Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press nr 324

Saada link Prindi PDF

 

SÜG-Press

 


13. detsember 2011 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea  - Number 324



KOLMAPÄEVAST NELJAPÄEVANI

K  14.12   
14.00  Direktsiooni koosolek
15.00  Metoodikanõukogu koosolek
15.50  Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek

N  15.12   
16.00  Ujumise jõuluvõistlused

R  16.12   
11.00  Algklasside jõulukontserti peaproov Siioni kirikus
18.00  Algklasside jõulukontsert Siioni kirikus

L  17.12   
10.00  Informaatikaolümpiaadi eelvoor

P  18.12
Aula kaunistamine jõuludeks
E  19.12
JÕULUNÄDAL (eriplaan)
19.00  Jõulukontsert linnarahvale

T  20.12   
10.45  3.-4. Kl  jõuluhommik
12.15  1.-2. Kl jõuluhommik
19.00  PK Jõulupidu

K  21.12   
19.00  G Jõulupidu
Õppenõukogu

N  22.12   
16.00  Direktori vastuvõtt kooli töötajatele kapiitli saalis
19.00  Kabaree-etendus

VAHEAEG 23. dets – 08. jaan

DIREKTSIOON TÄNAB

Merike Kuldsaar - uudse ning hästi õnnestunud ettevõtluspäeva korraldamise eest
Rita Ilves ja Sirje Kreisman - õpilaste eduka juhendamise eest Koidulauliku konkursiks
Virge Treiel ja tema meeskond - vahva sisekergejõustiku võistluse korraldamise eest
Mari Ausmees, Pilvi Karu, Kairit Sepp - õpilaste eduka juhendamise eest maakonna solistide ja duettide konkursiks
Sirje Kreisman, Mari Ausmees, Riina Laanes, Rita Ilves, Tiiu Villsaar, Riida Kask, Laurentiuse kogudus – mälestuspäeva kena kordamineku eest

SISEKONTROLL

Töövihikute täitmine

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED


K  14.12    Anne Teigamägi: Haridusõigusest
N  15.12    Direktsiooni info
R  16.12    Iivi Vikat: Uudiskirjandusest
E  19.12    Viljar Aro
T  20.12    Monika Raudsik: Õpilasleiutajate riiklikust konkursist
K  21.12    Irena Sink: Jõulunäpukas
N  22.12    Direktsiooni info

JÕULUD TULEVAD

(avaldatud Saarte Hääles 2009)

Tegelikult ei tule mulle meelde, et mul oleks kunagi olnud eredaim jõulumälestus ja parim kink. Jõulud on ikka olnud aeg, mil soovid, et kõik korduks- et kõik oleks nii nagu ikka on olnud, et kõik oleks nagu vanasti. Jõulud on olnud kodu, ema ja isa ning väike õde. Jõulud on olnud hommikune ema tehtud sai, päevane kuuseehtimine ja õhtune kirikuskäimine. Mäletan, et Jõuluvana käis alati siis, kui meie kirikus olime. Algul tegid õnnelikuks mänguasjad, hiljem sai hindama hakatud ka riideid. Aga kõige olulisem on alati olnud jõuluootus- mitte kingituste ootus, vaid millegi, mida ei oska tänagi seletada. Detsembris olen alati tahtnud eriliselt hea olla, kooli ajal mitte koju tuua halbu hindeid ja nüüd õpetajana ka neid mitte panna. Jõulukuul olen alati tahtnud vaid häid mõtteid mõelda ja uskuda, et kõik teised teevad sedasama.

Täna, üle viiekümnesena, olen ma enda jaoks enam-vähem mõtestanud jõulu võlusõnumi ja see ongi ehk elu mõte: ÕNNELIK SAAD OLLA SIIS, KUI SU LAPSED ELAVAD NII, ET SAAD ÕNNELIK OLLA. Eesti üks kõige tuntumaid teadlasi, Juri Lotman, on öelnud, et

kultuur on kõik see, mida inimühiskonnas põlvest põlve mittepärilikul moel edasi kantakse. Ses mõttes on iga traditsioone edasikandev pere oma riigi kultuurifenomen. Olen õnnelik, et lapsed vajavad jõuludeks seaprae ja kapsa kõrvale igal juhul ka jänesepraadi.

Olen õnnelik, et emalt-isalt saadud tanguvorsti-riistad tähendavad ka laste jaoks omatehtud vorste jõululaual. Olen õnnelik, et abikaasa unelmatort ja linnupiimaliköör on tähtsad ka tütardel teha. Olen õnnelik, et maakodus tööd tegevad kangasteljed pakuvad tõsist huvi ka järgmistele põlvedele. Olen õnnelik, et lastelegi on jõuluajal tähtis kodu ja omaksed. Olen õnnelik, et ka lastelaste jõuluarusaam tundub olevat eelkõige tunne, mitte asjad. Ja kui asjad, siis eriti tähtsad on raamatud just amma ja taada ettelugemisena, ja legod-konstruktorid nõuandjateks vanematega. Üks mõõde muutub aastatega järjest tähtsamaks - surnuaed. Eriti jõuluajal on nii lastele kui ka lastelastele hea meenutada neid, kelledest on nad tulnud - see on suurem kui emakeel, see on suurem kui matemaatika.

Usun ja loodan, et kõigil on soov uskuda Jõuludest imet. Usun, ja usun alati, et selleks peab igaüks ka miskit tegema - iga päev, iga tund, iga minut.


Jõuluimet tunnetamas

Viljar Aro, koolijuht

KOIDULAULIKU LÕPPKONKURSS PÄRNUS

12.detsembril toimus Pärnus Koidula muuseumis üleriigiline Koidulauliku konkurss.

Saaremaad esindasid vanemas vanuseastmes Laura Oolup KG-st, juhendaja Eve Tuisk ja nooremas Airike Kapp SÜGist, juhendaja Rita Ilves.

Konkurss toimus 15. korda. Etlejaid hindasid näitlejad Helle Kuningas ja Elmar Trink, ajakirjanik Ülle Hallik, Pärnu kultuuriosakonna esindaja Virve Laube ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo.

Eripreemiad panid välja muuseum ja Koidula Gümnaasium, žürii andis kummaski

vanuseastmes välja I-III koha ja kõigi osalejate seast valiti grand prix, mis sedapuhku läks Tallinna Westholmi gümnaasiumisse Getter

Meresmaale. Airike Kapp saavutas oma vanuserühmas II koha ja sai ka muuseumi eripreemia. Hubases õhkkonnas toimunud konkursile järgnes ühine küünalde süütamine Lydia Koidula ausamba juures.

Rita Ilves, emakeeleõpetaja


ÜKS VÄIKE HEATEGU

Laupäeval, 10. detsembril oli 4. klasside ansambel palutud esinema Lauritsa varjupaiga heategevuslaadale.  Laulsime nii koolist, padjasõjast, elektriprobleemidest ja muudest elulistest asjadest ja loomulikult saabuvatest jõuludest. Esinemine võeti väga soojalt vastu ja nüüd peaks kõigil olema hea tunne jõuludele vastu minna: vähemalt üks heategu tehtud! Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks puhkepäeva hommikul vara tõusta ja rahvale meelehead teha!

4. klasside ansambel laulmas heategevuslaadal

Mari Ausmees, muusikaõpetaja

 
Bänner


Bänner