SÜG-Press
6. detsember 2011 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 323
KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
K 07.12
12.00 MK solistide konkurss KGs
14.00 Direktsiooni koosolek
15.00 Juhtkonna koosolek
N 08.12
08.00 Matemaatika kooliolümpiaad PK
L 10.12
10.00 Geograafiaolümpiaadi eelvoor KG-s
P 11.12
10.00 Matemaatika talvine lahtine võistlus YKS-is
E 12.12
08.10 Mälestuspäev
10.45 Klassivanemate koosolekud
Ül. Koidulauliku konkurss Pärnus
T 13.12
09.00 SA juhatuse koosolek
20.00 Nostalgiaõhtu
K 14.12
14.00 Direktsiooni koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
15.50 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
N 15.12
16.00 Ujumise jõuluvõistlused
R 16.12
19.00 Algklasside jõulukontsert
L 17.12 Informaatikaolümpiaadi eelvoor
P 18.12 Aula kaunistamine jõuludeks
DIREKTSIOON TÄNAB
Rita Ilves – toreda teatrilaagri korraldamise eest
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
K 07.12 Kristi Aro: Praktikult praktikule 2
N 08.12 Direktsiooni info
R 09.12 Kersti Truuverk: Kujundavast hindamisest
E 12.12 Viljar Aro
T 13.12 Marek Schapel: Eksam kui uuring
K 14.12 Anne Teigamägi: Haridusõigusest
N 15.12 Direktsiooni info
R 16.12 Iivi Vikat: Uudiskirjandusest
SISEKONTROLL
Koolivormi kandmine, töövihikute täitmine
VÄÄRTUSKASVATUSE VÄÄRTUSTEST
Nädalavahetusel õnnestus tutvuda selleaastase väärtuskasvatuse konkursi töödega. Konkursi põhitingimuseks oli keskendumine ühele väärtusele oma koolis. Eks meiegi ole mõelnud, et milline võiks olla meie kümmekonnast põhiväärtusest kõige olulisem. Konkursitöödes jäi kõlama eelkõige HOOLIVUS. Ja oli, mille üle mõelda ja mida ehk järgi teha. Küll on kogu koolile tehtud voldikuid hoolivusest.
Populaarsed on klassijuhatajatunnid eri väärtustest. Üsna vaimustav tundus olema nii ülekooliline hoolivuse konverents kui ka väärtuste nädal. Järgitegemist vääriv on kindlasti ka koostatud materjalide kogumine nn väärtuste mappidesse kooli raamatukogus. Samuti oli huvitav ja õpetlik lugeda lugusid hoolivusest igapäevases koolielus. Võiksime ka mõelda, kuidas me ise hoolivust tajume ja kuidas me ise hoolivad oleme - nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad.
Olulisimad väärtused konkursitöödes olid veel ÜHTEKUULUVUSTUNNE, VASTUTUS ja SALLIVUS. Mõned koolid on oma väärtusarengulisse tegevusse kaasanud ka lapsevanemad. On olnud ka edasiviivat enesekriitikat. Meiegi võiksime peeglisse vaadata ja küsida iseendilt: „Kas oleme olnud väärilised, hoidmaks terve aasta enda käes üleriigilise väärtuskasvatuse kooli karikat?“ Kas oleme edasi liikunud oma kooli väärtusarenduse teel? Kuidas olen tegelnud väärtuskasvatusega oma ainetunnis? Kuidas olen kooli põhiväärtusi teadvustanud oma õpilastele ja nende vanematele klassijuhatajana?
Käes on teine advent - aeg vaadata enesesse, hoolida oma lähedastest, mõista ja olla lihtsalt hea. Soovin kõigile erilist jõulutunnet kogu alanud jõulukuuks!
Viljar Aro, koolijuht
TEATRILAAGRI TEINE TULEMINE
Tänu Euroopa Sotsiaalfondile said SÜGi kooliteatrid Krevera ja Kreputlased teist aastat järjest osa teatrilaagrist. Seekordseteks külalisteks olid näitlejad Karol Kuntsel ja Maarius Pärn. 28.novembri pärastlõuna ja õhtu tõid kaasa palju mõnusat ja kasulikku.
