Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press nr 343

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


8. mai 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 343



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  09.05   
09.00 Riigieksam: INGLISE KEEL suuline
14.00 Direktsiooni koosolek
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  10.05   
09.00 Riigieksam: INGLISE KEEL suuline
17.30 1. - 2. kl kevadkontsert

R  11.05   
09.00 Riigieksam: INGLISE KEEL suuline
18.30 3. – 4. kl kevadkontsert
Ül Algklasside teatrifestival
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor

L  12.05   
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor
MK Saaremaa Laululinnu valimine
20.00 Varsakabi 25

P  13.05   
Geograafiaolümpiaadi lõppvoor

E  14.05   
12.00 1. - 4. kl kontsert „Külla kuningale“
13.00 9. - 11. kl barokiajastu muusika koolitus

T  15.05   
Viimane tunniplaanijärgne päev 11. kl
10.00 Tasemetöö eesti keeles 6. klassile

K  16.05   
10.00 Riigieksam: SAKSA KEEL kirjalik (toimub KGs)
10.00 Tasemetöö eesti keeles 3. klassile
14 .00 Direktsiooni koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
Algab eksamiperiood 11. kl

N  17.05    09.00 Riigieksam: SAKSA KEEL suuline
10.00  Tasemetöö matemaatikas 6. klassile

R  18.05   
09.00 Viimase kella päev 9. klassidele
Viimane tunniplaanijärgne päev 7., 8., ja 10. kl
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor PK

L  19.05   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor PK

P  20.05   
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor PK

DIREKTSIOON TÄNAB

Ruta Kelt, Marina Mäetalu, Irena Sink, Viire Pors — Saare maakonna algklassiõpilaste teaduspäeva korraldamise eest.
Mari Ausmees, Riina Laanes — Kressendo tubli juhendamise eest üleriigilisel lastekooride konkursil Türil.
Tiiu Haavik — ilusa võimlemisgaala korraldamise eest

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  09.05    Triino Lest: Noorsootöö ja huvihariduse ühisosa
N  10.05    Direktsiooni info
R  11.05    Marika Pärtel:  Juhtimiskoolitusest Viljandis
E  14.05    Viljar Aro
T  15.05    Triino Lest: Praxise konverentsist

LASTEKOORIDE KONKURSS TÜRIL

Kressendo osales 4. mail V üleriigilisel lastekooride konkursil Türil, kus saavutati 16 koori konkurentsis tubli 5. koht ning I kategooria. Samuti saime KLASSIKARAADIO ERIPREEMIA ning kõik  meie 5 solisti (Kristiin Koppel, Maria Pihlak, Reet Koppel, Karin Viilup ning Sophia Stepanov) said ka SOLISTIDE ERIPREEMIAD! Olid toredad kevadised päevad kevadpealinnas Türil!


Rõõmsameelne Kressendo

Mari Ausmees, koori dirigent

BRIDŽ

Laupäeval toimus kooli meistrivõistluste viimane, kaheksas etapp:
I koht Sander Sepp Xc - Reedik Sõber Xc
II koht Kaarel Koppel XIIc - Kaspar Saar XIIc
III koht Manglus Lember XIIc - Jakob Prii XIIc

Meistrivõistluste lõppseis:
I koht (kooli meistri medal) Manglus Lember
II koht Kaarel "Nobenäpp" Koppel
III koht Matis Rüütel
Statuudi järgi sai teise meistrimedali kaela Jakob Prii, Mangluse põhiline partner teel võidule. Kohtumiseni uuel õppeaastal.

Arne Loorpuu, bridžiturniiri korraldaja


SÜGi KIIRMALEVÕISTLUS

2011/2012 õppeaasta kiirmalevõistlusel mängiti 4 osavõistlust, millest arvesse läks igal mängijal 3 paremat tulemust. Arvestuspunkte andsid: 1.koht 10, 2. koht 7, 3.koht 5, 4. koht 3, 5. koht 2 ja 6. koht 1 punkti.

