SÜG-Press
14. veebruar 2012 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 331
KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI
K 15.02
14.00 Direktsiooni koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek
17.00 Eelkool
N 16.02
10.00 Nuputa maakonnavoor
15.00 MK vene keele taidluspäev
6. – 12. klassidele
L 18.02
10.00 Jukukool
10.00 Mk inglise keele olümpiaad 5. - 6. kl
Loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavoor
Muusikaõpetuse olümpiaadi lõppvoor
Informaatikaolümpiaadi lõppvoor
P 19.02
Informaatikaolümpiaadi lõppvoor
E 20.02
10.45 Klassivanemate koosolekud
T 21.02
16.00 Õpilasesinduse koosolek
K 22.02
14.00 Direktsiooni koosolek
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine
N 23.02
12.00 Algklasside vabariigi aastapäeva aktus
13.00 Põhikooli vabariigi aastapäeva aktus
14.00 Gümnaasiumi vabariigi aastapäeva aktus
R 24.02
ISESEISVUSPÄEV
L 25.02
Ajaloo-olümpiaadi lõppvoor
DIREKTSIOON TÄNAB
Anne Mets, Merje Oopkaup, Liis Tabri – õpilaste väga hea ettevalmistuse eest ajaloo-olümpiaadi maakonna vooruks.
Mari Ausmees, Riina Laanes – õpilaste väga hea ettevalmistuse eest maakonna vokaalansamblite konkursiks
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 15.02 Kristi Aro: Haridusjuhtide Aastakonverentsist õpetaja pilgu läbi.
N 16.02 Direktsiooni info
R 17.02 Triino Lest: Noorte huvid ja Võimalused - kuidas neid ühitada.
E 20.02 Marika Pärtel: Suusapäevast ja aktustest.
T 21.02 Monika Raudsik: Mida teha õpiraskustega õpilastega koolis.
K 22.02 Kristi Aro: Rootsi keele õpetamise arengutest Eestis.
N 23.02 Direktsiooni info
LÜHENDATUD TUNNID
Seoses suusapäevaga on teisipäeval, 21. veebruaril lühendatud tunnid pikkusega 30 minutit:
1. tund 08.10 – 08.40
2. tund 08.45 – 09.15
3. tund 09.30 – 10.00
4. tund 10.15 – 10.45
5. tund 11.00 – 11.30
6. tund 11.45 – 12.15
7. tund 12.30 – 13.00
8. tund 13.15 – 13.45
Kehalise kasvatuse tundide asemel on ainetunnid koolimajas. Täpne asendus ilmub kodulehele.
Söömised on järgmistel aegadel:
10.45 algklassid
11.30 põhikool
12.15 gümnaasium
Marek Schapel, õppealajuhataja
NOPPEID HARIDUSJUHTIDE AASTAKONVERENTSILT
9. - 10. veebruaril toimus Pärnu Kontserdimajas haridusjuhtide aastakonverents. Püüan allolevas anda toimunust põgusa ülevaate üksikute nopete näol.
Avasõnas tänas president Toomas Hendrik Ilves koolijuhte ja õpetajaid nende ääretult olulise töö eest.
IT-guru Linnar Viik pakkus loosungi „to be or not to be“ asemele „to e or not to e“ ja kutsus üles omandama ja õpetama ka õpilastele „muutumise jäävuse seadust“. Ta rääkis, et õpetajad ei peaks taotlema tõe monopoli, vaid arutelu ja lahtimõtestamise monopoli. Õpetaja
on muutumas teadjast moderaatoriks. Õpetajal tasuks ka aru saada, et klassikalise tunni asemel on tänane põlvkond harjunud uut materjali omandama lühikeste impulssidena. Võtmeküsimuseks pidas ta koostööoskuste kujundamist.
Õiguskantsler Indrek Teder rõhutas eelkõige õpetajate enesekehtestamisoskuse arendamist, loomingulisuse tähtsustamist ja prestiiži tõstmist.
Üks Lotte-autoreid Janno Põldma defineeris loovust kui mängu, mida täiskasvanud peavad hoopis lastelt õppima. Leiutajate küla koolis võib iga laps õppida igas tunnis erinevas klassis: matemaatikat esimeses, lindude keelt teises jne- peaasi, et oleks huvitav. Hilinejad ei saa märkusi, vaid peavad jutustama loo. Kõige olulisem on fantaasia arendamine, turvaline ja mõnus atmosfäär, kus on hea kasvada.