Alustati soojendusega ning hääled said lahti karjutud ja sosistatud. Väga õpetlikud olid ka erinevad diktsiooniharjutused, kus kord oli Mikul mikrokalkulaator, siis aga kukkus Kaarel karkudega kraavi. Palju nalja pakkus mäng, kus igaüks pidi järgnevale teiselt kuuldud juttu edasi rääkima ning esialgsest pikast tekstist sai vaid kaks sõna ja veider tantsuliigutus. Noortel näitlejatel avanes ka võimalus testida oma reageerimiskiirust, improviseerimisoskust ning
loomingulisust. Mitu korda kõlasid laused, et esimene mõte on tavaliselt õige ning eksimine on improvisatsiooni osa. Muidugi said noored kõik vastused oma küsimustele ning kuulda niisama huvitavaid lugusid ja näpunäiteid.
Lõpetuseks veel mõned mõtted Krevera ja Kreputlaste kroonikast:
„Väga naljakas ja lahe õhtu. Loodan, et meile tulid kasuks kõik näpunäited. Vahva oli näha minu kunagist iidolit Karolit, kes „Buratinos“ minu lemmikkoera Artemoni mängis.“ (Anna-Maria Kreputlastest)
„Teatrilaager on üks parimaid ja huvitavamaid üritusi aasta jooksul. Isegi mängud õpetasid meile nii mõndagi. Põsed olid suurest naeratamisest lõpuks krampis. Super oli!“ (Pia-Lotta Kreputlastest)
„Väga tore oli! Sain targemaks ja osavamaks. Äärmiselt vaba oli olla ja mängud olid ülihead ja loomingulised. Suured tänud.“ (Gerlin Kreverast)
„Ei oska paremat esmaspäeva õhtut ette kujutadagi.“ (Reedik Kreverast)
Väike soojendus mängu näol
Väike mõttepaus
Pärlin Luhila, teatrilaagriline
LUCIA 2011 VALIMINE
1.detsembril toimus Kuressaare Raekojas Lucia 2011 valimine.
Teadmiseks kõigile, mis on taolise konkursi ajendiks, olgu järgnev lõiguke:
„Lucia-, eestipäraselt luutsinapäeva tähistatakse 13. detsembril. Ajaloolane Lauri Vahtre on arvanud, et Eestisse saabus luutsinapäev dominikaani ja frantsiskaani mungaordude kaudu, kelle juures päeva nimipühak Lucia oli väga austatud.“ (Meie Maa, 3.12.2011)
Konkursil tuli kõigil kolmel kandidaadil (esindatud olid kõik meie linna 3 kooli) esitada üks Lucia legend, laulda Lucia laul (a capella) ning üks talveteemaline laul.
Züriisse kuulusid Hilja Kitt, Tiit Köster ja Anti Toplaan.
Luciaks 2011 valiti Greete Paaskivi Kuressaare Gümnaasiumist (juhendaja Pilvi Karu).
SÜG-i esindaja SOPHIE STEPANOV 8a klassist sai PUBLIKU LEMMIKUKS! Samuti esitas Sophie kõige veenvamalt Lucia legendi! Meie Lucia- kandidaat oli igati tubli ja esines hästi!
Vastvalitud Lucia Greete Paaskivil on au kõndida Lucia - rongkäigu eesotsas ning kanda küünaldega pärga 13. detsembril kell 17.45 Raekoja eest algaval rongkäigul ning laulda Lucia – laulu kell 18.00 toimuval kontserdil Laurentiuse kirikus. Kontsert toimub koos Kuressaare Gümnaasiumi tütarlastekoori Vocaliisa ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi tütarlastekoori Kressendo ja Pärnu käsikellade stuudio liikmetega.
OLETE KÕIK OODATUD sellele (tasuta) KONTSERDILE!