Parimad olid:
1.    Matis Rüütel (11 c) 30p
2.    Karel Äär (6b) 20,5p
3.    3. Siret Sui (5b) 15p

Juuno Jalakas, võistluste kohtunik

KOOLIVORMI TELLIMISEST 1. – 9. klassini

Järgmiseks õppeaastaks saab koolivormi tellida 01. - 31. maini 2012 SAAREMAA KAUBAMAJAST.
Lapsevanemal palun pöörduda tellimuse vormistamiseks kaubamaja II korruse lasteosakonna kassa müüja poole. Tellimused on nimekirja alusel. Lastel on võimalus koolivormi selga proovida.

Põhikooli koolivormi tüdrukute ja poiste triiksärke võib tellida, kuid on võimalus ka endal muretseda. Triiksärkide värv peab olema sinine (helesinine, tumesinine), valge. Muud värvitoonid ei ole lubatud. Ei ole lubatud ka triibulised, täpilised jne triiksärgid.

Tüdrukute pluusi number alates 26 kuni 40-ni ja pikkusele 128-172 cm.
Poiste triiksärgid kasvule 122-170 cm.
Vestid ja kampsunid kasvule 122-188 cm.

Õpilastel on koolivormi kandmine kohustuslik.

Viljar Aro, koolijuht

 

MAAKONDLIK ALGKLASSIDE TEADUSPÄEV SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMIS

2011/12 õppeaasta on Eestis välja kuulutatud teadusaastana. Selle raames toimus 4. mail Saaremaa Ühisgümnaasiumis 3. - 4. klassidele esimene maakondlik teaduspäev „Teadmistega suvele vastu“. Teaduspäeva eesmärk oli anda õpilastele võimalus olla „tõeline teadlane“ ning oma esimesi katsetusi teadusmaailmas tutvustada ka eakaaslastele. Harival päeval osales 84 õpilast maakonna erinevatest koolidest.

Teaduspäev avati meeleoluka kontserdiga, mille oli ette valmistanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi 4a klass (juh. Viire Pors). Kontserdile järgnes konverents, kus esines 11 õpilast.

Esineti ettekannetega referaatidest ja uurimistöödest ning tutvustati leiutamise põnevat maailma ja räägiti avastusõppest.

Konverentsil esinesid:

Rasmus Vendel „Eestlaste vanad toitumisharjumused“, Aste Põhikool (juh. Monika Leepere)
Risto Metsamaa ja Karme- Liisa Tall „Jäljed lumel“, Kaarma Kool ( juh. Ruth Rist)
Sander Berens ja Mathias Iilane „Teadmisi avastades“, Kuressaare Gümnaasium ( juh. Raina Tiidovee)

Vootele Mets „Elektrooniline seenemääraja“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Anne Lember)
Markus Kivi „Minu reisikiri“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Marina Mäetalu)
Marleen Vahu „Päikesesüsteem“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Viire Pors, Kunnar Sink)
Oto Pruul „Kõige, kõige…“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Viire Pors, Kunnar Sink)
Iris Kirs „Saaremaa paigad“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Marina Mäetalu)
Torm Vatsfeld „Kalakotkas“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Irena Sink)
Liana Mikk „Rabapüü“, Saaremaa Ühisgümnaasium (juh. Irena Sink).

Pärast konverentsi toimus teadusteater, kus SÜGi 3. ja 4. klasside õpilased (juh. Ruta Kelt) esitasid lihtsaid, kuid põnevaid katseid. Lisaks oli kõikidel teaduspäevast osavõtjatel võimalus Tartu AHHAA Keskuse töötajate juhendamisel tegutseda  šokolaadi- või martsipanitoas.



Katset demonstreerib Roosmarii Sarapuu SÜGist

Kogu päev sai teoks tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele ning Saaremaa Teadus- ja Huvikoolile.

Korraldajad Ruta Kelt, Marina Mäetalu, Viire Pors, Irena Sink

DIREKTSIOONI PRESSIKONVERENTS

Õpilasesindus viis seegi aasta läbi direktsiooni pressikonverentsi. Lehed saadeti klassidesse laiali ja kõik said esitada küsimusi direktsioonile. Lisaks SÜGPressile on vastused leitavad ka ÕE blogis. Kahjuks on hetkel saatnud vastused tagasi vaid Viljar Aro. Üleskutse teistele direktsiooniliikmetele – õpilasesindus ootab teie vastuseid! 

