meisterdasime liivast kaarte, näitlesime, istusime lõkke ääres ja grillisime.Nagu ühes õiges looduslaagris, ei puudunud ka meil köögitoimkond. Päris vahva oli kõigile kooki teha. Samuti meeldi mulle liivamaale meisterdada.

Triinu J: Kõige rohkem meeldis mulle näidendi lavastamine, sest me proovisime võimalikult naljakalt seda publikule esitada.

Triinu L: Lõkkeplatsil sai palju nalja, kõik esitasid oma näidendeid. Grillisime vorste.

Diana: 31. mai hommikul tähistasime Jutta Loviisa sünnipäeva.

Jutta Loviisa: Kõige meeldejäävam sündmus

selle laagri jooksul oli loomulikult minu sünnipäev. See oli lihtsalt imeline,  kuidas mulle hommikul lauldi ning isegi tort oli laual.

Diana: Matkasime 6 kilomeetrit Jüri-Jaani Talustuudiosse, tegime savist medaleid, osalesime viktoriinis, lõunatasime, mängisime ja paljud said auhinnad.

Minni: Me käisime laagriga Liukivi vaatamas. Giid rääkis, et vanasti käidi seal liugu laskmas, aga enne sooviti mingi soov. See soov läks peaaegu alati täide.

Mihkel A: Minu jaoks oli uskumatu, et läksime ilusasse, hubasesse, armsasse tallu. Seal saime meisterdada savist asju. Uskumatu oli ka see, et meie, poisid võitsime viktoriinis esimese koha.

Diana: 01. juunil koostasime laagripäevikut.

Elo: Praktika õpetas väga palju. Näiteks kõige lihtsamat asja, et igale matkale, eriti sombuse ilmaga, tuleb ilmtingimata kummikud kaasa võtta.

Andrea: Ma sooviksin seda reisi veel ja veel korrata. Aitäh, teile Inga Ja Marina.

Kokkuvõtteks oli Muhus väga tore, tahaks veeltagasi minna! Suured tänud kõigile, kes seda laagrit korraldada aitasid!!!

Meie looduslaagrit toetas KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) ja suur aitähAnne Teigamäele projektipäevade õnnestumise eest.


5.A ja 5.B klassijuhatajad Inga ja Marina

 

6.B KLASSI PRAKTIKA

Kuna 5. klassis tekkisid nö  suunad: inglise keel (keel), matemaatika (reaalained) ja loodusõpetus, siis sai ka tänavukevadine praktika sel moel üles ehitatud.

30. mai LOODUSEPÄEV
Osalesime RMK kevadkampaaniaprogrammis, mil nimeks „Kevadine linnuelu Matsalus“. Meie õppepäev Matsalus kestis 4 tundi.
Eesmärk: Õppida tundma levinumaid linnuliike sh rändlinde, kes tegutsevad ja elavad märgaladel; vaadelda ja osata ära tunda inimtegevuse jälgi, väärtustada bioloogilist mitmekesisust. Seos õppekavaga: 7.-9. kl.
Bioloogia: Elu tunnused; Eluslooduse liigitus; Selgroogsed loomad; Taimed; Selgrootud loomad; Organismide kooselu.

31. mai REAALAINETEPÄEV „Müstiline keemia“.
Praktika läbiviijaks oli õp. Raili Tamm.

1. juuni KEELEPÄEV
Sissejuhatus araabia keelde ja kultuuri. Teemapäeva läbiviijaks oli õp. Kätlin Hommik-Mrabte.

Liis Ojasaar, klassijuhataja

7. KLASSIDE KEVADINE PRAKTIKA

7. klasside praktika pakkus kosutust nii kehale kui vaimule.
Nimelt võeti üheskoos ette 2-päevane sõit naabervabariiki Lätti. Külastati loomaaeda ja automuuseumi, sulistati Jurmala veepargis, maiustati Lidos ning imetleti kaunist loodust Siguldas köisraudteel sõites ning kaunis lossipargis jalutades.
Praktika viimane päev veedeti Kuressaares. Õpetaja Kuldsaare kaasabil hangiti teadmisi silmamõõdulise mõõdistamise kohta ning hiljem rakendati neid orienteerumisvõistlustel pargis.

Klassijuhatajad Triino Lest ja Liina Truu

 

2.A KLASSI KEVADINE PRAKTIKA

Esmaspäeval, 28. mail käisime klassiga Kipi-Koovil. Seal nägime eeslit, laamat, hobust, poni, lambaid, kaljukitse, kanasid, kukke, küülikuid, hane, parte, hamstreid ja merisiga. Hobusele saime anda söögiks võilillelehti. Tädi, kes meile loomasid tutvustas, ei lubanud meil joosta, sest muidu lähevad loomad paanikasse. Mulle meeldisid kõige rohkem hamster ja jänes, sest nad olid nii armsad. Kodus on mul kaks kääbushamstrit, kes on sarnased selle suure hamstriga, keda ma Kipi-Koovil nägin. Peale loomadega tutvumist mängisime palli, sõime veidi ning tulime tagasi linna.



