Saaremaa Ühisgümnaasium 1865-2021

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press nr 335

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


13. märts 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 335



KOLMAPÄEVAST KOLMAPÄEVANI

K  14.03   
14.00 Direktsiooni koosolek
14.00 Õigekirja konkursi autasustamine
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
16.00 III veerandi hinded on välja pandud

N  15.03   
15.30 Õppenõukogu

R  16.03   
Matemaatikavõistlus Känguru
20.30 MK Abiturientide ball
Üleriigiline segakooride konkurss

17. – 25. märts VAHEAEG

L  17.03   
12.30 Saaremaa Miniteatripäevad

P  18.03   
Saaremaa Miniteatripäevad

E  19.03   
Saaremaa Miniteatripäevad

T  20.03   
Sisekoolituspäev

K  21.03   
Sisekoolituspäev
Ajaloo-olümpiaadi lõppvoor

E  26.03   
0.45 Klassivanemate koosolekud
17.00 Algab õpilasvahetus

T  27.03   
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  28.03    14.00 Direktsiooni koosolek

DIREKTSIOON TÄNAB

Irena Sink, Kersti Truverk, Margit Mägi – õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks algklasside rahvastepalli võistluseks.
Aime Metsmaa – õpilaste väga hea juhendamise eest mini – võrkpallivõistluseks.
Thorwald Eirik Kaljo, Alar Truu – vahva ürituse Alternatiiv 2012 korraldamise eest.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  14.03    Rita Ilves: Miniteatripäevadest
N  15.03    Direktsiooni info
R  16.03    Marika Pärtel: Haridusjuhtimise koolitusest
E  26.03    Viljar Aro
T  27.03    Triino Lest: Noorteorganisatsioonid - elus või hingusel
K  28.03    Liis Ojasaar: Rovaniemi sõidust
N  29.03    Direktsiooni info
R  30.03    Liis Ojasaar: Üleriigilisest inglise keele olümpiaadist



17. märts

12.30- AVAMINE
13.45- Saaremaa ÜG Kreputlased (Rita Ilves) kompositsioon „Armastus on see...?“
14.20- Viimsi KK K.O.K.K (Merli Kesküla) ühislooming „Anna“
15.20- Saaremaa ÜG Kresis (Sirje Kreisman) omalooming „Valgepoiss“
16.15- Kuressaare G (Hanna Martinson) J. Smuuli ainetel „Mere ja mõistuse vahel“
17.00- Paide ÜG Maski Taga (Marju Mändmaa) ühislooming „Pildikesi kooselust“
18.00- Saaremaa ÜG Krevera (Rita Ilves) M. Bergi, A. H. Tammsaare ainetel „Lihtne lugu“
19.45- Kabaree
22.00- Juhendajate ja žürii nõupidamine kaminasaalis
22.30- Videodisko

18. märts

10.00- Rakvere LN (Tiina Rumm) J. Borgeson, A. Long, D. Singer, RLNNT „Shakespeare'i kogutud teosed (lühendatult)“
11.20- Jüri G (Ingrid Pukk) omalooming „Terve maailm on minu õnne täis“
12.30- H. Treffneri ja M.Härma G Unenäoklubi (Jan Teevet) J. Prevert „Kuidas portreteerida lindu?“
13.10- Tallinna Lilleküla G Kruvikeeraja (Andres Jakovlev) D. Adamsi ainetel „See on kunagi juba juhtunud“
14.30- Tallinna Tööstushariduskeskuse Näitetrupp (Rainer Verner Samolberg) E. Samolberg „7“
15.30- Kadrina KK Näitetrupp (Oliver Tomingas) F.R. Vargas „Crystal“
16.20- Rakvere G Teatriansambel (Aili Teedla) A. Reinla ainetel „Mardipäev“
17.20- Rapla ÜG Riinimanda Teater (Valter
Uusberg) C.-H. Wijkmarki põhjal „INEL  
inimese elu lõppstaadium“
18.30- Jõgeva G Liblikapüüdja (Lianne Saage-
Vahur) Uspenski/Lennuki ja Norštein/Kozlovi põhjal„Lapsepõlve lemmiklood“
20.30- Õhtu koolibändide ja Eesti Tantsuagentuuri tantsijatega
21.00- Juhendajate ja žürii nõupidamine Arensburgi konverentsisaalis