Alljärgnevalt küsimused direktor Viljar Arole:

1. Miks Viljar Aro ei täida uut õppekava?
Kuna palutud täpsustust ei tulnud, saan vaid vastata, et Viljar Aro õpetab oma aineid sel moel, et kooli õppekava saaks täidetud e õpilased saaksid omandada õppekavajärgsed teadmised ja oskused. Siiani on see enam-vähem õnnestunud, sest tulemusi mõõtev riigieksam on tehtud edukalt. Õpilaseti on tulemused muidugi erinevad, sest õpilaste võimed, töökus ja motiveeritus on erinevad. Sõltuvalt klassist on erinevused muidugi nii tunni, nädala kui ka kursuste mahtudes, kuid kolme aasta jooksul kokku on õppekavas plaanitu siiski enam-vähem omandatud.

2. Miks kooliarst viibib nii vähe aega koolimajas?
Tänapäeval ei ole koolidele enam kooliarsti ette nähtud, kooliõde on aga kõigi käsutuses igal tööpäeval 9-15. Kool ei planeeri kooliõe tööd ja kooliõde ei ole ka kooli töötaja.

3. Kas peale TTÜ saadetakse veel kuskile ülikoolidesse soovitusnimekirjad?
Kool ei saada ühelegi kõrgkoolile soovitusnimekirju. TTÜ palub igal aastal koolis õpitud loodus- ja tehnoloogiavaldkonna aineteloendit ja annab teatud kursuste läbimise põhjal lisapunkti sisseastumisel. TÜ teeb seda oma Teaduskooli ja olümpiaaditulemuste põhjal, aga need andmed on neil endil olemas.

4. Kas te olete teadlik, kui paljud lapsed kannatavad koolis depressiooni ning stressi all, kuna õpetajad annavad nii palju õppida, või kui ei anna, siis tulevad järsku kõik tööd ja asjad ühele päevale?
Seda teemat on uuritud ja uuritakse ikka ja jälle ning ühest vastust sellele pole. Eks õpetajad tahavad parimat ja õpilased võtavad vastu just nii palju, kui keegi suudab. On õpilasi, kellele jääb koolis antavast väheks; on õpilasi, kellele on kõike parasjagu; on õpilasi, kel ei ole piisavalt kas tahtmist, võimeid või töökust. Kevadisel parimate õpilaste vastuvõtul ei näinud ma küll ühtegi depressiivset nägu ja ometi oli koos umbes kolmandik õpilastest. Usun, et parim abivahend on enesele selgete eesmärkide püstitamine, õige planeerimine ja tõsine töö- siis pole stressamiseks aega.

Karl Oskar Villsaar, õpilasesinduse esimees


THE NATIVESI EDU SADHU JÄMMIL

Laupäeval toimus vastavatud Ku Kuu restoranis järjelt juba 17. Sadhu Jämm.Tegu on omapärase ja populaarse üritusega, kus antakse parimatele esinejatele ka stipendiume suurusega 100 eurot. Parima esineja selgitab publik ning see selgitatakse aplausi tugevuse ja publiku kaasaelamise järgi. Aastas toimub 6 Sadhu jämmi üritust.

17. Sadhu Jämm oli pealtvaatajaterohke ning stipendiumi üheks omanikuks sai sedapuhku üllatuslikult ka ansambel The Natives. Ansambel on suhteliselt noor ning alustas tegevusega eelmise aasta septembris.

Koosseis on vahepeal pisut muutunud ning hetkel mängivad ansamblis Carlos Liiv (laul), Karl-Gustav Uustulnd (basskitarr), Alexsander Sannik (trumm) ja Robin Mäetalu (soolokitarr). Kõik liikmed õpivad meie koolis (5.-8. klass). Muusikastiililt viljeletakse funki.


The Natives

Saime ürituselt väga positiivse elamuse ja jõudu  asjaga  edasi tegelemiseks. Meie järgmist esinemist on võimalik näha 11. mail kl 21.00 kesklinna väljakul ning 12. mail klubis Privilege toimuval noortebändide festivalil.