Linna jõudes läksime Georg Ots Spa hotelli, kus kõigepealt tegi Hendriku ema meile huvitava ekskursiooni. Käisime ühes suures saalis, kust avanes ilus vaade merele ja lossile. Nägime ka ühte tuba, millel nimeks oli „Mr X“. See tuba on seal hotellis kõige vingem. Saime teada, et hotellile on nimi pandud ühe kuulsa eesti laulja Georg Otsa järgi. Peale ekskursiooni läksime ujuma, kus sain ujuda kõikides basseinides.



Ujusime päris mitu tundi ning vahepeal saime käia ka erinevates saunades. Eriti lahe oli ujuda basseinis, mis asus õues. Õhtul kodus olin väsinud, kuid väga-väga rahul kogu päeva sündmustega.
Kolmapäeva õhtul kell 17:30 kogunesime peredega Georg Ots Spa hotelli juurde. Mõne aja pärast hakkasime sõitma Nasva poole. Tee peale jäi Loode tammik, kus meile tehti ekskursioon. Giid rääkis kahest tammest, mis olid umbes 450 – 500 aasta vanused. Tamme juures kasvasid
orhideed, mida saime uurida luubiga. Saime ka teada, et orhideed on looduskaitse all ning neid ei tohi korjata.

Sõitsime veidi edasi ning jõudsime Loode tammiku linnuvaatlustorni juurde. Tornist oli näha kogu Kuressaare linnurohke laht. Binokliga saime näha ka pääsukesi.



Loode tammikust sõtsime edasi Nasvale, kus tegime peatuse Viviani ja Sandra kodus. Seal me sõime natuke ja siis hakkasime tegema igasuguseid huvitavaid tegevusi. Meid jaotati 4 gruppi. Mina sain õppida, kuidas vahetada jalgratta kummi ning samuti sain teha ka huvitavaid harjutusi rattaga. Mõned lapsed õppisid, kuidas teha lillepärgi ning siis sai veel teha kivile maalinguid. Ilm oli väga tuuline ja külm ning seega me väga kaua Nasval ei olnud. Tagasi linna hakkasime sõitma umbes kell 20.00.

Jäin väga rahule selle päevaga, eriti meeldis mulle, et sain rattaga igasuguseid
harjutusi teha. Mõned harjutused tulid mul päris hästi välja, aga mõnda harjutust pean veel suvel harjutama.

Neljapäeval toimus meil klassiõhtu. Läksin hommikul kell 8:30 kooli, et kaunistada
kaminasaali. Kahjuks aga ei jõudnud me seda
teha, kuna ka teised lapsed tulid varem.

Järgmine kord, kui klassiõhtut korraldame, siis peame paremini ette valmistama oma kava ning
vaatama, et jõuaksime kõik toimetused tehtud. Klassiõhtul toimus viktoriin, mis oli väga lahe. Pärast viktoriini mängisime „pikknina“ mängu, kus sai palju nalja. Veel mängisime „kukepoksi“, kus pidi hüpates teisi poksima. Mina sain kukepoksis II koha, Gervila sai I koha ning Martin III koha. Vahepeal kuulasime veel Martini ja Hosanna etteasted ära, mis olid samuti väga toredad.

Kõige lõpus näitas Carl-Juhan meile ühe triki. Pidime karbi sisse tikke panema ja samal ajal hoidis Carl-Juhan ise silmi kinni. Kui ta silmad lahti tegi, siis ütles ta meile selle arvu, kui palju me olime tikke karbi sisse pannud. Selle vahva trikiga lõppeski meie klassiõhtu.

Reedel korraldas õpetaja väga toreda päeva ainult meie klassi poistele. Kogunesime hommikul kell 9:30 kesklinna ausamba juurde ning sealt läksime politseimajja. Seal rääkisid politseinikud meile oma tööst ja näitasid vajalikke töövahendeid. Saime teada, et kõige tähtsam relv politsei töös on sõna. Nägime veel politseiautosid ja -bussi. Bussi saime korraks ka sisse minna.



Pärast tutvumist politseitööga läksime sanatooriumisse Meri, kus saime mängida kahel rajal bowlingut. Õpetaja sai meie mängus I koha ning mina sain V koha. Mulle meeldis väga bowlingut mängida ning tahan varsti uuesti minna seda harjutama ja mängima minna.

Reedene päev oli väga kasulik ja lõbus. Selliseid päevi võiks rohkem olla.

Margo Väin, 3.A klass

Viimati uuendatud Reede, 31 August 2012 14:30  
Bänner


Bänner