19. märts

10.00- Haapsalu Wiedemanni G Waggish Group (Triin Jugapuu) P. Coelho „Veronika otsustab surra“
11.10- Rakvere G Teatriansambel (Aili Teedla) grupitöö „Õnnelik“
13.00- LÕPETAMINE

PILETIHINNAD:
Ühe etenduse pilet   0,5.-                    
Abonement              6.-            

Kõik etendused toimuvad SÜGi aulas

I õhtu
Kabaree – ainult osalejatele, külalistele ja kutsetega
Pidu 1.- (orgkomiteele, osalejatele, külalistele ja kutsetega tasuta)

II õhtu
Pidu 2.- (orgkomiteele, osalejatele, külalistele ja kutsetega tasuta)

LINGVISTIKAOLÜMPIAADI EELVOOR

Pärast pikka ja närvilist ootamist saabus lõpuks teade, kes on pääsenud edasi vabariiklikku lõppvooru.
Meie koolist on nendeks õnnelikeks:

1. Teele Treiel
2. Krister Alex Kasemaa
3. Krete Saak
4. Indrek Viires
5. Grete Reinsoo
6. Henri Sink

Täname kõiki osalejaid ning õnnitleme võitjaid!

SÜG-Press


PARIMAD MINI-VÕRKPALLURID

Eesti KSL PERE LEIB  mini - võrkpallivõistlus 4. - 6. klassi poistele toimus 5. märtsil  ja 4. - 6. kl tüdrukutele 6. märtsil 2012 Kuressaare Gümnaasiumis.

Mõlema võistluspäeva algus oli kell 10.00. Poiste võistkondi tuli kokku 6: ühe võrra vähem kui oli registreerunud varem. Tüdrukuid samuti ühe võrra vähem eelregistreerunuist, st 4. Mõlemad SÜG-i võistkonnad mängisid üsna head tehnilist võrkpalli. Mõningast probleemi tekitas palling. Kõik mängud poistel nii alagrupis kui ka veerand-, pool- ja lõppfinaalis võideti kindlalt 2:0. Samuti võitsid tüdrukud kindlalt 2:0 kõiki oma vastaseid. Finaalmängud olid mõlemad Kuressaare Gümnaasiumi võistkondadega. Tänu ilusatele mänguvõitudele  saavutasid mõlemad SÜG-i mini- võrkpallivõistkonnad I koha. Õpetajal oli rõõmu mõlemal päeval.

Võistluste paremusjärjestused:
Poisid : I  koht SÜG     Tüdrukud:  I koht SÜG
II    KG                                      II    KG
III   Leisi KK                                III   Kärla Pk
4. Kärla Pk                                  4. Valjala Pk
5. Valjala Pk
6. Vanalinna Kool

Poiste võidukas võistkonnas mängisid: kapten Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Johannes
Treiel, Mart Truu ( kõik 6B-st), Robin Alba 4B, Garel Muul ja Sander Oll 5A-st.

Tüdrukute võidukas võistkonnas mängisid: kapten Gerli Gull – parim mängija, Kadri Aru, Eliisa Saar, Karita Käsk, Janely Karjane ( kõik 6B-st) ja Elo Nõmm 5b.

Võitusid jäid meenutama ilusalt kujundatud EVF medalid kõigile kolmele kohale tulnuile. PERE LEIB oli välja pannud ka natuke magusat kõigile võistlustest osavõtjatele.

Need olid ilusad suurvõidud, sest eelmisel aastal olid tüdrukud II kohal ja poisid ei käinud üldse võistlemas.

Õnnitlen veelkord mõlemat võistkonda ja tänan ilusa mängu eest.


Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse õpetaja-treener


SUUSAVÕISTLUSED KARUJÄRVEL

29. veebruaril 2012 korraldas Kärla Spordiklubi Saare maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused koolinoortele.