Meie Facebooki lehel saate ka meile "Like" panna.

Robin Mäetalu, The Natives liige

KURESSAARE LINNAJOOKS

5. mail kell 11.30  kogunesime  2.a  klassi õpilased ja nende vanemad  raamatukogu  ette. 

Õpetaja tegi meile ettepaneku osaleda  Kuressaare Linnajooksul koos vanematega. Meie klassist oli osavõtjaid 31 koos õdede-vendade, emade-isade ja vanaemade- vanaisadega.


Nii suured kui väikesed – kes jookseb, kes matkab

Õpetaja  Margit  jaotas  reedel kõigile osalejatele  numbrid.  Mina olin  number 182.


Seekord veel vaid poseering, järgmisel aastal aga päriselt

Taevas paistis päike ja kõik 503  jooksjat -kõndijat tegid  soojendusvõimlemist. Kuressaare linnapea Mati Mäetalu  tervitas lühikese kõnega ja andis avastradi. Uhke tunne oli joosta rahvamassis. Olin jooksimist  palju harjutanud ja jõudsin  õnnelikult lõpuni.


Õnnelikult finišis

Mõned vanemad jooksid ja teised tulid kõndides järele. Kõik lõpetajad said veepudelid. Olime  väga rõõmsad  ja nautisime sportlikku laupäeva.
Unistan järgmisel aastal 13 km jooksust, aga selleks pean palju sporti tegema!

Eliise ja Eliise ema, Linnajooksust osavõtjad

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse
õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti
õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!

Head lahendamist!

1. Mis spordialaga tegeleb Baruto?
2. Mis on Jaapani pealinn?
3. Millise Hispaania piirkonna pealinnaks on Sevilla?
4. Kes on oma ametilt Ott Aardam?

Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜG-Press

PRANTSUSMAA-TEEMALINE KLASSIÕHTU  2B KLASSIS

Otto Tuuling: Kuna neljapäev oli meil vaba päev, otsustasime teha kolmapäeval peale tunde klassiõhtu. Teemaks oli „Prantsusmaa“.
Ma mõtlesin kohe teha Prantsusmaast jutu ja lisada selle kõrvale pildid, kuna ma alles sügisvaheajal käisin Prantsusmaal.


Otto Tuuling räägib Prantsusmaa muljeid

Piltidel oli kokku 5-7 kuulsat kohta, ehitist või maali. Mulle meeldis, kui Maria tegi pantomiimi. Ma arvasin, et me peame ära arvama, mida ta teeb. See oleks läinud vist väga raskeks. Veel meeldis mulle tüdrukute kankaan. Nad harjutasid seda peaaegu iga vahetund. See ei tundunud eriti väsitav, kuid tegelikult oli küll.

Mulle meeldis see klassiõhtu väga, kuid kui ma koju jõudsin, olin väga väsinud ja heitsin kohe magama.

Maria Kasak: Ma valmistasin klassiõhtuks ette nii, et alguses mõtlesime, mida klassiõhtul teha, ja ema arvas, et võiksin teha pantomiimi. Siis otsisime pantomiimiks sobiva riietuse, kuna sobiv riietus on hea.


Musketärid Mark Paomees ja Voldemar Kirss

Esimene esineja oli Krisse, kes rääkis Eiffeli tornist. Eiffeli torn on väga pikk. Eiffeli torni peab käsitsi värvima. Otto rääkis meile Pariisist, mis oli väga huvitav.
Mõnedel olid tantsud, nagu näiteks oli Paulal tants ja Marleenil. Jonna rääkis meile Prantsusmaast väga-väga palju huvitavat. Nagu näiteks, et Eiffeli torn on 337 meetrit pikk. Prantsusmaa lipu värvid on punane, valge ja sinine. Viimaseks oli kankaan, mis oli väga naljakas. Kankaanis esinesid Liisa, Kelli, Marleen ja Jonna.


Tüdrukute kankaan
Kelli Klütsnik: Krisse Eiffeli torn oli väga huvitav, sest pudeli sees oli 2005. aasta jook ehk alkohol. Ja ma imestasin, et see jook polnud siiani halvaks läinud.  


