SÜG-Press
28. veebruar 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 333
KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
K 29.02
14.00 Direktsiooni koosolek
Saare maakonna koolinoorte MV
suusatamises Karujärvel
N 01.03
16.00 Põhikooli mälumängu III voor
R 02.03
Ül Kõnekonkurss Kuldsuu
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
XVI üleriigiline koolinoorte vokaalansamblite konkurss
L 03.03
10.00 Jukukool
Inglise keele olümpiaadi lõppvoor
Saksa keele olümpiaadi lõppvoor
Majandusolümpiaadi piirkonnavoor
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor G
P 04.03
Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor G
E 05.03
10.45 Klassivanemate koosolekud
13.00 Õigekirjakonkurss 7.-12. kl
T 06.03
16.00 Õpilasesinduse koosolek
17.00 Eelkool
R 09.03
18.00 SÜG Alternatiiv 2012
L 10.03
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Emakeeleolümpiaadi lõppvoor
P 11.03
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Emakeeleolümpiaadi lõppvoor
Astronoomia lahtine võistlus
DIREKTSIOON TÄNAB
Eesti keele ja ajaloo ainekomisjon, Mari Ausmees, Riina Laanes, Eena Mark – kena vabariigi aastapäeva aktuste korraldamise ja läbi viimise eest
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 29.02 Marek Schape: Seadusemuudatustest elamumajanduses.
N 01.03 Direktsiooni info.
R 02.03 Monika Raudsik: Mida teha õpiraskustega õpilastega koolis.
E 05.03 Viljar Aro
T 06.03 Ljuba Paju, Marina Priske, Inga Paaskiv: Vene keele festivalist.
T 09.03 Mehed naistest...
PIDUPÄEVAKÕNEDE LUMMUSES
Riigi sünnipäev kinkis meile kaks väga sisukat ja mõjuvat sõnumit. Hommik algas kaitseväe juhataja Riho Terrase tervitusega: „Vabadus ja Eesti riigi iseseisvus on saanud enesestmõistetavaks osaks argielust. Me ei mõtle hommikul lapsi kooli saates, õhtul lauda kattes või kaminasse tuld tehes kuigi tihti Eesti iseseisvusest. Omariiklus tuleb meelde siis, kui tunneme, et midagi on korrast ära. Või vastupidi, siis, kui Eestil ja meie inimestel läheb üle ootuste hästi. Tegelikult peaksime vabadusest ja Eesti iseseisvusest mõtlema rohkem kui loetud kordadel aastas, sest Eesti riik on meie kõigi jaoks midagi erilist.“ Tõepoolest peaksime - ja peaksime oskama olla uhked oma riigi üle, hindama iga päeva ja hoolima üksteisest.
Ta räägib avatusest: „Meie kaitsevägi on avatud vägi. Juba Vabadussõja päevilt on Eesti kaitsevägi oma olemuselt rahvavägi, sest nii ohvitserid kui sõdurid olid pärit enamasti talutaredest. Tänane riigikaitseline korraldus tagab selle, et kaitsevägi on rahvale lähedal, sest rahvas osaleb riigikaitses. Eriline roll tugeva sideme hoidmises on Kaitseliidul ning ajateenistusele tugineval reservil.“
Ja ta räägib koostööst: „Avatus tähendab koostööd. Aasta-aastalt oleme liikunud laiapindse riigikaitse suunas. Meie riik on liiga väike, et nii olulises valdkonnas, nagu seda on riigi ja rahva julgeolek, tegutseksid erinevad asutused igaüks omapäi ja omas nurgas. Koostöö annab meile jõu ja nõu, mida on raske murda.“
Enamik meist ei tea midagi sõjast ning peab rahu lihtsalt loodusseaduseks. Oma riigisse suhtutakse sageli kui ahistajasse, kes pärsib inimese õigusi ja vabadusi. Paraku - „Eesti rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa olema enesestmõistetavad. Eesti rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik,“ ütleb Terras oma lõppsõnas.
Täna võiks küsida, et mida teeme meie ise oma riigi heaks e mida teeme oma vanemate ja lasteheaks e mida teeme püsimajäämise ja edasiarenemise nimel?