Väga ilusal päikesepaistelisel kargel päeval oli Karujärve suusaradadele tulnud võistlema paljude koolide õpilased. Väga kiire, jäine rada nõudis suusatajatelt head koordinatsiooni ja tähelepanelikkust pööretel kurvis ja laskumistel. Oli mitmeid kukkumisi; õnneks läks kõik hästi.

Meie kool võistles 45 õpilasega viies erinevas vanuseastmes tüdrukutele ja poistele. Koolidevahelisse arvestusse läks iga distantsi kahe parema punktid.

Kokkuvõttes saavutas SÜG-i võistkond II koha.

Individuaalsed paremad tulemused olid järgmised:
T - D kl 2km  I koht Carmen Electra Pirn  4b  9.59,8
III   Marilis Remmel   4b  10.22,9
4.     Luise  Vevers   3a    11.30,9
5.     Kätriin Käsper  4a   11.36,6
T-C kl 2km  7. koht Karita Käsk 6b   9.42,6
T-B kl  3km  II koht  Eva Haavel 8a  10.55,4
4. Heleri Soe         8b   12.12,6
T-A kl 3km  II koht  Keidi Õisnurm 9b 11.37,1
4.    Triine Aavik   10b   11.50,2
5.    Kristin Kurvits 10b  12.10,1
6.    Reelika Alba   9a  12.36,0
T-J kl  5km II koht Susanna Toplaan 12b 16.39,8 võrdluseks I k 16.39,3                    
III    Eva Maria Vaher 11c 19.32,4
4.     Teele Treiel   12c  19.30,9
P-D kl 2km  I koht Martin Vesberg  2a  8.24,5
II  Robin Alba  4b  9.04,2
5. Rasmus Vaher  4a    9.27,8
P-C kl 3km  6. koht Henri Paomees  5b  11.47,2
P-B kl  5km  III koht Karl Lember 7b 15.56,3
6. Alexander Sannik 8a  16.54,0
P-A kl 5km  III koht Kristo Õunap 10c 14.46,9
6. Reedik Sõber  10c  17.20,8
P-J kl 10km  II koht Rimo Timm 12c  28.54,6
4. Gerrit  Siiner 12b   32.07,9
5. Annes Kurgpõld 11c  34.05,2
6. Indrek Kabel    12b   36.09,6

Tüdrukute kogutud punktide suhe KG-ga oli 221:226.
Poiste kogutud punktide suhe  KG-ga oli 220:242.
Mõned paremad võistlejad olid haiged ning osa vanuseastmete esinumbreid ei saanud kaasa võtta õppimise pärast. Nii tuligi tunnistada jällegi naaberkooli (KG) paremust 468: 441 SÜG-i vastu.
Püüame esikohta järgmine aasta uuesti. Võitluslikke finišeid oli teisigi peale T-J oma. Kaunil Karujärve maastikul oli õpilastega tore võistelda.

Õnnitlen kõiki suusatajaid isiklike rekordite püstitamise puhul ja tänan ilusate suusasõitude eest. Aitäh ka tublile –sportlikule bussijuhile, kelleks oli maakonna meistri Martin Vesbergi isa.

Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse ainekomisjoni esimees

RAHVASTEPALLIVÕISTLUSED KOHILAS

Reedel, 9. märtsil sõitsime Kohilasse vabariigi rahvastepallimeistreid selgitama.

Nii poisid kui tüdrukud pidid mängima 7 mängu, võistkondi oli kokku 8. Mängud toimusid kokku neljal väljakul - kaks väljakut suures saalis olid reserveeritud tüdrukutele, üks poistele. Lisaks toimusid mõned poiste mängud kõrvalolevas väikeses saalis. Seega oli päris palju sebimist, et õigel ajal õiges kohas olla. Siinkohal suur tänu Martini isale Jaanus Vesbergile, kes poistel silma peal hoidis ja neile liiga ei lasknud teha. Saaremaalt sõitis võistlustele 3 tüdrukute ja 3 poiste võistkonda.