Mari Ausmees, muusikaõpetaja
SÜG-i Lucia Sophie Stepanov
NOSTALGIAÕHTU
"Päev looja läind..."
See L. Koidula luuletuse katkend iseloomustab tänavust SÜGi nostalgiaõhtut, kuhu Krevera ja Kreputlased ootavad kõiki huvilisi 13.detsembri õhtul kell kaheksa.
Kui üks väike tüdruk soovib kuulata unejutte, võivad need vahel üllatuslikult ka elustuda. Noored näitlejad laval püüavad selgusele jõuda, kui palju me mäletame oma vanavanemaid; miks täiskasvanud vahel tähtsaid asju ei mõista; mida tähendavad meile tegelikult armsad kaisulelud; kuidas mäng ja elu ehmatavalt segunevad; mis on elus päriselt tähtis. Muusikalist täiendust sõnale pakuvad Riina Laanese õpilased.
Rita Ilves, Krevera ja Kreputlaste juhendaja
GÜMNASTICA KUTSUB
Saaremaa võimlemisklubi Gymnastica jõuluetendus ”Enne Jõule”
16.12 kl 16.00 Kuressaare Kultuurikeskuses ja 17.12 kl 18.00 Kuressaare Kultuurikeskuses.
Käes on Jõuluaeg. Päkapikurahval on käed - jalad tööd täis, kuid on juhtunud suur õnnetus. Jõuluvana postkastist on tuul kõik laste kirjad laiali pimedasse metsa lennutanud, mänguasjad aga hoopis metsa kadunud. Ja päkapikud asuvad tegutsema. Vaja leida kirjad ja mänguasjad pimedast metsast üles ning toimetada need Jõuluvana majja. Leitakse suur üllatustega kingikott. Mida see sisaldab, näeb etenduses.
Etenduses näitlevad ja tantsivad Gymnastica väikesed päkapikud. Oma etteasted teevad kõikide Gymnastica treenerite rühmad. Etenduse stsenaarium ja lavastus Saaremaa
Rahvateatri juhilt Ellen Teemuselt. Oma kavadega esinevad Tiiu Haaviku, Ene Vahteri, Maret Mägi, Marta Neeme, Mariliis Vipi rühmad.
17.12 etendusele tuleb kõikidele võimlejatele külla Jõuluvana koos kingikotiga.
16.12 kl.16.00 pileti hind 2 eurot
17.12.kell 18.00 etendusel eelmüügist klubi
treenerite käest ostetud piletid 3 eurot, enne etendust kultuurikeskuses 3,50.
Etenduses kasutatakse uusimaid LEDvalguslahendusi kavades ja laval, mis on meieni jõudnud LED MasterBaltic OÜ abiga.
Tiiu Haavik, Gümnastica juhendaja
28-AASTANE KADRI – MARDI VÕRKPALLITURNIIR
23. novembril 2011 toimus juba 28 aastat järjest mardi - ja kadripäeva vahelisel ajal traditsiooniline KADRI- MARDI TURNIIR võrkpallis.Võistkonnas mängivad 3 neidu ja 3 noormeest. Võrkpalliturniir viidi läbi Kuressaare Spordikeskuses kahel väljakul algusega 15.30. Pärast soojendust rivistus üheksa gümnaasiumi klassi 11 võistkonda avatseremooniaks. Traditsioonilise lipu heiskas parimate saavutustega võrkpallur Mari Peeters.
Mängiti kahes alagrupis 1 geim 20 punktini. Poolfinaali pääsesid edasi mõlema alagrupi 2 paremat, kelleks osutusid I alagrupist 11C ja 12B ning II alagrupist 11B-I ja 12C kadrid- mardid. Risti läbimängimise kaotajad kohtusid III- IV koha mängus, võitjad aga finaalis I- II koha mängus. III kohta läksid püüdma 12B ja 12C; kindlalt (20:10) võitis 12B võistkond.