President alustas oma kõnet sama masti küsimustega: „Kas Eesti on vaid koht, kus elatakse, sest siia juhtumisi sünniti? On see pelk äritegemise koht? On see äkki edasise karjääri ajutine ja lahkumisootel platsdarm? Või siiski midagi enamat, millel ka oma äratuntav – heas mõttes äratuntav – asjaajamise, ellu- ja teistesse suhtumise viis? Või lihtsalt kodu?“. Oleme ju tegelikult nii väike ja eneseuhkusest hoolimata nii sõltuv. „Mis meist saab, kui Euroopa tulevik ei ole kindel, või kui meile seda ebakindlust igalt poolt korratakse? Mis siis saab, kui euro peaks lagunema? Mis juhtub, kui Ameerika Ühendriigid tõmbuvad Euroopast välja? Mis meist saab, kui inimesed kolivad Eestist mujale? Mis saab elust maal, kui sinna jääb aina vähem inimesi? Mis saab meie Eesti elust?“
Oluliste küsimuste esitamise asemel me pigem „oleme läinud liiale oma riigi ja enda valikute mahategemisega. Nõudlikkus riigi, võimulolijate ja iseenda suhtes on absoluutselt kohane. See on lausa vältimatu, ja siin ei tohi grammigi järele anda. Ent see nõudlikkus peaks olema õiglane ja mõistuslik.“ „Vigade otsimise ja rõhutamisega, kadeduse ja õelusega ligimese vastu, ei jõua kaugele,“ tõdes ta.
Presidendi kõnes oli palju mõtlemapanevat:
„Eesti vajab tõsist ja laia arutelu, milleks me oma riiki vajame, ja kas kõike, mis seotud omariiklusega, saab mõõta vaid läbi majandusliku ratsionaalsuse.“
„Valjul häälel nõutakse suurt lisaraha toimetulekutoetuse, töötutoetuse, õpetajate, politseinike, päästjate palkade tõstmiseks, kultuuriobjektide ehituseks, ja seda kõike kindlasti õigustatult. Me teame, et maal elavate inimeste arv kahaneb ja kusagil pannakse jälle kool kinni. Ja ikkagi peame ainsaks väljapääsuks vaid seda, et riik annaks rohkem raha. Kas me aga mõistame, et riigi võimalused on meie endi raha? Ei enamat.“
„Kui kodus on jahe, ei tõmba ju kaaslaselt tekki ära, et endal oleks soojem. Samamoodi ei saa ka riigis lahendada ühe valdkonna probleeme teise arvelt. Kas aga on õigus neil, kelle arvates saab riik üle rahapuudusest vaid kelleltki laenates või makse tõstes? Lõuna-Euroopa poole vaadates näeme, kuidas sotsiaalkulutuste katmine laenurahaga ja võlgade maksmise edasilükkamine järgnevatele põlvkondadele lõpeb krahhiga.“
„Iseseisvus ongi ise seismine. Demokraatia ongi enda valitsemine. Ja nähkem, kuidas elu Eestis pakub meile valikuid. Valikuid, mis on meie endi teha. Selleks, et jõuda ühisele arusaamale, tuleb pidada nõu, tuleb arutleda ja diskuteerida erinevate osapooltega, laua taga ja respekteerides teisi seisukohti, mitte neid tõrjudes ega minema marssides.“
„Sõbrad, prooviks nüüd asjast rääkida sõimamata, solvamata, ironiseerimata, kirumata. Asjalikult. See kehtib kõigi puhul. See käib nii poliitikute, ametnike, parlamendiliikmete, põhiseaduslike institutsioonide esindajate kui ka meedias ilmunud tekstide kohta. Lahendame probleeme, ärme tekita neid juurde läbi solvangute ja solvumiste, läbi sõimu ja sõimamise. Jahutagem oma emotsioone. Mõelgem oma sõnapruugi üle. Järgigem Immanuel Kanti: kas see, mida me peame endale sobivaks, sobib ka siis, kui nii teevad kõik.“
Meie tulevik on päris kindlalt meie kõigi kätes - meie valikute, meie tegemiste, meie koostöö tulemus. Me võime täna „tulevikku vaadata jätkuvalt teadmisega, et just meie saame elu Eestis paremaks teha. Me pole ära tarbinud oma homset. Me pole hüvede tagaajamisega jõudnud ummikusse, kust on pea võimatu väljuda. Meie ees on rohkem valikuid kui kunagi varem. Me ise oleme need võimalused loonud, rajanud ja avanud.“
On iseendasse süüvimise aeg, et kui riik oleme me kõik ja mina olen osakene meist, siis mis on minu osa ses riigis? Mis sõltub minust? Mida pean mina igal juhul tegema, et teisi alt ei veaks ja riigil läheks hästi? Mida pean ma tegema täna, homme, iga päev?
