Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Kaasaegne näidend Hurdast ja rahvaluulet koguvast üliõpilasest Kaval-Timmust

Saada link Prindi PDF

 

Hurt ja rahvaluulet koguv üliõpilane Kaval-Timmu

 

Tegelased

Hurt(Ida gängi liider)

Üliõpilane (Timmu)

Õilis ratsu (Eesel)

Vallavanem (Sulev) (Lääne gängi liider)

 

 

 

Sisukokkuvõte

Timmul on vaja Hurdalt rahvaluulet, Hurt annab talle ülesande tappa vallavanem (võinoaga). Hurt on maffia (Ida gängi) boss. Timmu peab mõrvaga oma truudust tõestama, ning Hurt lubab talle selle eest rahvaluulet. Timmu läheb oma Eesliga teele. Timmu jõuab vallavanema juurde, tal ei õnnestu teda tappa, vallavanem pakub talle tööd Lääne gängis.Timmu saab valida, kas ta kaotab eesli või jääb Ida gängi. Ta otsustab Lääne gängi kasuks. Timmu läheb vallavanemaga Hurda juurde. Vallavanem jääb metsa peitu. Timmu ütleb Hurdale, et töö on tehtud. Hurt annab talle rahvaluule. Ta pussitab Hurta ja siis saab Sulevilt rahvaluule ja pussitab (võinoaga) teda ka. Ta hakkab maffiabossiks.

 

 

Esimene vaatus

 

 

Timmu (läheb Hurda juurde pärast esimest laulupidu): Ega teil rahvaluulet pole pakkuda?

 

Hurt loeb rahvaluulet.

 

Hurt: Mul on sulle pakkumine.

 

Timmu: Nii?

 

Hurt: Kõrvalda vallavanem Sulev, kuulus Lääne gängi liider. Pakun sulle selle teo eest autasuks rahvaluulet.

 

Timmu:  Kust ma ta leian?

 

Hurt: Lääne Gängi peakorterist.

 

Timmu (ust sulgedes): Hästi.

 

Timmu ei küsi, kus Lääne Gängi peakorter asub, kuna ta teab, kus see asub.

 

Eesel: Said rahvaluulet?

 

Timmu: Varsti saan, hakka Saaremaa poole astuma!

 

Teel Saaremaale ei juhtu mitte midagi meeletut ega iseloomutut, kuna see on näidend, mis hoiab juuri realismis.

 

Timmu (vaadates vallavanema üüratu suurt kontorit): See saab lihtne olema, Eesel, jää siia.

 

Timmu astub uksest sisse ja näeb suurt vastuvõtulauda, kus istub 5 naist, kõik sama soenguga.

 

Timmu (köhatab): Ma sooviksin rääkida mänedzeriga.

 

Üks naistest vastuvõtulauas (naeratades): Saatke ta üles.

 

Turvamees, ebanormaalselt suurte musklitega, juhatab Timmu treppideni, kust ta vaikselt üles hakkab ronima.

 

Timmu jõuab lõpuks üles.

 

Vallavanem kirjutab midagi.

 

Timmu (tagasihoidlikult): Vabandage, kas Teil rahvaluulet on?

 

Vallavanem vaikib.

 

Timmu (karjudes): Vabandage!?

 

Vallavanem vaikib.

 

Vallavanem kaob tugitoolist, kus ta istus, järsku lööb keegi Timmut jalgadesse ja ta lendab maha pikali.

 

Timmu (põrandal lamades): Mis toimub!?

 

Vallavanem (Timmu küsimust ignoreerides): Mul on sulle pakkumine.

 

Vallavanem: Ma lõikan sulle parema diili, sa tapad Hurda, ma annan sulle kaks korda rohkem rahvaluulet, kui tema sulle annaks.

 

Timmu: Kas ma saan sind usaldada?

 

Vallavanem (õrnalt naeratades): Sa oled hea mees, hea mees, ma ütlen. Sa väärid parimat.

 

……

 

Vallavanem: Asu tööle!

 

Timmu läheb tagasi õue Eesli juurde.

 

Eesel: Kiire töö, ma ei ootaks sult midagi vähemat.

 

Timmu: Ei, ta on veel elus, mitte kauaks, aga praegu lähme pussitame Hurta.