Majandus- ja pangandusekspert Erkki Raasuke soovitas koolis edendada eelkõige Põhjamaadele omaseid väärtusi - mõõdukust ja konservatiivsust.
Meediaekspert Priit Hõbemägi tutvustas ajakirjandusmaailma köögipoolt ja soovitas leida kõigil oma nn usaldusajakirjanik. Hääl saalist pakkus loosungi „maailma 5 rikkama riigi sekka“ asemel „maailma 5 kõige targema (ja ausama) riigi sekka“.
Paneeldiskussiooniks istusid diivanile kolm lapsevanemast sisserännanut Uruguaist, Šveitsist ja USA-st. Nad arvasid, et õppetöös peaks rohkem rõhutama positiivsust, rohkem arendama solidaarsust vs konkurents ja lõpetama nn koolikiusamise. Nad on ka märganud, et meie lapsed on vähem enesekindlamad ja väiksema empaatiavõimega kui eakaaslased Põhjamaades.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo nimetas praeguseks „pudelikaelaks“ aegunud koolivõrku ja õpetajaameti madalat prestiiži.
Marju Lauristin alustas meeldiva üllatusega, et 2011.a novembriuuringu järgi on kaheks kõige usaldusväärsemaks institutsiooniks Eestis teadlased ja kool. Haridusjuhi rolliks peab ta:
- kooli konkurentsivõime ja kestlikkuse tagamist;
- haridusasutuse taristu ja õpikeskkonna kujundamist;
- koolimeeskonna kujundamist ja eestvedamist hariduse väljakutsetega edukaks toimetulekuks;
- kooli sidustamist kogukonna, omavalitsuse ja riigiga;
- kooli kuvandi loomist.
Tuntud kommunikatsiooniekspert Raul Rebane rääkis eeskujude mõjust hariduses. Meilegi sobiks ehk loosungiks Kanteri plakat „Üle madala aia astub igaüks, SINA MÕTLE SUURELT“. Eeskuju 5 oluliseks omaduseks on tema arvates:
- kirg, võime inspireerida teisi;
- kindlad väärtushinnangud;
- pühendumine ühiskonnale;
- omakasupüüdmatus ja teistega arvestamine;
- võime takistusi ületada.
Õpetajatel on suur võime eeskujusüsteemi juhendamisel, sest nad saavad valida, keda nad lastega kokku viivad. Lõppsõnas toonitas ka Rebane, et muutumisvajadus on vältimatu - selleks on vaja mõistust, tahet ja kokkuleppeid. Viimane on kõige raskem.
Viljar Aro, koolijuht
SÜGi 2012. aasta suusapäev ja meistrivõistlused murdmaasuusatamises
Eesmärk:
1. Selgitada välja Saaremaa Ühisgümnaasiumi meistrid murdmaasuusatamises.
2. Populariseerida suusatamist SÜG-i õpilaste hulgas.
Aeg ja koht:
Võistlused toimuvad 21. veebruaril 2012. aastal Kuressaare Tervisepargis (SÜG-i MV suusatamises) ja Kudjapel (kõik need, kes ei osale SÜG-i MV-l).
Osavõtjad:
Osalevad kõik Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased.
Mesitrivõitlsute kava tervise pargis:
5. - 6. klass: kell 13.00 T – 2 km; kell 13.10 P - 4 km
7. - 9. klass: kell 13.40 T – 4 km; kell 14.30 P - 6 km
10. - 12. klass: kell 15.15 T – 6 km; kell 16.00 P - 10 km
Võistlejad lähetatakse distantsile eraldistardist 30-sekundiliste vahedega. Sõidustiil on võistleja enda valida (sõita saab mõlemat).
Paremuse selgitamine:
Aegade põhjal määratakse iga võistleja koht. SÜG-i murdmasuusatamise MV paneb iga klass (5-12. kl) välja vähemalt 5 tüdrukut ja 5 poissi (võib ka rohkem, kui on soovijaid). Klassidevahelisse arvestusse läheb viie parema tüdruku ja poisi tulemused (teised punkte kinni ei pea). Kohapunktide arvestamisel võetakse aluseks võistlejate arv distantsil: esimene koht – võistlejate arv + 1, teine koht – võistlejate arv – 1 ja iga järgmine koht –2, -3 jne.