Meie lastel läks väga hästi - tagasi tuldi medalitega. Tüdrukutel olid need kuldsed (ehk siis 1. koht), poistel pronksised (ehk siis 3. koht). Poisid pidid napilt alla vanduma Kuressaare Vanalinna kooli poistele, keda maakonnas võideti, aga seekord oli õnn nende poolel. Tasuks said Vanalinna poisid teise koha ja hõbemedalid. Poiste võidu võttis Kehra kool. Tüdrukud võtsid aga kõik, mis võtta oli ja nemad ei lubanud endale ühtegi kaotust, seega täisedu!

Tüdrukute võistkonnas mängisid: Anni Kuuseok (3A), Luise Vevers (3A- parim mängija, kapten), Kristel Soe (3A), Laura Veliste (3A), Eliisa Kirst (3A), Triinu Eliise Põld (3B), Karmen-Kelsi Kruut (3B) ja Karola Soe (3B).

Poiste võistkonnas mängisid: Markus Armus (3A, kapten), Paul Antsaar (3A), Kaspar Kivi
(3A), Kaarel Vokk (3A), Martin Vesberg (2A), Mihkel Keso (2A), Andre Koppel (3B, parim
mängija) ja Andres Sui (3B).

Tänan kõiki võistlejaid ja suurt abilist Jaanus Vesbergi!

Õpetaja Irena Sink

NUHKUR NAHISTAB

Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse
õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!

Head lahendamist!
1. Mis on Eesti pealinn?
2. Mis komm kannab nime Kiss-Kiss?
3. Mis on Saaremaa „pealinn“?
4. Mis on Hiiumaa „pealinn“?
Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!

SÜG-Press

SÜG ALTERNATIIV 2012

Reedel, 09. märtsil toimus SÜG-is esmakordselt muusikaüritus Alternatiiv 2012,  kus kokku esines 7 bändi, noorimad muusikud 5. – 6. klassist.

Juba üritusele saabuda oli väga šeff, sest esimesed varased muusikahuvilised said preemiaks pudeli limpsi (jagati välja 2 kastitäit).


Kuumaks köetud õhku aitas leevendada limps

Esimesena astus lavale noorimate mängijatega punt The Natives, kelle põhisuunaks on rokilik väljund. Neid peetakse meie kooli tulevaseks esindusbändiks, kui neil vaid jagub lusti ja meelekindlust muusikaga edasi tegeleda.

Järjekorras võis kuulda veel Orissaare bändi LEEK, kelle eeliseks oli originaalmuusika, nemad ei kaverdanud ühtegi tuntud laulu.

SÜG-i bänd The Werg kogus suurima aplausi ja poolehoiu, aga see oli ka loomulik, sest kuulajad peavadki toetama oma kooli esindust.

Hästi lahe SÜG-i ja KG segabänd oli ka Walus, kes esitas väga hästi ümbertöödeldud laule ning kelle pundis on ka väga head lauljad.

Lost In The Abyss eesotsas ürituse vedaja Thorwald Eirik Kaljoga mängisid ainsana Screamo muusikastiili, mis sarnaneb ligilähedaselt hard-core pungiga.


Lost In The Abyss

Lõpetuseks oli vaba lava, kus esinejad said soovi korral teha lisalugusid. Kokkuvõtteks oli väga lahe üritus ning loodetavasti selle eestvedajad Thorwald Eirik Kaljo (siis juba vilistlasena) ja Alar Truu võtavad vaevaks üritust aasta pärast korrata.

Milvi Marle Prii, 9A

INTERVJUU INGA PAASKIVIGA

Sel õppeaastal on meie kooli õpetajaskonnaga liitunud tervelt 4 uut pedagoogi. Teeme nendest esimesena tutvust Muhus elava vene keele õpetaja Inga Paaskiviga. Tegime temaga lühikese intervjuu.

1. Kuidas Te sattusite Saaremaa Ühisgümnaasiumi?
Kuulutati välja konkurss ja kuna maal jääb tööd järjest vähemaks, siis ma konkureerisin siia. Ma tahtsin tulla linna, saada muutusi ja ma olen huvitatud, et mul tulevikus tööd oleks.

