Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Kui otsid kohta päikese all, ole valmis kannatama päikesepõletustest saadud ville

Saada link Prindi PDF

 

Kui otsid kohta päikese all, ole valmis kannatama päikesepõletustest saadud ville

 

Elu tõlgendab iga inimene eri moodi- mõne jaoks on see seiklus, teise jaoks maailma kõige suurem piin ning kolmanda jaoks pidu ja tema ise piñata.

Mina arvan, et elu võiks vabalt olla rand. On see ju koht, kuhu satub kokku igasugust erinevat rahvast, alustadest pensioniealistest palja ülakehaga vanamammidest, ning lõpetades talvejopega päikset võtvatest teismelistest kuttidest. Samuti kingivad rannad meile vingeid mälestusi, uusi tutvusi, purjus peaga ujuma läinud ning ära uppunud härrasid, ning muidugi ka tagasilööke päikesepõletuste näol. Rannaskäik on üks meeletult põnev ja tore, ent samas vaevaline protsess, nagu seda on eluteegi, kust osad eluga välja ei tulegi.

Rannaskäigu juures, nagu eluski, on kõige olulisem kohavalik - tuleb ju leida kõige soojem ja parem paik selle päikese all. Selle nimel nähakse tihti palju vaeva ning iga inimene isemoodi- mõne jaoks on rannalõvist vanem juba päevitusplatsi kinni pannud, teine tuleb kohale enne kukke ja koitu, et parim koht endale haarata. Mõned lähevad selle parima koha pärast lausa kaklema. Ja siis on teised, kes selle paiga pärast absoluutselt ei pinguta. Neil ongi tavaliselt kaks valikut- kas leppida mitte nii soojade kohtadega, või oma ujumispüksid ja kätised kokku pakkida ning ära minna.

Olles leidnud oma koha palava päikese all, on selleks tihti kulunud liiga kaua aega ning sooja päeva nautimiseks enam õieti aega ei olegi. Korraks siis pikali heites avastavad aga paljud, et suure otsimise käigus on unustatud end päikese eest kaitsta, ning päikesepõletus annab tunda. Osad jõuavad selle ajaga saada ainult kerge punetuse, mille kõrvetavat valu ei ole juba pärast külma dušši üldse tunda. Samas on inimesi, kelle nahk on sellest päikese käes viibitud ajast saanud endale suured ja valusad villid, mis öösiti neid ärkvel hoiavad, ning pärast lõhkemist ka valusad armid jätavad. Ent ka see, alguses põrgupiinu valmistav valu, kaob mõne aja pärast.

Väga oluline päikesepõletuse juures on seda ravida, sest kui see hoolt, aega ja ravi ei saa, võib areneda pahaloomuline kasvaja, mis võib haige elu väga kiiresti raskeks ja kurvaks teha. Samuti tuleb kasuks, kui haige kõrval on keegi, kes teda valusas ja tüütus protsessis aitaks, sest olgem ausad, ise enda seljale hapukoore määrimine on paras kondiväänamine ja õnnestub vaid mõnel üksikul.

Panen teile südamele, armsad kaasrannalised, et kuigi tihti on tunne, et elu on päike ja mul pole päiksekreemi, siis tegelikult saab päris palju ära teha, et mitte nii palju haiget saada. Muidugi ei saa läbi elu minna ilma ühegi tagasilöögita, sest meis kõigis on natuke Katrinit ja Meritit, kes ka 50 faktoriga päikesekreemiga suudavad punaseks põleda. Tuleb lihtsalt sellel suurel otsimisretkel end ja oma südant võimalikult palju kaitsta, soovi ja võimaluse korral otsida seda päikeselaiku kellegagi koos ning ville hoole, aja ja hapukoorega ravida.

 

Kirke Medri, 10.C

 
Bänner


Bänner