Viljar Aro, koolijuht
SÜGi 5. - 9. klasside võistkondlikud malevõistlused
SÜGi 5. - 9. klassi võistkondlikud malevõistlused toimusid 06.-22. veebruar 2012 ja selgusid parimad põhikooli klassid males:
I koht 6.a klass – Sten Vainu, Karel Äär ja Richard Raasuke – 8,5 punkti.
II koht 9.b klass – Magnus Kaldjärv ja Tarvo Sbitnev – 7 punkti.
III koht 5. b klass – Siret Sui ja Liisa Veliste – 6,5 punkti.
Juuno Jalakas, võistluse korraldaja
1A klass
Intervjuu 1A klassi õpilastega Brigite Hollo, Janika Tasane, Marten Voolaid ja Albert-Johann Lepik. Kuna vastused tulid nagu kahurist ja ühest suust, siis oleme väikeste inimeste mõtted lihtsalt kokku võtnud.
Kas teile meeldib koolis käia?
Kõigile meeldib koolis käia. Poiste meelest saab sedasi targaks.
Mis on koolis kõige toredam?
Tüdrukute arvates on kõige parem kooli juures vahetund, kus on lahe teiste lastega koos mängida.
Mis tunnid teile meeldivad?
Kõigile neljale meeldib ühiselt kehaline kasvatus. Poistele meeldib lisaks kehalisele kasvatusele ka matemaatika, kunstiõpetus ja eesti keel. Tüdrukutele meeldib eesti keeles lugeda ja jutustada. Kõige raskem tund olevat tüdrukute arvates loodusõpetus, kuna seal peab palju mõtlema. Poisid ei olnud sama meelt, nende arvates on kõik tunnid üsna lihtsad.
Mida te veel koolis tahaksite õppida?
Tüdrukud tahaksid enda tunniplaani lisada kujutava tegevuse, poiste meelest oleks lahe ka keemiat ja bioloogiat õppida.
Mida tüdrukud arvavad poistest ja poisid tüdrukutest?
Kõige mõnusam on koos tagaajamist mängida.
Mida te oma klassijuhatajast arvate?
Maie Uustulnd on kõigi arvates väga tore, samuti on lahe, et ta näitab vahel tunnis multikaid
Kas te kuskil trennis ka käite?
Tüdrukute seas on juba üsna populaarseks saanud Tiiu Haaviku gümnastika, poistel on aga pallimängud üsna kuulsad.
1A klassi õpilastega ajasid juttu
Kirti Haller ja Kaili Põder 7A klassist
NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse
õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!
Head lahendamist!
1. Millest sikutavad pisikesed poisid tüdrukuid kõige meelsamini?
2. Mis riigi pealinn on Budapest?
3. Mis loom annab meile piima?
4. Mis sõna kasutab saarlane kõige toreda, meeldiva, maitsva, ilusa puhul?
Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!
SÜG-Press
OMALOOMINGU LEIUNURK
"Minu sõber elevant"
Minu sõber elevant,
ta pole põder, ta pole teder.
Talle meeldib kelgutada,
mitte lihtsalt vedeleda.
Ta tuli siia Aafrikast,
ja unistab nüüd kasukast.
Minu sõber elevant kelgutab mis kole,
kelgutab ta sellepärast et tal suuski pole.
Vahelduseks sõber elevant
pani alla uisud.
Ootama jääb aega,
millal lõpeks tuisud.
Vaja oleks külma-pakast
jäätuma et meri hakkaks.
Kutsuks külla jääkaru
küll tema saaks sest rõõmust aru!