2. Kuidas Teid meie koolis vastu võeti?
Vastu võeti väga südamlikult, mulle väga meeldib siin koolis. Kõik oli kohe algusest peale tore ning suhtlemises ka mingeid raskusi ei
tekkinud.

3.Olete vahel mõelnud, et pagan, mis ma siia kooli tulin?
Ei, mitte kordagi ei ole.

4. Kas Teie arvates on õpetajate koormus suur?
On küll, muidugi eri ainete õpetajate jaoks on see erinev. Õpetajatel ei ole aega iseenda jaoks.

5. Mis Te arvate, kas SÜG-i õpilased oskavad nüüd tulevikus paremini vene keelt?
Vene keelega on üldse väga raske probleem. Saaremaal eriti, sest siin ei ole venekeelset keskkonda., ei vaadata venekeelseid saateid.Vene keele õppimine muutub järjest raskemaks, kuigi on väga suur vene keele nõudlus mandri pool. Tuleb osata vene keelt, sest suur riik ei kao meie kõrvalt kuskile.

6. Kas SÜG-i õpilastega tuleb olla karm?
Ma arvan, et kõigi lastega tuleb olla mingil määral karm. Usun, et kõigile lastele see meeldib, kui neid keelatakse.

7. Kuidas suhtute õpilaste koolikoti raskusesse?
Koolikoti raskus on murettekitav probleem. Minu oma tütargi, ma näen, et peab pika tee läbima koolikotiga ning siis pärast on selg või õlad haiged. Päris tihti ei pea koolikotid ka raskusele vastu.

8. Olete õpetaja, kes hindab koolisüsteemi järgi või enda süsteemi järgi?
Ma olen pigem õpetaja, kes hindab enda süsteemi järgi. On teatud asjad, mida tuleb järgida. Keelega on üldse raskem, et sellist kindlat süsteemi järgida ei saa.

9. Kas õpetajana pooldate koolivormi? Miks?
Jah, pooldan küll. Esiteks on selline korrektne välimus, seda on hea vaadata, pole silmadele väsitav. Mõnes vanuses õpilased ei saa aru, kui soliidselt tuleks koolis käia. Kool on ikkagi ametlik asutus, koolivorm ikkagi tagab seda, et õpilased oleksid korrektsed. Eriti mind häirib
koolipildis, kuidas gümnaasiumi tüdrukud
riietuvad. Minu arust on siin hetkel ülekohus, et põhikooli tüdrukud peavad käima korrektsemalt kui gümnaasiumi tüdrukud. Seal peaksid olema kindlamad nõuded nagu näiteks poistel on viigipüksid.

10. Olete ise SÜG-is õppinud. Kuidas praegune ja endine aeg erineb ja sarnaneb?
Mina olen õpinud SÜG-is ja lõpetasin siin kaheksa klassi. On muidugi väga palju erinevusi. Kohe kindlasti erineb see, et meil oli vahetundide käimine koridoris. Õpilastele see üldse ei meeldinud. Õpetajad olid hirmus ranged, tunnis võisid sa vabalt saada kaardikepiga. Ükski õpilane ei käinud selle üle kaebamas, kuigi tegelikult see kõik toimus. Koolis võeti kõike tõsisemalt.Õpilased ei võtnud nii palju ninasse, me saime enda süüst aru, kui karistada saime. See kool oli juba tore ka tol ajal. Hea, et rividrilli enam pole ning paraade, need mulle üldse ei meeldinud. Aga peod seejuures olid väga ägedad.

11. Olete klassijuhataja, kas töö on selline nagu ette kujutasite?
Jah, mul on väga tore 5. klass. Meil ikka omad probleemid on, aga ma usun, et 9.-ndaks on nad väga ühtsed ja väga tublid. Mingeid üllatusi ka ei ole. Miinused ja plussid töö lastega, et me ikka areneme.