 

Eesel: Mida?

 

Timmu: Sa ainult küsid ja küsid, äkki jääd vait üks päev.

 

Nad lähevad tagasi Hurda juurde, tee peal ei juhtu midagi meeletut ega iseloomutut.

 

Ajal, kui Timmu Hurda üles leiab, proovib ta mantlit selga.

 

Hurt: Sa oled tagasi, ma eeldan, et tegu on tehtud.

 

Timmu: Muidugi.

 

Hurt: Ja kuidas sa seda tõestad?

 

Timmu (vaikselt naerdes): Lihtne, nagu sa kindlasti tead, vastutas Sulev ikoonilise “Saaremaal kasvatatud sprottide” brändi eest, millal sa neid sprotte viimati poes nägid?

 

Hurt: (ahhetades): Kaks nädalat tagasi, justament, sa oled tõesti nii efektiivne, kui jutud lubavad.

 

Timmu: Tänud, nüüd kuidas on asjad mu tasuga?

 

Hurt: Eino muidugi, siin see on, tohutu kogus rahvaluulet.

 

Timmu: Juba peale vaadates on näha, et see on kvaliteetne kraam, Sulev küll millegi sellisega hakkama ei saaks.

 

Hurt: Sa ei pea praegu lasteaias õpitut kordama, nüüd lahku mu silmist, ma kutsun sind, kui mõni töö vajab tegemist.

 

Sel hetkel lööb vallavanem ukse lahti.

 

Sulev: Peatage koheselt enda tegemised, mina olen siin.

 

Hurt: SA ELAD!

 

Sulev: Ma pole kunagi surnudki, ma jälitasin Timmut siia ja peitsin end metsas.

 

Hurt (pöördudes Timmu poole): Sa valetasid mulle!

 

Timmu: Jah!

 

Ta lükkab võinoa Hurdale kõhtu; Hurt sureb koheselt.

 

Sulev (naeratades): Kiire töö on hea töö.

 

Timmu: Mu töö pole veel tehtud.

 

Sulev, mõistes, mis Timmul plaanis on, hüppas teise toanurka, aga Timmu jõudis teda õrnalt võinoaga riivata enne, kui ta eemale löödi.

 

Sulev (võinoa poolt põhjustatud kriimu vaadates): MIDA SA TEGID?!

 

Timmu (püsti tõustes): Lihtne, sa võisid märgata, et enne Hurdaga kohtumist määrisin enda noa mürgiga kokku, see suurendab selle tapmisvõimet saja võrra. Su sisemised organid on hävinenud, ära isegi proovi võidelda, ma olen juba võitnud.

 

Sulev (põlvili kukkudes): Sa s-

 

Sulev suri.

 

[Järgnevatel aastatel haaras Timmu võimu üle terve Eesti, ühendades Ida ja Lääne gängi. Ta suri 13 aastat hiljem. Eesel kolis millalgi pärast riigipööret Norrasse, kus ta elas mägedes koos oma naisega 84-aastaseks]

 

(Eesriie)

 

 

 

Peterson teel Tartust Riiga

 

Arabella Soolind, Triinu-Liis Toom, Veikko Väliaho

 

TEGELASED

 

-Peterson

-talupoeg

-politseinik

 

BUSSIJAAMA ADMINISTRAATOR: Kümne minuti pärast väljub buss Tartust Riiga!

 

Peterson hakkab valmistuma reisiks. Ta vaatab enda taskud läbi, kuid ei leia sealt enda ühiskaarti. Siis satub ta paanikasse ning avastab järsku, et buss on juba läinud. Peterson istub masendunult lähima pingi peale. Ta märkab pingi all kulunud ja kasutatud rula. Ta vaatab enda ümber ringi, oletab, et keegi ei plaani seda kasutada, ning mõtleb, et see on ainus võimalus Riiga jõudmiseks.