I-II koha mängus kohtusid 11C ja 11B-I. Võitja selgitamiseks tuli pidada 3 geimi.Väga tulise ja tasavägise mängu viimases otsustavas geimis panid paremuse maksma tumelillades särkides mänginud 11B-I võistkonna kadrid- mardid. Kogu õhtu jooksul erkkollastes särkides päikesepaistet kinkinud 11C neiud- noormehed pidid leppima II kohaga.
KADRI- MARDI VÕRKPALLITURNIIRI võitjaid autasustati kooli meistrimedaliga, päevakohase diplomi ning sponsor REHE PAGAR kringliga.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi meistriks tulnud 11B- I võistkond mängis koosseisus:Garoly Nuum, Stella Niit, Triin Tambur, Mikk Salong, Lauri Lember, Kevin Raev.
II ja III koht said päevakohase diplomi ja 10 x kinkekaardi jõusaali kasutamisega. Neljas koht sai samuti lohutuseks 10x kinkekaardi jõusaali kasutamisega.
Võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I koht 11B –I
II koht 11C
III koht 12C
4. 12C
5.-6. 12A ja 10C -II
7.-8. 10B ja 11B-II
9.-10. 11A ja 10C –I
11. 10A
Parimateks mängijateks valiti Kerli Mägi ja Matis Rüütel 11C klassist.
29 mängu kahel väljakul aitasid vilistada Mari Peeters 12B, Matis Rüütel 11C, Stella Niit 11B, Teele Treiel 12C, Triine Aavik 10B, Helerin Rauna 11A, Michell Kreem 12A, Kreete Teder 11B.
Lauas panid punkte ja täitsid protokolle väga abivalmis sekretärid: Tiina Seo, Kerli Mägi, Kristiina Iilane, Krete Suurorg, Triine Aavik, Krister- Aleks Kasemaa, Sverre Vinter, Stenver Matt, Triinu Lember, Kevin Raev, Marianne Tüür, Merlin Laula, Liisa Truu, Birgit Truumees, Teele Treiel, Eliise Kõiv, Elo Vikat.
Nelja ja poole tunnine võistlusõhtu oli põnevate pallilahingutega möödunud märkamatult ning turniiri lõpuks tuli langetada võistluste lipp võitjate poolt ja jäädvustada ajalukku võitjad.
Tänan kõiki võistlejaid, kohtunikke, sekretäre, pealtvaatajaid ilusa võistlusõhtu eest. Eriliselt suur-suur tänu meie sponsorile REHE PAGAR.
SÜG-i KADRI- MARDI võrkpalliturniiri korraldaja Aime Metsmaa
UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS 29.11.2011
ILUKIRJANDUS
M. Kangro Ahvid ja solidaarsus (Eesti Kultuurkapitali 2011 kirjanduse aastapreemia ilukirjandusliku proosa eest) Eesti Keele Sihtasutus, 2010
M. Kivastik Näidendid (Peeter ja Erik; Meie isa, kes sa oled; Näitemäng; Õnne, Leena; Vaim) EKS, 2000
Juhan Smuul Runoutta kahdella kielellä = Luulet kahes keeles (Kadmirell, 2011)
L. Ulitskaja Medeia ja tema lapsed (sari Punane raamat, Ljudmila Ulitskaja on üks kaasaja
hinnatumaid ja populaarsemaid vene kirjanikke) Tänapäev, 2009
I. Hargla Apteeker Melchior ja timuka tütar : kriminaalromaan vanast Tallinnast (Varrak, 2011)
S. Gruen Vesi elevantidele (suurepärase aja- ja kohatunnetusega raamat jutustab loo kahe inimese vahel tärkavast armastusest, mis saab jagu uskumatutest raskustest maailmas…) Eesti Ajalehed, 2011
I. McEwan Chesili rannal (sari Punane raamat) Tänapäev, 2010
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS:
O. Saar Eesti jõulusalmide- ja juttude kuldraamat (sari Kuldraamat, 177 kõige südamlilkumat eesti jõululuuletust ja- lugu 19.sajandist tänapäevani) TEA Kirjastus, 2011 I. Martson Kükitav mannatera ja teisi eesti laste nalju (raamat on koostatud ajakirja "Tähekese" naljavõistlusele saadetud naljadest) Tänapäev, 2010