Õpetaja Paaskivi soovis, et kool jätkaks ka tulevikus samas vaimus.
Anna Maria Lember, Emma Peel

KÜLASKÄIK LAPIMAALE

Sõprussuhted Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Rovaniemi Viirinkankaan Koulu vahel on püsinud juba 15 aastat. Nende aastate jooksul on kümneid ja kümneid õpilasi ning õpetajaid külastanud kahte naaberriiki, võõraid linnu ning teisi koole just tänu Sirje Essi ja Viirinkankaan Koulu direktori Sari Alatervo isiklikele kontaktidele.

22.-26. veebruarini viibisid Rovaniemis kooli 6. klassi õpilased Kadri Aru, Helena Hüüdma, Karita Käsk, Karin Nuut, Eliisa Saar ning Miikael Tuus ning inglise keele õpetaja Liis Ojasaar. Kirjavahetust on Soome õpilastega peetud juba aastaid ja aastaid tagasi.

Algklassides otsustati, et kirjavahetus päädib kahe külastusega 6. klassis. Saarlaste visiit on seega saanud ajalooks, soomlased külastavad Kuressaare linna maikuus.

Reisist on möödas paar nädalat, aga emotsioonid on endiselt ülevad. Vastuvõttu Rovaniemis saab kirjeldada ainult ülivõrdes. Meie päevakava oli tihe ja põnev, igal sammul saatis meid suur hoolivus. Ka ilm soosis meid - külma oli just parajalt (-12-20 kraadi). Nii õpilased kui õpetaja elasid peredes. Et arendada noores inimeses julgust, ettevõtlikkust, iseseisvust ja vastutust, leidsin, et meie õpilased peavad elama eraldi peredes. Sama oluline kui eelmiste isikuomaduste arendamine, pidasin mina kui inglise keele õpetaja oluliseks keele praktiseerimise võimalust. Igal kevadel murrame pead, kuis sisustada koolis õpilaste praktikapäevi. Kas on paremat keelepraktikat, kui viibida mõnda aega keelekeskonnas või

lihtsalt keskkonnas, kus teatud põhjustel saab suhelda ainult ühes võõrkeeles.

Lisaks lähemate suhete loomisele ning keelekümblusele tutvusime Lapimaa kultuurielu ja ajalooga. Külastasime Korundi kultuurikeskust ning sealset kunstimuuseumi, Pilke metsateaduskeskust, Arktikumi teadusmuuseumi. Rovaniemis ületasime ka kuulsa Arctic Circle, kui käisime tervitamas Jõuluvana, kes teadis päris mitut eestikeelset sõna ja lauset ning palus kõiki tervitada ja käskis hea laps olla!

Saime osa põhjapõtrade võiduajamisest (PoroCup 2012), mängisime bowling´ut, tegime sisseoste, sõitsime lumesaanidega, ehitasime lumelinna ja kelgutasime Ounasvaaral. Lisaks ühistegemistele organiseerisid pered kodus omi tegevusi.


Jõuluvana juures

Selline ta meil oli. Ainus kurb moment terve reisi vältel oli sõpradest lahkumine Rovaniemi lennujaamas.

Liis Ojasaar, 6b klassijuhataja

TOOTSI MAAKERA

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „„Tootsi maakera“ ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada“. Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks muudavad. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill.

Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanuserühmas (6-10-aastased, 11-14-aastased, 15-19-aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks.

Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii, kus on nii õpetajaid, õppekavade eksperte, ajakirjanikke kui teaduse populariseerijaid.

Info:
Kodulehel: www.hm.ee/index.php?0512852 http://www.hm.ee/index.php?0512852
Facebookis: www.facebook.com/haridusministeerium

SÜG-Press

ÕPETAJAD VAHEAJAL

Meie kooli õpetajate sisekoolituspäevad toimuvad 20. ja 21. märtsil.

Esimesel päeval oleme kutsunud endale külla firma Juunika Koolitus OÜ, kelle lektor, kliiniline psühholoog Pille Riin Kaare vestleb meiega teemal "Toimetulek käitumis-probleemidega õpilastega koolis".
Teisel päeval on koolituse teemaks "Infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetaja töös" ning lektoriks on Kuressaare Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik.

Marika Pärtel, koolituse korraldaja

 
Bänner


Bänner