Peterson krabab rula ning hakkabki Riia poole sõitma. Ta ei ole kunagi varem rulaga sõitnud, seetõttu kukub ta päris mitu korda. Pärast paaritunnist sõitu tüdineb Peterson rulast ja kukkumisest. Ta viskab rula metsa alla ning snäpib sõpradele, et ta proovib jala Riiga minna. Mõne minuti pärast hakkavad ta sõbrad teda sõnumitega pommitama ning ütlevad, et ta ei jõua iial jala Riiga ning et ta peaks selle hullu mõtte unustama, kuid Petersoni see ei heidutanud. Ta haaras telefoni ja nägi, et tal on alles 20% akut. Ta ei taha akut väga kulutada ja hakkab igavusest kirjutama Twitterisse luuletust:

 

konto: k.j.peterson

 

Kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

 

Pärast luuletuse Twitterisse üleslaadimist on tal alles 10% akut. Peterson snäpib sõpradele, et tal on aku peaaegu tühi. Ta on närviline, sest tal on hädasti vaja telefoni aku täis laadida. Peagi kirjutab üks tema sõpradest, et ta teab läheduses ühte üürikorteris elavat talupoega, kelle juurde Peterson saaks minna ning annab talupoja aadressi.

Peterson leiab korteri, kus talupoeg arvatavasti elab ning läheb ja koputab ta uksele. Ukse avab üks veidra välimusega talupoeg, kes vaatab imestunult Petersoni poole.

PETERSON: Tere, ma olen teel Riia poole. Mul oleks väga vaja oma telefoni laadida, kuid võibolla saaksite mulle ka öömaja pakkuda.

TALUPOEG: Olgu siis nii, astu edasi.

Talupoeg ulatas Petersonile telefonilaadija ning istus maha.

TALUPOEG: Kuidas te siis plaanite Riiga minna? Bussiga?

PETERSON: Tegelikult on mul vaja jala minna, sest kaotasin Tartus oma ühiskaardi ära ning raha mul ka palju enam pole.

TALUPOEG (kohkudes): Aga see võtaks ju mitu päeva!

Peterson kehitab õlgu, sest ta teab, et muud võimalust ei ole.

PETERSON: Ma tulingi teie poole, et saaksin telefoni täis laadida ning sinna Riiga jalutades luuletusi kirjutada.

Ta näitab talupojale luuletust, mille ta tee peal kirja pani.

TALUPOEG (ehmatuses): Te kirjutasite luuletuse eesti keeles? Seda ei ole ju lubatud teha!

PETERSON: Seda küll, kuid oleks tore, kui eesti keelt hakatakse kasutama üha rohkem, et see välja ei sureks ning eesti keel on meile tähtis keel.

TALUPOEG: Sul on õigus. Selle säilitamine on tõesti vajalik.

PETERSON: Ma loodan, et peagi hakkavad ka teised eesti keele tähtsust mõistma.

TALUPOEG (noogutades): See on teist väga julge niimoodi eesti keeles luuletusi kirjutada.

Peterson nõustus ning läks vaatama, kui palju ta telefon juba laadinud on. See oli alles 25% peal ning ta ohkas sügavalt.

PETERSON: Meil hakkab siin üsna igavaks muutuma. Kas peaksime ajaviiteks midagi tegema?

TALUPOEG: Hmm jah, me võiksime näiteks pidutseda.

PETERSON: Olgu, mul pole selle vastu midagi.

Talupoeg võtab enda raadio, keerab selle põhja ja kutsub enda korterisse veel paar sõpra. Kui paar tundi on juba pidutsetud, muutub pidu juba väga lärmakaks. Äkki kuulevad peolised uksel koputust. Peterson läheb ust avama. Kui ta ukse lahti teeb, vaatab talle vastu politseinik.

POLITSEINIK: Tere, kell on juba palju ning olete pidutsemisega liiale läinud. Näidake palun enda isikut tõestavaid dokumente.

Talupoeg ja ta sõbrad näitavad politseinikule oma dokumente. Nad on kõik täisealised.

Ka Petersonil on dokument kaasas ning ta ulatab selle politseinikule, kes näeb dokumendilt, et Peterson on alaealine ning peaks sellisel kellaajal olema kodus.

POLITSEINIK: Ma pean teid kahjuks teie vanemate juurde toimetama. Palun öelge oma aadress.

 

Peterson taipab, et see oleks hea võimalus Riiga saamiseks, ning annabki vanemate aadressi.

 
Bänner


Bänner