Autasustamine:
Iga vanuseklassi esimest autasustatakse medali ja diplomiga. Teist ja kolmandat kohta diplomiga.
Registreerimine MV:
SÜG-i murdmasuusatamise MV osalejad (igast klassist vähemalt 5 tüdrukut ja 5 poissi) teevad nimelise registreerimise 17. veebruariks e-mailile
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
. See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotite vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab JavaSkripti kasutamine olema lubatud. (vastav registreerimisleht)
AJA VÕTMISETA SÕITJAD KUDJAPEL:
5. - 6. klass: kell 13.00 T ; kell 13.30 P
7. - 9. klass: kell 14.00 T ; kell 14.30 P
10. - 12. klass: kell 15.00 T; kell 15.30 P
VABASTASTAD ÕPILASED:
Kogeneda kooli ette kell 14.00; jalga mugavad jalanõud, selga soojad riided
NB! Ilmastikuoludest lähtuvalt võib võistlusaeg muutuda. Muutustest teavitatakse kooli kodulehe kaudu.
Marek Schapel, õppealajuhataja
AJALOO-OLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR
11. veebruaril toimus ajaloo-olümpiaadi
maakonnavoor. Olümpiaadi esikolmik ja meie
kooli õpilased esikümnes olid järgmised:
6. klass (32 osalejat)
1. – 2. koht Ott Sagor Mustjala LPK
1. – 2. koht Ene-Liis Orb Aste PK
3. koht Miikael Tuus SÜG
7. klass (25 osalejat)
1. koht Anna-Maria Lest SÜG
2. koht Karolin Kärm KG
3. koht Martin Kadarik Valjala PK
4. koht Maigret Mõru SÜG
9. – 10. koht Roland Kastein SÜG
8. klass (19 osalejat)
1. koht Annely Kasela OG
2. koht Lauri Ratas Valjala PK
3. koht Hendrik Aksalu KVK
9. klass (20 osalejat)
1. – 2. koht Kertu Tuulik Lümanda PK
1. – 2. koht Tiina Nõmm Valjala PK
3. koht Johanna Kallas Valjala PK
4. koht Magnus Kaldjärv SÜG
9. koht Kaspar Mölder SÜG
Gümnaasium
Teema „Rootsi aeg Eestis“ (5 osalejat)
1. koht Eliise Kõiv SÜG
2. koht Riho Timm SÜG
3. koht Grete Kesküla SÜG
Teema „Vana-Rooma“ (19 osalejat)
1. koht Riin Nõukas KG
2. koht Joel Pupart SÜG
3. koht Robi-Jürgen Algo SÜG
4. koht Mikk Rang SÜG
5. – 6. koht Eva-Kristina Vatsfeldt SÜG
7. koht Mihkel Kõbin SÜG
9.-11. koht Matis Rüütel SÜG
9.-11. koht Krista Tuuling SÜG
Teema „Maailm 20. sajandi alguses“ (5 osalejat)
1. koht Thorwald-Eirik Kaljo SÜG
2. koht Karl Oskar Villsaar SÜG
3. koht Siim Olavi Rantanen KG
5. koht Ats Aim SÜG
Marek Schapel, õppealajuhataja
NUHKUR NAHISTAB
Siinses rubriigis anname teile lahendada ühe ülesande. Kes esimesena toimetab õige vastuse õpetaja Merle Prii kätte (mitte tema postkasti
õpetajate toas!), siis teda ootab pisikene üllatus!
Head lahendamist!
1. Mis on sõna „rumal“ antonüümiks?
2. Mis on Norra pealinn?
3. Mis on sõna „paks“ antonüüm?
4. Lõpeta ütlus „nagu sukk ja ...“
Nelja vastuse esitähtedest saad kokku ühe sõna. See ongi oodatavaks vastuseks!
SÜG-Press
PÄKAPIKU KORVPALLITURNIIR
Detsembrikuus Kihelkonna Koolis toimunud “Päkapiku” korvpalliturniiril (maakonna C- klassi MV korvpallis) 5. - 7. klassi poistele saavutas SÜG-i korvpallivõistkond esimese koha.
