Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Imeline öö talvises metsas

Saada link Prindi PDF

 

Imeline öö talvises metsas

 

Vaikselt sajab õrn lumi, mis on nii puhas ja valge kui vastsündinu hing. Kui pimedus saabub metsa, on näha ainult salapäraseid tulukesi siin ja seal. Tasa kuulates ja liikumatult oodates võib märgata tillukesi jäneseid, kes mängivad lustakalt lume sees.

Vahel lendab üle öökull, kes peab selles maagilises metsas justkui öövalvet. Ta lendab kiiresti kohale, teeb paar metsikut huiget ja on siis kadunud, nagu teda ei oleks olnud.

Puude kauge sahin paneb mõtlema, mis on ühel tavalisel taimel nii palju öelda. Kui ta üldse räägib minuga. See on hoopis vaikne ja kiire tuuleiil. Tuul on ametis mõne põneva looga ja puu kuulab, justkui poleks ta iial midagi põnevamat kuulnud. Loo lõppedes raputab puu fantastilise jutu eest oksi, nagu oleks see aplausi eest.

Pimedusest kostub väga imelik heli, justkui kedagi aetaks taga. Nii see ongi. Väikesed valged jänesed jooksevad elu eest urgu ja rebane ajab neid taga oma edeva oranži sabaga, mis jääb kohe silma. Kuigi rebase tahe on suur, jäävad ikkagi jänesed kiiremaks, sest nii see looduses on.

Rebane jalutab metsas. Temast lendab kiiruga üle öökull. Tuulel tuleb meelde uus jutt, mida ta kohe puule vestma hakkab. Erekollane päike aga annab teada, et jälle on läbi saanud üks imeline öö talvises metsas.

 

Tuule Kalamees, 5.A

 
Bänner


Bänner