J. Vaiksoo Onu Heino väike pere (Vana-Kahuri, 2011)
Ü. Pikkov Presidendi torukübar (seikluslik lastekriminull endisest politseikoerast Laisust) 2008
M. Keränen Varastatud oranž jalgratas (sari Eesti laste krimka; esimene raamat, mille põhjal esietendus 2010. aasta detsembris Eesti Draamateatris samanimeline lasteetendus) Jutulind, 2008
M. Keränen Vana roosa maja (sari Eesti laste krimka; kolmas raamat, mis jutustab Tartu Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salaühingu seiklustest) Jutulind, 2010
M. Marr Ohtlik armas (suurepärane 21.sajandi muinasjutt, kus põimuvad haldjaintriigid ja surelike armastus) Pegasus, 2010
Uudiskirjanduse kohta pikemalt leiate infot
raamatukogu AJAVEEBIST http://sygrmtk.blogspot.com/
ja raamatukogu andmebaasist RISKWEB http://192.168.0.5/riksweb/
Iivi Vikat, raamatukogu juhataja
MINI-ERNA LÄBI LÄÄNEMAA
5.- 6. novembril oli seitsmel meie kooli õpilasel võimalus minna õppereisile Läänemaale. Reisi
korraldasid bioloogiaõpetajad Inge Vahter ja Mart Mölder. Retkel osalesid Elo Nõmm, Liisa Veliste, Jürgen Truu ja Mihkel Ait 5B klassist, Mart Mölder 6B klassist, Hanna Tuus 9B ja Gerda Nelis 10B klassist.
Esimeseks peatuspaigaks mandrile jõudes oli Salevere salumägi Hanila vallas. See huvitav loodusime on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Merepoolse osa moodustab järsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. See järsk astang tekkis 6000-6500 aastat tagasi. Selle imelise koha kõige huvitavam osa on kindlasti Silmaallikas. Allika vett peetakse ravitoimeliseks eriti silmahaiguste puhul. Loomulikult kasutasime kõik võimalust ja pesime oma silmi.
Päeva tipphetk oli matk Marimetsa rappa. Marimetsa raba on avar laukaraba. Soostumine algas umbes 8000 aastat tagasi ja turbakihi keskmine paksus on 4,6 meetrit. Sügavamates kohtades kuni 8,5 m. Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid.
Seltskond Saluvere salumäel
Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit. Üle raba ja Kuresilma mäe viib 8,3 km pikkune matkarada. Võtsimegi selle matka ette ning edasi-tagasi käisime seega kokku üle 16 km. Marimetsa raba on tuntud hea jõhvikamaana. Saime ka meie mõned jõhvikad suhu pistetud. Matk venis üsna pikaks, raja lõppu jõudes oli juba üsna hämar. Tagasiteel läks vaja lampide abi ja kui lõpuks bussi juurde jõudsime, oli juba kottpime. Nimetasime matka naljaga pooleks „Mini-Ernaks läbi Marimetsa raba“, sest tingmused oli kohati ekstreemsed - puruks läinud ja libe laudtee ning ohtlikud puujuured maast välja turritamas.
Reisi teisel päeval käisime Silma looduskaitsealal, Põõsaspea neemel, Nõva puhke- ja maastikukaitsealal ja nägime ka Koluvere jõge. Külastasime veel rannaniite ning Kloostri luhtasid ja mõisa.
Koju jõudes olime kõik väga väsinud, kuid tulvil uutest teadmistest. Arvan, et võin kogu reisiseltskonna nimel öelda. et tegu oli ülimalt vahva ja hariva reisiga. Täname Inget ja Marti, et nad leidsid aega ja tahtmist meile selline reis korraldada. Suured tänud veelkord ja jääme ootama järgmisi matku.
Reis sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisele abile.