Krisse Pulk jutustab Eiffeli tornist

Prantsusmaa pealinn oli Pariis. Otto rääkis üsna palju Pariisist ja ma sain enda silmaringi laiendada. Aga mina esinesin kankaaniga, mis oli Prantsusmaalt pärit tants. Kankaan on Prantsusmaa kõige pidulikum tants. Ja seda tantsitakse igas ööklubis ja igal pidulikul üritusel. Mina olin Marleeni tantsus taustatantsija. Paulal oli viktoriin. Seal esitati 5 küsimust. Mina võitsin viktoriini, sest meil Emmaga oli kõige rohkem õigesti vastatud. Ja mina tobu veel arvasin, et kaotan. Mulle meeldis väga see klassiõhtu. Ma sain palju teada ja nüüd ma olen palju targem kui kunagi varem.

Klassijuhataja Alli Kallaste


SALAPÄRANE KOOLIMAJA

Ammusel 14. märtsi 2012. aasta kevadpäeval 6. tunni ajal uurisid 8.B klassi õpilased, mis toimub tunni ajal koolimajas. Õpilased uurisid toiminguid ajavahemikus kell 13.00-13.25.

Kolmandal korrusel — 9. klassi tüdruk õpib muusikaklassi juures oleva pingi peal, muusikaklassist on kuulda muusikat koridori, koristaja kõnnib mööda koridori ja koristab, tüdruk siseneb WC-sse, kaks 6 .klassi tüdrukut kõnnivad mööda koridori ja kuulavad muusikat, füüsikaklassist tuleb üks tüdruk välja ning läheb WC-sse, üks suur poiss läheb samuti WC-sse.

Teine korrus — Viire Pors ja raamatukogu juhataja kõnnivad klassi, väike algklassi poiss uitab koridoris ja kaks tüdrukut tulid ka, Mart Mölder võtab jope seljast ära ja astub bioloogia klassi, üks gümnaasiumi tüdruk kõnnib mööda koridori, Riina Laanes siseneb klassi ja siis natukese aja pärast lahkub ning siis tuleb uuesti tagasi koos lastega, väike poiss piilub klassist välja, raamatukogu juhataja lahkub klassist ja teiselt korruselt, üks poiss läheb WC-sse, ühed poisid jooksevad koridoris ja kaks poissi karjuvad.

Esimene korrus — ehitusmees tuleb garderoobist uksega ja suundub aula poole, poiss tuleb ka garderoobist ja lahkub koolimajast,  koridoris oli õpetaja Riina Laanes koos lastega ja lastel olid õpikud käes, ehitusmees tuleb aulast tagasi ja läheb auditooriumi poole, mõned õpilased tulid garderoobist, joped seljas, ning mõned õpilased sisenesid koolimajja, algklassilapsed jooksevad koridori peal, kaks tüdrukut kõnnivad lauldes esimesel korrusel ja jäid seisma ning vaatasid pilte stangedelt.

Garderoob — koristaja ja garderoobitädi puhuvad juttu, keemiaõpetaja küsib lastelt, miks nad tunnis ei ole, kaks tüdrukut panevad jopesid selga, algklassilapsed mängivad tagaajamist, kellegi telefon heliseb, valvelaua tädi liigub söökla poole.

Söökla — õpetajate lauas istuvad Irena Sink, Merike Kuldsaar, Arne Loorpuu ja söövad ning räägivad, hallipäine vanake sööb praadi,  kaks õpilast vaatavad seinal olevaid joonistusi, keemiaõpetaja siseneb sööklasse ning võtab süüa, sööklatädi on näljase näoga, algklassi tüdruk ostab sööklaletist pulgakommi.

Koolimaja tagune — tuul puhub ja päike paistab, maja taga seisab kolm autot, tööline tuleb koolimajast ja teine tööline siseneb koolimajja, väikesed poisid luuravad, kaks algklassi tüdrukut väljusid koolimajast, mees tuleb koolimajast, kott käes, ja suundus Rehe Pagari poole, 7.B klassi poiss jookseb ümber koolimaja.

Ülevaate koolis toimunust tegi  
Anna Maria Lember, 8b kl õpilane

 
Bänner


Bänner