Osalejaid koole oli kümme. Saaremaa Ühisgümnaasiumi korvpallipoisid võitsid alagrupis kõik vastased: SÜG- Lümanda 22:10, SÜG-Kärla 24:6. Poolfinaalis võideti Kihelkonna Kooli 19:6 ja finaalis Valjala PK 25:14.
Võistkonna parimaks mängijaks tunnistati Karl Kustav Kuning. Võistkonda kuulusid: Karl Kustav Kuning, Robin Mäetalu, Heinrich Adolf Haller, Mart Truu ja Mart Mölder 6b klassist, Harles Herman Ojasaar ja Reio Pihlak 6a klassist ja Mihkel Lõuk 5b klassist.
Jaanuarikuu lõpus toimus Tartus EKSL „OSAVAIM KORVPALLUR“ FESTIVAL 2012 . 6. - 7. klassi arvestuses saavutas SÜG-i poiste võistkond III koha.Võistkonda kuulusid Karl Kustav Kuning (üldarvestuses V koht), Robin Mäetalu ja Mart Truu 6b klassist ning Harles Herman Ojasaar 6a klassist.
Enn Laanemäe, kehalise kasvatuse õpetaja
MAAKONNA KOOLINOORTE VOKAALANSAMBLITE KONKURSS ASTES
Neljapäeval, 9.veebruaril võtsid Astes iga - aastaselt mõõtu maakonna koolide vokaalansamblid. Võisteldi kahes kategoorias:
A-grupis need, kelle eesmärk oli saavutada ka edasipääs üleriigilisele Mattiiseni konkursile Jõgeval, ning B-grupis, kus seda eesmärki polnud. A-grupi eripära oli see, et mõlemad 2 esitatud laulu pidid olema eesti keeles ning üks neist tingimata a capella. B-grupis erinõudmisi ei olnud.
Meie koolist võttis osa 4 ansamblit ning kokkuvõtted on järgmised:
B - grupis saavutas 4.-5. klasside hulgas I koha poisteansambel OSJAD (juh. M.Ausmees).
A - grupis 6.-7. klasside hulgas sai I koha 6B ansambel (juh. R.Laanes) ning gümnaasiumi osas III koha VARSAKABI (juh.M.Ausmees).
Eriauhinna saavutas gümnaasiumi neidude ansambel KRELIISE (juh. M.Ausmees).
Osjad võistlushoos
6. klassi ansambel
Varsakabi publikut lummamas
Kreliise etteaste
Žürii otsuse järgi sõidavad Jõgevale meie kooli esindama 6. klassi ansambel ning Varsakabi. SÜG-i õpilasi laulis ka Inspira edukates ansamblites Särts ja Säde (juh. P. Karu). Ka nemad said osalemisõiguse Jõgeval.
ÕNNE KÕIGILE!
Mari Ausmees, muusikaõpetaja
ÕPETAJATE MÄLUMÄNG
Neljapäeval, 09. veebruaril toimus õpetajatele Eesti mälumäng, kus lubati võistlejatele uudsust ning innovatiivsust.
Aktiivseid õpetajaid kogunes kokku 5 võistkonna jagu. Et fortuuna saaks teha oma töö, siis jaotati pedagoogid jalanumbrisuuruse järgi ühte ritta ning viieks loendatuna leidsid kõik end sobilikes võistkondades olevat.
Ja siis see algaski. Kena muhu mütsikesega küsimuste esitaja suurele ekraanile projitseerimas küsimusi ning õpetajad ragistamas oma halle ajurakke. Esimese ringi küsimused tõotasid kiiret lõppmängu (no kes ei teaks 5- kroonisel kujutatavat isikut?), eriti kui said boonusküsimuse, mis lubas iga vastuse õigeks lugeda ning kaks kohta edasi astuda. Aga kergus oli puhas pettekujutelm! Peagi saabus teine küsimustevoor, mis käskis vale vastuse korral sammukese tagasi astuda ning küsimusedki tahtsid kraadi võrra paremaid üldteadmisi. Siinsesse vooru kuulus kindlasti enamike õpetajate lemmikküsimus: mis on Eesti levinuim perekonnanimi? Eestluse patriootidena pakkusid kõik võistkonnad levinuimaks nimeks küll Tamme, Saart, Kaske, Kuuske ja Mändi, aga Ivanovi peale ei mõelnud keegi hetkekski.