Reisiseltskonna nimel
Gerda Nelis 10B
ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIK KONKURSS
Sel sügisel toimus neljandat korda üleriigiline sihtasutus Archimedes poolt korraldatav õpilaseleiutajate konkurss, millest ka meie kooli õpilased osa võtsid. Üldse oli osalejaid kokku 828.
Meie kooli õpilastest neli said ka välja valitud auhinnalistele kohtadele: Roland Kastein sai Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja leiutise „Vaegnägijate doomino“ eest; Lizett Kaare sai Ameerika Ühendriikide saatkonna eripreemia ning üldkokkuvõttes 5.-9. klasside kategoorias II preemia töö „Ülekaalule kräunumisega reageeriv linnumaja“ eest; Markus Armus sai 1.- 4. klasside seas II preemia töö „Isekustuva tindiga paber“ ning Vootele Mets töö „Elektrooniline seeneraamat“ eest.
Monika Raudsik
GÜMNAASIUMI MÄLUMÄNGU ÜLDPUNKTIDE TABEL
|
KL |
I voor |
II voor |
III voor |
IV voor |
Punkte kokku |
KOHT |
|
10a |
|
13,5 |
|
|
13,5 |
8. |
|
10b |
9 |
9 |
8 |
5 |
31 |
6. |
|
10c |
7 |
10 |
9,5 |
9,5 |
36 |
III |
|
11a |
4 |
|
8,5 |
4 |
16,5 |
7. |
|
11b |
8 |
11 |
6,5 |
8 |
33,5 |
5. |
|
11c |
11 |
12 |
5 |
7 |
35 |
4. |
|
12a |
|
|
|
|
|
|
|
12b |
8 |
10,5 |
10 |
9 |
37,5 |
II |
|
12c |
6 |
14 |
8 |
10 |
38 |
I |
GÜMNAASIUMI MÄLUMÄNG
Selleks õppeaastaks on mälumängu voorud lõppenud. Suured tänud kõigile tublidele mälumänguritele ja PALJU ÕNNE VÕITJATELE!
Triino Lest, huvijuht
II B KLASSI ÕPPEKÄIK PUUETEGA INIMESTE KOJAS
Marleen: Me käisime Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas. Meid võttis vastu Veronika Allas. Kui sisse astusime, nägin ma ennast nagu unenäos, sest see koht oli nii-ii-i ilus.
Raul: Puuetega inimesed oskasid teha käsitööd. Nad tegid igasuguseid korve ja toole. Isegi laudu.
Samuti tegid puutööd, heegeldasid ja kudusid. Mehed tegid isegi suuri harju. Need harjad
saadeti Taani. Näituse seinte peal oli ilusad pildid. Mõned pildid olid tehtud fotoaparaadiga ja mõned joonistatud.
Jonna: Me nägime ühte naist, kelle nimi oli Anu. Ta oli pime, aga punus osavalt korve. Õpetaja küsis näitusel meie käest mõistatuse: Mis on raam, aga tavaliselt ei ole piltide ümber?
Mark: Kuidas pimedad inimesed saavad nii
ilusaid asju teha? Rotangpalmide kiududest
punuti korve. Mererohust tehti harjasid. Mulle meeldis see väga.
Maris: Näitusel olid väljas kootud villased sokid, ühed puust mänguautod, üks hästi ilus luikedega maalitud pilt, kenad ilusad seelikud,
mille peal olid tikitud lilled, punutud kellukesed, korvid, peegli ümber punutud raam.
Emma: Seal oli 3 punutud tooli. Mina istusin keskmise tooli peal. Aga mulle meeldis kõige
rohkem see puu, kus olid lehed peal. Veronikalt saime kingituseks ühe pulga korvi punumise materjalist. Mulle meeldis see päev väga!