Orm Maripuu 2B klassist
10. klass pidi "Jevgeni Onegini"
eeskujul kirjutama omaloomingulise värsi. Alljärgnevalt kaks stiilinäidet:
Mu mälestustes peeneid radu
käib kunagine arg blondiin
ja kuigi näib, et aastasadu
ta valitsenud oleks siin,
tean tõde: ta ei kuulu linna,
vaid hoopis meelsamini minna
ta sooviks mööda metsa, maad,
laul huulte peal ja käes romaan.
Oh, et ma selle õrna neiu,
kel silmis nagu kamin köeb
(jah, hõõguksid seal justkui söed),
teelt tõukasin kui tühja leiu.
Kuid nüüd on võetud ta. Mis piin!
Taas ligi hiilib sõber spliin
Kärt Männa 10A
Just nagu helbekirja kindad
ja samovarist voolav tee
või luule, kui sa seda hindad
või pärlendavad kevadveed –
nii kodune näib armsa nägu,
et varjata ka unehägu
nii kallist Ženjat vaevalt saaks.
Nüüd nähes teda taevas maaks
on muutumas ning küsimusi
ja tundeid väljendama peab.
Kuid oodake! Kas Tanja read
Jevgenile lausmõttetusi
vaid tähendavad? Nonsenss pelk?
Kaob tüdruk, silmis nukker helk.
Ann-Katariina Meri 10A
VASTLAPÄEV 2A KLASSIS
21.02. käisime klassiga KG Tervisepargis suusatamist vaatamas. Kõiki viidi autodega kohale. Pärast läksime kelgumäele kelgutamisega vastlapäeva tähistama. Siimul oli kaasas suur kile. Selle peale mahtus 3-5 last. Lõpuks tulid ka suusatajad kelgutama. Mõnest
kohast mulda paistis ja halb oli kelgutada.Vanemad organiseerisid
kohviku, milles jagati kukleid, pirukaid ja kuuma teed.
Vanemate vastlakohvik
Seejärel läksime kooli tagasi ning Albert tuli minu juurde mängima ja õppima. Oli ilus vastlapäev.
Hanna
Sportlik vastlapäev
Teisipäeval, 21.02 käisime klassiga Kuressaare Tervisepargis vastlapäeva tähistamas. Need, kellele meeldis suusatada, said ennast kirja panna kooli meistrivõistlusele suusatamises.
Mina panin ennast kirja, sest mulle meeldib väga suusatada. Tuli läbida 2 km. Stardi eel oli päris suur ärevus sees. Stardis olid ka minu klassikaaslased Mihkel, Margo ja Carl- Juhan,
ülejäänud meie klassi lapsed elasid stardis meile kaasa. Ja nüüd see siis algaski: 3, 2, 1 ja läks!
Ootusärevus enne starti
Oli päris sula ilm ja suusk nii hästi ei libisenud kui ootasin, aga sellise ilma kohta küll päris hästi. Lõpuks oli rada läbitud ja aeg oli minu kohta hea. Vahetasin omale kuivad riided selga ning ootasin oma sõbrad ära ja mu isa viis meid kelgutama. Seal olid kelgutamas juba teised lapsed. Ma võtsin kelgu ja läksin kelgutama.
Rõõmulust vastlapäeval
Pidi vaatama, kust alla lased, sest muld ja paar kivi olid lume alt väljas. Sain vaid paar korda alla lasta, kui kukkusin kelgu pealt maha sulanud kohta ja mu püksid läksid märjaks. Nii juhtus ka mu klassiõega.
Vanemad avasid vastlakohviku, kus jagati sooja teed, viineripirukaid ja magustoiduks vastlakukleid. Peale sööki mängisime lumesõda. Oli väga tore vastlapäev.
Martin
Vastlapäev
Oli 21. veebruar - vastlapäev. Me tähistasime seda nii, et läksime klassiga KG Terviseparki kelgutama. Meid aitasid osad lapsevanemad, kes olid meile kooli ette vastu tulnud, sest väljas sadas vihma. Meie klassi poisid läksid suusa- võistlustele. Meie läksime kelgutama. Lapsevanemad avasid kohviku, kus pakuti teed, viineripirukat ja vastlakuklit. Lõpuks tegime lumesõja. Oli väga tore vastlapäev!