Pärast pingelist ja emotsiooniderikast võistlust saavutas esimese koha võistkond nr 4 koosseisus Diana Õun, Liina Truu, Monika Raudsik, Ivar Tamm ja Mart Mölder. Aitäh korraldajatele! Oli väga tore neljapäevane pärastlõuna!
SÜG-Press
AIALINNUVAATLUSED 2012 – kokkuvõte meie õpilaste vaatlustest
Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel viiakse talviseid aialinnuvaatlusi läbi juba 2010. aastast alates. Vaatluste läbiviimise ajaks on jaanuarikuu viimase nädala laupäev ja pühapäev. Vaatluse läbiviimiseks tuleb leida sobiv koht aias, kalmistul või pargis ning ühe tunni jooksul üles märkida kõik seal esinevad linnuliigid. Meie kooli õpilased on kõigil kolmel aastal üsna aktiivselt selles ürituses kaasa löönud.
Järgnevalt meie 5.-8. klassi õpilaste aialinnuvaatlustest.
Tublisid linnuvaatlejaid oli kokku 46, neist aktiivseimad oli 5.-6. klassi õpilased. Kõige rohkem vaatlejaid oli Kuressaare linnas (25), ülejäänud mitmes paigas üle Saaremaa. Valdade kaupa oli vaatluskohti järgmiselt: Kaarma vald – 11, Pihtla vald – 4, Mustjala vald – 2, Kärla vald – 2, Leisi vald – 1, Pöide vald – 1 vaatluskoht.
Erinevaid linnuliike märgati kokku 31. Sarnaselt eelmiste aastatega nähti meie õpilaste poolt kõige rohkem rasvatihast (272 lindu), vaid kahe õpilase vaatluspaigas neid ei olnud. Järgnesid vares (113), hakk (104), rohevint (58), leevike (55), kodutuvi (50), koduvarblane (48), sinikael-part (38), harakas (29), sinitihane (27), musträstas (24), põhja- või salutihane (18), põldvarblane (13), suur-kirjurähn (8) jne. Üsna mitmes paigas märgati ka neid linde, kes peaksid juba ammu olema rännanud lõunamaale, kuid on mingil põhjusel siia talvituma jäänud. Näiteks kolmes kohas märgati kuldnokki, kokku 6 isendit. Vaatluslehtedele oli nende kohtamärgitud, et inimesed püüavad neid linde igati aidata, pakkudes neile sobivat toitu ja hirmutades nende lähedalt kasse ja suuremaid linde. Kas need linnud suudavad talve üle elada, ei olda eriti kindel, sest linnud olevat üsna räsitud väljanägemisega ja kassid pidevalt kimbutamas. Metsvinte kohati kahes vaatluspaigas, kokku 9 isendit.
Väiksemaarvuliselt, enamasti üks-kolm isendit,märgati järgmisi linnuliike: väike-kirjurähn,hallrästas, pasknäär, kaelus-turteltuvi, punarind, ronk, põhjatihane, põhjavint, kanakull jt. Kokku loendasid meie õpilased umbes 1000 lindu.
Neis paigus, kus lindude toidulauale on juba hilissügisest alates pidevalt toitu pandud, oli ka linde tunduvalt rohkem võrreldes paikadega, kus ei toideta või kus toitmist tehakse ebaregulaarselt. Näiteks paljudes heades toitmispaikades loendati ühe tunni jooksul 20-30 ja isegi rohkem isendit. Mõned õpilased tegid vaatlusi ka koduõues, kus toidulauda ei ole või pole sinna sel aastal toitu pandud. Neis paigus nähti vaid mõnda lindu. Sel juhul nähti tavaliselt vaid hakke, kodutuvisid, harakaid jt suuremaid linnuliike. Kaks õpilast ei näinud ühtegi linnuliiki, vaatamata sellele, et toidulauale oldi hommikul toitu pandud. See tõendab, et linnud peavad toidulauaga olema harjunud. Märgati ka mitmeid kullilisi, kes toidulaudade läheduses linde passisid, väga kurjad oldi hulkuvate kasside peale. Paljud meie vaatlejad märkisid, et linnud ilmusid söötmiskohtadesse vaid mõne nädala eest talviste ilmade saabudes. Samas oli ka tähelepanekuid, et jaanuarikuu viimase pakasega on linde taas vähemaks jäänud ja söötmiskohti külastatakse ebaregulaarsemalt.