Juhataja Veronika Allas
Näitusekülastajad Karl Anders, Maris, Kelli, Voldemar ja Paula
2B klassijuhataja Alli Kallaste
2A KLASSI MUINASJUTUBALL
Kui ma kooli tulin, oli väga ilus päev. Klassis ootasid mind minu head klassikaaslased. Nad olid väga vahvad! (Siim) Teisipäeval, 29.11. toimus aulas meie klassi muinasjutuball. Peol olid ka vanemad ja väikesed õed-vennad. Ball oli korraldatud printsessi sünnipäeva auks. (Mihkel Keso) Printsessiks oli Karmelin, kuningannaks Hosanna ja kuningaks Martin. Kõik tutvustasid ennast ja ka vanemad. Oli igasuguseid vahvaid kostüüme! (Gervile Räim) Kohal olid pea kõik muinasjututegelased ja koomiksite osalised: Pöial-Liisid, Vapper Tinasõdur, Jahimees, üks kolmest põrsakesest, Tom ja Jerry, baleriin, kauboi, kapten Trumm, Hiiglane, kaks hunti, Okasroosike, haldjad, Võlurid, upsakas peretütar, võõraema, nõid jpt. (Martin Vesberg). Kõik olid nii vahvad! Mina olin Robin Hood. Vanemad olid ka väga vahvad. Eriti meeldisid mulle Karlsson katuselt ja pöialpoiss. Õnneseen. Lastest meeldisid mulle Kuningas ja Vanapagan. Mina sain ka ühe pika jutu lugeda. Peol olid ka Hiiglane, Uinuv Kaunitar,Punamütsike, Troll jpt. Minu ema oli ka Punamütsike. Me tutvustasime ennast kuningaperele, tantsisime ja mängisime mänge. (Mihkel Keso)
Tantsisime vahvaid tantse: „Peremees võttis naise“, „Kägu“ ja „Okasroosike“. (Gervila Räim) Mulle meeldis „Hiirelõks“ . Siis küsis kuningas mõistatusi. (Eliise Kask) „Hiirelõksu“ oli mul raske mängida, sest ma olin seal peol nõid ja mul oli pikk müts, mis segas ja ma pidin minema läbi lõksude kükitades. (Kaspar Kaseväli) Kõige ägedam koht oli see, kui kuninganna ütles kuningale:“Kas sa mäletad, kallis, seda kaunist suvepäeva, kui sa mu käe võitmiseks hirmsa draakoniga võitlesid?“ (Hanna Vinter) Üsna lõpus, kui ball hakkas läbi saama, oli ülesandeks moodustada neljast perest koosnev rühm, kellega tuli kohapeal esitada etüüd. (Martin Vesberg) Me pidime tegema kõikide tegelastega uue muinasjutu. (Annaliisa Lepik)
Lugudel olid naljakad pealkirjad: „Lihtsad, vaprad ja ilusad“, „Merereis läbi haiguste“, „Saabastega kass uues kuues“ ja „Kurnatud pereema“. (Martin Vesberg).
Seal olid veel Draakon, Võlur, neegrinna jt. Mulle meeldis see, kui mängiti etendusi. Kõige põnevam oli see, kuidas Karlsson ütles, et teda ei ole kodus. Teine etendus, mis mulle meeldis, oli „Merereis läbi haiguste“, kus esinesid neegrinna, draakoni pere, Vanapagan, Lumivalgeke, Kuningas jt. Draakonil oli Vanapagana vastu allergia. (Albert Leppik) Mulle meeldis see osa, kus tegelased paadiga sõitsid haigete juurde ja Kunksmoor ravis haiged terveks. (Kristina Lõbus) Mina olin sellises näidendis nagu „Lihtsad, vaprad ja ilusad“. Seal oli üks pere, kes oli kurja Punamütsikese võimu all. Kõik näidendid olid toredad. (Kärt Loodus) Kõige huvitavam näidend oli „Lihtsad, vaprad ja ilusad“. Sain pärast pidu üsna higiseks. (Johannes Saarlaid)
Pärast etendust hakkasime sööma ja mängisime hundiga. (Eliise Kask) Vahepeal ajas hunt lapsi taga, siis jälle lapsed hunti taga. Väga lõbus oli! (Hosanna Mäekallas) Seal oli hunt, kes ajas muinasjututegelasi taga ja kuninganna hüüdis nii toredasti: „Tunnista, et sa sõid mu vanaema ära!“
Mina olin Lumivalgeke. Musta värvi peaga ja ilusa kleidiga. (Elise-Maria Trei) Pärast etendusi kutsus Kuningas ballikülalised sööma ja külalised hakkasid lahkuma. (Albert Leppik) Pärast võisime rahuliku südamega koju minna. Mina jäin peoga rahule. (Getriin Ots) See oli üks lahe õhtu! (Martin Vesberg) Printsess tõmbas hundil saba otsast. See oli väga lahe pidu! (Kaspar Kaseväli) See õhtu oli väga tore! (Annaliisa Lepik) Loodan, et selliseid balle tuleb veel! (Mihkel Keso) Käisime meie teisipäeval muinasjutuballil. Kaasas kingitused printsessile sünnipäeva puhul: kuldse lehma piimast tehtud juustusaiad, martsipani peidetud rubiinid (ok-jõhvikad) ja häälepealte palsam (ehk õunamahl).