Karmelin
ÕPPEMATK LAUGU METSA
Läksime 10.veebruaril Laugu metsa. Sõit bussiga kestis 1 tund. Kui olime kohale jõudnud, läksime kõigepealt ühte majja – viisime oma moonakotid ära. Peale seda hakkasime jalgsi metsa minema.
Seal nägime kitse, orava, metssea ja rähni jälgi. Kui metsast tagasi tulime, hakkasime
sööma ja teed jooma. Meile näidati ka ühte huvitavat filmi Eesti loomadest.
Lõpuks viisime loomadele süüa. Panime neile toidumajakesse kartuleid, porgandeid ja õunu. Sinna oli viidud juba heinad ja vihad. Oleksin väga tahtnud loomi seal maiustamas näha.
2A klassi vahva seltskond Laugu metsas
Seejärel sõitsime bussiga tagasi kooli. Kui kohale jõudsime, olin ma nii higine ja väsinud. Oli vahav matk!
Carl-Juhan Meri 2.a
Ühel ilusal reedel läksime klassiga Laugu metsa. Kui kohale jõudsime, tutvusime Heliga. Ta uuris, kas me oleme soojalt riides. Edasi läksime metsa loomade jälgi otsima. Leidsime orava, koera, inimese, kitse, rebase ja jänese jäljed. Õppisime, kuidas erinevate loomade jälgi mõõta ja võrrelda. Heli rääkis meile loomade ja lindude eluviisides. Metsast tulles jõudsime majasse. Seal sõime veidi ja vaatasime huvitavat filmi loomadest.
See oli väga kasulik matk. Saime teada, kuidas saame loomi ja linde talvel aidata.
Margo Väin 2.a
Me käisime klassiga 10.veebruaril matkal. Ilm oli ilus päiksepaisteline, aga külm. Laugu metsavahimaja oli väga vana - ligi saja kahekümne aastane. Uurisime loomade jälgi. Seal olid hundi, jänese, põdra ja muude loomade jäljed. Me õppisime, kuidas jänes hüppab. Meiega oli kaasas üks jahimees.
Pärast vaatasime filmi, mis rääkis loomade elust, ka sellest, et hirvel on pikad sarved. Osadel lastel oli kaasas loomadele toitu, jätsime selle metsa. Aitäh RMK töötajatele, et meil selline matk oli.
Albert Leppik 2.a
Kraapisime oksaga lund, et teada saada, kuidas metskits lumele aseme teeb. Rivis läksime metsas edasi ja leidsime metssea tuhnimise koha.
Handrik Vijand 2.a
SÕNAR
Eesti keele õigekirja viisard
Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele on Sõnar tasuta kõigile, kes selle installeerivad ajavahemikus 5. veebruarist kuni 31. Detsembrini 2012!
Sõnar on eesti õigekirja mobiilirakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva õigekirjareegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada sõnad kokku või lahku. See on tõhus abimees emakeeletunnis või igapäevases kontoritöös.
Rakendus esitab lihtsaid valikvastustega küsimusi, mis juhivad kiiresti (üldjuhul kolme valiku järel) õige reeglini. Sõnari kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Kõik reeglid esitatakse lihtsas sõnastuses koos keelenäidetega, mis muudab valikute tegemise kergeks.
SÜG vs KG
Kolmapäeval, 22. veebruaril toimus Kuressaare Spordihoones traditsiooniline korvpalliheitlus Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Kuressaare Gümnaasiumi vahel. Omavahel võtsid mõõtu nii poisid kui tüdrukud.
Saali jõudes oli rahvas end juba kolmeks jaganud: kes ei käinud kummaski koolis, sügikad ja kg-kad. Loomulikult oli meie koolile enim publikut tulnud kaasa elama. Oli plaan koolile kaasaelajad eraldada valge riietusega, kahjuks väline efekt eriti domineerima ei jäänud.