Tänan kõiki tublisid osalejaid ja jõudu-jätku edasisteks linnuvaatlusteks. Ja veel – ärge jätke väikesi linde talvekülmas hätta! Võimalusel tuleks neile anda lisatoitu kuni kevadeni.
Esialgsetel andmetel vaadeldi Eestis seekord üle 25 000 linnu ja andmeid oli kahe vaatluspäeva lõpuks edastanud 1152 linnusõpra ning vaatlusi oli tehtud rohkem kui 760 paigas üle Eesti.
Kokku vaatlesid Eesti linnusõbrad linde vähemalt 56 liigist. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas ligi veerandi vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmisele aastale saavutas teise koha rohevint ja kolmanda põldvarblane. Võrreldes eelmise
aastaga oli ka erinevusi. Näiteks märgatavalt rohkem nähti musträstaid - kui mullu oli esmaste tulemuste koostamise ajaks nähtud 300 lindu, siis tänavu üle 750. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri - mulluse 570 asemel vaid 276 lindu.
Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv mullusest väiksem, piirdudes 33 isendiga (2011. a keskmiselt 35 isendit, 2010.a. 43 isendit). Lõpliku kokkuvõtte käesoleva aasta aialinnuvaatluste kohta avaldatakse veebruari lõpus. Vt www.eoy.ee
Inge Vahter, bioloogiaõpetaja
OMALOOMINGU LEIUNURK
Üks hirmus lugu
Väikesest peale teadis Eliisabet, et nende maja vastas olevas kohutavas häärberis kummitab. See oli üks vana, kõle ja liiga suur ehitis ning välimuse järgi võis kohe aru saada, et midagi seal pesitseb. Siiski hakkas ta oma oletustes aasta-aastalt üha enam kahtlema, kuni ükskord otsustas ise järele uurida.
Sel päeval sõitsid tüdruku ema ja isa sugulastele külla, nii et Eliisabet jäi üksinda koju. Ta vaatas, kuidas auto minema vuras ning jooksis siis taskulampi tooma, sest ei suutnud maja külastamisega kauem viivitada. Tüdruk ei mallanud isegi häärberisse minnes jopet selga panna.
Hämmastaval kombel oli maja uks kergelt praokil. Eliisabet ei hakanud selle üle pikemalt mõtlema, vaid klõpsas taskulambi põlema ja astus uudishimust pulbitsedes sisse.
Imekombel leidis ta end maitsekalt sisustatud elutoast. Ning mis kõige parem – nende tugitoolide ja patjade keskel laiutas suur ümmargune söögilaud, mis oli täis kõikvõimalikke torte ja koogikesi. Eliisabetil hakkas suu vett jooksma. Tüdruk teadis, et võõraid asju ei tohi võtta, kuid nähes laual rullbiskviiti, ei suutnud ta vastu panna ning kahmas selle laualt.
Äkitselt haihtus kogu tuba. Neiu pillas koogitüki käest ja karjatas – Eliisabeti ees seisis viirastuslik naine.
„Sa puutusid minu toitu!“ karjus see.
„Vabandust,“ kogeles tüdruk, „ma ei...“
„Ütle mulle oma nimi!“ käratas viirastus.
„Eliisabet,“ vastas neiu ja tema hääl värises.
„Igaüks, kes puutub võõraid asju, on hukule määratud!“ kriiskas naine.
„Ei, palun, ma teen ükskõik mida,“ anus tüdruk.
„Sa pead surema!“ karjus naine ja astus sammu Eliisabeti poole.
Viimane pistis jooksu, kui äkki tabas teda kuklasse mingi raske ese.
Ärgates leidis neiu end tänavalt. Tüdruk ei mäletanud juhtunust midagi. See, mis toimus vanas häärberis, jääb igavesti mõistatuseks. Maja oli kadunud.
Anna-Maria Lest, 7A