Koolis laste rollid eelnevalt loositud: Sandra punamütsike, Vivian uinuv kaunitar. Kalveril sai juba varem vahva koleda jaki ja temast sai kerjus.
Mina sain eelmine reede saagiks ballikleidi ja seega printsess must sai. Väga vingeid kostüüme sai näha. Vanemad on ikka tegijad! (lapsevanem Pia Käesel)
Muinasjuttude külalised ballil
2A klassijuhataja Margit Mägi
Minifilmide festival Make love, not war!
Mis on minifilmide festival?
See on üks vapustav 2011. aasta viimase koolinädala üritus, mis toob meie kõigi südametesse armastust, rõõmu ning headust. “Me kõik ütleme - andke rahule võimalus” (John Lennon) Kuna minifilmide festival toimub jõulunädala raames, peavad filmid endas evima huumorit, originaalsust, nunnudust ja kõike muud, mis rahvale peale läheks. Seejuures peavad olema filmid teemas “Make love, not war!”, mis on ühtlasi ka terve nädala teema.Minifilm on kerge overstatement selle klipi kohta, mida klassid valmis peavad tegema, pigem võiks selle kohta öelda näiteks reklaam, sest klipi pikkuseks on 1-2 minutit. Iga klass võib teha kuni kolm klippi. Seega, mida te tegema peate? Asi lihtne - võtke kätte oma nutitelefon või videokaamera, tehke ajurünnak oma kallite klassikaaslastega ning genereerige palju häid ideid. Sorteerige neist välja parimad! Pange paika stsenaarium ning filmimine võib alata. Kindlasti hoidke meeles, et just kõige huvitavamad ning uudsemad mõtted toovad võidu koju. See tähendab seda, et filme võib monteerida ning tuunida, kuid põhirõhk on ikkagi sisul. Kindlasti tuleks filmide tegemisel hoida meeles, et klipid võiksid järgida hea maitse tavasid. Peace!
Ürituse lõpuks selgitatakse välja parimad videod mõlemas klassidegrupis.
Aeg: Kolmapäev 21. detsember 10.45 ja 11.45
Koht: Saaremaa Ühisgümnaasiumi aula
Osalejad: 5.-12. Klass
Registreerimine
Kõik klassid peavad enda tehtud Minifilmid tooma kooli või saatma Triino või Diana meilile hiljemalt 19. detsembriks. Kui tekib probleeme filmi kooli toimetamisega, siis palun võtta ühendust Triinoga, meie huvijuhiga.
Osavõtt annab punkte klassidevahelisse võistlusesse!!
Hindamine: Osa saavad võtta kõik. Õpilastele on mõeldud blogis rahvahääletus, mis liidetakse õpetajate paneeli omadega ning viimased hääled kannavad sisse korraldajate poolt määratud žürii, koosnedes Saaremaa Ühisgümnaasiumi tragist õpilasesindusest. See tähendab, et kõik kolm osapoolt moodustavad sajaprotsendise terviku, kelle häälte pealt kokku koostatakse pingerida.