Esimeseks astusid võistlustulle tüdrukud. Ilmselt oli KG välja pannud oma „päkapikkude“ võistkonna, sest meie pikkade neidude vastu polnud neil šanssigi. Hüppasid, mis nad hüppasid, kuid korvi ligi neid ei lastudki. Lõppskooriks jäi 61:1 ja see ainukegi punkt tundus olevat lohutuseks antud.
Meie parim korvikütt oli Teele Treiel. Janet Lõbus, kes sooritas KG ainsa vabaviske, sai otse loomulikult nende parimaks mängijaks.
Poiste mäng kujunes hoopiski tasavägisemaks. Esimene poolaeg tuli platsilt taanduda kaotusseisus. Mida imet poiste treener Enn Laanemäe nendega tegi (või mõjus väga energiline kaasaelamine?), igatahes teisel poolajal suutsid noormehed end kokku võtta ja kogu mängu lõpetada võiduseisuga 77:71.
Meie poiste parimaks mängijaks sai Mihkel Kõbin ja KG poolelt Johannes Johanson.
Kui auhindu oleks jagatud ka publikule, siis oleks võidu koju viinud meie kooli kaheteistkümnendikud, kes olid kohale organiseerinud mitmeid naljaka sisuga ergutusplakateid, kes pidevalt tulid kuuldavale uute ergutushüüetega ning oma mängulustlikkusega hoidsid kogu võistluse ajal publiku positiivses meeleolus.
Järgmine koolidevaheline sõpruskohtumine toimub juba 28. märtsil ja siis võetakse mõõtu võrkpallis.
Milvi Marle Prii, SÜG-ipoolne fänn
SOTSIAALNE MEEDIA
Sotsiaalne meedia on viimase viie aasta jooksul vallutanud maailma tormijooksuga. Seda seostatakse 21. saj algusega. Facebooki, Twitterit ja Google+'i kasutavad igapäevaselt miljonid inimesed. Milline on aga esikohal?
Google+
Google+ on sotsiaalse meedia uustulnuk. Google+ kasutajaskond ulatub 40-60 miljoni kasutajani, mis on umbes 10% Facebooki kasutajaskonnast. Ta pakub unikaalset võimalust – videokoosolekuid grupile. Võimalust suhelda (grupiga) läbi veebikaamera on miski, mida ei paku ei Twitter ega Facebook.
Twitter
Twitteri kontseptsiooni järgi saavad kasutajad kirjutada oma sõpradele 140-tähelist sõnumit.
Twitteri kasutajatel on käes valik võimalusi jagada oma sõnumites nii pilte kui videoid. Kolmandate osapoolte programmid lubavad luua Twitterisse ka sõnumeid, mis on pikemad kui 140 sümbolit.
Facebook
Facebook on sotsiaalse meedia võrgustike kuningas. Kuigi see oli esialgu mõeldud kolledži õpilastele, on see löönud õitsele kui suurim sotsiaalse meedia ettevõte maailmas. Arvatakse, et Facebooki kasutab üle 800 miljoni inimese.
Sotsiaalne meedia on jõud, millega tuleb arvestada ka tulevikus. Facebook, Google ja Twitter on kõik elujõulised teenused, mis võitlevad oma turuosa eest ka aastate pärast.
SÜG-Press
KULTUURITEATEID
15. märtsil kell 20.0 toimub Jazz del Mar ürituste raames meie kooli vilistlase Mai Jõgi bändi MaiGroup kontsert Kuressaare kultuurikeskuses. Odavamaid pileteid (õpilane 5 €, täiskasvanu 8 €) saab eelmüügist Kuressaare kultuurikeskusest ja Piletilevi müügipunktidest.
***
16. märtsil kell 20.30 toimub Saare maakonna Abiturientide ball Aurigas. Pääse 10.-
Abituriendid saavad oma osalemise soovist teatade klassivanemale 5. ks märtsiks. Piletid palun väljaosta hiljemalt 12. märtsiks Triino käest, ruumist 105.
***
28. märtsil kell 12.00 tuleb Kultuurikeskusess taas Peterburi tsirkus. Kavas: mustkunstni, žonglöör, ekvibrist redelil. Osalevad lõbus kloun ning tuvid ja koerad. Pilet 3,00.
Kes soovib osaleda, palun andke Triino kindlasti märku 15. märtsiks.
